ennemast ennemite endisell ennatu

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


nüüd ütleväd iesti kiel. enne õli maa kiel

`enne ku `sirbiga sai `viljad `lõikada, sis nägid `kõrres, maa pääl `külvivakkasi (seen)
`külvivakka teräkeste (eoste) järäle `einostati `vilja `saaki, mittu terä `külvivakkas, `ninda mittu `siemmet pidi põld `andama

`poisid `süöväd [toored õunad] `enne `aigusa `nahka

ema `põlve najal `kasvab laps `ennemini (paremini, rohkem) kui isa `salvu najal

(tunamullu) `enne`mullu õli kuiv suvi

`enne ikke seda elävõbeda `aptie·kidest `õsseti
et ku `lastel õli pia `katki siis seda `tembiti ja `määriti piad senega - - sie ävitas täid `vällä ja tegi pia `tervest
`ennemast punusivad eläv õbeda `kellä `nüöri `sisse, siis ei akkand `luomale `nõidus `külge

`enne vanad `rahvas tegiväd `neljä kõdaraga, läks kaheksa kõdara (jalase ja kausta vaheline ristpulk reel saanil, kelgul), nüüd tehässe `viie kõdaraga regi

`ennemast juo vanast ajast `saadik õlima `sõprad
pere`naine võttas `leiba, `suure `nõela ja eläv õbeda, ja käis `ümber `piiride
`viskas `leiva mureni maha
`suure `nõela ja eläv õbeda `kuuve `siilu siest
siis unt ei tule `karja

`ennemast õlivad `mütsid
`elmidega õlid `tehtud
`elmed õlid `neskesed pisikesed
`elmed õlid kivised

`enne `aiga saab [lapsest] `aiva `tarka, `iljatsest saab `ilmi rikkas (lapse sünnist)

(saamatu, napakas) `enne`aigane, venib `ninda kui `villane lõng

`enne`aigu tuli surm

ega mari `enne maha kukku `ennegu `küpsest saab

(pigem, rohkem) `ennemäst ikke `püiäb sadu `tulla [kui kuiv ilm]

(tunamullune) `enne`muldune `aasta

(tunamullu) `enne`mullu õli kuiv suvi

`enne`mullu kägo kukkus `kauva

`enne vanad `rahvas `seivad `oplikku ja `körti ja aganust `leibä

`ennevanast õppetajad palusivad ja lugesivad `kantslist `ilma `süüta `vangide ette

`naised `liegotasid (laulma, leelotama) `ennevanast
minul [ei ole] midägi `mieless, et `ligotada

`ennevanased inimised `ütliväd lappaid, `meie nüüd `ütlemä lattaid

`üeldi `ennevanased `laulud ja regi`virsu `laulud

aga neid `ennevanasi juttusi `uskuda ei saa ega ei või

teil õli `ennevanune `ketrusse vokk vai

(eputama) `ennutab `riiestega `ennast (vahetab alatasa riideid)

polovärnikud `ennutavad, ei `õska `iesti kielt ei `saksa kielt

aga isakaru võib `ennemb `tulla [pesast välja kevadel]

isämies `kallas `tervis `viina `klaasi [pruudikodus enne kirikusse minekut]

`enne `süömist `lauldi ikke jumalasõna `laulu (vaimulik laul, kirikulaul)

sine kivi ja `juuta sitt (arstim, juudavaik, Asa foetida), nied õlivad `enne vanudel inimestel `luoma rabavuse rohod

mis sa `jõlgetad (halvasti tantsima), õppi `enne ärä

[toitu] piab `ennemast järele `jääma kui `puudust tuleb

`enne muud `juogi `riista (jooginõu) ei `õldki, õli tuop, `enne sedä õli viel kibene, puust `tehtud
`süögi `riistad, `juogi `riistad

`enne õlid `latruni (latern) `serväd `karraga `lüödod (õhuke plekk)

`enne `kolme `aastad ei `panna ovost `tüöle
sie siis on kasu (kasvu) obone
seda obost `tarvis viel `kasvatatta

`enne `õhtat võttavad kesk`õhtat

`enne `raiuta `kaŋŋi ja `kirkaga `posti auk

enne jüri`päivä ei tõhi maas `istuda, kiŕs (külmunud maa hingus) on maa siest tulemata

siin `enne seppäd tegid vene `kirve `plaani, perä tegid `suome `kirve `plaani

(kärarikas ajujaht) `enne `saksad pidäsivväd klapper`jahti `metsäs
ajasivvad `poisikesed kokko, kie kilkasivvad

`mõisas `enne õlivad kokkad

`enne vanast `üeldi, konovalaja (kohitseja, ruunaja) tuleb
nüüd `lõikavad juo `arstid

`ennevanast inimised `kõrjasivvad `patjude `sisse `kaura `lipleid

(kerjus) `korjuss käis `enne `saariajal perest peresse, `kõrjas `kraami

`kõrtsis `enne `kolme`kortlised pudelid `viina jaost

`enne õli sitta kouk, nüüd `üiävad sitta `kopras

(tüdruku) `kriipsu pühiti `kuivast `särgisabaga, enne ei õld `püksi jalas

(hobusõiduki juht) `kutsar `istub pukkis ja `sõidab, eks `enne `erradel õld `kutsarid

`lieris `käijate `kõhta `üöldi `enne `pilkest käsonärijä

ega mari `enne maha kukku `ennegu `küpsest saab

puust `tehti `küündla jalg, `enne vanast õlivad `treitud

pidi viel `enne `vilja `külvi maad läbi `laskema (äestama) `kuival ajal

`enne õlid `nelja`tollised ja `kuue`tollised latt`naulad
`kolme`tollisi `üeldi ka latt`nauladest, `neiega `lüödi ruovlattid `kinni

`luomal `luoma miel, tämäl ei õle aru `enne ku mene lüö `nuiaga

lehm luos ~ lõi `enne `aiga `vällä

(nurisünnitama) `naine `luotas `lapse `enne `aiga `vällä

nie (kalad) kudevad `ennemitte (kiiremini), midä keväde `nuodaga `tõmmetasse `servast

(surnute mälestuspüha) `ingede `päivä õli `pietu `endisel ajal - - et vanal ajal `viedu tie lähädälle `leibä


Jõhvi


(kärsitu, püsimatu) `ennatlik luom

nied on `võerad, `tuntud `ennemäldki

`ennevanasel aal - - siis õli `unti viel pali
`ennevanased `naiste `mütsid
`ennevanased `riided
`ennevanane `rahvas ei süänd `värski lihaga `ühtki suppi

`ennemast kui `ammas tuli suust `vällä, siis viseti `ahju `õtsile, ise `üäldi viel, et kilk, säh luu`ammas (piimahammas), `anna `mulle raud`ammas, siis pidi uus `ammas `kasvama ja kõba

`kraana tegi `enne sügava `kraavi ette [põlevkivi kaevandamiseks]

`jäägu `kartulinoppimine `iljamast, `enne piab vili `saama koristatud

(niidirull) `niidi kaduska, `enne `üeldi `värten

Orole `tuodi `enne Venemalt `eina `kiipaid (kokkupressitud heina-, lina- või villapall)
`puudased on nied `kiipad

kes õli juba täis tüdrik, `ütläma `enne `lieri, kes `kiisus juba `poissisid

enne õlid `apsatid, nüd on `kontsad

tõbine õli `ennast `kouku `tõmmand

`ennemast õlid krava·ttid, nüüd on raud`vuoded

`niedki kribud (õunad) tuul ajab kribukaupmees `enne`aigu maha

kesknädela `õhta `enne `kihlamist läks peigmes magusa `viina pudeliga `kuulama
`neljabe õli `ennevanast sie `kõsses (kosjas) `käimine

`enne `süödeti sigu obose käkkidega, siga sei ja `kasvas

(lademealused) ja suvivili tulivad `enne `arva `sarjaga `tuulada


põhja-Iisaku


oh sie va igavene `tossakas saa kedagi `tehtud, üks `enne`aegane ja vähe`audund ikke on

`ennemalle kajakad `lennasid kevade rabale

`ennemalle oli `meie jões naritsaid küll

`enne oli mies maad ja `ilma (kõike) lubama

pidi `ennast `metsa `rohtudega ära `kihvtitama

kokergid (paistekakk) tegime `enne `leivategu `leiva`taignast

piad iga koppika `uolega lugema, `ennegu kedagi `ostad

`küütsakast jäin vanas ias, ega ma `enne old

enne käidi metsa tüödel elati maarudes (palkonn)

enne marti oli ilus päele marti läksid `ilmad `ullust

va noor ja `ennatu (kärsitu, püsimatu) obu