ümmärguse ümbär

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`valgete ihemikkude (koelmu) pääl `ümbär pae, `silmud kõik, pääd kive pääl, savad `alle vett, `õerusivad `niiska ja `marja `ninda?t paed `läksivad siledast `valgest ja `üöldi et nied on `valged ihemikkud

jue `kaislad on `pitkäd, `mustad `ümmärgused rohod

pada on `ümmärguse `põhjaga, pottil on `järskune põhi

päält õli `ümmärgune, `ninda `kandikas õli

kangraud (ümmargune raualatt)

`iire tie käib `ümber tua = kattusse `räistad `tilguvad

`iisib ja äärib, käib `ümber ja `luurab

[jõuluks] lakke rippudeti ilulühtär, `kartul, õled `ümbär

kui ei õld kes `karjas käis, siis `tehti sigule ühe maatükki `ümber aid

karuõhakad, nied `kasvavad `ninda `einamade `ümber, `suured jah `niskesed nuppud `otsas ja, on `niske `lillakas õis

obone `kierotab, `juokseb `ümber, `lauvustab (lautama) `köie `vällä

akkas `poistega `ümbär `kiemotamma

raud kividest aid on kerik`aia `ümber `tehtud (lõhutud)

kurg `kruoksub, käib kevade ema`linnu `ümbär

tuvid maja `ümbär `lendavad, `kluutavad: kulu- kulu

(koonlalaud) `kuondlalaba `ümbär `kierad linapihu, `kuonalt ei õle vaja tehägi, teräv õts käis `armi`auku

`pienike kõht `enne `kapja on kuod
rihm `siutasse `kuodi `ümber, siis `rauvutetta

suu `ümbär `kortsod, `nindagu kottisuu `kinni `siutu

`väiksed `kraasi`vaalikud `pöörlesid `trumli `ümber, `millel `kraasikord `ringi

kruop`üövel tieb `lauvad `õõnest, `ümmarguse `kummis teräga

(ketest puhastatud ja ümmarguseks hõõrutud viljatera hrl oder) `kruupisi teha `veskis, `kruubist on `kuoritu lese `välla

`kruupidest `panna suppile `suurust, siis jääb supp `valgemb

raud kived on `põldudel ja `einamitel, on neid `ümmärgusi ja `latsargusi, iga `muodi, mõni on `kruuvviline (keermetega, kruvijas)

`kuera`kaula nurk, `ümmargusest `vesseti, et siis palk akkas `sinne `sisse

siis `pandi kattel `kummukalli maa `pääle ja siis `pandi `selle `katlale tuli `ümbär

`ümmärgune `kupsik (kopsik)

kui ma lappi panen `pääle ja päält `servad üle `õmblen, sie on [et] `kõrvustab, `kõrvustas `augu `ümbert

`lauval kögäjalad, `kerge `ümber menemä

siis pidi tämä (leivataina) `vaalima `ümmärgusest ku kana muna ja siis rõhusid tämä `laialli

`istub `ukse ies, `päivä kääs ja `aigutab, enese `ümbertki ei `viitsi `kõrjada, laiskelajas (laiskvorst)

(`lavvu-) lautama obone `kierotab, `juokseb `ümber, `lauvustab `köie `vällä

maantied `müödä on üvä luok `ümber `käiä, `õtse `pääseb ka

riist on loppergune, ei õle `järsku `ümmärgune

(aiamaja, lehtla) lust`uonel õlid `sambad ja `väädid `ümber

`ahju `juures õli `ümmärgune sileda `põhjaga kivi, sie õli `lõmmu kivi (koldeesine kivi puulõhkumiseks ja peergude kiskumiseks)

`kuhja põhi õli üks nisikene `ümmergune maa lärekas (suur tükk, lahmakas), vettu `ninda suur kui `kiegi tahi


Jõhvi


tie on kald`puolik, tahab `ümber `viskada

regi `viitas nii `kallukile (kaldu), et kukku vai `ümber

(koodirihm) `kanna nahk on `varta `varre `õtsas ja `teine õts on `varta `varre sies, kui `peksädä, siis käib `varre `õtsas `ümbär

päält `karvane, siest `karvane, üheksa `süldä `ümbert `karvane = heinakuhi

(kuhjalava) `kuhja labene tehässe `ümmargune ja `vaiad `ümber
obone vedas `saadud kokko `kuhja labese `juurde

`küündrä pikkus on `ümbär pia mõõt

pikk maass `saate ulatas, `vüäga õli `ümbärt `kinni, sie õli `laabruk (suur avar ülerõivas)

`ümmarguse labaga puu lusikad

sukk on lodos - - `unnikus `sääre `ümbär

lüöb `luuskami `ümbär, `tüöle ei lähe

ommiku vähäkese `läksiväd `kella `kuuvve `ümbrusses `silmad `kinni


põhja-Iisaku


ah, selle jutt on alati nisuke `ümber`nurga (vihje)

`kümme `kitse `süövad ühe `eina `kuhja `kallal = ketraja sõrmed koonla ümber

selle keguga sa `ümber lähäd, oleks `puugi pial (halvasti tehtud koormast)

tie on `tuiskand ja libasse (libamisi) võttand, kisub kuhe rie `ümber


Vaivaro


`käsnäd on `piened puu `külles `kopsigo `muodi `ümmärguised

nied on `kousid, `ümmärgäised `rengad
`raudased `kousid

(jõhvhein, tarnade perekonda kuuluv taim) jovi `einäd on `ümmarguised ja `valjud

`kuida `kallaspappi kamanda, siis vedäväd `nuota `ümber

`karja `kerda käis `vuoro `ümber külä

`ussi läks `kaula `ümber

`erned on keppi `ümber

`pitke `nuora `koilida (kokku lappama, rullima) kokko, `nuorast tehä just ku `ümmärgäine varo

`läätse`latsik on ohuke, `ümmargune [seeme]

`kepsi aja vokki `ümber

vogil on `lühti ka viel, `värtänä `seiso lühi sies, `püöri `ümber
lühü sies `püöri `värtänä, lühül on `traadised `ambad

midati maad `uvvest `ümber