poolisi poold

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


mida nüüd `teie `puole `kuulub

(pooleli) jättas tüö `puoleli (uuem) ehk kesekalli (vanem)

mättäd `lauditi `unniku kelo`puoline (pindmine, kamarane) `alle `puole, kelo`puolise seneperä et `auvutas (muld mäendas mätast)

`pruudi `puolised `saivad sõrm`kindad ja kappukad

`Kestla `metsäs `tehto pühä`päiväl `einä`kuhja, nüid on kuhi `puolelli, `ärjäd ja `saadud `juures – kivistänned (kiviks moonduma) kived

sureb isa, `kaotad `puole, sureb ema, `kaotad kõik

(südaöö, aeg kella 12 paiku öösel) kesk üö ~ puol üö ~ südä üö

`kerge ja `erkos igäle `puole menemäie

tegi `iuksesihi, `este `kukla päält `tõmmas `arjaga ette `puole

kui nüüd tänä `ommiku [teder] `kutrutas, siis lue senest `kaeksa nädälä ette (tuleviku) `puole, siis piäd lund nägemäie

tien ihu ja `eŋŋe puold tüöd

`küüned igäl mehel oma `puole

laps kui `sündis, siis üks puol õli `iirenägo, `iiresilm (väike punnsilm)

abe `itsis `issanda `puole (surnud)

õlen puol`istukalli (istukil), ma `istukalli saan magada

`juunikuu kisuvad `päiväd viel pereme `puole

`puoled `päiväd `onvad `jõuted

`puoled jättasin `omsest

pilv `kaalub (vajuma, kalduma) `sinne `puole

(maakaart) `kaardi pääld `näideti misikene õli maa ehk puolsaar ehk meri

inimine, kie ligidalt vahib, puol`viltu, on kana `silmad (lühinägelik) pääs

(laes konks, kaalukang) `kaalu`rõŋŋas kesk `kaalu `kangi - - kahel puol `kangi `õtsas `kaalu `aisad

(k a t u s e t ü ü p e) `puole, täis `viiluga kattus

(ostu-müügiakt) kaup jäi `puolekalli, `kaupa ei saand

ühe `puolega kaur, `enne seda `üeldi `turgi `kaurast, nüid `üeldasse lakk `kaurast

`turgi `kaurad – [neil] ühel puol rips

`kaura ivad on ikke kahele `puole

kus labajalg akkab, sääl on `keträkont (pahkluu), kaks `keträ`konti, üks sies, `tõine `välläspuol

kaul pikkal, ette `puole kõveras on kegokaul (pika kõvera kaelaga )

kehä `luomu puold viks ja ilus inimine

`miestel on ka [vesi] `puole keres `saadik (vööni)

`tõine on `kerge mõttega, igale `puole lähäb, kuhu `mõtleb

igäle `puole tämä `kiemutab (kärsitult ruttama), tahab `mennä

(kiire, kärmas) `kiirekas inimine `jõuab igäle `puole

üks `püüdäjä, oma `puole `kiskuja (ihne, ahnitseja, omakasupüüdlik) inimine, tämä kobika ei jättä

sulane kisub (hoidma) pereme `puole

`päiväd kisuvad sulase `puole (lühenevad)

`kuera puolvend (rebane) `klähvib `kuera `muodi

(kongnina) komonenäl kahel puol nenä luukomod

puu `telgidega `vankril `pandi ette ja taha `pääle `puole `telgä

nüüd ei õle `puole `kopkasi rahasi

piab vähäsel elämäie, `kopra (kämmal, pihk) `puudub igäl puol `põhja

puolsae `kopra (pootshaak)

kui vikkastinina `alle`puole jääb üks puol `tolli, sis on vikkast `koukos (teravnurkselt), `õieti `õtsas

kõva `kange viin oli `kõrtsis - - `maksas neli`kümmend viis kobika üks `kruusku, `arvada `puole`tuobine

kahel puol `õtsa ies on `juuste kube (juusteta oimukoht)

`kulbiga `annetud, `molliga `võetud (kie `puole aruga on)

kui kuer `kuulatab, siis paneb `kõrvad `püsti, `kuulatab (korraks tähelepanelikult, teraselt kuulama) kust puolt krabin tuleb

(väliskõrva osa) `kuulme leht on pisike krõmps põse puol

tüvist ikke on kõvad ka, `latva puol on rabe

kaul kõveras, ühele `puole, `tõise`puole `püöräda ei saa, on kõverkaul

ajas uherdi käbi (oherdi või vindla teravik) `puolest

`õhta puol külg `vuodab (voolab tuppa, laseb vett läbi) [katusel]

`küündlä`päiväl on puol `talve `õtsas, `talve südä tehä `puolest

(omakasust) `küüned igäl mehel oma `puole, nied `sitked inimised ja `ihned

kui kuu on selite, `küüned üles`puole (kuusirbi teravik), siis tuleb `selge

mere `puole `menna ei õle `metsa, on lage maa

(seedehäirest) kui liha on puol `räitand, tieb siest `lahti

tämä on viel `lapselik (lapseealine), `puole kasuga

[puu] `latvad `lassasse kõik ühele `puole, ei sääl õld `vitsa `tarvis egä kedägi

`lastemärk on kriips, `põigiti, lühike, `piene `sõrme akkatusest all puol, `ninda mittu `kriipsu, `ninda pali `lapsi

`põõna sae lehel `onvad `viltu `ambad mõlemale `puole

kui tuul on mere puolt, siis tuleb mere `leitset (aur, ving), mere udu rikkub `viljad `vällä ja `lambad

siin puol `silla`orgo on liba (järsk veelangus) jões

tüö on puol liba loba (lohakalt) `tehtod

õli `ästi krõks poiss, iast `tantsis ja libe (kärmas, nobe) igäle `puole

kui taheti `kierada pahemitte `puole, siis lippeti `kiereti `tõise saha pialt `tõise

(laad, füüsiline eripära) `luomose `puolest ilus obone

sie on `kange oma `puole `sisse `lüömä, võttab igält puolt, kust saab

talvel madisse päiva ajal vahiti kust puolt tuul on siis selle järel külveti kevade vili maha


Jõhvi


kui kõik said oma esid - - `põhjani `võetud, siis `tõsteti [raud]tie `jällä edasi `kalda `puale

`kerge terä `juokseb taha `puole, `raske sie jääb ette `puole

`tievad kaha `eina, `tievad `valmist ja `tievad `puolest

tie õli `kallukal, siss `vanker ka `kaldus `tõise `puole

see (laps) kodib (ronima) ka igale `puale

nüüd lähäb kärädale (väga külm, vali pakasest), kuu `küünäd on üläs `puale

(astumisest) `laapas `käia `varbad `sisse `puale

sa `latvad `eina, kes `eina `puolest lüöb, võttab `kõrgelt, ei lüö vikkasti `järsku

lasema üks pual `tundi `leiba `luusse

`vanker libiseb, kui tie on `tõise `puole `kallukal

peremes `luuletas pual `ilma kokku


põhja-Iisaku


puol`kolmat [või] kaks`kolmat (narriti lombaka käimist)

(kalakotkas) kala`kuĺli elab `Peipsi puol, pesa on puu `õtsas

pialt puolt `vuodi üles kegutatud küll, - - all nigu sia pesa

obune kikkitas `kõrvu ja `kuulatas `metsa `puole

`lähkril oli auk `külle pial, `otsad mõlemald puold `kinninased

sie mies on puol `kluhkoi·d, terake `kuuleb

seda palitut ma ei pane, siis oled `niigu `kossakas, ei `painu kuhugi `puole

neid `mutrid piab kruttitama (keerama) `seie ehk `sinna `poole

sie paneb omast käest `puole `juure ja `kuulutab (teada andma) `mööda küla

`puole `päevaga käristasime (hoogsalt, intensiivselt) `sõńniku `laudast `väĺja

`lehmad kevade puol`näljas, `küökus ja `koukus (kõveras, küürus)

sel alati `küüned oma `puole - - vahi ette kui tämaga akkad `kaupa tegema

jättas tüö rippakille, `lehkis `puole pialt menema

kus sa `lõõdad puol üöd, vahi mis kell

(hulkuja, ringijooksja) `lõõtsik on sie luom, igale `puole `juokseb ja kippub

`lömpas ikke puol`kolmat ja puol`kolmat

karjatselle magusa puolist ei jättanedki