kallukalli kalda kallalle

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


mis sa juppid sene `kallal, sie ei tasu sedä juppimist (jändama, tagajärjetult üritama, vusserdama) ärä

sel jõel on `õõned (Soome: onnot) `kaldaalused, sääl on `vähki ja `lutsu sies küll

`kierä kapp `kallakalli (kaldu)

egä mina ei õle käind `kella `kallal

käib `tõise `tasku `kallal

`juoksivad `tõine `tõise `kallale, `leiväd `tõine tõist

siis ei õld `tõisele `puuga `kallale `mennä

ei lase `kuera `kallale

nisud `kuivamas, kanad kippuvad `kallale (juurde, ligi)

nüid `pandi sie sodi `ahjust `astja `sisse ja `kalleti tuline vesi `peäle

obosele `ütled: `kalla `vaole

tie `kaldad on `kuivad juo

`allika `kaldald ma `leisin viel `niskese `rinna `nõela

`kallukalli (kaldu)

`kallutan ehk valan `tühjäst

kuer `kargas `kallale

(vähipüügil) liim sai `kalda `ääre `pandud jõkke, `nuiadega sai taguda, `kepsidest `üöldi

jo sa `kompsid (kopsima) `jälle oma `pengi `kallal

`riided `tõmbasivad `konkora [käkru külmas jõevees pestes]
kuum vesi sai `kallada kodo `konkoras (kängar, känkra) pesole `pääle, sis `tõmmas `konkorast `lahti

`koplab mu `asjude `kallal

omal `tõine jalg `auvas, `tõine `auva `kaldal, aga ikke `kormotab (koguma, korjama)

mida sa `kummutad (kallutama) sest paast, lase `paigal `õlla

mis sa `kuukad (tuhnima, sorima) kappi `kallal

käkki `süödeti sigule, kuum vesi `kalleti `päälä

obone rõhub `rinnaga `aia `löngä (längu, kaldu)
puu `metsäs on maha kukkumas, aga ei kukkugi maha, `löngäs `sõisab
tuul ajas puu `löngäkali


Jõhvi


`kalduma

nägiväd küll `kaldunid (Vene: nõid, kaetaja, ärasõnuja) `ennevanast

`tuover on `ninda `kallukalli

tie on `kallukalli, `tõine `ruobas on `vällä suland

sie seppa paja, näd sie on külite, on `kallukalli

püstaed pool `lüngas (viltu, kallak)


põhja-Iisaku


`ühte`puhku irises (nurisema, virisema, torisema) `naise `kallal

`käisime salaja `erne `aasa `kallal `erni ivamas

`õelus `naine `klähvib kui kuer mehe `kallal

`kohvipaks `kallati `luomade `solke`ämbri

`kallas omale `viina kõrist `alle kulin taga

`poisid, `ärge kõmistage säel `tüńni `kallal, lõhute ära

tie on liusk (libajas, kallakas)

`selle manerga `sisse või `kallada `ühtigi, säelt `juokseb õlut lõhinal `välĺja


Vaivaro


s‿tulid [merelt] `randa `müödä `kaldaalust (vett), [meri] `vaikine `nindagu `tiiki

maa `karja on `kalda aluse maal

pane `oigest, `tuover on `kallakille

mene menemä miu `kallald

[pääsuke] tekko pesä `kalda `sisse

noh, `kalluda nüid `siia `ämbri

ära `kalluda vetta maha

`kuida `kallaspappi kamanda (käskima), siis vedäväd `nuota `ümber

`krantsi , älä tule `kallale

kukkus `kaldast `alle

`puuki sie on `luomi küles (kallal) suvel

`kaldast `langi suur `mulla lamaka `alle

`liugane `kallas