kielid kiele

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


palusin jumala `kiele (eriti tungivalt), aga ta oma südänd ei `murdand, ei alastand minu `pääle

emä kiel on `kõige `kallimb igäl ühel

`nuored `onvad juo `kiele `murret `muutaned, `räägiväd `pienemald

nüüd ütleväd iesti kiel enne õli maa kiel

(tõlk) `kiele tölk, vahe`kiele mies, sel on `kieled `selged, vene `kiele `kohtod õlivad, tämä `rääkis sene vene `kiele `ümber, midä mina `rääkisin, `tölkis `ümber

Polovärnikud `ennutavad, ei `õska `iesti kielt ei `saksa kielt

[juturaamatus ei ole] mitte minu `kiele`murraku sõnu, aga `jälle noh `niskesi erälisi

`lapsel imelik, `aariklane kiel, `nurgad tulivad ette`puole

laps kui `sündis, sis vahiti `kielekidand (keelepära) - - kas saab kielt suust `vällä ajada

`nuorel inimisel on ilu àmbad (neli ülemist lõikehmmast) `alles, sis suu `oiab ilusti, ilu `ammaste taga `sõisab kiel

`kiele `õtsas on jänn, mökketäb

kui jänn on `kieles, siis ei saa `üellä `erri

lüöb `jusku `jänni `kiele `alle

sul `ninda kiel `jännis, segasi juttusi `räägib

kie `külmetab, on kiel `kange (kõnedefekt, -takistus)

`õige `kangest (vaevaliselt, aktsendiga) mõned sõnad `porssib `iesti kielt

ma lugesin ikke vene kielt `kaunikesti (üsna suurel määral), nii pali õppisin, et ikke lugema sain

kui jänn on `kieles, siis ei saa `üella `erri (r-häälikut)

kiel lai suus ku raudlabidas

`laia `kielega, pali `räägib

(tühja jutu rääkijast) pika `kielega, midägi `kuuleb sis `räägib `kõikidele, valestab viel `juure

(hing) surm on `kiele pääl, `kiele `õtsas

ähib ja puhib `ninda et kiel on `ammaste vahel ja veri pull on `perses

kiel juhatab tied, sene perä on kiel suus

ei õle `arjund `ütlema, kiel ei `painu

lähäb külä oma kielt `peksama ja `tühja juttusi plagisemma

`ilmutab `tõisele `vällä, ei saa `kiele all `oitud

piän oma `kiele `ammaste vahel `oidamaie, en taha akkada `ütlemäie ja kisendamma `vasta

(muusikariista heliallikas, pillikeel) `viiuli `kieled `piäväd õlemaie `lamba `suolidest `tehtod

(tapp palgil, prussil, laual) `palgile `raiuta kiel `sisse ja `lasta `piida `õtside `pääle

`kielegä `sissepanemine on `palgi `jätkämine

(töövahendi vms osa) `kolgispu kaas ja sääl on tämäl kiel sies `kolgispul

viin on `kiele`kaste, võtta `kiele `kasset, võtta kõri `kaśset

`teine inimine on `kiele kuer (keelekandja), kie `räägib tõist

(vankri osa, keelikas) `kielelaud puu `vankritel sie käis all, kust `andas `vanker `kierämä, tagumisest `teljest käis läbi, esimese `telje `juures õli sia suu, `kielelaud käis sääl vahel

on `tõine üks ia `kielemes (tühja jutu ajaja) `sinne vahele akkand, noh (ajab teised riidu)

`anna ka `kiele`märga (jook, hrl alkohol) `mulle nattukese kielt `kastada

(kõnevõimest) vähäse juttuga nagu minagi – võttan `viina, siis `kiele`paulad `pääseväd `lahti, egä siis `tõinekõrd ei õle suu ies `varju ka, midä `sülge `suule tuob, `ütle `vällä puhas

on sie üks kuradi `kielevorst (keelekandja), ise viel `kielän et ärä sa laialt `räägi ja sa lähäd `Suolepille ja kõhe `räägid sääl

kielt `võida `jälle `miski ia `asjaga, `kiele `võie (altkäemaks, meelehea)

võtta ka `kiele `võejet

`kierib ikke `kiele pääl, aga ei tule ette (sõna ei meenu)

(usaldusväärne) `kindel inimine, ei `räägi juttusi edesi tagasi, piäb oma `kiele all `kinni

tulirakku ajab `kiele `õtsa, paab `kiele `kirvendämmä

keväde `laulavad - - nüüd on `kiuru kiel `lahti

ia libe kiel suus, `räägib `ninda ja `ninda, paneb `tõise `uskuma, `tõine kukkub kõripite `sisse

`este akkasid käbistama (võrguuile lõnga kerima), `kierasid, panid `niidi `otsa üle `kiele

(keelekandjast) tämä on libeda `kielega, ei pia oma `kiele all kedägi

kass käis `lauval, nüüd viel `limpsib kielt

mõni inimine `räägib ja ise `lipsib (limpsama) `kielega

(teravalt ütlemisest, taga rääkimisest) `tõine inimine on `kange kielt `lõikamaie

mõni on `kange kielt `lämpämä, [kui] `räägib, siis `lipsti (limpsama) `lämpäb kielt suu`nurgast


Jõhvi


eri `kiele `murre

`meie `kiele`murre läks `ühte `Ingeri (-ŋŋ) `kielega

(naabermurdest) Nigula `rahvas, sie on kovera `kielega

kõik `kieled on suus, sie `muistab kõik `kieled `rääkida

mis `kiele`murre tämäl on, `iesti `kiele murre ehk saksa `kiele`murre

juba kiel sorab

mis sa vahid siin kiel pikkal (midagi lootes, oodates)

(maitsvast toidust) `ninda ia, et vieb `kiele `alle

tahi `kiele `alle vedada

võib `õmmete pladiseda, kiel käib `ilmast `ilma nagu `tallekse saba

(kõnevõimest) kes `äste lõbusast `räägib, küll sel on `lahti kiel

lahtine küll sel on `lahti kiel (jutukas)

no sie nimi on `kiele pääl (mõttes, ütlemiseks valmis), aga nät ei tule `miele

kes ei `kannata, võttab paar `napsu, juba kiel sorab

kielt `plaksutama (vedama, viskama = klatšima)

ega senele `maksa midagi `rääkida, sie on igavine `kielevorst, lähäb `räägib tagasi

ma tian küll, kuda sa minu `kielid

`ninda `kauva `kielis (keelitama), kui sai `teise oma `nõusse

ilus `tütrik, `poisid `limpsasid kielt (himustama)

limpsama kiel `limpsub suus

(taim) lõik ein `luomidel `kieled `lõikab `katki


põhja-Iisaku


tämal sie `iesti kiel käib küll `konka-`kanka (takistustega)

(võõrapärasest ja vigasest keelepruugist) kõik nied `Peipsi-`äerised venelased, nied `kiisa ja `ahvena`kaupmed `kangutavad `iesti kielt

(võõrkeele kõnelemisest, pudistades rääkimisest) `oitku küll, ei mina `mõista neid vene sõnu `välja `üelda, kiel läheb `sõlme

käis `jälle siin ja palus jumala `kieli (härdalt) `andest

jäi `tütruk `selle `poisi järele kielt `nilpama, kätte‿i saand

võtta kiel `sõlmest `lahti kui `räegid, siis saab paremast aru su juttust

näh on just `kiele pial, aga mitte `miele ei tule

`lapsed tegivad obuse saba `jõhvidest omale `piĺli `kiele ja pimistasid ~ tinistasid `sellega

vanamor käib aga `kielitamas (keelt kandma), on nisuke `ilgilane inimene

kiel õli `kiereldi (vaheliti) `suussa, miel õli mõtteldi `piassa rhvl

[käed] `Lähvad - - koredast nigu `lehma kiel

sel jo kõik `kielitud (korraldama, seadma) ja kruttitatud, `katsu lell jättab obuse tämale

laliseb `teine oma `kieles, ema `üksi saab aru

`tieme täna `leiva`kiisli, `rõesa `kuare ja `võiga on nii ia `süüa, et viib `kiele `alle

`limpsab kielt `viina järele

`limpsti `tõmmas kuer `kielega `lapsel üle näu

et sel `lõksutajal (taga rääkima) kiel `kurku `kuivaks

on küll teiste piale kielt kandand katsugu nüüd kas on magus kui tämast räegitasse


Vaivaro


kui vanemad viel elasid, siis õli siäl `uopis kõver kiel

tama palus minu jumala `kiele

`kaotamma on pien `kiele, ävitamma on miu `kiele

kaunvilja seemnekoda kaik `kaunad olid `enne, palod vana `kiele

sie on `Iŋŋeri `kiele `murre

Isori `kieles

sie `oska üväst vene kielt `lassa

niet ku `rääkid omas `keskes (seas, hulgas, vahel, -keskis), vat on `kuulla `kiele `murret

tama kiel ei `käänu enämb

`kurti on sie, ken on `kieleto

`kiele `koidikod (köidikud, paelad) `pandi `kinni

votti (~ voti) küles ~ `otsas on kiel, sie kiel käüb `liikmegä

üks vana `kieliko ja `kiele`kandaja (tagarääkija)

no se on `kielegas inimine (tagarääkija)

alande oled `kieligos (janu)

üks vana `kielikko (g -go = kahekeelne) ja `kiele `kandaja

`kupjas `kieli `errole

tämä `kieli (`kielimä, (ma) `kielin = keelt kandma, taga rääkima) kohe `vällä midä `kuulo

keelekida `kiele `koidikod

`laia `suuga, ei piä `kiele all midägi

üvä liem `panno kield `limpama