Friday, November 14, 2014
hüvi hüväst'
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
üvä `õhtat
tuha siest `saama üvi `küpse (küpsetatud) `kartuli
[aunas] `erne palud `kuivavad üvast `varside `külles
pian oma `eidega elotsemma (teat tingimustes elama) - - `õlgu siis üvä ehk paha
`valgedest `ernidest saab muidu üvä supp ka
kõva `tervissega inimine, ihu`tervis on üvä
üvä peremies ei aja `kueragi `õue, minu `aetasse ikkagi (siiski, ometi) `tüöle [sajuga]
aga nüid on rukkid `peksetu, on ikke (tõesti, küll) `kaunikesest üväst saand
`ahju põrand `engäb vist, ei `küpseta änam `leiba üvast
jämedast jahust üvä `leibä ei saa
üvä jumala`vilja (teravili, teraviljasaadus: jahu, leib, õlu, viin) süönd luom
jõe `äärne `einama, sääl on üvä rohi
ei `õska `kündä üväst, jättäb vao `tervest ja `tõise `künnäb, jättäb `vüötilisest
kui jõgedes `käiässe kala `püüdämäs, on üvä kala vesi (kalarikas püügikoht), madal ja tasane
`valju `karvaga lehm ei õle üvä `piimälehm
iest ~ suu `sisse on üvä, taga `perse `lõikab `kaula
aga tämä `andas tubinaga (malakaga) üä kere`täie (peksa, noomida)
`lietrid `kestasid (kõõmama), sis `viedi `sauna ja viheldi üväst
`jäätand maa või jää `raiuta `kiimega (kiin), sie võttab üväst `lahti
korralik maja on sue ja `kindel, üvästi `tehtod
lähäb üht `santi tied `müödä, `kolgotab (rappudes sõitma) obosega `mennä, ei jõle üvä tie, `luobib `siiä ja `sinne
(konar) konerikkusi on pali tie pial, ei õle `ühta üvä `sõitada
sie on üva `suure `kondiga (jõud) obone
`selle `kärbäse `piitsaga on üvä koppada maha neid
(hästi toitma, nuumama) pere`naine ise `kormitas `luomi, `andas üvä `süömist, pani jahud `ulka
kui last kudistada, siis `lapsel on üvä miel
sie on üva kumm mida `tõmmab `kriipsu `välla (kustutuskumm)
`kummigud on üvad `saapad
sie on üva kumut (sahtlitega mööbliese) `mitme `sahkliga, `seie on ia `riiet `sisse `panna
sie luom õli üval `karjamaal, nüüd `tõisel `karjamaal, ei süö enamb, `kurdab (taga nutma, igatsema) aga oma `karjamaad taga
`tarvis `anda `kuitsule (lastel: koer) üväst `süia, siis `kuitsu `kasvab `suurest
(kuuvalgus) kuu`valgel on üva `kõndida ja `menna kuhu tahad
kust sie üvä on kui käre (kange, vänge maitse, hais) `suolane
sai küttepuu `innaga üväd `palgid
(halgas, kergesti lõhenev) puu on üvä `lõhki menemaie, on lahe puu
kie üvä obone, `kõnnib `lahke (kerge, ladus) `jalgudega ja `pitka samuga
üvä laht`valge (helevalge) `riide
`seltsis `käisima, üväst `saima läbi, `lantsad `poisid õlima
küll on ikke üva, kui omal on ka lappikene maad
`tõine `õskab üväst ujuda, siis laseb (laskuma, langema või heitma) `põhja (sukeldub)
siis õli ikke lettimist (vaeva nägema, midagi vaevaga tegema) `käiä ka, nüüd - - on sie tie `ninda üäst `tehtod
hästi kasvatav, rammutatud siin on lihav maa, `kasvab üvä ja vihane (erkroheline) roho
`Kundas on `poisikestel üvä `liugumägi (liumägi)
üvä `lohmakas lehm
kie on üvä elo pääl `naiste`rahvas, on lokk (lott) `lõuva all
obone ei `anna üväst `kinni, laseb `kõrvad `lonti
`veski käib lõginal, on üvä tuul
lörts obone, ei via üväst
(silmamarjad, trahhoom) ku on marjad silmas siis ei saa üvast silmi lahti teha
Jõhvi
temä sai üva `maolise (nahatäis)
Labels:
keeleNõu
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment