parajas paraku paremba

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


siis sai [liha] `katki `lõikada kõik ja parajast, et ta (sült) `liiga lihane (lihaga koos, liha sisaldav) ja paks ei jäänd

jumal paraku, mis nüüd viel `kõrvad `kuulevad

(adra või äkke veopuu, mille külge kinnitatakse aisad) kolk on kurg`atral `aisa `õtsas, `kolkaga paremb obosel `kierada

`peigmes `sõisas paremmal, pruut pahemmal `kuorti ies

ia, kes `ästi üppab, paremb viel, kes kodo kükkab (paigal istuma)

pia oma `leiväauk paremb `kinni

suisleppäd pidid õlema `kõikse paremad ja magusamad `õunad, õuna liha (viljaliha), sisu, `siegi on punane

tallevill `tallekese `lõõmin, `kõige paremad `villad

(abielusõrmus) `laulatus `sõrmus õli paremas kääs

`kiera paremalle `kääle

`lehmäd `kurdutavad, `tahtavad paremma

nied krõbedad `kuogid on pali parembad kui `pehmed `kuogid

raietükk piad ikke `vahtima, et `tõise esi `pääle ei lähä paremat puud võttama


Jõhvi


sie `talle parajas

segati `niisike parajas `putru `muadi segavus ja akketi lusikaga pada `laskema `ninda parajad `klimbid

`einatüö parajaste kesekil (pooleli)

`naabripoiss on üks paras `lontu

`kõllatõvest parandab ka

parandasin kella maitliku (Vene > majatni|k: pendel) vällä

laos on paremb `eini pida

lasen vie maha, pera paremb `kussa

parema kää (parempoolne) piht on `aige

`este on vaja `käänada (suunda muutma) paremale

madala `apsattiga `kingad on paremad

manitamisega saab paremast kui tigedusega


põhja-Iisaku


`angud ja rehad tahaks kõbistatta (kohendama, väheke parandama)

`misse viel paremb on kui `mõisa süda, elupõline (väga vana, põline) ramutus

küll sie `ennast `kõikse paremalle kohale kegutatta `mõistab

asi sie `niidu `maśsin parandata on, `õige mul nüüd `kellavärk

kirassinka oli parem kui priimus

`kirjutagu sie `ilberdus omale nina `piale (meeles pidama): külas on `teisi, tämast paremaid `tütrukuid

kolab omale `keikse paremad suu`täiad

knks`naaskel = konksuga naaskel vanade viltsaabaste parandamiseks, talla allaõmblemiseks lubjaviltidele

neid kuradima `kosse (kantud jalats, kott) tahagi parandada, tööd palju, aga tasu väike

[ta] alati nisuke käristus (kergesti ägestuv) old, kõik `tiavad, paremb teist mitte erutada

vata enamb `sirgest ei saa, paras `küöbardille (küürus olend)

sadab kohe `laia lotti (lobjakas, lörts), paras `jõuluilm

(joobnust) `keikse paremb tüöaeg on tämal maha `lällutatud

kui kedagi parema pähe `panna‿i ole, siis `selle lättuga (soni) mina küll ei lähe


Vaivaro


minust ole enamb parandaja ega elaja (elanik)

parandas `paia `ihho (varrukas, Soome: hiha)

[võrgu] maa`aial on `arvemb lina, sidä on `joudus paranda