Saturday, November 22, 2014

kaulamus kaulassute





Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`sitkel on `siidigi aga `eldel ei õle `elmigi `kaulas

obosel `pieti ele kell `kaulas

obone `ellitab `kaula vai `pihtu vai `turja pääl, kui `katki on

vagasel [lapsel] `ellituvad `kaula`kortsod, `reievahed ja `kaintla`augudki

ema pani, ku [tütrele] `ammas suhu tuli, `elmed `kaula

noh, [särk] `kaula `juurest õli siis era `riidega `pallistattud

sai `tulla `ommiku `mõisast `reielt, ing niidiga `kaulas, ei `sõisand jalal

kahel`puolised on `kaulas `lõuaperäde all, kahel puol kaks rahu, `kaula `aiguse ajal `onvad `paistes

kahel`puolistele `pandi `enne `kuumi `kauru takkuse kottiku sies `kaula `ümbär

kui kahel`puolised on ehk kurk on `aige, sie on `kaula tõbi

`kange `kaulane `kasvab üless, `õiget miest ei saa

(koodi kanne) `kaulamus ehk `kande, `rihmane

(koodirihm )`varta `kaulamus ehk `kande

[hunt] võttas `lamba `kaula päält `kinni ja läks

`kaulani ~ `kaulast `saadik vies

kaul ku `laada `ärjäl ~ `nuumikul ~ nuum`ärjäl ~ rumm (lühikesest jämedast kaelast) ~ kurel (pikast kaelast) ~ niit ~ verävapost ~ `saapasäär (päevitunud kaelast)

kaul `põnnis (lühike)

iest ~ suu `sisse on üvä, taga `perse `lõikab `kaula

(pahatahtlikust inimesest) kie tõist `nahmab `ühte `puhku, siss `ütlevät kuradi `kaula `lõikaja

tal õli raha `kaulas

`lapsel on `kaula`suoned viel `nõrgad, ei `kanna sedä nuppu üles, pää `vangub

`lapsukene akkab `kaula `kandamaie

laps on `kaula`kandaja kahe kuni `kolme `kuuselt

kolm kuud juo vana, siis akkab `kaula `kandamaie

mina oma `kaula `pääle ei võtta `üksi`päini

(ähvarduses) rusikaga `kaula `pääle `lüömä (takistama, keelama)

kas tuot üvägä `vällä vai `annan `kaula `pääle

`tohter üttel et rakku (põie) `kaula `suoned on venined, enämb ei pia kust `kinni

alasi kaul (alasi raudalus)

kõdara `kaulad, nied `käiväd `rummu sies

`aisa `kaula

`pilli kaul kive sies [veskil]

pudeli kaul, all on kubu

`kaulast akkab kubu `pääle

`sõnniärg on `kaulakas (jämeda tugeva kaelaga)

(endisaegne kütke) `kaulakolk õli `niinist, `metsä`nurgas kisuti `niinepust, `kuore alt `niini ja sis punuti `kaula`kolkisi, mõni tegi ka sasilina pihust

tieb `kaula `kolkasi `lehmidelle

(kaelaluu) `kaula`kondi õts `kaula pääl sie muhk `püsti, kus lõppeb `kaulakont ja akkab `seljäkont

`selja tagant `kaula`kondist `taljeni said piha pikkusse `tiada

lubas `vasta `kaula`konti `anda, `lüia

(`kaula|kund, -konn = ”kaelatäis” kuljuseid) `kellad ja `trallid

`kellukesed on obose `kaulas, `pulma ajal on `kaulakund, kakstei·st`kümme tükki `ümbar `kaula

oboselle `kaulakonn `kaula

`kaula`künnepä õlid pajo puust ehk kase puust `tehtu

(kaalakünnap -kütke) nüüd on `lehmidel kettist `kaula `kütked, vanast õlid puust

`kaula `kütke `külles õli `rõŋŋas, `rõnga sies õli kett ehk `nüöri tükk, senega `siuti `sõime `külge `kinni

`enne `tehti `niinist, `suuremb jägu kanepist `luoma `kütked, `kaulamus (kütke osa, mis looma kaelas käib) ka punuti, `kaulamuse ühäs `õtsas puust püör, tõises `silmuss

kettidel ka `kaulamus

kie `pitsis õli, sel õli `kaulamus `kaulas

kukkus kravi `kaula pitte (uperkuuti, ülepeakaela)

`kaula`suoned `aigetavad, `tuhra minu `kaula`suoni

`kaula`suoned on `kuivad `suoned kahel puol `kukla`auku, `kummardamisel väsivad

noppid `kartuli, siis `jäiväd `kaula`suoned `kangest

`tütrikud ja `poisid magavad `kaulassutte (kaelastikku)

(lamba kaelalt pügatud vill) `kaulavill ei õle `ninda ia kui `selja`päälise vill, `kaula `villa `pandi kokku `tõistega

`kaula rahad – `rupla tükki `suurus õli

(hobuseraua kujuline prees) `kaularaud õli pries [meestel], `kanneti `särgi ies `kaula`rauda

(hõbedast vitsprees) `kaulaõbe, `ümmargune, `tilgutiga, `miestel `kurgu all `kinni

kuda `ennevanast `käidi, mehed rind iest `lahti, ei `kaulaõbedi `kaulas, ei midägi

raha õli `kaulas kettiga `kohtomehel

kaul`kirjäkas (kaelkirjak)

kaul `koukodega `kanneti kõik vesi

`Jõhvi kault (kaudu)

siis õli `kauluss pääl ka [alesega särgil] ja siis näppidega tikkati viel `kaulusse `servä

`kaulusse `õtsas `nüöbid

`kuuve `kaulus

(sõim) tökketi `kauluss

kui `talvel mies `kõnnib `püksi `kaulusseni lumes, siis suvel `kõnnib `põlvest `saate rohos

[pidurõival] suur lett rippus `sieliku `kaulusseni, paul viel `õtsas

võtta vaname `püksi `kauluss, alus`püksi `kauluss `lõika ärä ja siu `lehmäle sie `kaula, siis sie `nõiduss kaob

kole `kievaline (kirglik) `naine, mehide `kaulas rippub

`luomad kegasivad (siia-sinna liikuma, karglema) kõhe `kaula`kolgo `õtsas

kaul pikkal, ette `puole kõveras on kegokaul (pika kõvera kaelaga inimene, lind)

kas `kella `kaula orika nägid ka

vanal ajal õli siis `lehmä `kaulamused, `kolkad

lähäb süök `inge `kurku, sis pidi `kaula `päälä koppotama

krappi kell on `lehmal `kaulas

vanal ju krõõnkaul (kõhn sooniline kael), `kuivand ja `kaula`suoned nägivill

kus pien on [pudelil], sie on kaul, all on kubu, `kaulast akkab kubu (mõhk, jämedam osa keskel) `pääle

kuleri `kellad õlivad `aisa `kella `muodi, raud kara sies, rihm õli taga ja rippus `lehma `kaulas ehk obose `kaulas

`sõideti ikke `kellädegä ja `kullukesed (kuljus) `kaulas

`kaulamuse `külles õlid `kullukesed, igä `kullukene käis oma `äälega

isäme obosel õlivad `kulluskad (kuljus) `kaulas

`kümme kuppi (kupuklaas või -sarv) pani `kaula `pääle, enämb ei `aigetand `pääle sene

kurinad õlivad `kaulamuse `külles, kurinad (kuljus) nied kelisesid

panema obosele `kullukesed `kaula ja `sõidama keriku, `kullukesed siis `tievad `kõlka `kõlka

kui torm tuleb, siis tulevad kõva `kaulad (?aulid) ja kajakad `maale

kaul kõveras, ühele `puole, `tõise`puole `püöräda ei saa, on kõverkaul

`kange `kaulane ei võtta `käsko `kuulla egä `kieldo

kaul ku `laada`ärjäl (jäme)

ajas `leier`kasti, siis sai raha, `leierkast õli `rihmaga `kaulas

vana löräkas (lipakas, liiderlik) `langeb igaühä `kaula

(eri väljendites) `tõine lei rusikaga `kaula `pääle (keelas), vat, ei `saagi sedä `asja

(lükütäm(m)ä lükkendäne lükkendäne = helmepael) mõnel õli suur rong `kaulas, mõnel õli üks lükkendäne

särk õli valge (mahapööratud) maas kraega sall õli kaulas


Jõhvi


minu ajal akketi juba ikke `ütlämä kael, aga minu vanemite ajal `üäldi kaul

`istusivad kõhe `kaelassutte (kaelastikku)

pime siga kell `kaulas (öeld inimesele, kes ei tervita)

`raŋŋid on obose `kaulas, `neiega `saapki luok `kaula `panna

`lautas õli `kaulisti (kaelakütke osa) `kaelas ja `köiäs

`särgi `kaulus on `kitsas, sie `irtab (poob) ära

kõva kaul `laulab: kõva `kaula, kõva `kaula

kleid ei `lassed `rangisid `kaulast `vällä


põhja-Iisaku


kaela|rahu = kaelanääre


Vaivaro


vahel oli viis kuus lükki `elmi `kaulas

`elmed on midä `kaulas `pieti

`rauhujaised ehk kahe `puolised, vahel `lüevad `kaula `alle

tüdod `kandad `elmi `kaulas

`rangi paled `käiväd obosel `vasta `kaula

`ussi läks `kaula `ümber

`nuoriko votti `peigomel `kaulast `kinni

obosi `kaula `pandi poro `kellad

tüdöd `kandad `elmi `kaulas

`käisid kotti `kaulas tüöd `etsimäs

(vähi lakk) kravu `kaula

nüid ta tuli mei `kaula `pääle

siä `osta nied `kaulailod omale, ne on ilosad `kaulailod (kaelaehe)

kaul `kaulakaine on `aige

küll sie on jäme `kaulagas mies

(kaelkirjak) `kaula `kirjanikol on `pitkä `kaula

`karjatsel on `kaulakotti

`kannavad `kaula`koukudega vettä

(kaelaluu) `kaula luu `murdus `katki

(kuklatagune) `kaula `pääline on `niska

saab `oige üväst `kaula `suoni `ierotust

näväd on nii üväd, et on `kaulastikko kuos

`kaulastikko kohe `itkiväd

`paia `kaulus on `katki

(`kaulustamma = kaelustama) `poissi `kaulusta `tütriko

`lehmil on `kellod `kaulas

pane krae (lahtkrae - särgi vm rõiva eraldine (nööpide või haakidega kinnitatav) osa) `kaula

`pitke `kaulaga ja `pitki `jalgoga `kurge

krae korista (kägistama, kõrist pigistama; Soome: kuristaa) `kaula

äge `korveta `kaula rakkosi täis

kevade kui jo ilus, kova `kaulad `kiistavad `rannas

kova`kaula, sie on mere`lindu, `pitka `kaulaga - - `mustakas `kirju

se `istumise tüö koverda `kaulagi `vällä

`käänäs juttu `toise `kaula

`naised pittäd `linti (riideriba, pael) `kaulas

kanal ja kugol on logod `kaula all

lokku logota (logotamma = lotendama) `kaula all





No comments:

Post a Comment