kaugeld kauva

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(kaugelt) `kauge mies on kodo tuld

`aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle, vintpüss `juokseb `kaugelle ja `kruonu `püssid

minul on `präigust järel viel minu tädi vokk, no üle saea `aasta tämä on `kaugeld (rõhutav) vana vel

mina ei tiä sedä maa `kaugust, kui pali `sinne `virstade `viisi võib `õlla

aja `kaugemalle `luomad

`kaugel sie kell on juo (mis kell on)

emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendi

leib ei lüö `kauvast ette (piisavust, jätkumist, kestvust), on värsk
vana leib lüöb `kauvemb ette

`viimasi `lapsi imetatti ikke `kauva

`kauva `süömätä õled, `vaata südänd akkab sies `iugamaie (korisema, valutama)

`ninda `kauva `jonkis kui sai isä kääst kere `pääle

jäin `kauvast

`põhjanaba on `kaugel jäämeres

`kaugel jua `taivas kajastab (äikest, Soome: kajahtaa)

no sie `katse (katsik) muod on juo, tia kui `kaua ja, `põlvest `põlve
titte`katsele `tuldi `kolmandel `päiväl, `katsest `tuodi, mõni `keitäs `piima`suppi, ka `taŋŋu`putru ja `õtra`kuoki `tuodi

sie on `liiast `ahjus õld, `kauast `ahju jäänd

minuda enämb `kauast ei õle, `tervis on vilets ja `vaene

`pehme `riide, sie ei käi `kauva, ei `kesta kedägi

ärä `ninda `kauva kohista (kohmitsema) egä `mõtle sääl

`neie `piide piält `kraabiti lina pihu (linapunda kammima) üle, `ninda `kauva kui õli `luiest peri puhas

(ree veoraam) `kresla on rie pääl, `ninda rie `kaustadest `kaugemal, et kuorm saab `laiemb

sie tetr on `kaua jo `kutrutand

`naistraval `ninda `kaua kui sie `sarja asi on `müödä, siis on kurn (munasari) `kinni, siis enämb ei saa [lapsi]

nüüd on `kurvastand jo `nõnda `kaua, et on jäänd `aigest

nied `kuulid akkavad ühest `piale `nõnda `kaua kui `puudast `saadik

kägol on ia ääl, `kuulub `kaugele

siis akkab [viin] `käimä et vuliseb, nii `kaua kui käib `käigu (käärimisprotsess) maha

nii `kaua, kui [viinasegu] käib `käigu maha, siis `pannasse `paagile kaas `pääle, `liigutus (segamisseadeldis) `sisse

`kauva sie ahi küdeb

küläkakk ei `viere `kaugele (külas söödust ei jätku kauaks)

(`lellotamma = nutma) `kaua sa nüid `lellotad (öeld lapsele)

`naabri mehed leppisiväd `vällä, kui `kavva nad ikke tülis on

et akkama nüüd `leste `viskama, et `kaugele ka nüüd kivi `juokseb `lestes (lamedat kivi mööda vee pinda viskama)

`liigume edesi, oleme juo `kauva `seisand

tõi `linnast `naise, `arvas, et on inimine, aga ei õld - - mies ajas meno, et `kauva ma `tõisemehe `litse `toidan

`ninda `kaua ikke viel `lotsotad (imetama) tõist

senel luu`painajal `käidi ligidält ja `kaugelt


Jõhvi


`kaua nad minu `kaelapääl (tülinast, murest) `mõtlevad elada

ligidalt `piab `vahtima, `kaugelt ei nää

`kavvast

`kavvemb

raha ei `kestä `nõnda `kaugele (kaua)

Mädasilla ahu asub Pühaahust poal kilu`meetrit `kaugem

(lehmale) `kaua sa klanid (lakkuma) seda `paĺjast läniku `põhja

mis ta säel nii `kaua lõmiseb (lobisema, vatrama)


põhja-Iisaku


`ninda `kauva `ilberdas `ringi, `kuńni vanadus ligi

lasi `poisil `ninda `kauva `ümber `kaaberdatta (jõude hulkuma), kui `kaaberdusest `kasvaski

mene ligemalle, ära nii `suurelt `kaugelt `õikama akka

`ninda `kauva `aagas, kui końt omale kõrisse `kinni jäi

`kosnab `ommikute `kaua

kridub ja põdeb `teine `ninda `kaua, ime küll, et ing sies `seisab viel

`kauas sa `kuugistad, jätta `teistele ka

uad `jäivad kupatuses kõvast, nüüd `tahvad lihaga `kauvemb `kieta

pia `kaua pesematta, läheb `kõhmasest

mis se `karjalaps säel nii `kauva `vihma käes `küötsutab (kössitama)

`ninda `kauva `liplikas `ümber tule lapperdas (lehvitama), kui `kõrvetas `tiivad

sügise `lähvad kure saba pääl ja kevade tulevad kure sabal, ega lina`västrik ei `jaksa nii `kaugele `lenda

`kõige `kaugemalle `sülge `lirtsatata `mõistasivad `poisid

ega ta `kauvast vist `lompama ei jäe

`kuule luristus (luristaja), `kauva sa seda üdi `końtidest imed

(marraskil) `marrastand koht on `kaua `aega valus


Vaivaro


laps on old jo `kaua imemättä

mis sa jahid (mässama, hullama, vallatlema) sial ni `kavva, kui et tule

kui kaua sa miu `jalgos magad (tüliks, takistuseks, koormaks)

`kaua mia vana piaks viel jugama (vaevlema, põdema) siin `ilmas

`tuule kahina `kuulus `kaugele

`saare kajata (kaja|tam(m)a = terendama, kangastuma) `kaugel meres

vanast `räägiti, siis `tullo `üvvi `ilmo, kui `kaugel kajata

sie `katski `pulka `kargas `kaugele

hiljaks tama jäi `kauast oma menemisega

`kauge on ikke `käiä

(ruumiliselt) `eigä se `kauge ole, `virsta `kaugune on

mere kohina `kuulu `kaugele

`krundid olivad ikke `kaugemal aga, majad oli kaik kuos (vene külas)

ken `kaugel [meresõidus] kävi, oli `laivamies

(linaleoauk, linaligu) lina ligo on meil `kaugel

`ninda `kavva `kolgida kui kaik luu `lähtö purust sääl sies