Sunday, November 2, 2014
va ennevana
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
(lagunenud hoone) vanada `korvi nüüd `piima pärast `oiab
`enne vanasi `tantsusi kegati, `leivad `jalga üläss ja taha `puole, kegasivad
vana`aigsed `atrad, kurg `atrad
`enne õli meil kurg`atra, sel õli `sahkabu, sahad `õtsas
läks oma kodo `käimä, vana kodo
(vanematekodu) `lähmä isä majaje
vana `jonda (laisk inimene), ei sie `viitsi oma `kontisi `liigutada
`iuksed vanussis ~ `pampalas ~ `sankalas
vanast õlivad `kahledega kokko `pandud
vanad `kaltsakad - - sidus `jalgude `ümber
vana võrk ei `kannata rapputata
sie juo vana, oma elo `päiväd `ümber eländ, vana `kannukene
vana puu `karpane kuor
`luomad on vana `karva maha ajand, `uuves `karvas juo
`luomad `kihnavad, vana karv kihub `seljäs
`treŋŋi köis `kihnas obuse `külje `katki
nuor kuu `kasvab, vana kuu kaheneb
nüüd on `lehmidel kettist `kaula `kütked, vanast õlid puust
`kaula `kütke `külles õli `rõŋŋas, `rõnga sies õli kett ehk `nüöri tükk, senega `siuti `sõime `külge `kinni
kuda `ennevanast `käidi, mehed rind iest `lahti, ei `kaulaõbedi `kaulas, ei midägi
vana inimine käib juo kõveras ja `kieros
vanad `naised `õtsisivvad `kirpu
ega vana kuer valet `haugu
mida kuer ei nää, seda kuer ei `augu
minä vana `konka (kronu)
vana `naisekrobo
sie vana`tütrikku krõmps
üks vana kõbikene luu ja kont, nahk `oiab `kondid `kinni
vana lahja lehm
vana korv lehm (~ Leedu, Vene)
vanast pagarid ikke tegivad `kringli `saiu
(kõhn sooniline kael) vanal ju krõõnkaul, `kuivand ja `kaula`suoned nägivill
vanad `luomad ja inimised `jääväd `kõhnast ja `vaesest
`ämmä ämm jah, sie elas `kõrge vanaduseni
`õige `kähvel (käbe) inimine viel, ei õle vana egä vigane
peris `kähvel `tütruk kõhe
sie mies on vana ja `õige `kössis
ke `kössis käib, seda en õle nähnd
oh sa vana `küürä selg
vanamor, pane `latrun (latern) põlamaie, ma lähän `lauta
(kahemehesaag, millega vanasti laudu välja saeti üks saagija oli ülal pukkidel, teine all maas) kahe mehe `saeta käsitsi `laua `saega
`lauritsarukki `külvati vana, `eelmise `aasta `siemmega
vanamor `laudib `kaŋŋast kududa, `kiirest ja `kiirest
mai `põrnikas `üeldi vanast lehe vurr
`ütlen vanamorile: `viska `leili
vanamor on `ühte `puhku `lennos, ei õle `aiga sittudagi
vana `vetrubä nuga akkab juo `linksumaie
vanad `rahvad `ütleväd, `litsi laps (vallaslaps)
`tütriku laps õli `litselaps
(veebruar) `vastla kuu, sie on sie `viebruli kuu, vanad `rahvas `ütliväd `liugu kuu
vanast `keideti `liugu`päiväl sia `jalgu, ua suppi ka
[kui] minä `poisikene õlin, said lumest `tehtud `suured mäed `liugu`päivä `õhtast `liugu `lassa
`ühtälugu lõug käib, `jahvatab juttusi, vana lobalõug
vana logo `vanker
`ennevanast `reie tubidel õlivad luhi `augud (õhuauk) lae all, `suitsu`augud
vana inimine `lääpäb, ei käi `õtse, jalad on juo `töntsid
ega sene `miele `järgi `kiegi saand, sie õli va `inkur
mies üttäl `naisele et süöd küll, aga midägi ei teho (mõju), õled ikke va `kõipajalg (peenikeste säärtega)
on va lakkekauss, `ühte `puhku nenä täis
juo sa lasid `jälle seda va `leili (hais) mu nenä `alle
(suurem liivane maa-ala) nüüd `anti va `liivastik kätte, midägi ei saa tehä
(lobiseja, lobamokk) `määrä suud `kinni pidädä, õled va loba suu
(taipamatu, lohakas) õled va lorovasikas, rumal ja tola
va loderik `kõnnib aga `lõŋŋa-`lõŋŋa `müödä `õue
Jõhvi
vanad kronudki õli `inda `aetud
vanast `peeti ikke `ingamis`pääva (püha-, puhkepäev)
vanast `kahvtani ikke `kannetud
vanamies `istub `nurgas, tilk `tilli `õtsas = `kalja`asti
sie on vana kekku lõug (lobiseja)
(kiusupunn) vana `kiusupukk ikke õled
vana obune, `juhtund `präiga komastama, õld elu `välläs
kroos|mamma vanaema / -papa vanaisa
eks vana Kruus läks `kuhkas (teatama, edasi rääkima) `jällä `krahvile
mina saan kuus`kümme (kuuskümmend) neli `aastad vanast
vanal ajal õlivad `kuudid toas, kanad õlivad sies
vanaema `korjas `küemeid
`laudas `käimisest on vaja vanu lavuskid (saapalaba)
sie on üks vana logu `asti
nüüd ta on juba vana ja lomakali vajund
`nuorel kuul `lõigeti okkaspuud ja vanal kuul `lõigeti lehtpuud
(lüüd p `lüüdi = õnn, saam) nuar `naine majas, vanamel on nüüd `lüüdi
vanasti tehti maltspuust lõmmusid millest tehti `peergu
õled ikke va `präänikukratt
va `lehmä krobi
põhja-Iisaku
vana tige isakaru
kerimise `pulgaga oli paremb kerida küll, `ütlesid vanad inimesed, ei teind käsi `aigest
vanasti `olla võid `kirnutud `männaga
`tütrukud, `kuerad, `käisivad `laupä vana`poissi `irmutamas
vana, katkine jalats
vanad kukked `oiavad `mängu `keskele
vana part ajas todisi (poegi) `kõrkmiku (kõrkjas) `sisse `peitu
(kõhn, kleenuke) `kõõnukesest jäänd ja vanast
no küll on `jäänud ta `pääle tõbe `kõõnukeseks
vanast ja `köhmu (küüru, kõveraks) jäänd `teine
logistasin vana `vankriga `veskile
ah sie või`massin on vana loks, `sellega saa iast võid teha
vanaisa ei luband `poisil `süöma ajal suppiga `lurtsutada (luristama)
(halb, pahur) va `ilgilane ei saa `teistega läbi
oli nisuke `ilgilane inime näris `kõigi `kallal `ühtelugu
va `männa `jändrakas (jändrik)
võttame va kibeda ka ikke, tieb `miele paremast
mis ilu tal, va igavene `suure `końdiga `naine
va tige kass, `tõmmas kriip kraap
va krillsilm `kuigerdab `ringi, kedagi ei näe
`juoksi nüüd sie va `krõhva (inetu, õel naine) saba näppus külasse `uudist `kuulutama
ah sie va `kuigerdus (pikk, lahja) `kellegi `peibmes
va mäda järv, põhi `sitket `kõntsa täis
va `mõigas mies, `longutab `ühte`puhku `jusku tige obune
Vaivaro
oh sa vana `irmus
vanaema on kas emaema voi isaema
(tilgastanud) vana jomaka `piimä toi
(joodik) tama on vana `juomagas mies, `päivä votta, `toise tieb
vana `juoma `lallu, jogabagas (Soome: joka paikassa/juo kapakassa) `istu vait
oh sina vana `jässä (tuimast inimesest)
sõim sina vana kana`kapral
vana `kargulaine
(keskealine, keskmise vanusega) sie (utt) on jo keskigane, nuor on `tallekaine
kaik jääb vanal `körtsö (kortsu) ja `kipri
vanad kodinad `onvad lagas
aeglane ja kohmakas inimene oi, sia vana `kohlos
oh sa vana `kompa `jalga
jalad `kombas ja koveras
on üks vana koni obone
inimine käib vanas `kontsus
vana inimene kõppistab tuas
(kuufaas) vana kuu `piedä kovast ajast
vana pappa, tule `kärme
temä `kärme (kärmesti) `lähtö
eks vanal ikka tule `küürä
(lobisema, lõhverdama) lappardaja vana muor, ken `paĺlo `rääki
(lauritsapäev) laveritsa `päivä vanast pühütsetti, sie oli obosi pühä, obosil oli prii `päivä
(tondinahk) `leider, sie on üks `riies, kova `riies, vanast `kutsuti kuradi `nahka
vanad `katkinaised `saapad, vesi `lirtsu `vällä
vanad puu `riistad voib kaik lomota (lammutama)
lomodammo sene maja `vällä
vana `saariajal oli - - Juesuus maailm suvitajaid
naiste rahval oldi vanast mantel mustast riidest oli tehtü
Labels:
keeleNõu
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment