Saturday, November 22, 2014
kaulamus kaulassute
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
`sitkel on `siidigi aga `eldel ei õle `elmigi `kaulas
obosel `pieti ele kell `kaulas
obone `ellitab `kaula vai `pihtu vai `turja pääl, kui `katki on
vagasel [lapsel] `ellituvad `kaula`kortsod, `reievahed ja `kaintla`augudki
ema pani, ku [tütrele] `ammas suhu tuli, `elmed `kaula
noh, [särk] `kaula `juurest õli siis era `riidega `pallistattud
sai `tulla `ommiku `mõisast `reielt, ing niidiga `kaulas, ei `sõisand jalal
kahel`puolised on `kaulas `lõuaperäde all, kahel puol kaks rahu, `kaula `aiguse ajal `onvad `paistes
kahel`puolistele `pandi `enne `kuumi `kauru takkuse kottiku sies `kaula `ümbär
kui kahel`puolised on ehk kurk on `aige, sie on `kaula tõbi
`kange `kaulane `kasvab üless, `õiget miest ei saa
(koodi kanne) `kaulamus ehk `kande, `rihmane
(koodirihm )`varta `kaulamus ehk `kande
[hunt] võttas `lamba `kaula päält `kinni ja läks
`kaulani ~ `kaulast `saadik vies
kaul ku `laada `ärjäl ~ `nuumikul ~ nuum`ärjäl ~ rumm (lühikesest jämedast kaelast) ~ kurel (pikast kaelast) ~ niit ~ verävapost ~ `saapasäär (päevitunud kaelast)
kaul `põnnis (lühike)
iest ~ suu `sisse on üvä, taga `perse `lõikab `kaula
(pahatahtlikust inimesest) kie tõist `nahmab `ühte `puhku, siss `ütlevät kuradi `kaula `lõikaja
tal õli raha `kaulas
`lapsel on `kaula`suoned viel `nõrgad, ei `kanna sedä nuppu üles, pää `vangub
`lapsukene akkab `kaula `kandamaie
laps on `kaula`kandaja kahe kuni `kolme `kuuselt
kolm kuud juo vana, siis akkab `kaula `kandamaie
mina oma `kaula `pääle ei võtta `üksi`päini
(ähvarduses) rusikaga `kaula `pääle `lüömä (takistama, keelama)
kas tuot üvägä `vällä vai `annan `kaula `pääle
`tohter üttel et rakku (põie) `kaula `suoned on venined, enämb ei pia kust `kinni
alasi kaul (alasi raudalus)
kõdara `kaulad, nied `käiväd `rummu sies
`aisa `kaula
`pilli kaul kive sies [veskil]
pudeli kaul, all on kubu
`kaulast akkab kubu `pääle
`sõnniärg on `kaulakas (jämeda tugeva kaelaga)
(endisaegne kütke) `kaulakolk õli `niinist, `metsä`nurgas kisuti `niinepust, `kuore alt `niini ja sis punuti `kaula`kolkisi, mõni tegi ka sasilina pihust
tieb `kaula `kolkasi `lehmidelle
(kaelaluu) `kaula`kondi õts `kaula pääl sie muhk `püsti, kus lõppeb `kaulakont ja akkab `seljäkont
`selja tagant `kaula`kondist `taljeni said piha pikkusse `tiada
lubas `vasta `kaula`konti `anda, `lüia
(`kaula|kund, -konn = ”kaelatäis” kuljuseid) `kellad ja `trallid
`kellukesed on obose `kaulas, `pulma ajal on `kaulakund, kakstei·st`kümme tükki `ümbar `kaula
oboselle `kaulakonn `kaula
`kaula`künnepä õlid pajo puust ehk kase puust `tehtu
(kaalakünnap -kütke) nüüd on `lehmidel kettist `kaula `kütked, vanast õlid puust
`kaula `kütke `külles õli `rõŋŋas, `rõnga sies õli kett ehk `nüöri tükk, senega `siuti `sõime `külge `kinni
`enne `tehti `niinist, `suuremb jägu kanepist `luoma `kütked, `kaulamus (kütke osa, mis looma kaelas käib) ka punuti, `kaulamuse ühäs `õtsas puust püör, tõises `silmuss
kettidel ka `kaulamus
kie `pitsis õli, sel õli `kaulamus `kaulas
kukkus kravi `kaula pitte (uperkuuti, ülepeakaela)
`kaula`suoned `aigetavad, `tuhra minu `kaula`suoni
`kaula`suoned on `kuivad `suoned kahel puol `kukla`auku, `kummardamisel väsivad
noppid `kartuli, siis `jäiväd `kaula`suoned `kangest
`tütrikud ja `poisid magavad `kaulassutte (kaelastikku)
(lamba kaelalt pügatud vill) `kaulavill ei õle `ninda ia kui `selja`päälise vill, `kaula `villa `pandi kokku `tõistega
`kaula rahad – `rupla tükki `suurus õli
(hobuseraua kujuline prees) `kaularaud õli pries [meestel], `kanneti `särgi ies `kaula`rauda
(hõbedast vitsprees) `kaulaõbe, `ümmargune, `tilgutiga, `miestel `kurgu all `kinni
kuda `ennevanast `käidi, mehed rind iest `lahti, ei `kaulaõbedi `kaulas, ei midägi
raha õli `kaulas kettiga `kohtomehel
kaul`kirjäkas (kaelkirjak)
kaul `koukodega `kanneti kõik vesi
`Jõhvi kault (kaudu)
siis õli `kauluss pääl ka [alesega särgil] ja siis näppidega tikkati viel `kaulusse `servä
`kaulusse `õtsas `nüöbid
`kuuve `kaulus
(sõim) tökketi `kauluss
kui `talvel mies `kõnnib `püksi `kaulusseni lumes, siis suvel `kõnnib `põlvest `saate rohos
[pidurõival] suur lett rippus `sieliku `kaulusseni, paul viel `õtsas
võtta vaname `püksi `kauluss, alus`püksi `kauluss `lõika ärä ja siu `lehmäle sie `kaula, siis sie `nõiduss kaob
kole `kievaline (kirglik) `naine, mehide `kaulas rippub
`luomad kegasivad (siia-sinna liikuma, karglema) kõhe `kaula`kolgo `õtsas
kaul pikkal, ette `puole kõveras on kegokaul (pika kõvera kaelaga inimene, lind)
kas `kella `kaula orika nägid ka
vanal ajal õli siis `lehmä `kaulamused, `kolkad
lähäb süök `inge `kurku, sis pidi `kaula `päälä koppotama
krappi kell on `lehmal `kaulas
vanal ju krõõnkaul (kõhn sooniline kael), `kuivand ja `kaula`suoned nägivill
kus pien on [pudelil], sie on kaul, all on kubu, `kaulast akkab kubu (mõhk, jämedam osa keskel) `pääle
kuleri `kellad õlivad `aisa `kella `muodi, raud kara sies, rihm õli taga ja rippus `lehma `kaulas ehk obose `kaulas
`sõideti ikke `kellädegä ja `kullukesed (kuljus) `kaulas
`kaulamuse `külles õlid `kullukesed, igä `kullukene käis oma `äälega
isäme obosel õlivad `kulluskad (kuljus) `kaulas
`kümme kuppi (kupuklaas või -sarv) pani `kaula `pääle, enämb ei `aigetand `pääle sene
kurinad õlivad `kaulamuse `külles, kurinad (kuljus) nied kelisesid
panema obosele `kullukesed `kaula ja `sõidama keriku, `kullukesed siis `tievad `kõlka `kõlka
kui torm tuleb, siis tulevad kõva `kaulad (?aulid) ja kajakad `maale
kaul kõveras, ühele `puole, `tõise`puole `püöräda ei saa, on kõverkaul
`kange `kaulane ei võtta `käsko `kuulla egä `kieldo
kaul ku `laada`ärjäl (jäme)
ajas `leier`kasti, siis sai raha, `leierkast õli `rihmaga `kaulas
vana löräkas (lipakas, liiderlik) `langeb igaühä `kaula
(eri väljendites) `tõine lei rusikaga `kaula `pääle (keelas), vat, ei `saagi sedä `asja
(lükütäm(m)ä lükkendäne lükkendäne = helmepael) mõnel õli suur rong `kaulas, mõnel õli üks lükkendäne
särk õli valge (mahapööratud) maas kraega sall õli kaulas
Jõhvi
minu ajal akketi juba ikke `ütlämä kael, aga minu vanemite ajal `üäldi kaul
`istusivad kõhe `kaelassutte (kaelastikku)
pime siga kell `kaulas (öeld inimesele, kes ei tervita)
`raŋŋid on obose `kaulas, `neiega `saapki luok `kaula `panna
`lautas õli `kaulisti (kaelakütke osa) `kaelas ja `köiäs
`särgi `kaulus on `kitsas, sie `irtab (poob) ära
kõva kaul `laulab: kõva `kaula, kõva `kaula
kleid ei `lassed `rangisid `kaulast `vällä
põhja-Iisaku
kaela|rahu = kaelanääre
Vaivaro
vahel oli viis kuus lükki `elmi `kaulas
`elmed on midä `kaulas `pieti
`rauhujaised ehk kahe `puolised, vahel `lüevad `kaula `alle
tüdod `kandad `elmi `kaulas
`rangi paled `käiväd obosel `vasta `kaula
`ussi läks `kaula `ümber
`nuoriko votti `peigomel `kaulast `kinni
obosi `kaula `pandi poro `kellad
tüdöd `kandad `elmi `kaulas
`käisid kotti `kaulas tüöd `etsimäs
(vähi lakk) kravu `kaula
nüid ta tuli mei `kaula `pääle
siä `osta nied `kaulailod omale, ne on ilosad `kaulailod (kaelaehe)
kaul `kaulakaine on `aige
küll sie on jäme `kaulagas mies
(kaelkirjak) `kaula `kirjanikol on `pitkä `kaula
`karjatsel on `kaulakotti
`kannavad `kaula`koukudega vettä
(kaelaluu) `kaula luu `murdus `katki
(kuklatagune) `kaula `pääline on `niska
saab `oige üväst `kaula `suoni `ierotust
näväd on nii üväd, et on `kaulastikko kuos
`kaulastikko kohe `itkiväd
`paia `kaulus on `katki
(`kaulustamma = kaelustama) `poissi `kaulusta `tütriko
`lehmil on `kellod `kaulas
pane krae (lahtkrae - särgi vm rõiva eraldine (nööpide või haakidega kinnitatav) osa) `kaula
`pitke `kaulaga ja `pitki `jalgoga `kurge
krae korista (kägistama, kõrist pigistama; Soome: kuristaa) `kaula
äge `korveta `kaula rakkosi täis
kevade kui jo ilus, kova `kaulad `kiistavad `rannas
kova`kaula, sie on mere`lindu, `pitka `kaulaga - - `mustakas `kirju
se `istumise tüö koverda `kaulagi `vällä
`käänäs juttu `toise `kaula
`naised pittäd `linti (riideriba, pael) `kaulas
kanal ja kugol on logod `kaula all
lokku logota (logotamma = lotendama) `kaula all
Labels:
keeleNõu
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment