va ennevana

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(lagunenud hoone) vanada `korvi nüüd `piima pärast `oiab

`enne vanasi `tantsusi kegati, `leivad `jalga üläss ja taha `puole, kegasivad

vana`aigsed `atrad, kurg `atrad
`enne õli meil kurg`atra, sel õli `sahkabu, sahad `õtsas

läks oma kodo `käimä, vana kodo

(vanematekodu) `lähmä isä majaje

vana `jonda (laisk inimene), ei sie `viitsi oma `kontisi `liigutada

`iuksed vanussis ~ `pampalas ~ `sankalas

vanast õlivad `kahledega kokko `pandud

vanad `kaltsakad - - sidus `jalgude `ümber

vana võrk ei `kannata rapputata

sie juo vana, oma elo `päiväd `ümber eländ, vana `kannukene

vana puu `karpane kuor

`luomad on vana `karva maha ajand, `uuves `karvas juo

`luomad `kihnavad, vana karv kihub `seljäs
`treŋŋi köis `kihnas obuse `külje `katki

nuor kuu `kasvab, vana kuu kaheneb

nüüd on `lehmidel kettist `kaula `kütked, vanast õlid puust
`kaula `kütke `külles õli `rõŋŋas, `rõnga sies õli kett ehk `nüöri tükk, senega `siuti `sõime `külge `kinni

kuda `ennevanast `käidi, mehed rind iest `lahti, ei `kaulaõbedi `kaulas, ei midägi

vana inimine käib juo kõveras ja `kieros

vanad `naised `õtsisivvad `kirpu

ega vana kuer valet `haugu

mida kuer ei nää, seda kuer ei `augu

minä vana `konka (kronu)

vana `naisekrobo

sie vana`tütrikku krõmps

üks vana kõbikene luu ja kont, nahk `oiab `kondid `kinni

vana lahja lehm

vana korv lehm (~ Leedu, Vene)

vanast pagarid ikke tegivad `kringli `saiu

(kõhn sooniline kael) vanal ju krõõnkaul, `kuivand ja `kaula`suoned nägivill

vanad `luomad ja inimised `jääväd `kõhnast ja `vaesest

`ämmä ämm jah, sie elas `kõrge vanaduseni

`õige `kähvel (käbe) inimine viel, ei õle vana egä vigane
peris `kähvel `tütruk kõhe

sie mies on vana ja `õige `kössis

ke `kössis käib, seda en õle nähnd

oh sa vana `küürä selg

vanamor, pane `latrun (latern) põlamaie, ma lähän `lauta

(kahemehesaag, millega vanasti laudu välja saeti üks saagija oli ülal pukkidel, teine all maas) kahe mehe `saeta käsitsi `laua `saega

`lauritsarukki `külvati vana, `eelmise `aasta `siemmega

vanamor `laudib `kaŋŋast kududa, `kiirest ja `kiirest

mai `põrnikas `üeldi vanast lehe vurr

`ütlen vanamorile: `viska `leili

vanamor on `ühte `puhku `lennos, ei õle `aiga sittudagi

vana `vetrubä nuga akkab juo `linksumaie

vanad `rahvad `ütleväd, `litsi laps (vallaslaps)

`tütriku laps õli `litselaps

(veebruar) `vastla kuu, sie on sie `viebruli kuu, vanad `rahvas `ütliväd `liugu kuu

vanast `keideti `liugu`päiväl sia `jalgu, ua suppi ka

[kui] minä `poisikene õlin, said lumest `tehtud `suured mäed `liugu`päivä `õhtast `liugu `lassa

`ühtälugu lõug käib, `jahvatab juttusi, vana lobalõug

vana logo `vanker

`ennevanast `reie tubidel õlivad luhi `augud (õhuauk) lae all, `suitsu`augud

vana inimine `lääpäb, ei käi `õtse, jalad on juo `töntsid

ega sene `miele `järgi `kiegi saand, sie õli va `inkur

mies üttäl `naisele et süöd küll, aga midägi ei teho (mõju), õled ikke va `kõipajalg (peenikeste säärtega)

on va lakkekauss, `ühte `puhku nenä täis

juo sa lasid `jälle seda va `leili (hais) mu nenä `alle

(suurem liivane maa-ala) nüüd `anti va `liivastik kätte, midägi ei saa tehä

(lobiseja, lobamokk) `määrä suud `kinni pidädä, õled va loba suu

(taipamatu, lohakas) õled va lorovasikas, rumal ja tola

va loderik `kõnnib aga `lõŋŋa-`lõŋŋa `müödä `õue


Jõhvi


vanad kronudki õli `inda `aetud

vanast `peeti ikke `ingamis`pääva (püha-, puhkepäev)

vanast `kahvtani ikke `kannetud

vanamies `istub `nurgas, tilk `tilli `õtsas = `kalja`asti

sie on vana kekku lõug (lobiseja)

(kiusupunn) vana `kiusupukk ikke õled

vana obune, `juhtund `präiga komastama, õld elu `välläs

kroos|mamma vanaema / -papa vanaisa

eks vana Kruus läks `kuhkas (teatama, edasi rääkima) `jällä `krahvile

mina saan kuus`kümme (kuuskümmend) neli `aastad vanast

vanal ajal õlivad `kuudid toas, kanad õlivad sies

vanaema `korjas `küemeid

`laudas `käimisest on vaja vanu lavuskid (saapalaba)

sie on üks vana logu `asti

nüüd ta on juba vana ja lomakali vajund

`nuorel kuul `lõigeti okkaspuud ja vanal kuul `lõigeti lehtpuud

(lüüd p `lüüdi = õnn, saam) nuar `naine majas, vanamel on nüüd `lüüdi

vanasti tehti maltspuust lõmmusid millest tehti `peergu

õled ikke va `präänikukratt

va `lehmä krobi


põhja-Iisaku


vana tige isakaru

kerimise `pulgaga oli paremb kerida küll, `ütlesid vanad inimesed, ei teind käsi `aigest

vanasti `olla võid `kirnutud `männaga

`tütrukud, `kuerad, `käisivad `laupä vana`poissi `irmutamas

vana, katkine jalats

vanad kukked `oiavad `mängu `keskele

vana part ajas todisi (poegi) `kõrkmiku (kõrkjas) `sisse `peitu

(kõhn, kleenuke) `kõõnukesest jäänd ja vanast

no küll on `jäänud ta `pääle tõbe `kõõnukeseks

vanast ja `köhmu (küüru, kõveraks) jäänd `teine

logistasin vana `vankriga `veskile

ah sie või`massin on vana loks, `sellega saa iast võid teha

vanaisa ei luband `poisil `süöma ajal suppiga `lurtsutada (luristama)

(halb, pahur) va `ilgilane ei saa `teistega läbi
oli nisuke `ilgilane inime näris `kõigi `kallal `ühtelugu

va `männa `jändrakas (jändrik)

võttame va kibeda ka ikke, tieb `miele paremast

mis ilu tal, va igavene `suure `końdiga `naine

va tige kass, `tõmmas kriip kraap

va krillsilm `kuigerdab `ringi, kedagi ei näe

`juoksi nüüd sie va `krõhva (inetu, õel naine) saba näppus külasse `uudist `kuulutama

ah sie va `kuigerdus (pikk, lahja) `kellegi `peibmes

va mäda järv, põhi `sitket `kõntsa täis

va `mõigas mies, `longutab `ühte`puhku `jusku tige obune


Vaivaro


oh sa vana `irmus

vanaema on kas emaema voi isaema

(tilgastanud) vana jomaka `piimä toi

(joodik) tama on vana `juomagas mies, `päivä votta, `toise tieb

vana `juoma `lallu, jogabagas (Soome: joka paikassa/juo kapakassa) `istu vait

oh sina vana `jässä (tuimast inimesest)

sõim sina vana kana`kapral

vana `kargulaine

(keskealine, keskmise vanusega) sie (utt) on jo keskigane, nuor on `tallekaine

kaik jääb vanal `körtsö (kortsu) ja `kipri

vanad kodinad `onvad lagas

aeglane ja kohmakas inimene oi, sia vana `kohlos

oh sa vana `kompa `jalga

jalad `kombas ja koveras

on üks vana koni obone

inimine käib vanas `kontsus

vana inimene kõppistab tuas

(kuufaas) vana kuu `piedä kovast ajast

vana pappa, tule `kärme
temä `kärme (kärmesti) `lähtö

eks vanal ikka tule `küürä

(lobisema, lõhverdama) lappardaja vana muor, ken `paĺlo `rääki

(lauritsapäev) laveritsa `päivä vanast pühütsetti, sie oli obosi pühä, obosil oli prii `päivä

(tondinahk) `leider, sie on üks `riies, kova `riies, vanast `kutsuti kuradi `nahka

vanad `katkinaised `saapad, vesi `lirtsu `vällä

vanad puu `riistad voib kaik lomota (lammutama)
lomodammo sene maja `vällä

vana `saariajal oli - - Juesuus maailm suvitajaid

naiste rahval oldi vanast mantel mustast riidest oli tehtü