kese kesekälli keselised keskell

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


tämä (talleke) inimistest enäm maha‿i jäänd, inimistes (inimeste keskel) õli üless `kasvand ja õld

nagu `einä tüö `präigus, tämä tios on, aga on kese, ei õle `valmis

`eile õles `õltki rukki kese, aga `vihma ei tuld, sai `välla lõppetud

tie kese (jäta pooleli)

`kimbur piim, ku ta on kese appu

mina õlin kese `lierimatta

kese une on üles tuist, `püüjäb `jäädä tagasi magamaie

[regi] on `vaide kesekälli, ei õle `raudu all

tua `salvamine kesekalli

kesekalli `salvus

kaiv on kesk `õvve pääl

`sõideti `ärgidega kesk `vankris õli `keske puu (härjavankri tiisel)

kesk|igä|line

`jõulu `keskmine pühä

`jõulu `keskmisel pühäl vagane laps `kätkis jo `tunneb et on päiv `pitkemb

ku on `õige ramus siga, siis mõni võttab `suole `keskmisest (sooli kooshoidev osa, keskmed) `pannu `määrida, ku ei õle ramus, `keideta `siebist

kesk|hommik(u)

kesk`õhta – `kella `viie ja `kuuvve ajal

edel tuul `kieritab `ümber tänä, nüüd lähäb kesk`õhta

pääv kesk`õhtas, saab juo `Tallinna `alle

`lõune ja `õhta vahel on kesk`õhta

kui päiv on `täies kes`kaares (~ `lõunes = lagipunkt, seniit), siis on vari `kõige lühemb

`kellasi ei `õldki, `taiva `tähtedest `vaadati: `siulik õli kesk`lõunes, õda `jälle `kieras oma sava `seie `koito (ida-, hommikutaevas) kell kaksteist `üöse

`keskmise `luuga, ei õle `õige korp (lahjast, rammu mittevõtvast olendist), ei õle ilus

(kalapüügivahend) kulp on `nõnda, et puuvaru `ümber ja võrk `alle, `varras on kesk`paigas, sel on auk `keskel

(lohmakast rõivast) `naistel kabuti `kuuved - - kesk`paigast õli kokko `nüöritud, alumine õts lai nagu `laaban

pikkad lademed (lina- või viljavihk), ühe [vihu] pää sedäpidi ja `tõise sääldpold `jälle sedäpidi, `latvad kesk`paika kokko

kumm all, kumm pääl, kure munad `keskel = `leivad on `ahjus

ümbär ringi kõrgemb maa keskel madalik

`esmispä – edos, `tõisipää – tõdus, kessnädälä – kenä (inimese omadused vastavalt nädalapäevale, millal ta sündis)


Jõhvi


ilm ka `kessatas (kestma, püsima, vastu pidama) `ninda`kaua kui `saima `kuhja `valmis

õles ta (vankriratas) `kessatand `ninda`kaua

ikke konks on ikke kess`paigas, kaks `ärga ühe puu `õtsas, `konksust läheb kett `atra `külge

kesk`õhtat võttab, ei `jaksa `ilma `õlla

Jüri tuab kesk`ommiku, `pärtel vieb kesk`ommiku

kesk`ommik `süädi tüä `juures ja kui `õldi kodumail, siis `laua taga

`ütlä `tõistele et kesk`ommik on `valmis

ärä `kõhtu kese jättä

`nuared, `niisikesed kese`kasvajad (kasvuealised) ei `tõhtind lõppu`kannika `süiä, et siis jääb kasv `kinni

kes sis `selle kese tüä eest (~ ette) raha `maksab

kodo on kõik kese ja sorakille, tuad `pühkimatta, asemed tegematta, `riistad pesematta

kese `süämist lähäd siis `tuama, eks pera õle `aiga `tuua

kese `süömävahet võttas `lapsukesed ja `poisikesed `tüöle

pahemat kätt üks kesekalli sara

(kesekil, kesekille = poolik, pooleli) üks pudel on keseline

üks on täis ja `tõine on keseline

nüüd on keselised `saadud, jäid teritamatta

ei taha `kaaret kese jättada, `kauge maa keselist võttama `tulla

tüö on keseline, `tarvis teha `valmis

on üks kesiku `vintsak ka siin

kää `servaga `tõmmeti `ümbär `servide ja `nindat leib jäi `keskelt `kõrgemb [pärast sõtkumist]

(rindealune) kesk`paigast pien, et võtta kohe `kääga `kinni

`ongi juba keskpaik `õõnes

nüüd on `jällä keskpaik `kindel

vahib sügise`puale, ehk kogastab (näkkama, õnnekombel saama) `kuskilt ühä kesepidulise


põhja-Iisaku


tüö jäi keseli, ei `jõudand enam teha

töö on keses (pooleli), pole `korras

kesesse `jätmine on ju lohakate `tööliste `komme

`suure tüö `rahmeldamisega jäi `teine kridujast jo keskias

laut `lambaid täis, `oinas `keskel = kuu ja tähed

(ajaliselt) kui [päike] kesk`ommikust (transl) `ennast üles uppitab, sie juo ligi `lõunet

(vikati varre käepide) lüsi `tehti `ninda, et `võeti `tuores puu oks, mis `andis `painuma, `sellele `leigati `keskelt `sisse ja `painutati `ümber vikkati `varre


Vaivaro


tüö käsil (teoksil, tegemisel, käimas), midä siä tada siis kesi jädäd

`mitmede majad `jäivad kesi (pooleli) ehitusele

tüö on kese ~ kesekille

`salvuss, viel on keseline maja

miul on viel keseline paberossi

kaig tüöd `jäiväd keselisest

`justko keseline on se juttu

tamal on kaik tüöd `kerras ei ole midägi keselist `asja

kesenäine tüö

`vennaste `keskel ei tohi `riidu `olla

niet ku `rääkid omas `keskes, vat on `kuulla `kiele `murret

(hrl kella 8 ja 10 vahel) kesk `ommik on neli, neli samu [varju pikkus]

`päivä saa jo kesk`ommiko

kesk `kohta on kova [kapsal], sie on `kotsana

(kesknädal) kesk `viigol jo `peigo mies kävi `pulmalisi `kutsumas

(keskõhtuline) kesk `ohtaline (kirjakeelest laenatud)

sidemega `panna `viĺla vihod kesskohast `kinni

tüö `tullo jättä kese, `toisest `kerrast

kesk `kohta on [kapsal] kova (krõmpsuv, karge)

kus kaks ovost käviväd ratta ies, siis `tiisel oli kesk`paigas