kas

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


kas `miski `asja akkad tegemä, on sääl mõni kõverik (vigur, konks) `juures

(tagasihoidliku küsimusena sisult jaatavas lauses) kas ma en `võises `õhta `teile `tulla

`surnule tehässe [kirikus] `ingetänu (surnu mälestamine, hingepalve), kas sama `aasta lõppul vai ka `milla `arveti

`kirve tera on paks, `istu kas `kaksite `selgä

pime juo, kas selitäd (näed) viel

isata laps, kas on isa `surnud vai on `tütriku laps

(vastuses küsimusele välj nõusolekut, jaatust) jah kas on leppäd ka `urvas – jaa, on küll

piäb `juubeli `päivä, kas on õld `kauva `aiga `ammetis vai

üht järestikku (reas) tulevad kas `pulma ehk mattusse

sie asi on `kaalu pääl (otsustamisel, kahevahel), kas saan tämäst `asja vai en saa

(otsustamata) on kahe pääl viel, kas saan vai en saa

ei tiä, kas kanermu piäks `õilema juo

said `kanga `kuele, sis `vahtisid kas on `kangal ka `kangavigu

aga tämä karitab nüüd `sõita, kas rattaga ehk obose `vankriga

jala kand `kangest kihub, (nii et) kas (või) kisu `lõhki

kas tuot üvägä `vällä vai `annan `kaula `pääle

kas `kella `kaula orika nägid ka

laps `sündis, sis `ämmäeit `katsus, midä ka on, kas kerä `perse (poisslaps), sis õli `rõemu

laps kui `sündis, sis vahiti `kielekidand (keelepära) - - kas saab kielt suust `vällä ajada

pää kihab (uimane), kas on `vinga viga ehk midägi

(`kiisklemäie = riidlema, tülitsema) ärgä `kiisklegä `ühte `puhku, kas muud `ammeti ei õle, ku `ühte`puhku `kiiskletä

Tulist sinu kõdarad (jalg), ei `liigu `paigast, kas vai kisenda kõri `lõhki

tuppa `tuldi isämes `peigomega, sis pruut õli `peidos, isä-emä kääst küsütti, kas näväd on `nähned, neil saand kodokana (naine) kaduma

läks `koukima kas jääd juo lähäväd

`kratsid `kõrva `äärest, kas küsid `kõrva `äärest nõu

poiss üttäl et, kas lähäd `jällä `eite `krõpsama (sugutama)

(kõditama) kudistas ja kudistas, kas vai sure `nauru kätte

kas nüüd asud roho `pääle `kummuli ja akkad nuttamaie

kas sa nää kuri`konti

tahan nüüd järele `kuulada (selgitama, pärima), kas tema saab `mulle `tüöle `tulla vai ei

(julgust koguma, end hoolimatuks sundima) tien `õige südame kõvast ja lähen `pruovin, kas võib ka jää `pääle `sõitama `menna

tied tüöd ja õled väsind `ninda kas vai surm tuleb kätte

(hobuse või veise ristluupealne) `laudjas, obose `perse `pääline, vahitasse kas on ia `laudjas, tagant lai

(joon peopesas) `leivä`lauvast vahiti, kuda saab elämä, kas rikkalt vai `vaiselt

mida `asja sie laps lipputab `ukse pääl, kas paberi tükk on kääs (Soome: kas, kappas)

kas akkad naist võttama, no `kaua sa `lonkad kahes mõttes (kahtlema, kahevahel olema)

lõksatus käis, mene `vahtimaie, kas meni uks `lahti

kas juba lüöb tüdimusest (kas tüdimus tuleb peale)

ku ei õld vikkast õiete õtsas õli kas maateräl kippus maa sisse - - sis jäid kõhe tõisele jalgu

(pisut sööma või jooma) maitse nüüd ka suppi kas on `suolane vai mage

(heast elust) kas sie on nüüd õige marja maale saand et ei tule enamb kodo ühtä


Jõhvi


kas `teie poiss ikke ekotab (pudinal rääkima)

jäin nukkastamma, kas `istukalli, `sõisukalli

kas õleta `kanga `puudega kudund

küsi, kas pues on `kellosi

ei õle iast `lahti `leigetud, kisub (pingul, kitsas) kas õla päält ehk `kaindla alt

kas on ea kleba (vedel toit supp, kissell)

(triip, joon) kriim näo pääl, kas `miski puuõks on `kriimustand ehk `kraapind ehk

tänä `kõikse `päivä `ninda kisub kõri `laiali, et ei tia, kas akkab `jällä `vihma sadama (haigutamisest)

kas `Saima ei õle lagedal (üleval) käind

paar littaka saad, kas jättäd nied mued (tembud) maha

kas tal omal `puudu on, aga näd, ei läbäne (täima, raatsima) `andada `tõisele inimisele

`tohtrid `katsuvad, kas pulss lüöb

läks maru (raev, märatsushoog) kas ta‿s tias viel mis ütles


põhja-Iisaku


`kruńdist `sissetulek `veike, sellest kas ela vai sure

`meie maa `sisse `niitand, üle raja, no kas sina `sellega elad

kas sel jogal (tühi jutt, loba) lõppu ei tule ükskord

kuldnokkakana (emaslind) tänä `kaagutas, ei tia, kas akkas munele vai

näe kui ilus `kelkar (ehe) sul `kaelas, kas - - `kinkis `kiegi

`näita, kas kikkid (lapse hammas) juba `väĺjas

tia kas `ongi nüüd `rüövlide `killas

ega nied `kirsipuud suurt `külge‿i `kasvata `kirsisi, tia kas on paha `seĺtsi

kas `jälle `kiskusid `teiste `poistega

kas `sellega sina lähed siga tappama, sie `kilgikohimise (liiga väike) nuga

`õues käis üks `kraaksatus, tia kas on vares `kuśki

ei tia kas `annab vihm `mulle `mahti `saatud või ned `kärbikud `kuivadatta

kas siis sinu pikka `keele lapperdus (loba) on ilusam `kuulda

kas `teised `peavad sinu luristust `kuulama

suur sõnn võib `veike `lehmal kas vai selgruo `katki lömada (sõtkuma)

tia kas selle maasija (maalri) ammetiga üksi leiba saab

kas vähe viel oled kõrtsis raha magama pand (raiskama)


Vaivaro


kas sedä tüöd `jätkä miu jaost ka

kas nüid ei tuld

(isapoolne vanaisa) kas miu isäisägi `muista

kas jah vai ei

alalde üks jörö (torin, kius), kas oled `juua täis vai

kas `karja on jo `lounel

(mitmest võimalusest valides) midägi, kas `leibä, on segatu appanemma, sie on abandus

kas `kihlust (kihlvedu) jo `löite

kas oled jo oma `asjaga `kombes ~ `kompes (korda)

ono (hunt) küsis `koera kääst, kas konogas (koonukas, siga) on kodo

kas lasivad `sakslased tämä (veski) `ohku (õhkima, lõhkama) vai venelased