jaodeti jaguniku jago

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


jagavus (juukselahk) on mend sego

tuo liha kauss `lauvale, siis on jagunikkusi (jaoline, osanik, osasaaja) küll

ise `puhmib küll
tõsele `annab jago perä (jaopärast) `leibä

juo sie asi akkab `kestama (jätkuma, piisama), saab jago kätte

`ennemast `anti `mitmes kõhas jao perä (määratud-piiratud hulgal) `leibä

(tükitöö) jagutüöl pidid jo igast `süömavahest vakka maad `kündamaie

vanemmatel õli jagutüö, mina ja kolm tõist `poissi `emma teht jagutüöd

`uuvvemb jago (põlv kond, sort, liik) inimised `üiäväd `atra juo sahk

minu emä tegi plini, nüüd `uvvem jago `rahvast `üiäväd lusika `kuogid (väike pannkook)

sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad (pulmlema) ikke kevädest jago

vagast jago (-poolne, -võitu) inimine - - ei `räägi pali ega

tämäl on vähä `arvo ehk vähä jagu (aru, mõistus)

`talve õli `tõises jaos (osakond), ei akkand lugema

sie on minu jago mets

`ennevast ei `tõhtind `keträdä `neljabä `õhta, kolm `neljabät `enne `jõulu, sis õlivad jaguajad (aeg mihkli- ja mardipäeva vahel (ka ennejõulune aeg), mil (neljapäeva) õhtuti tööd ei tehtud, vaid viideti aega mõistatamise ja jutuvestmisega)

kui vanad inimesed aasta sees ära surid, siis peeti jäguaega või hengejootu

`enne `jaodeti kerikus `vaestele `leiba ja liha

sae `ambad ei õle jaos, `tarvis akkada `saagi jagama (saehambaid laiemale väänama)

`mõisi ajal siin `rendikõha järele õli igal oma `karjamaa jagu `välja `mõõdetud

sai sie [tütar] mehele, siis akkas `tõisele jago tegemäie (pärandust, saaki jaotama)

`eile `alles `preiliga jagasimma (sekeldama), midä nied käsi tahud õlivad

isä jagas igäle ühele oma jago (varem) ette

kõik isä jagas liha igale kätte

aga `suuremb jagu õli `niskesi `ihnurid pere`naisi talus, sie pani apu`piimä `kaasa [karjasele]

`lahja jagamise päiv - - kui `anneti `lahju [pulmas]

`pruudil õli `lahjavakk (veimevakk) `lauval `kraami täis, säält tämä jagas `tõistele

(isamees) `issames jagas `viina

ja isäme süök (pulma lõputoit keedetud isamehe ostetud ainetest) õli `jälle siis sel `ehtal siis kui sedä `lahjad jagati

isasi `lindusi (mesilasi) `talvest neid [tarusse] ei jättä - - isased `aeta `vällä ja tappeta `vällä
isased on sugutuse jäust `vaide

`enne surma jagas oma varanduse `vällä

ühe obose `rauva jagu `rauda

`käisin `ilma`jaota (põllu tükk, mille järgi mõisas vanasti arvestati teokohustusi) tüöl, nuor õlin, tegin, pali `jõusin

sõredad jahud `kiideti `kõikse paremad õlema jahu`suolavie (jahukaste) jaust

mul on kõik `suuremb jago jalal ein, `lüömättä

sadula `külles jalustimmed, `rauvad, `jalgude jaost

kaks varest õles tappaned kana ärä, mei `saima `jaole ([kuhugi] õigel ajal [saabuma], abiks [jõudma]) `jälle

sene jaust on `riistad

tüö on peremme, üö `poisi jaost

`tütrukud `suuremb jagu `kaubeldi ikke `katrinapäst `saadik

panema kahenemise (kahanemise) jago `pääle

üks keit on ubi viel, ühe `kõrra saan `keitädä , on viel ühe `keido jago
tuob `kaivust `keido vett

väike koorem üks `saadu jago [heinu], kaks kolm `kimpu saab

keriku `sandid , kie `kõrra `saavad keriku `uksele , siis kerikumies jagab `leiba ja `võid ja

(vahesein) nenä kono jagab nenä kahest

takku`kuondla jaost õli `kuondlaark kahe`aaraline

`lapse asemme jaust - - `pieti mittu `õlgidegä `täidedu kottiku (aluskotti)

`lapse jaust õli `kummitiss (lutt) - - `pandi pudeli `õtsa

lisandik `anti `mõisast `mõisa`maade jagamisel

lugu `aspel (mis lõngu pasmaks loendab) ja, tämä piab lugus sene kõhe, et saab täis jago

`villa`veskis `tehti `lõngaronitsad (lõngapool) - - `villase `kanga `lõime ja kue jaost `valmis

maltsapuu kasvab aastaga jämedämmast sõrme jagu (võrra)


Jõhvi


jagune: jagused ([kellegi] jagu, [kellelegi] kuuluv)

kie ei õle saand rukki maha [õigel ajal teha], tehend lume `pääle, `äästand `üöse maha - - pidand jago `üöse tegema

jago üöd pidid õlema (jaguaeg = aeg mihkli- ja mardipäeva vahel (ka ennejõulune aeg), mil (neljapäeva) õhtuti tööd ei tehtud, vaid viideti aega mõistatamise ja jutuvestmisega, KuusSalo: aeg novembrikuu algul, kui merevesi hakkab külmetama, JõeLähteme: kui vied `reisivad, `tousevad ja pagenevad, siis on jaguaeg)

väli õli `lõikajate vahel jagatud esidest

`sirge jagavus (juukselahk)

`kasvu`kannikas, sie jagati `laste vahel `vällä

(taibukast, arukast inimesest) ei sie ädä ei jää, sene pia jagab

kasukas on `lamba nahast `suuremp jago

jägusöömaaeg tehti, mõisas ja külas tehti, kutsuti kokku, kes seal peres olivad tööl käind, et egaüks peab saama sellest vähemalt üks kõhutäis süüa

`kaasik, `naine vai `tütruk, kel kuda `juhtus , jagas [veimi]

`meie tegima `suuremb jagu `vilja kevade kaheksandel [külvi] nädälal

`algu`kannigas sie õli `kasvu`kannigas, sie jägati `laste vahel `vällä

nüüd kevade `jääti kesa sügisest rukki jaust, `sinne `miski `päälä ei `külvätud

`suure [hobuse] jaust ei õld `nindapali `muana, sie õles jäänd `kondisest ja `lahjast nagu koleska (kronu) vähä ajaga

pia jagab nagu `kuarelahutaja (koorelahuti)

`suuremb jago `niinist sai `kieratud `köisi ehk kanepist

`esmisbe `ommiku, siis `suendeti pühäbä `õhtane supp, aga siis lihajaud õlid `õtsa `süädud, `ommikust siis `tuadi `silku


põhja-Iisaku


`Pärmisskülä ja Kuningakülä ja nied õlid kõik Pagari `mõisa jagu

`katsu `õigest ajast `jaule (kohale, juurde) `saada, `muidu saad `keikse `alvema tükki

`olgu `kriipsu jagu `laiemb

kui liha `jaotati osadest , `naakusid `lapsed krõmpsluu omale

nüüd on kuri `karjas (pahandus käes), kui täma `jonnist jagu ei saa

sie jo tieks, aga ta‿i saa `laiskusest jagu

nisikesel latterdusel muu `aśja jaust `aega ei `jäegi

igal `loogal oli üleval `looga`rõngas (rihmade kinnitamiseks) `ratsme`rihma jaoks


Vaivaro


oi ko siä said pisukaise `jaokaise

miu `kohti (jaoks) on sedä raha küll

`vennad `lähvad erite, siis jagavad vara `puolest

no lohe `püüki oli ikke `suuremb jago `pietri `päivä ajal

jakko g jago (lühike kuub, pihtkuub, pintsak meestel v naistel)

`enne `leigati ikke jao peräst (määratud-piiratud hulgal) `leibä

`ansi `lapsile `saia `jaote (jaoti, ositi) käde

`enne `leigati `leivatükki ka inimese `pääle `jaote

jaus`kunda

senest ei `jätkä (jätkuma, piisama) `meile, sedä on vist vähä

kas sedä tüöd `jätkä miu jaost ka

meil `einäd on juo `suuremb jago kuos

`kriimuline `lehmä on `äiä jago

`suuremb jago `üellä `kärnä , aga sügelikko on ka - - obosed `toivad sedä