nägo ei näi

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


nägo `liemendab igist

senel nägo juo `alle `langend (kõhnuma)

õli ele ja ilusa `näoga, läbi`paistva nahaga

rukki on idul jo, `õtsad `näivad

`milla mina juo akkasin tädä nägema. ikke (kogu aeg) ühe sugune

tegijä`lle `johtob jodagi, päält `vahtija`lle ~ nägijä`lle mitte midägi

nägi `metsäs karuda, jube suur

`jusku jõe pump, `ümmärguse `näoga

nägo lähäb `kipri (kortsu, kipra)

nägo on `kipris juo ja `nipris

(kivine maakoht, kivikangur) kivistikku maa on `puhta kivine, nii et `mulda ei näi

mida sa `kortsutad oma nägo ja `kissitad `silmi

koledast õli `rõugeid täis, nahk üleni kosas (kärn), nägo, et `silmigi ei õld nähä

(termomeeter) kraad `näitab suvel `suoja, `talvel `külma

kortsurägus kui inimene jääb vanast, siis on nägu `nõnda `kriimuline ja `kortsuline

sene `luoma nägo on `nõnda `kriimuline (kirju), `valged `kriimud on sel `õtsa ies

sie mies `õskab `õige oma kunsttükkisi (trikk) `näita

`palju käind ja `palju näind

`enne ku `sirbiga sai `viljad `lõikada, sis nägid `kõrres, maa pääl `külvivakkasi (seen)

`kumpassi lehe `tõine aru `näidäb `põhja, `tõine `lõuna

nägin sedä oma lihalikko `silmidegä

[jänes] üppäs `reietoa `ahjule, läks `suitsu`kummi `õtsa ja nägi sedä luht `auku, kust rösi ja suits `vällä `lähväd

(silmade liigutamisest) lein `silmäd siis ülesse, `vahtisin ka, et midä nägu [peigmees] on

võttad pali `viina, `lüöväd `silmad `aĺlist pähä, 777 lööma et näe kedägi

näost tuomika marjaline rõugerikkutu nägo sinakad armid ku tuomika marjad näos


Jõhvi


`kahvatane `näoga

(kahvatu) `karvatu `näuga

näust `karvatu

nägu lõkketab (õhetama, punetama), et `torka õkkaga veri `vällä


põhja-Iisaku


näe `ilma`tarka

(hõbedalaiguline toalill) igalpoal olen näind `ingli`tiivasi

sie `itski (kitsa, pika) `näuga `mieste`rahvas

näe, juntsu (nooruk) kuivatab endal ka tatist ninaalust

ära kibrita nägu `krimpsud tulevad `sisse

`kipris näuga mies

`näet sa, kerik läheb jo `sisse, `jäimegi `iĺjast

(ööbiku laul) näe, kiriküüt ka `laulab oma nime: kiriküüt, kiriküüt, to‿bii·ts

pikka `pingi tegi, `ullema `kirvetüöd (oskamatu, viimistlemata) ei ole, konarlik, nigiseb ja nägiseb

ära kibruta nägu, `silmad `jäevad `kissi

`teisele `mõistab `klähvada, `ennast ei näe

`teisele `mõistab `kähvada küll, aga oma `puega ei näe

nägu nii `kipras ja `krässus

kukkulind ja kägu, nied on `ühte nägu

alati `lahke ja `naerul `näuga on sie`aastane `karjapoiss

nägu `teisel lai kui labidas

ei `mõista näed sa teha nigu kord ja kohus, keik kuhad täis `lartsatud

(lahja, nälginud) pole enam `looma nägugi `nende `lõustadel

küll nüüd `sakste näod on `lössis (norus)

paks udu, näe maad ega taevast

nägi erni nüüd ajab aga piale mammu ja mammu

ma sulle masse·nnikule näitan


Vaivaro


(vänge lõhnaga sootaim) kamara `kasvavad suos, miä näid en `tunne küll

(pisarate rohke) `itkune nägo

loi `kahvatunnest näost

(kanapimedus) tämäl on kana `silmäd, `ehta ei näe enemb `ühtä

nüid `oige nägid neid kodokarosi (naise suguelund), et `silmäd `saivad `selgest

mie en `jouva `üksi näi `kunda-`mundasi (koli) `vällä rebidä