puha-midä puhta puhastada

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


siin õli `ennemb `puhta `liivameri, tuiskliiv `mölläs mis kole

kana on `kitkutud (sulgedest puhastama), juo puht

puhas klaar jää

piäb vaht `vällä `kõrjama, siis saab sült puht ja `valge ja klaar

puht `valge `klaariga (jume) inimine

vana `riide `aukusi juo täis ja idul puha (täiesti) nagu `varrastega `puisetud

sie on pisikene jünäkäs (lühike, töntsakas), `tõised on kõik `suuremad
`Tiidu `poisid on puha jünäkäd, `Ruubur `üksi on pitk mies

pühü oma nenä ja suu ilast `puhtast ja `kuolast

`tõine käib `silmäd `kräämus, ei kasi `ennast ega ila (puhastama, kasima)

jaan võttab pütti, `jaagup `tõise, `laurits lakkub pütti `põhjad `puhtast ja `pärtel `laudib lakka (st jaanipäevast alates hakkab piim vähenema)

`tarvis `kaapida `astja `puhtast ja teha `kaapekakkust (leivajuuretis)

(kaevepuu) `kaivamise puu, `sellega `kaiveti rei läbi puha

puu õli `õtsast teräv, siis sai `parre vahed puha läbi `kaivetud, siis käis õhk säält läbi

maas õli suur kama `unnik puha [kui nahku koogutati]

pää on `ninda `karvane, `pampalas (ebatasane) puha

(riius, karvupidi koos) puha `karvussill

kiev vesi `kiskus kirasseri `vällä siest, läks `puhtast

`naised pesevad peso, tulevat tuppa ja `ütleväd: `riided on kilikas ja kalikas (jäätunud) puha

[kui hobuserautamisel] on kaheksa tükki (naela) puha `sisse `tautud, siis [võtab] `kinnituse `raua, paneb `naula `õtsa taha `vasta `kapja, siis `kinnitab need läbi puha

keriku `vanker õli `pienemast `tehtud ja `puhtamast

mies viel `targemb on ku `naine, ühesugused klobad puha

kus akkas ihu sügelemmä oh `oitku - - siis `ninda ma `kratsisin, ma õlin `kuorikul (kärnas) puha

koristaga laud `vällä, `süömä`riistad `vällä, `tehkä laud `puhtast

`tarvis `kõrjada ja puhastada maja `puhtast

kui ei õle tõist (naist) kodo, eks siis saa ka ise `kraamida (puhastama)

`tahvel on `kriidine, `tarvis `pessa `puhtast

nied rukkid õlid `krohvitud (jahu sõkaldest puhtaks sõeluma) ärä, `lastud üle `sõela, et lesemed õlid ärä `võetud neild jahudeld

`riided õlid `kruusi `liiväs puha

senel inimesel ei õle `luomidega `õnne, puha `kunnastavad (lahjaks, põduraks jääma)

[mesilased] `kärkisiväd siest (mesipuust) mänemä puha

(maad metsast, võsast, risust puhastama) `laastas `einämaa `puhtast

(lüdima) `laastab `pähklisi `puhtast

`tõine `laiendab puha kääst `vällä

silmnägo on nagu `laua `liistak, `kõhna puha

vanal `ahjudel õli üks puha `lahtine lie, suits läks `reie tuppa

lesemine leib, sie `tuhras isegi `ambad `puhtast

puhastama `siened `vällä, et ei õle libedikku `külles

`tõine `loutsib suust vällä puha midä `sülge suhu tuob

(pühkima) `luudeti `ahju agu `luuvaga, siis sai `ahju põrand `puhtast

(katusetegemisest) `ennevanast `lüödi kattust puha pikki `piergudegä


Jõhvi


ma ilasin `õue `puhtaks

puhas leib õli `jõulul

puha `kieras kere

iga `aasta siis lahudetti lagi `vällä ja puhastetti kerisse kived

põld on juba `puhtast `kitketud

puhastama nisikene `vanni `muodi õli sie, kus seda `tärklist akketi nüüd `klaarima vai puhastama

`puhta `nurga tegima `kurdikuga (salatapp, palkide ühenduspulk), `nurga sies õlid `kurdikud

lakku sie lusikas `puhtast

`lambisudi, `sellega puhasteti `lambi `klaasi

piim `kurnati lina`kiudude läbi `puhtast

`kõiksepäält `lombiti (tahuma, taguma) [liiprid] `suurest `laastust `puhtast


põhja-Iisaku


(hõõrumisega siluma, puhastama või kulutama) `ihma sie laud `liivapaberiga üle

(mustusest korbatanud, määrdunud) sie oma `korbasi käsi `saagi `puhtast

(lähestikku asetsevate talude kogum vastandina hajaasustusele, küla tuumosa) `Saare ja `Sihva kuhad olivad külast `puhta `iemal `metsas

`liibi vikkati ka, sie sul jo `puhta nüri

`Aadu käib `määrib `metsaülemat, nii`kaua kui likkerdab (slikerdama) omale ried ja `vankrid puha

sie jo puhas `lõhverdus (loba)


Vaivaro


kasi oma tuba `puhtast

`kihnan pütti `puhtast