hulgumma hulka

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`enne, `surned `ulkusivad ja `ilmutasivad (ilmuma, end näitama)

kui ei `johni (teda ei sunni keegi), siis `ulgub `justku `pääta kana

kel on, müüb `kalkuna `välla, siis saab ia ulk raha

ärä sina toppi oma `kopkast `ruplaste `ulka (öeld vaesele, kes kipub rikaste jutu vahele)

(mört) `krohvi tehasse `lupjast ja `pannasse save `ulka

suur ulk inimesi `kõrjas `sinne `vahtimaie sedä `kumma

(taim) `kitse `kõrva lehed – `metsäs `kasvavad `neskese `lehtise `einä `ulgas

(kortsleheline taim) käo `käispe(a)d on `lehtise `einä `ulgas `neskesed lehed

selle taime vili pere`naine paneb `kiemmi (köömen, Carum carvi) appu suppi `ulka

`peksandesel on lajod (kõlu, kesi) `ulgas , nied põle täis `kasvand

`tuulega `siuluti lesemed (kesi) `vilja `ulkast `vällä

jõe `ääres on vie `kierätud `liiva, ei õle muda `ulkas, on `selge puht liiv

lauda ies õli poriauk vend ulkus vies poris ja mahkeldas minuda ka sisse `astuma

ulgub mattakad (malakas, vemmal) seljäs

lüön senest `seltsist `lahti, en lähe `nende `ulka


Jõhvi


`teie `ulguta `ilma `müöda (kodust kaugem piirkond)

`ulgub jalad `lääpäs, lohakalt viab `jalgu järel

sie `kalbak, räbäläs `riides, `juodik ja , ärä `ulgu `selle `kalbakaga

sie on üks vana `kotjak (laisk, lohakas) ka, `ulgub kus saab

sie on ikke kolari `kassi muad `müädä `laudude `ulkuda

(kohmitsema, aeglaselt tegutsema) `kosnab ka teiste ulgas ang käes ja mõni viljakõrreke ka angu aaradel

`purjos mies `kraakles `teiste `ulgas

ei tia enamb mis `selga paneb, et `ulgub nagu vana `köhkä

[jahu] `lasti läbi `sõela, lesemed (kesi) `ulkast `vällä

vana `siale pane (söögile) lesemeid ka nattuke `ulka

`tehti siis soust, `õtrajahu soust ja siis `lüädi muna `ulka


põhja-Iisaku


`ärge `laske sel kakkerdusel (kohmitseja, kakerdaja) enamb `rahva `ulka `menna, jäeb `teiste `jalgu

`piima on vähä, `tieme kieš (`kees: `keesa = hapendatud jook kaerajahust, kaerajahu leotis) ja paneme `ulka

viletsa jahu on teind, `keesad (sõklad) `ulgas

lina`sieme vett `kietasima, läks libedaks, libedikku `andasima vasikatele `juoma `ulka

ta pole omasuguste `lõõpide (alp, kerglane) `hulgas


Vaivaro


tama läks inimisi `ulka: oli puol `lolli

miä jopastin (juhtuma, sattuma) ka `toisi `ulka – jopastin `viina `saada

(tiir, lind) `kirra, sie on väha `veiksemb kui kajakas, on `kulli `muodi, `mustakas, `valgi `sulgi on ka `ulgas

(libu) libasko `ulku `uulitsa `müödä

tämäle tull panna suhkuri ulka siis läht magusammast