Alu-tagune keel
-
sõna-vara
näüteid- va ennevana ; noor(e) noor(a) ; uudesta uuvistama ; peen ; jämedä ; veiked ; suur ; kõrge kõrkja ; madalakas ; vägev vägise ; äkedä äkine äge ; järsko järskune ; tasa˛uksed tasamiste tasu tasandased ; vagast vaikisest ; väärä valelikost valestab ; keerod keeritäb ; lauko lauvustab lauke ; kõverite kõveriku ; kõvista kõveldi kõviduss ; õiete hoika ; katkinased katkud ; purgub purust ; rikutu ; lõhe lõhkened lõhmuss ; lahk laht lahe lahju ; kõass kõdaruid kõdeneb kudina ; kuju kuva ; arvo arvada arveti ; marras
- ääldämine (karjammite, peremmel)
-
lause
- lauseLiikemed, üheldümine, sõnaJärg (lapsed suuremad kee õli, nee keträsiväd)
näüteid -
- täüs ja õsaSihitüss (südänd haigetab)
- määräjüss (lähmä jõhvike)
näüteid- ümmärguse ümbär ; võrs võrd võrra ; paigast paigalle ; ammo ; kõht(last) kõhokaĺli kõhe(ldan) ; aiga(ised) aiguise ajall ; vade vaide ; veel ; aina ainuld ; alaldi alune ; allesa ald ; ülimises üleväl ; läbimiste läve läbenen ; väljä ; sees ; päini päälise pääld ; kõrvi kõrvite ; rinda rinna ; küllikälli külite ; selikälli selite seljändäne ; vatsakalli vatsuli ; jalgasa jalga-pite jalandane ; laid laide laiudeda ; serväll ; äärib äärisi ; käside käsitsa ; küüsiss künnetü künnüss ; hambass ; nägo ei näi ; seimmä südämme ; nõjall ; kaulamuss kaulassute ; keelid keele ; johota meele ; liig liiast ; ligissute ligemba ligistama ; lähessute lähemmäss lähti lähetümi ; kiuslane kiusta kiustalemma ; jänderiko jänn jändab ; kimpu kimbuss kimbatab ; kilda killast ; kestä kesist ; kese kesekälli keselised keskell ; kaugeld kauva ; haabane haavali haavaldi ; kaupa kaubeldi ; kaus kaut ; kandasin kannull kandemest ; kallukalli kalda kallalle ; tigedä ; kurimuse kurikas kurjustab kurina ; hilgab ilgu ilgilaine ; pahemba ; parajas paraku paremba ; jälk jälle jälill ; järi järku järele ; juure ; tüvi tüdi ; kaasass ; saate saadik ; hüvi hüväst' ; asu ase ; hulgumma hulka ; segämiste sego segasi ; tagand taha taas ; viimine viimäst ; esi(peri) ede(si) estemb ee(mmä)ll edos esis`päiv ; ennemast ennemite endisell ennatu ; enakamb enämb enemmäll rohkemb ; vast vastab ; vahell vahestaisivad ; õtsite õtsass õtsimaje ; pitki pidi ; möödä mööde ; pihta pihass ; esi`puhku puhkamaje ; puha-midä puhta puhastada ; kuu põhjall põhjada ; lõunet lõune ; idä idull idend ; läns länne ; loondane loonustasa loodess ; kirre kaku edel ; koiduramb koidjame koito ; homme hommiko ; eile ; õhta ; varane varssi varas vare ; varall ; ildane iljasemmad illukeste ; üö ; päiv ; nädäl viik ; kuu ; aasta vuos ; kevätünned ; sügüse ; suvi ; talvi ; kesänemä ; kelo kõlu ; mullu, enne muldune ; vajaga vajota ; tarbe tarvis tarvita ; teelise teedä
- üellüss (varjas keeldä peksämäistä)
- küsümüss ja kostuss (mildine ~ mogomane)
näüteid- kas ; külläp külläldigi ; en emmä ed etä ei eväd 'b-õle 'b-õld ; älä ärgä ; eks ; õmmete ; õma ; kõõs kuna milla ; joo joba ; nüüd nügü ; harvokeine harvast harutas ; usina kebäjä kärmest kiirestäd rutemb ; hendäsä, henelleni ; ise ; tõine tõist ; kee kedä kene ; see sedä sene ; mii midä mine ; jo johtob jodagi, joga lailisi ; mildine mogomaine ; perä peris ; kustgi kuhu ; õuv ; kodosed ; võõrasije võõrite võõrudetu ; kostuss kostill ; küläline küläje ; midä tahte, tahtuses ; kussgi kenegi midägi ongi ; ka ; sama samute ; erä eri ero ; igasugu niskesi ; karvusille, itku karva ; laajalisi lailisi laadusi lasi lisi ; taba tautab tau tahu ; muud'ku muist' mõjalle ; justkui nagu ; nii(gu) ; kuda kuida ; ninda nõnda ; ku kui ; siis ; sinne sääl siäld ; siie siit ; tädä tänä tänne ; näväd naid ; nee nei ; meil te ; mulle sinuda ; mõni mõnda mõne ; mõlemmad mõlembi ; emmast kumba ; mitu ; pali paljo ; vähä ; joga igäb igävine ; kogo kogomine kooss ; ilmi ilmatune ; kõigite kõikse kõigub ; üks-ühelle ühtä üheksämändell ; kaheksma-keiste kahe-kahtlaise ; tõine-kõrd kõrrute kõrdusivad ; kolmat kõlmistab ; neljä ; viie kuudine seitses ; kümmeline sadamesed tuhat ; poolisi poold ; jaodeti jaguniku jago ; lue lugu ; täüs äge, täüved vennad ; tühjä
- lauseLiikemed, üheldümine, sõnaJärg (lapsed suuremad kee õli, nee keträsiväd)
-
tegoSõna põhiVormid
- isiklaine tegoMood
- umbIsiklaine tegoMood
- käändelised vormid
-
käändSõna põhiVormid
- mitomuss (paad, padu, padu ~ paduje ~ padude)
-
käänded
- nimetav (mildine, mildised)
- õsastav
- õmastav
- viisiÜtelev
- alaleÜtelev (mildiselle, mildisille)
- alalÜtelev (mildisell, mildisill)
- alaldÜtelev (mildiseld, mildisild)
- siseÜtelev (mildise ~ mildiseje, mildisi ~ milliste)
- seesÜtelev (mildises, mildisis)
- seestÜtelev (mildisest, mildisist)
- saav (mildisest, mildisist)
- rajav (mildiseni ~ mildisenni)
- õlev (mildisen ~ mildisenä ~ mildisennä)
- ilmaÜtelev (mildiseta, mildisita)
- kaasaÜtelev (mildisega, mildisiga)
- õmadusse ja määräSõnu võrdelemine (kõikse veikemb)
- määrä- ja aseSõnad
-
õtsinged:
- minu lehtideld
- Eesti regi-virsust
- Soome regi-virsust
- Eesti murrete sõnaraamat
- Väike murdesõnastik.
Toimetanud Valdek Pall
Koostanud A. Haak, E. Juhkam, M. Kallasmaa, A. Kask, V. Lonn, E. Niit, P. Norvik, V. Oja, P. Raud, E. Ross, A. Sepp, J. Simm, J. Viikberg - Mõisteline sõnaraamat
A. Saareste - Eesti keele seletav sõnaraamat
- Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasid
- Kirderannikumurde tekstid. (= Eesti murded V.): sõnastik
Must, Mari 1995. - "Vana Kannel" IX Lüganuse regilaulud: sõnastik
- "Vana Kannel" VIII Jõhvi ja Iisaku regilaulud: sõnastik
- Eesti Rahvalaulude Antoloogia
Toimetanud Ülo Tedre -
MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE III, PROVERBIA ESTONICA
Eesti vanasõnad (Geograafilise leviku register) - Eesti Keele Instituudi fonoteek
-
Kirderannikumurde palu - Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2001. - 1 CD-ROM.
Heliplaatide "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre I" (1986 Meloodia) ja "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre II "(1989 Meloodia) koondväljaanne.
Tekstid, helinäidised ja kaardiskeemid kommentaaridega.
Salvestatud aastatel 1938, 1962-1982.
No comments:
Post a Comment