väljä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


küll ilm õpetab, lai väli `nuomib

`luondane (loode) õld `väljäspuol emäkoda, sie ei jäe pidama

`välläst `kõrjetud `lapsed, neid `üellä välised `lapsed (vallaslapsed)

`saavad `viljad `kõrjetud `väljädeld

kui kanermu kukketab `latvast, siis mene `sieme kottiga esimisel `augu·stil `väljäle (rukis tuleb varakult külvata)

(Convolvulus) `kassi tappud `kasvavad `ninda `väljädell, `pienikesed, `pitki maad `kasvavad `tõised, vist on `õiled ka

ema `armastus võib `lapse ka `kaivu `põhjast `välja võtta

kui [sõjaväkke] `tienima `läksima siis `üeldi et isamaa ja ema `kapsa`aia iest piad `välja menema (pilasõnad)

`enne surma jagas oma varanduse `vällä

`mõisi ajal siin `rendikõha järele õli igal oma `karjamaa jagu `välja `mõõdetud

`lahti jalu kõik `väljäd `tõmmand läbi ovosed

laps käib välja pääl `lambas, `luomide `juure ei usalda viel `saata

`välja jänis ~ `alli jänis

kivi`litronid, üks selts jänessi, `väljä jänessed, kivede `varjus [elavad]

`litruni jänissed magavad `väljädel, `valge jäniss ehk `kõrve jäniss on `metsäs

`kündäs tämä siis `aiga`müödä ehk tulist, aga oma `kellavahe pidi ikke `väljäl õlema?e

`välja `servas `põllu `servides on `niskesed kelo (heinamaatükk, kõrgem koht) tükid

`sinne `väljä `pääle ei tie kedägi, piab `mustas kesäs

kesä `väljäl `ärjappäd, `augusti kuu sies tehässe rukki `pääle

kus midägisugust `viljä pääl ei õle `ütleväd must kesä väli

emä, isä kisuvad vai nahast `väljä (kõvasti pingutama), aga tüttart `tüöle ei pane

poig on mul Aru`väljal kodomest (koduväi)

nädäline laps, sie õli siis `kontsude sies siis säl `väljäl õlekubude vahel sääl

`võttas `lapse kotti`pihta (õlale) ja läks `väljäle

`järvel (Kohtla-Järvel) on `väljäd puha täis kurismikkusi

`väljäl on kuristikku auk (kurisu, vee äravoolu koht), vesi süönd

[öeldi et] kes omaga jäi `viimäsest [rukist] `lõikama sene `seljas õli `kõige `välja küür (samal põllul lõikajate küürud)

`terve `päivä pidid sa tegemä ja `küüristämä (küürutama) `mõisa `väljäl `ninda, et selg õli `kange

linad lahudetti maha kõik puha `väljäle

[hunt] läks siit `naabri `väljäld üle `siie mahajäänd ahervare `juure

`tulbalistele tõi perenane muna`suosti liempüttigä `väljäle

kui on suur pühä, siis on lippud `väljäs

sügisene ilm on nii lirts ja lörts, et ei saa `väljä

on üks loba kalts, midä `sülge suhu tuob, sene `väljä `ütleb

on üks lobakas, midä `sülge suhu tuob, sene `väljä `ütleb

kes omaga jäi `viimäsest `lõikama, sene `seljas õli `kõige `väljä küür

`välja pääl `kasvavad `lälled (lill)

tuol lei `liimist `lahti, õli `väljäs `vihma kääs

(taim) maa sibul siin üle meie väljä mennä kravi kaldal kasvab tõisi neid ei `uoli `issutada, nied `kasvavad ise, kus `niske `kruusi ja pae`rahkane maa on


Jõhvi


väli õli `lõikajate vahel jagatud esidest

igi auk on naha sies, säält ajab igi `väljä

välja rinnalta väsinud, eina kaarelt engastanud (laul)

`õhta `õldi `kärmäd, et `kiegi ei tahand `õhta `viimasest `jääda `väljälä, seda akketi siis jubist (töödel, nt sõnnikuveol, viimaseks jääv osaline) `ütlämä ja sie `kasseti `õhta `viega ülä

`kaaruss on lõng, `läigib ja `karvane, kui `kuutasse `riide `sisse, `paistab iast `väljä

mis on `väljäs, sie on ristkaba, mis on sies, sie on tappkaba

üks väli jäi `kaeramaast

`kitsukesed `einama `väljad

enne vanast pasarnikku (tuletõrje) `seltsi ei õld, `välja veravas õlid klobod (lokk, lokulaud), nuiaga `lüödi

`istusin ja `püksid `kortsusid `väljä

`kõrgist `pulkist korv käib `vankri pääl, ja rie pääl, `eini `vietasse, ja `õlgi `väljald

kui kala iheb, eks siis kude `august ehk kusimusest (sugu-, kuseelundid inimesel, loomal, kaladel) tule mari ja niisk `väljä

käib `tihti `väljäs, sie tähändäb et läks sittale

käissped, nied `enne vanast `pieti `särgi pääl, lühikesed, alt `väljä `õmmeldud

`õhta `õldi `kärmäd, et `kiegi ei tahand `õhta `viimasest `jääda `väljälä

mina ku `läksin `külvi`rinnaga (3–5 sammu laiune riba, kuhu külvati) üle `väljä, sis tulin tagasi, seda sama äärt `müödä ja akkasin `jällä siit `õtsast `päälä

laan tanud õlid `litritega ja `väljä `õmmeldud ja, iest õts viel üless `puole

kangaspuudel link, sie `oiab `sarvi pakku `trammili, et ei `juokse `kangass päält `välja

üheksä `kurge õli `luoma `koplis, tia kust nii `järsku `väljä tulivad

siin ei lastud õppimata lõikajaidki väljälä et varistavad `vilja maha

säl maha laskeja (sõnniku koormast põllule kiskuja) õli väljäl üks ja sis kaheksa tükki õli lautas kes sääl sõnniku päälä tõsteti

`marraskille - - nahk trollis tuleb kää päält väljä

tõmmas marrass nahale (marraskile) kõhe ei tule veri egä ei tule nahka paljo väljä


põhja-Iisaku


`meie kahast tulnd kedagi `väljä

no oled sa küll `põrgu`keldrist `alles `endale elu`röögatuse (riiakas ja õel naine) `välja `koukind

(jooksma, lippama) `kelpa `väljale, `kutsu `süömä `teised

`tütrukud `tormasivad `naerukihinaga tuast `välja

kuradit `peltsebuliga `välja ei aja (ühte halba teisega ei kõrvalda)

lõng `pandi kõrist `sisse ja `silmast `tõmmati `välja

(peam kanade ja lammaste peletamisel) kanad tuast `välja, kõss
`kõssita kanad odrast `välja

käopung (puuk) pueb inimesele ja ka `luamale naha `alle ja imeb verd, `perse jäeb `välja

eks ole rukki`väljal küll saand `sirbiga `küirutata

inime piaks ikke `mõtlema ka, keda suust `välja `lahmab

(armulaualised) `lauva`rahvas sõi pärast, kui kerik `väljas (teenistus peetud)

`purjus `piaga `viskas `leitsi `välja (heitis hinge)

`väljas on külm ja märg, ei või enam `ühti `minna likkalt (kerge riidega) end `külmetama

sa¦i `mõistand `põrsast valitseda (valima) - - `mutku liristab vedela ära, `paksu `tuhrab ninaga künast `välja

ei `sellise lobjakaga saa enam `metsast `palke `välja vedada

süöb `ploumisi, a `tuumad lükkab `lutsti ja `lutsti suust `välja

mis luoreha sie, `selle lõgistusega tasu `välja `mennagi

akkas `riidu `kiskuma, `lüödi tuast `välja

kus sa neid vigu `varjad, nied kippuvad ikke `välja `lüöma (ilmnema, ilmsiks tulema)


Vaivaro


`kaura `väljä

`kipsi `külvedä `väljäle `pello `pääle

kive `unnigod on `aetu `väljäle kogo

sie `naine lebetä (lobisema) kaik `vällä, suu ei piä