juure

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


lisaks lehm akkab `piima `juure lisamaie

`metsävahil õli pali raha `juures (ühes, kaasas)

`kitsas ruum on, `luomad `päälessutte, külg `külje `juures `kinni

laps läheb `tienimaie, on isä `juurest `välläs

läheb vanemite `juurest `vällä

magamise `juurest läheb [karu] `juoksu

noh, [särk] `kaula `juurest õli siis era `riidega `pallistattud

palgiparve (esiotsa) kinnituspuu `enne `raiuti [parvel] `kaader`silmad `palgi `õtsa, säält `aukudest `aeti ige puu läbi - - ige `puule `jääti `juurikas - - et ei `anna latvõts `vällä tulemaie

tuli ilust `juure ja `andas kätt minule

(ihar, himur) imulise `märgid on sügävad `kortsud nenä `juurest `alle

kabusta `juurikuist `võeta `issundasi (seemnetaim, ruut)

(millegagi vahetult liituv osa) nenäjuur on kahe `kulmu `vahel

`pruudi `juures [ehal] käind vai et `ninda `kaua magab

tuli `viiä `enne pruut `saksa `juure ja saks `pruukis tämä `enne ärä, kui `poisile `andas

õli oma `naise `juures ehal käind

laps käib välja pääl `lambas, `luomide (veiste) `juure (tööle) ei usalda viel `saata

`veski `juures `aetasse [laudadele] `punnid `sisse

ei enämb õle, juo nüüd on `tervisse `juures `tõine

`amba `juurika `alle õli mädä kogond

küll on vast `juurikas, ei `kuule sõna

tämäl viel kaks `poisi `juurikat

obone ei lähe tulist, on laisk `juurikas

sie `juurikas ei akkagi tüöd tegemaie

`juuriklane, `juurik|line = juurtega läbikasvanud, juuri täis

`juurikline kui pali `juuri all on

`kangest `kandune ja `juurikune (`juuriline) `einamaa

tegi `õksidest alet, `juuris `kändusi üles ja põletas neid

`kresla puud, maast `juuritud kõverikkud puud, ei õle `painatud

kalmus jões `kasvab jõemõõk, sene `juurest tied `juuva

ku teil tuleb `peigumies `juure, eks sie `kallista (kaelustama, embama, sülelema)

käis õppimas `kangrute `juures

`karja kuru läks `lautude `juurest `vällä

(lehtsammal Polytrichum) karu`samble `künkäd, `pitkäd `juured maa sies, `kasvavad `kruusi maas

(oks, mis ajab juuri ning hakkab kasvama) `kasvu õks on sie, mida õks suvel on `kasvand, seda võib `puokida `järgmine kevade

kelo õli kodo `juures, kel õli vabat maad, se õli `einamaa

aluo·sid `tieväd [heina ] - - `mutku `massinad panevad `kiipa
`kiipad (kokkupressitud heina-, lina- või villapall) `aeti `jaama `juure `unniku

sie inimene on tüö `juures `kinni, kuhugi ei saa `tulla

`kuntrei leping, kontraht `erra `juures jo `kirjudetti `kontratidele `alle

`läksid `sinne `kraaside `massina juure, siis panid kõik [villad] `sinne `laua `pääle `sinne `kraaside ette

piab [emisega] `kulli `juure menemä

karu külite maas - - `suole `unnik `kõrvas (juures, lähedal)

[jorjenil] kämäräd (krobeline, muhklik) `juured

tüö `juures on [ta] peris kärä (energiline, kärmas)

tüö `juures `kärrotavad (käruga vedama) munakivi, `lupja ja `liiva

`kieräb `tõisite `uopis sene juttu, paneb omast kääst (enda poolt) `juure

(küllalt, rohkesti, piisavalt palju) sel mehel on `sõpru küll, kuhu aga läheb, sial on `sõprad `juures

(`küäbäl g `küäbli = rehepeksumasina veomehhanism) `küöbel kie `ümber käib, `massina `juures on `neske `trummal

`pandi `kihvli laba täis `liiva `juure

`metja, sie on `särje `muodi - - `uimud ja `lehvid `onvad `kurgu all ja nava `juures

(leivajuuretis) `leivä juur `jäeti `astja, et sis segävus läheks `apnema

juurikakk = juurekakk

[hunt] läks siit `naabri `väljäld üle `siie mahajäänd ahervare `juure
mä `läksin `vahtima, aga kuda tämä säält ärä libes (vaikselt liikuma), mina‿i näht

puu tüö `juures lihiväd (hööveldades kokku rihtima, servapidi tihedalt kõrvuti seadma) `uksi ja `aknu kokko

(tööga liialdamisest) tüö `juures `tõine paneb `õige taga, tieb juo `liiga

`liiguta oma `kontisid - - venib tüö `juures nagu täi

`valged `liiva on siin `metsävahi tua `juures

lase vabrigu `juures määst `alle, siis õled juo küläs

`tuodi kuol`meister, kie `luetas (itku laulma ~ Vene: protšital) `surneid, luges ja `laulas `surne `juures

sel `naisel õli `enne üks `peigmes ja sie `peigmes jäi `aigest ja suri, siis tämä käis nuttas sääl `juures ikke - - `luetas (itku laulma ~ Vene: protšital) siis sedä `peigmest

obone `lontab (lonkima) `juossa, ei lähe tulist, on laisk `juurikas

torm `lõhkus `metsä, ajas puud `juuridega `pitkäli

leib on appu juo, on appu lõhn `juures

`kuuse - - emä juured onvad maa pinnas

nda jaama juures majal (korteris)


Jõhvi


seda `ammast `kutsuti `amba `kruanist, mitte seda `juurika

ma ikke `viisin ema oma `juurde kaa

ämm pani ikke `mulle tanu pähä ja siis `lueti säl `juures (millegi puhul, millegagi seoses) ka ikke

nava (naba) `juurest jäi `aigest

`juurikane, `juur|ne g -se

sinagi rönisid kaba `müöda minu `juure lakka

(kippel = raudservaga puulabidas) `kipliga `lõigati `turvast
`kipliga oli ia puid `juurida

`juurikuid `juuriti üläs - - ja `maeti mättästega nied [puu] `riidad `kinni, siis `pandi nied `juurikad säält alt põlema, siis mõni küttis (mätastega kaetud puude ummuksis põletamine) põles nädälä `päiväd

`andas `varrukutele `laiust `juure

`sellepärast `ongi siin laug, et `pääseb obosega `juure `lau˛u kohast

ku niit on `pienikene, siis `tõmma linu `juure, sie on `lipsu (peenem või jätku koht lõngas) `võtma ehk `tõmbama

`ketran lina, lõng jäeb pien, panen `lipsu `juure

`massinareha kasutati `vilja`leikamise `juures, `sellega aidati teha vilja vihku ja lükkati massina raamilt viljavihk maha


põhja-Iisaku


(naksuri vastne) `juure`leikajad elasivad `mulla sies ja `kartuli `sisse `läksivad ka

maa oli tüma jändriklik ja juurikaid täis

(`kaarendas = kokkuriisutud heinavall) kuhjalava juures oli kuiv hein `kaarendasesse aetud

pue `pärmet ei old, tegin ise `kergituse (juuretis)

töö `juures pikkaldane ja `asjata `kaua `kohmeldas (kohmitsema)

ei old `kuigi `kauge `koalitua (koolimaja) `juure

poiss on `ästi `kärme ja kraps `jõuvab iga tüö `juure

`värtna `juure kruttiti viel `ketra rattas

`ammustas `kapsa `juurikat krõmps, krõmps

nattukese lobistas (kergelt pesema, loputama) `kaevu `juures, mis pesu sie

ei veiked last tohi oma juure vuodi võtta kes on raske unega magab lapse ära (magades surnuks muljuma, lämmatama)