Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
nii pia ku `paika jäid, `püssid kõik lukkust `lahti
Jõhvi
isa on pia `õtsa `kõrras, mina õlen viel `kaunikene (üsna terve, kõbus)
(kala) `kuera ants, ta pia `aegu `lutsu `muodi `ongi pagan, `vurridega, `sarve `muksud pias
põhja-Iisaku
`luoma`erned - - nied olivad nied `kirjud `erned vikki `ulgas, `piaaegu niisama `suured kui `süöma`erned
vara, varsti
Lügänüse
sie `naine on `varsti maha kukkumas, `raske jalaga
sie `naiste`rahvas on `raske `jalgane, sie `varssi `langeb maha (sünnitab)
surm jo `varsti ligi, jo jalad akkavad `külmast `jääma
kana [hari] lõkkendab (õhetama, punetama), juo akkab `varsti munele
`puŋŋad `lüöväd juo `varsti `lahti
isä jagas igäle ühele oma jago ette (varem kohale või valmis)
(hilineja jääb ilma) varane robotab `siibi, iline pühib nokka
kui kanermu kukketab `latvast, siis mene `sieme kottiga esimisel `augu·stil `väljäle (rukis tuleb varakult külvata)
`käidi ja `viedi `kuulamise pudel, varemb `peigomies vei `pruudiemäle (enne kosja)
peremes ja pere`naine on juo `ommiko vara `liikel
sie on `kõhna (vaene, varatu) ja `vaene
`lapsed on `vaise vara
`enne surma jagas oma varanduse `vällä
(pärast surma või lahkumist alles või pärandiks jääda laskma) jättab oma varanduse järele `tõiste `riielda ja tappelda
vana`rahva `ütlus et naist`rahva varandus ei `kestä `rohkemb kui `tuoma`päiväst `jõulu
kie õlid `jõukamad (rikas, varakas), tegid õlut ka `jõulust
tuli `ilmsi (ilmsiks), et tämä varastas
tieb `kelmi (petma, tüssama) ja varastab
kui silm `vältib siis käsi `kouhkab, `tõine akkab `vargale (varastama) siis
oma `leietud, `võõras varastettud (öeld raha leidmisel)
tia, kas `ongi mõni varas või
vorokad toppita `kiiliga `seinä varale vahele, sie on kabai·t́amine
`enne [on siin] elatud, kivivarede (ahervars, varemed) kõhas `kühmud, kivivaresi rias
Jõhvi
kui `kapsa`issutus sai läbi, akkati `varsti `piendraid `kitkema
`ommiku vara jua jalal
kevade`puole tuli varemb `valge, akketi varemb `süämä, `õhta `mendi `iljamb magama
ja kui `äiäl seda vana `konksu (raha, varandust) ikke tugevast õli, siis õli sie tüttär misike õli
see käärib (ajama, keerama) nüüd omale varandust kokko
(raiskama, priiskama) lagastas oma varanduse kõrist `alle (jõi maha)
`müäda `käivad siit, juba (ju) mõni ta siit ikke `ingas (näppama, varastama)
kas teil on `lehma jaoks ka `palju `toitu juba `kormitatud (varastama)
`küllap tämä `kähmas (näppama, varastama) `selle `kirve omale `õlma `alla
`alle käind inimine varastab, `räägib rumalast
eks ta õle üks masie·nika - - üks varas ehk kelm
põhja-Iisaku
(juttude levimisest ja rääkimisest) kui `sellele kedagi `ingad, siis eliseb [jutt] `varsti kui kell `müöda küla
(lööma, äigama) `jõngatab `sulle `varsi `mööda kukalt kah
võttas `laialt ette ja `plaanitses, oligi `varsti võlad `kaelas
ommiku vara ia konariku pialt `menna
`ommiku vara akka aga `jälle `einamale `kõmpsima (raskelt, aeglaselt astuma, vantsima)
varane külv `täidab `salved, iline lakkad
võtta ikke `linnupettest paar suutäit, varakevadine aeg
sul `aidad vara täis, `jätkub isa iast ja poja `päevist
isa vara lasi `korssnasse (raiskas ära)
isa kadune vedas omale maa·`ilmama varandust kokku
sie on varandust küll kokku `kraapind (ahnitsema, koguma)
`liikuvast varast `arvatasse `luomad ja vili, tüö`riistad ja majakraam
No comments:
Post a Comment