Tuesday, December 31, 2013

umbIsiklane tegoMuod

1 umbIsikuline teguMood (tehtud) ^[1]
2 viited ja märkused

umbIsikuline teguMood (tehtud) ^[1]

muist umbIsikulise teguMoe tüvist erineb ainult olevik.

teised umbIsiku tüved on kõik üheSugused.

tunnus

on helilise kaasHääliku ja pika täisHääliku järel +d+ ja mujal +tt+

umbIsikulise teguMoe minevik (tehti)

jaatava mineviku tunnus on helilise kaasHääliku ja pika täisHääliku järel +di ja mujal +tti

juodi, käidi, saadi, tuodi, viedi, mendi, pandi, tuldi, üeldi, viheldi,
lasti, pesti, tehti,
aetti, luetti, maetti, maksetti, peksetti, kutsutti, mängitti, visetti, tunnistetti,
Lüganuse:
- kõrjetti, räägidi, süödi,
Jõhvi:
- aeatti, kõrjetti, kaupletti ~ kaubeldi, avvuttatti ^[2],
Iisaku:
- vihtletti
Vaivara Kudruküla:
- üdeldi, annedi ~ annetti, etsidi
Viru-Nigula Unukse (olevikule sarnastunud):
- piedi ~ pietti, annedi, kannedi, tabedi, tommadi, visedi ~ visetti

jaatava mineviku tunnus on lauludes +e-omastusLiitega (<*hen)

Jõhvi:
- ööldie üteldie
- räägitie valestätie; ^[3]

keskSõna tunnus +tu

on omane Haljala Selja, Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara ranna ja idaOsa murrakuile ning Iisaku lauludele

Lüganuse:
- lüödü, tehto ~ tehtu, viettu, siuttu, lõigettu, laudittu, rissittu, õssettu, küpsedettu, linudettu, suitsedettu
- ütel eina enne tehtu
- kaare enne kieridetu; ^[4]
Jõhvi:
- tehtu, ei kutsuttu, kuivadettu
- kingad on kivista tehtu
- paulad paasista punutu; ^[4]
Iisaku:
- mis on pooleli peetu
- enne aiga armastetu
- üle määra mängitetu; ^[5]
- siest on siidila siutud
- peält on kullal kierutetu; ^[6]
Vaivara Põlendiku:
- aettu, süödettu, tommettu
Vaivara Udria:
- luodu, mendu, pandu, kergidettu
Vaivara Kudruküla:
- lüödü, siottu, murrettu, kinnidettü, ommeldu

Põhja-Eesti ja Soome murrete tud- tunnus matkib nud-keskSõna.

Jõhvi:
- mendod, nähtod, tehtod, pestod ^[7], kannettud, nõuvettud ^[2], kirjudettod ^[7],
Iisaku:
- kassettud, viskattud
Vaivara Mustajõe:
- juostut, kästut, lastut, pestut, elettud

Lõuna-Eesti tehtavik on olnud isikuline ^[8]

Setu:
- kõik muu puu raotiva
- kõik muu laastul maale lasti
- mina ütsi üles jäi
- kõik puu raotiva
- kõik na lastul maha lastu' ^[9]
- eka ma luvva-as laulijas
- mõne sõna mõistijas ^[10]

siseKadu ^[11]

a, ä, e pole tüve ja liite vahelt kadunud (nii kui mujalgi KirdeRannikuMurde, Soome, Vadja, Isuri, Karjala, Lõuna-Eesti ja Hiiu murdeis)

Lüganuse:
- ei annettu, kielettud, oijetti
Jõhvi põhjaOsa:
- kannettud, nõuvettud
Vaivara:
- jovvetti, üvvetti, murretti, kieletti, käänetti

astmeVaheldumatus ^[12] ^[13] ^[14] ^[2]

umbIsikulise teguMoe mineviku tüvi on enamasti häälikuSääduste vastaselt tugevas astmes

ahtama: ahtan: ahtatti, ei tohtittu, vahtitti^[13], lupjama: lupjattu ^[15],
Lüganuse:
- kaibettud, nülgittud, tagutti, kiettetti, süöttetti, luoppitti, rääkkitti, torketti, tõukketti, ahtatti [reije], puhkatti, ei õskattud,
- uskuma: en usu: uskuttud ^[14], õskama: õskada: õskattud ^[13],
- lubama: luvattu ^[16]
Jõhvi:
- pidattud, audutti, [niediga] niedittud, pumppatti, kaupletti, lükkämä: lükketti, pettas: pettettud ^[17]
- püüdetti ~ püüwetti: püijettasse, üijetti, vihtlema: viheldud ^[18],
Iisaku:
- vihtletti, viskattud
Vaivara:
- muldatti, üvvetti, kieletti ^[19],
- viskama: visatti ^[14], saagittud,

kk, pp, tt lühikese täisHääliku järel püsivad Viru-Nigula siseMaal ja Alutagusel enamasti tugevas astmes ^[17]

Jõhvi:
- lükkämä: lükketti, pettas: pettettud
Iisaku:
- rapputtetti ^[17]

astmeVaheldus ^[20]

võib leida ka astmeVaheldust ^[20]

Lüganuse:
- kastama: kassetti, õstama: õssettu, tõstama: tõssetti, [õli] muissettu ~ muisettu, rissatti, äästamaije: ääsettud, kuivadetti, linudetti, kuduma: kuuttud ^[21]
Jõhvi:
- istuma: issutti, rissittud, tõssettasse, vessettasse, ääsetti, mõistama: mõissetti ~ mõisetti ^[22],
- sai see vene vessetusta
- laiva kaas sai kaabitusta; ^[23]
- sääl minu uvvest rissitie
- nimi tõine tõssetie
- remmelist minu rissitie
- pajust minu pandanesi; ^[24]
Iisaku:
- ruossettand, mõissettud,

tt on nõrgenenud lühikese täisHääliku järelt

, kui järgmist silpi alustas mõni t või d-ga kaasHäälikuÜhend ^[17]

Lüganuse:
- kaettu, maettu, jäätti, võetti, mõella: mõeldi, üöllä: üöldu, laulattamma: lauladetti, vaeodetti, issudettu, lahudettu
Jõhvi:
- jäättud: jäätti, küttama: küöttud, mattama: maettud : maetta(sse), ütlema: üöllä: üöldi, raudetti, juoksedetti, kuivadetti, loppodetti
- aga ka: kasvattetti, liiguttetti, painuttettud, kussuttettud,
Iisaku Imatu:
- jäetti, küetti: küettasse, maetti: maettasse
Vaivara:
- kuuludetti, kaodetti,
Vaivara Mustajõe:
- küetti, maetti, üeldi
Vaivara Udria:
- kaettu, köettü: küeda (köetakse), maetti,

+tta(da) liide ^[25]

võib nõrgeneda umbIsiku tunnuse ees

Lüganuse:
- laulattama: lauladetti, vaeodetti, issudettu, lahudettu
Jõhvi:
- raudetti, juoksedetti, kuivadetti, loppodetti,
- aga ka: kasvattetti, liiguttetti, painuttettud, kussuttettud
Vaivara:
- kuuludetti, kaodetti

tüveTäisHääliku a, ä aset täidab e ^[26]

nii kui mujalgi KirdeRannikuMurde, Soome, Vadja, Isuri, Karjala, Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti IdaMurde ja Viru keskMurde murrakuis,

Lüganuse:
- kõrjetti, painetti (suruti), parvedetti, ei lõigettu
Jõhvi:
- aludetti, talludettud
Vaivara:
- karistettu

aga see pole järjeKindel nii kui Vadja ja Ingeri murrakuiski, isegi ühe sama inimese jutus

Lüganuse:
- tappatti, ahtatti [reije] ^[27],
Jõhvi:
- visetti ~ viskatti, arjudatti, õppedatti,

viited ja märkused

tingiv kõneViis (teeksite) ^[1]

si-tunnus

oli tuntud Lüganuse ja Jõhvi vanemas murrakus nii kui lauludes ning Vadja ja Kodavere murrakuis.

[ma] õlesin: [mei] õlesimma : [tämä] õles ~ õless : [nämäd] õlesid : emmä õles [tiedäntki]

Lüganuse:
- õles mul küdi küüraselga
- kandas vilja kottitagi
- oles nadu nääpajalga
- pühkis tua luuatagi
- õles ämma keikulõuga
- keitas leeme kulbitagi; ^[2]
Jõhvi:
- iga päe pää sugeksin
- silmad siebiga pesesin
- jalad alleje arisin
- käed õtsa käerisesin; ^[3]

AluTaga ongi ehk Eesti (andsin: annaksin) või Vene keelt (я бы дал) jäljendades hakatud si-tunnusega tingivat kõneViisi tarvitama (sise-kaota) si-minevikuna.

isi ^[4]

enamasti pika täisHääliku ning kahe-silbise e-tüve järel

Lüganuse:
- saisima, laskisin,

kaheKordne tunnus sesi

oli tuntud Lüganusel. sarnast liidet on leitud ka VadjaMaalt ja Viru-Nigulast: murdaksin ~ murdasesin.

meneses (läheks), pidäses: pidäsesimmä, tegeses, tuleses ~ tuless, tuisesess ~ tuisess (tõuseks), õleses ~ õless, [kui sa] tiedäsesid ~ tiasid, võttases ~ võttas, õskasesin, katsosesin (vaataksin),
tahtosesima, pahandases, valestases, seisä(se)sin, tege(se)sin, pane(se)sin, [kui ma aiga] sai(se)sin, [siis ma] tulesin

isesi

pika täisHääliku järel

jäises (jääks), seisesin kui saisesin (sööksin kui saaksin), tõises (tooks), veisesin (viiksin),

segaTunnus iksi

pika täisHääliku või kaheSilbilise esmaVältelise e-tüve järel on levinud Vaivara, Jõhvi, Haljala Selja ja JõeLähtme saarte murrakuis ning Viru-Nigula ranna ja maaMurraku piiril.

Jõhvi:
- söiksin, meniksin, tuliksin,
Vaivara:
- joiksin, [kas] möiksittö, söiksin, [mie] mäniksin (läheksin), oliks, pääsiksin, [siä] tuliksid, lugiksimmo,

keskMurde ksi tunnus

on AluTaga tarvitusel isikuLõppudega

Lüganuse:
- vieksin,
Jõhvi:
- saaksitta, [ma] õleksin, [meije] õleks [tulled]
Vaivara:
- [kui siä vaid] tuliksid, [küll miä] vottaksin [vasta],

laulust leiab kõike

Lüganuse:
- pidasin mina nägema,
- et neid saksuja sureksi
- viisi veedases keriko
- kuusi tuodas Tuonelaie
- siis saas mahti maamehile; ^[5]
- teedasid sina eidekene
- teedasid et sina seises (kui teaksid, siis sa ei sööks); ^[6]
- juoste aitaje menesi
- juoste siis aidasta tulesi; ^[7]
- kerikaid õles kihland minda; ^[2]
- õles sie miesi minula
- õles sie kaasa kanala
- suve söömata elasin; ^[2]
- kui mina siita pääseksesin
- andasin käele suuda
- andasin jalale suuda; ^[8]

mitmuse kolmanda isiku lõpp ivad ^[9]

oli tuntud Haljalast ida pool - Ida-Järva ning Viru keskMurde, PõltsaMaa, Ida-Murde, Lõuna-Eesti, Soome ja Vadja murrakuis ning 18. s Eesti kirjaSõnas.

Lüganuse:
- kõndisesivad,
Vaivara:
- saiksivad, oleksivad,

selle kõrval esineb ka oleviku va-osiseta id-lõppu.

astmeVaheldus

tingiva kõneViisi tüvi on enamasti tugevas astmes

Lüganuse:
- kõndisesivad,
Vaivara:
- tegiksin, lukiksimmo, [näväd eiväd] tohtiksiväd, [kui mie] löüdäksin, [siis] andaksin,
Jõhvi:
- pidaksin mina pitka mõeka; ^[10]

EestiPärane on nõrk aste

Lüganuse:
- tieksin, [ma] tahaksin, piäksimä
Jõhvi:
- tahaksin,
Iisaku:
- [kui teije] nääksitte, [mis teije] tieks,

viited ja märkused

teinud ^[1]

(*-nüt/-nüδet) tunnus on liitunud võimaluse korral tüveKaasHäälikule. keskMurde, lääneMurde, kirdeRannikuMurde, Isuri, Ingeri-Soome ja Kagu-Soome murrakuis on kadunud tunnuse täisHäälik u. ^[2]

jäänd ~ jäänt ^[3], saand, käind, viend, aeand, viskand, lahuttand, valitsend
Lüganuse:
- paisettand (paistetanud) ^[4],
Jõhvi:
- läppastand [einad] ^[5],
- kui et toonud ei õle tarvis; ^[6]

laulus on valdav kaasRõhu järel pikenenud n-iga nud tunnus ^[7] nagu regiVärsiMõõdule kohane

Lüganuse:
- mokkad mustasta vedanud,
- kõrvaääred kõlletannud; ^[8]
Jõhvi:
- üa naine üpitan̄ud
- naine kallis kasvatannud; ^[9]

harva võib leida ka d-ta nu tunnust, nii kui Lääne-Vadja, Kagu-Häme Viipuri ja Soome lahe saarte murrakuis

Lüganuse Irvala:
- kas sutta käinu täna
- egä ta käimätä jäänud
- kas vienu ka
- egä ta juure tuonu
- ...
- sina tapnu tallekese
Iisaku Sootaga:
- ei sie lüönü tütarida
- koppanu kodu kanuja; ^[10]
Vaivara Puhkova:
- püssö on lahti männö ~ mänd
Vaivara Riigiküla:
- toibutanu ^[11]

käändumine ^[12]

käändeLõpu või mitmuse tunnuse ees on (*-nüδe) tunnus

rõhutu silbi järel ne
muidu - nne

Lüganuse osastavas ^[13] - nd või ne
Lüganuse:
- [neli] surrund ~ surne, akkane (maast hakanud tõve) [rohi], jäättanelt [päilt] (külmunult), [sien kasvab] mädänes [maas],
- [vanasti pandi] põlenelle [munavalgett päälä], [ein tõmmas] räittinest (pooleldi niiskeks), [saab] surne [sõnumi],
- [sao iel tiep inimise] väsinest, kärsittund [inimine], [läks] kärsittunnest, [riista uurded on vällä] kuluned ja mädänenned,
- [poiss tõi neid] kuivani [õunappu õksi], [õppettaea rääkkis] lahkunettest, [kondid on aiged ja] rambined, [innad on] alanenned, jahtunned [vorstid],
- ruossettanned [kahvlid], [üks] põlene (nimetava asemel omastav) [kie põlep paljast],
- annad sa lesele suuda
- suud kui surnele seale; ^[14]
- viel on surne riideeida
- tõise kalli kangaaida; ^[15]
- ei õle tütar tüöda teinud
- laotaned laule'eida
- panned kokko palve'eida; ^[16]
- siit õlen kulles kuivataned
- pärjalint õlen päivitaned; ^[17]
- miks ei tulled neiud mulle; ^[18]
Jõhvi:
- surne [vankker], juobune [piaga], kahvattane [näoga], [eks teije õle] nähned ja kuulled, põleni [nottisi], [lapsed] mölisenned [nuttada], vilittaned [palgid] (keerdu kasvanud),
- suured lüüa surnuesta (*-nüδe); ^[19]
- kukun selga surnejesta (*-nüδe)
- enne henge menejesta; ^[20]
- vara käined vaesedlapsed
- hiljä astuned anised; ^[21]
- agu olen juhtund joobunesta
- saanud õlle sarnatsesta; ^[22]
- kui see kaas sai kasvanessa
- teine pool sai tõusenessa; ^[23]
- said sina sinna saaneessa
- sinna õvveje ujunesta
- viisi päiva õlleesta; ^[24]
Iisaku:
- audund: audunega, [einalised] tehned [kuhja], [ei nävad] karttaned [kedagi], surne (nimetav ja omastav),
- sai sie poissi surreesta
- kuhu teda maetie?; ^[25]
- kui sa vingud viiesana
- singud sinna soanessana (saades või saa+nut+omastusLiide+na) ^[26]
- kus need kasud kasvanuvad (keskMurre) ^[27]
Vaivara:
- männe [vuo] (mullu, mineva aasta), juobund: [viin tieb] juobunest: juobunes [päivis] (purjus), kasvanest [puust tehtü], [loi näost] kahvattunnest,
- [siä kärsägä määridä] külmettäne [varba] (külmunud varbaid), jäättäni [kalu], [kääd on] kohmettaned, [piendrad on] rohottanned, ussittanned [erned],
- nim. surrud ~ surre: om. surne ~ surre: os. surrud

nimetav on omastavaga segi ka Kagu-Häme murdeis: kuolle, väsynne

osastav peaks olema +nut(ta) > +nud, aga laulust leiab hoopis +nuda

Lüganuse:
- "oi minu mesine miesi"
- ikka on sirgul silmad märjad:
- "oh vaid minda ohtunada"
- katsub lasta kasvenuda (~ kasvetuda)
- "kõik peab ohtunud nägema
- eide toodu tundemaie"; ^[28]

siseKadu ^[29]

a, ä, e pole tüve ja liite vahelt kadunud (nii kui mujalgi KirdeRannikuMurde, Soome, Vadja, Isuri, Karjala, Lõuna-Eesti ja Hiiu murdeis)

andand, karttand, oidand, tundend,

ometi võib leida ka keskMurdele omaseid lühendeid

tahtund ~ tahtand ~ tahund ~ tahand ~ tahnd ~ taht
tiedänd ~ tiand
Lüganuse:
- kieland ~ kield
Iisaku:
- aittand ~ aitt, jõudand ~ jõud, karttand ~ kartt, kestand ~ kest, kündand ~ künd, küttand ~ kütt, lauland ~ lauld, lüpsand ~ lüpst, mõistand ~ mõist, näittant ~ näitt, peksand ~ pekst, tundend ~ tund, võttand ~ võtt,

kaasHäälikuline tüvi ^[3]

kaasHääliku järel on tunnusest järgi ainult d (helitu hääliku järel t). n võis sarnastuda eelneva l, d, s häälikuga. ^[30]

mend (läinud), pand, õld ~ olt: õlled, tuld: tulled, surd: surred, pessed, lassed,
Jõhvi, Vaivara:
- surrud;
Lüganuse, Iisaku, Vaivara:
- surnet;
lähend ~ lähänd ~ lähnd, nähend ~ nähänd ~ nähnd ~ näht, tehend ~ tehnd ~ teht, nii kui IdaMurde, Viru keskMurde, Vadja ja muude Läänemere-Soome keelte murrakuis ja vanas Eesti kirjaKeeles;

Jõhvi:
- kus sie tuul on tua tehend
- vesi palgid vieretand
- udu seinad sammeldand; ^[31]

+le(ma) tüved: kuuld ~ kuult: kuulled; üölled,

Viru-Nigula:
- kuulend
Lüganuse:
- kuulunt ~ kuullud, [saan] vihellust;
Vaivara:
- kuollet, [mitä nei] kuolleiga [tehä], [tei oletto] vihelled

kse, ske, se tüvele võib liituda s+t nii kui Viru keskMurdes: (juoksma ~): juost ~ juoksend, last ~ laskend: lassed, *käst, *pest: pessed, *kust;

Lüganuse:
- makst, tuist: tuissed;
Jõhvi:
- tõissed;

ka sta, sa, su jm tüvele võib liituda s+t nii kui Viru keskMurdes: Iisaku: *kost; Vaivara: *seist;

Jõhvi, Lüganuse:
- ei laust;

astmeVaheldus

ainult pika esiSilbiga +le(ma) tüve aste nõrgeneb

Lüganuse:
- tappeld,

Lüganuse:
- kauplema: kaubeld, vihtlema: viheld, (~ tappeld);
Viru-Nigula:
- mueld;

Viru keskMurdePärase mõeld, üöld: üölled asemel võib kohata ka tüve t püsi:

Jõhvi:
- ütlend ~ ütteld;

KirdeRannikuMurde a(ma)-lõpulisil sõnul ei vaheldu enam aste ^[32]

viskand,

1) endisil at, ät-tüvelisil:

Lüganuse:
- akkane,

2) ühe silbi kaotanud tta, ttä-tüvelisil:

Iisaku:
- aittand ~ aitt,

viited ja märkused

käsko ja keeldo

1 käskiv kõneViis (tehke) ^[1]
2 viited ja märkused

käskiv kõneViis (tehke) ^[1]

tunnused

mitmuse 2. isiku tunnus võib olla +ga, +gä või +kä, +ka

Lüganuse:
- elägä, sähkä, tuaga, tunnistaga
- veega veega, mii te veeta
- saaga saaga, mii te saata; ^[2]
Jõhvi:
- paluga, kussuttaga [tuli], müüga,
Iisaku:
- aeaga, näittägä
Vaivara:
- saaga, tulga, kuulaga, pühkigä, kiittaga, näüttägä, uolitsega

mitmuse 1. isiku tunnus on rahvaLaulu kogudes +ga+mme, aga see võib olla naaberMurrete mõju või kuulmisVigagi. ootusPärane oleks +ga+mma

Lüganuse:
- äbi ääre eitakamme
- julgust juure võttakamme
- tarkus maha trallakamme; ^[3]
- risti tantsu tantsigamme
- risti laulu laulagamme; ^[4]

ainsuse ja mitmuse 3. isiku tunnus võib olla +gu, +go või +ku, +ko

Lüganuse:
- tondi kottie kogogo
- sandi vakkaje vajogo
- kirjajuile keeritago; ^[5]
- ajagu, muretsego, külmettago, jäägo, süögo, tuogo, tehko, andago ^[6],
Jõhvi:
- istugu, laulagu, virisegu
Vaivara:
- andago, jahvago (jahvatagu), oidago, pruovigo, kasvattago
Vaivara Kudruküla mitmuses +got:
- lass jäägöt (maahha), kuolegot [nämät vällä] (surgu maha), lass tulgot [molemat siije], lass olgot [rüsäd viel tänä üöse] ja püüdät [viel]
- midä on kinni see olgod kinni
- märä hobone saagot jälle kuninga tüttärest

keeldKõne

ainsuse 2. isiku keeldSõna võib olla ärä või älä
- Lüganuses ka VadjaPärane: elä
mitmuse 2. isiku keeldSõna võib olla ärgä või älgä
ainsuse ja mitmuse 3. isiku keeldSõna võib olla ärgu, älgä või älgo

Lüganuse:
- älä sina kuule kuke äälta; ^[7]
- ärgo mullassa määku
- risti liivassa levaku
- saago untin ulkumaie; ^[8]
- älä pane, älä tehkä, älä uoli mennä (sul pole tarvis minna), älgä keksigä, älgä juoska, älgo mengo
Jõhvi:
- ärä käi, ärä valesta, ärgä juokska
Iisaku:
- ärga tappaga
Vaivara:
- älä süö, älä kirjuda, älgä puuttuga, älgä rääkkigä

siseKadu ^[9]

tüve ja liite vahelt a, ä, e kadunud pole

Lüganuse:
- küttägä, jättägä, andago ~ andagu,
Jõhvi:
- oidaga
Iisaku:
- ärga tappaga

kaasHäälikuline tüvi ^[10]

käskiva kõneViisi tunnused on liitunud võimaluse puhul kaasHäälikule

Lüganuse:
- tehko, mengä, juoska,
Jõhvi:
- panga, juokska,

astmeVaheldus

käskiva kõneviisi mitmuse 2. isiku tüvi on samaSugune nagu pea kõigil muil käskiva kõneViisi isikuil. ainult käskiva kõneViisi ainsuse 2. isiku (ehk oleviku-)tüve aste on vastuPidine.

*lue: *lugega, *riidele: *riijelgä, (Jõhvi: *kriipiga: *kriibi)
Vaivara:
- älä kirjuda,

kk, pp, tt lühikese täisHääliku järel püsivad Viru-Nigula siseMaal ja Alutagusel enamasti tugevas astmes ^[11]

Lüganuse:
- tulettaga [miele]

KirdeRannikuMurde a(ma)-lõpulisil sõnul ei vaheldu enam aste ^[12]

1) endisil at, ät-tüvelisil:

Lüganuse:
- akkaga, kargaga

2) ühe silbi kaotanud tta, ttä-tüvelisil:

Jõhvi:
- karttaga, külvegä (külvake)

3) paljudel pikaVältelisil a, ä-tüvelisil:

Vaivara Kudruküla:
- kieldämä: kieldägä, käändämä: käändä: käänä(n): käändägä, väändägä ^[13],
Haljala Selja:
- kettra [vogiga suga langa]

kaasHäälikuline tüvi

ainult pikaVältelise +le(ma)-liitega tüve aste nõrgeneb ^[14]:

(riidlema ~) *riijelgä, *vihelgä, *kaubelga, Vaivara: *ommelga, *tabelga, *uodelga (oodake), *vaidelga (vaielge)
aga: (rabelema ~) *rabelga
Viru keskMurdePärase *mõelga, *üelgä asemel võib kohata ka tüve t püsi: Jõhvi: ütlega;

lähiSuguKeeled [paŋgama, elgämä] ^[15]

pärimuse kogumise ajal olid needki liited juba ununemas ning palju abi ei saa lähiSuguKeelistki.

sina

Soome: lueʔ (<*+k), laulus ka: tuovos, juovos (<*+ko+s 'too, joo')
Kalinini ja Novgorodi Karjalas ka (Vene pärane +ко(сь)): tuokko, kuttšuokkoiś ('too ometi, kutsu ometi')
Vepsas ka (Vene pärane ?+к(ась)): nägehtiškek ('vaata')
Isuris ka (Vene pärane +ко): laako miä tüän ('las ma tulen')
Vadjas ka (Vene pärane +(т)ка): lakka pajatan ('las ma räägin')

meie

Soome: luke-kaamme
Vesjegonski Karjala: paŋ-gama ('pangem')
Vepsa: luge-gam
Eesti: luge-gem
Livonian dialects: las lu ̉ggõ̑-gõ̑D

teie

Soome: luke-kaa
ida-Soome: antoa (<*anta+kata)
Kalinini Karjala: lugekkia, mujal ka: tuoguo
Lüüdi: luge-gatt
Vepsa: luge-gat
Isuri: luGe-Gaa(n)
Vadja: luke-gaa
Eesti: luge-ge
vanem Eesti kirjaSõna (Rossihnius): wöt-ket
Livonian dialects: las lu ̉ggi-giD

tema

Soome: luke-koon
Vesjegonski Karjala: luge-kkah, mujal ka: tulgoh
Vepsa: luge-gaha
Isuri: luGe-Gaa(n)
Vadja: luke-goo
Eesti: luge-gu
Livonian dialects: las lu ̉ggõ̑-G

nemad

Soome: luke-koot (murdeti: luke-kaat)
Vesjegonski Karjala: luge-kkah
Vepsa: luge-gaha
Isuri: luGe-Gasse(G))
Jõgõperä Vadja: luke-gooD, mujal: luke-goo
Eesti: luge-gu
Livonian dialects: lu ̉ggõ̑-gõ̑D

mina

ida-Liivi: allgõ̑: allgõ̑ lu ̉ggõ̑-G (? 'ehk ma ei peaks lugema')

meie

Soome: älkäämme: älkäämme luke-ko
Vesjegonski Karjala: elgämä
kesk-Vepsa: ougam: ougam luge-goi
Eesti: ärgem: ärgem luge-gem
ida-Liivi: allgõ̑: allgõ̑ lu ̉ggõ̑-Gõ̑D

sina

Soome: älä: älä lue
ida-Soome: elä
Vesjegonski Karjala: elä: Vesjegonski Karjala: elä luve
kesk-Vepsa: ala: ala luge
Isuri: elä(G): elä(G) lue-G
Vadja: eläg_õlõG ~ elä õlõ ~ älä õlõ
Eesti: ära: ära loe
lõuna-Eesti: ärʔ ~ ala: Räpina: är lugõ-Goʔ
ida-Liivi: alà: alà lu ̉-G

teie

Soome: älkää: älkää luke-ko
Vesjegonski Karjala: elgiä: Vesjegonski Karjala: elgiä luge-kki̮a
Vepsa: algat ~ ougat: ougat luge-goi
Isuri: elkkään: elkkään lukke-aG
Vadja: elkaa õlkaa ~ älkaa õlkaa
Eesti: ärge: ärge luge-ge
lõuna-Eesti: ärkke: Räpina: ärkke lugõ-Gõʔ
ida-Liivi: allgit: allgit lu ̉ggi-GiD

tema

Soome: älköön: älköön luke-ko
Vesjegonski Karjala: eĺgäh: Vesjegonski Karjala: eĺgäh luge-kkah
Vepsa: algaha ~ ougaha: ougaha luge-goi
Vadja: elkoo õlkoo ~ älkoo õlkoo
Eesti: ärgu: ärgu luge-gu'
ida-Liivi: allgõ̑: allgõ̑ lu ̉ggõ̑-G

nemad

Soome: älkööt: älkööt luke-ko
Vesjegonski Karjala: eĺgäh: eĺgäh luge-kkah
kesk-Vepsa: ougaha: ougaha luge-goi
Isuri: elkkäässe(G): elkkäässe(G) lukke-aG
Vadja: elkood_ õlkooD ~ elkoo õlkoo ~ älkoo õlkoo
Eesti: ärgu: ärgu luge-gu
lõuna-Eesti: ärkko: Räpina: ärkko lugõ-Goʔ
ida-Liivi: allgõ̑D: allgõ̑D lu ̉ggõ̑-Gõ̑D

mitmuse 1. ja 2. isiku (meie/teie) lõpu m ehk t võib olla kaksistunud oleviku +*k tunnusega ühte sulades, sest mitmuse 1. ja 2. isiku lõpud on veel seni mõnes Soome ja Karjala murdes mineviku puhul kaksistumata m ning t'ga:

Karjala:
šanomma = ütleme, šanotta (<*sano+k+tak) = ütlete,
šanoima = ütlesime, šanoja (<*sano+i+tak) = ütlesite,

AluTagusel tuleneb kaasHääliku kaksistumine kaasRõhust.

mitmuse 1. ja 2. isiku (meie/teie) lõpu täisHäälik on:

ida-Eesti, Vadja, Isuri, ida-Soome, Karjala ja Vepsa murdeis: a/ä (süömmä)
lõuna-Eesti ja Vepsa murdeis on täisHäälikule järgnenud: i (an̆na-miʔ / anna-tti , luge-mai / luge-tai ? <*aγ <*ak)
mõnes ida-Soome, Vaivara ranna ja Ingeri murdes: o/ö <*a+i ([müö] süömmö [leipäämmö])
lääne-Eesti, lääne-Soome murdeis: e (süömme)
Liivi murdeis lühenenud: (lu ̉ggõ̑-m / lu ̉ggõ̑-t̀ )

E Itkonen, M Korhonen jt ^[16] on Saami keeltega võrreldes arvanud kogu seda tunnuste mitmeKesisust pärinema kaksusliku (* men, ten) ja mitmusliku (* mak, tak) tunnuseSarja segunemisest (nagu omastusLiideteski).

lõuna-Saami ^[17]:
lim = mina olin, limen = meie mõlemad olime, limh = meie kõik olime,
lih = sina olid, liden = teie mõlemad olite, lidh = teie kõik olite,
lij = tema oli, ligan = nemad mõlemad olid, lin = nemad kõik olid,

viited ja märkused

menevik

1 isikulise teguMoe minevik (tegite) ^[1]
2 viited ja märkused

isikulise teguMoe minevik (tegite) ^[1]

i-minevik

oli KirdeRannikuMurdes ulatuslik. nagu ta on tavaline mõneski IdaMurde ja Viru keskMurde teguSõnas.

Lüganuse:
- kui ma kallis kasvaelin
- marja maasta tuise'elin; ^[2]

ainsuse kolmas pööre

oli lõputa. ^[3]

naurama: nauri ^[4],
Lüganuse:
- lugi, kuuli ~ kuul, meni ~ läks, ans ~ ants ~ andas, jõus, künts, leis ~ leidäs, ois ~ oidas, ties ~ tias ~ tiedäs, tõmps, peks ~ peksäs, püörs,
- tuis ~ tuises ~ tõus ~ tõusi, ammust, sigini, mõttel, üttel, kauppel, nuhtel, riittel, vihtel,
Jõhvi:
- juoks ~ juoksi, kuuli, lasi ~ laskes, lendi ~ lensi ~ lentsi, tias, tapp ~ tappas, üttel,
Iisaku:
- juoksi, kuuli, lasi ~ laskes, tõusi, tias ~ tiadas,
Vaivara Udria:
- [vihma] sadi, vedi, jätti ~ jättas, kartti ~ karttas, kiitti, lauli, seisi, tappi, votti, ans ~ ansi ~ andas, jous (jõudis), löüsi (leidis)
- künsi, mursi, juoksi, tuns (tundis), ammusti, avitti, juhatti, kahetsi, piigisti, kaupli, motli, ombli, ütli ~ üttel,
Vaivara Kudruküla:
- ai, kävi (käis), kuuli, mäni ~ läks, juoksi ~ juokses, kuoli, käski, laski ~ laskes, toisi (tõusis), osti ~ ostas

laulus oli i-lõpuline

Lüganuse:
- kie sinu uoli enne oisi
- kie sinu karja enne kaitsi
- kie sinu lehmad enne lüpsi
- kie sinu siad enne süödi; ^[5]
- õe koera augasteli,
- õde uksest katsasteli; ^[6]
Jõhvi:
- ans mulle muuda tööda
- ands need aned mulle hoida; ^[7]
- isa ooti ooste poissi
- veljed tahid tallipoissi
- isa üüdi uksilanna; ^[8]

laulus võib i-lõpule liituda omastusLiide (*hen) ^[9]

Kuusalu:
- mies sõi - norutelie
- mies sõi tänatelie; ^[10]
- Lemmingi isa podie; ^[11]
- Soome silda notkatie
- aluspaĺki paugatie; ^[12]
Muhu:
- priskest sõie priskest jõie; ^[13]

mitmuse kolmanda isiku lõpp ivad ^[14] ^[15]

oli tuntud Haljalast ida pool - Ida-Järva ning Viru keskMurde, PõltsaMaa, Ida-Murde, Lõuna-Eesti, Soome ja Vadja murrakuis ning 18. s Eesti kirjaSõnas.

Lüganuse:
- seivad (sõid), õlivat, oisivad, sõisasivad (seisid), istusivvad, laulasivvad, rääkkisivväd, uskusivvad, õtsisivvad, parvettasivad, menivät, terestäsivät,
Jõhvi:
- saivad, kuulivad, kuivasivad, õilesivad, kolistasivad,
Iisaku:
- jäiväd, pesivad, juaksivad, kasvasivad
Vaivara:
- joivat, möivät, vediväd ~ vedäsiväd, keittäsiväd, tuntesivat,

selle kõrval esineb ka oleviku va-osiseta id-lõppu.

Lüganuse:
- noored sõusid, noored jõusid
- noored sõusid, aerud nõtked
- vingid vitsased nidemed
- naurid nahka õmbelused; ^[16]
Jõhvi:
- vanad sõusid pääd vabisid
- kõik need lõua luud lõdisid; ^[17]
- kuhu sie kupja ambad saivad?
- ambad said reie reha pulkist; ^[18]

a, ä, e + i > i

tahi (tahtis), pani, suri, õli, tuli, kuuli (kuulis), mõtli, ütli,
Lüganuse:
- [näväd] aid (ajasid), jaksivad, laulivad, võttin, lasi: lasima, sugima (kammisime), tuisima (tõusime),
- [sa] kauplit, riitlivad, vihtlivad ~ vihelsivad, õmblin,
Jõhvi:
- süödima, lasima, lugin, surivad,
- ain mina anid vesile,
- lugin luiged mättaeie; ^[19]
Vaivara Udria:
- ostin, imestiväd, tunnistin,
Vaivara Kudruküla:
- käskin, lugin, püörin, uotlivat (ootasid),

d + i > si

pikaVältelises tüves, kus d ees on heliline häälik

Lüganuse, Jõhvi, Vaivara n + si > ntsi

Lüganuse:
- jõus: jõusivad, leisin, nõusima, oisin, püüsima, [sa] tiesid: [te] tiesitta, üüsiväd, ans ~ ants ~ andas
Jõhvi:
- tiasin, antsin, küntsin ~ kündäsin,
Vaivara:
- ansin ~ antsin: ansimo, künsin ~ kündäsin, lensiväd, mursin, jousid, löüsin ~ löüdäsin, püüsimo ~ püüdäsimmo, tiesin ~ tiedäsin

magas < *makasi < *makat+i

si-minevik

kunagist at/ät-tüve matkiv keskMurde si-tunnus on levinud pikemais sõnus, i, u-tüvelisis ja mujalgi (ka VadjaMaal).

Lüganuse:
- munesivad, põlesivad, käisin, kitkesimma, itkes, mädänesiväd, kärästäs (käratas) ^[20], köhästäs ^[21],
Jõhvi:
- mis sa tühja kiitelesid
- ütlid tütare tööd tegema; ^[22]
Iisaku:
- [kuer] augastas ^[20],
Vaivara:
- eläs: eläsimmo ~ elimo, ävis,
Vaivara Kudruküla:
- imestäsivät, kisendäsivät, kussuttas (kustutas) ^[23],

laulus valdab siiski i-lõpuline

Lüganuse:
- tähte mõõkada käristi
- kulda elkuda elisti; ^[24]

siseKadu

a, ä, e pole tüve ja liite vahelt kadunud (nii kui mujalgi KirdeRannikuMurde, Soome, Vadja, Isuri, Karjala, Lõuna-Eesti ja Hiiu murdeis)

seda väldib isegi hiline si-minevik (kaheSilbilisis pika esiSilbiga a, ä, e-tüvedes) ^[25]

siin on ehk si-tunnusega tingivat kõneViisi hakatud Eesti (andsin: annaksin) või Vene keelt (я бы дал) jäljendades tarvitama (sise-kaota) si-minevikuna

nuttasimma ^[26], andasin, leidasin, luottasin, toittasin, laulas, paistas, juokses, kuules, käskes ^[27],
Lüganuse:
- paistas, tõstas,
Jõhvi:
- maksas, õstasitta,
Iisaku:
- kastas, laulas,
Vaivara Udria:
- maksas,
Vaivara Kudruküla:
- käskes,

laulus leiab rohkem siiski keskMurde is-lõpulist minevikku

Lüganuse:
- kie sinu sängi enne säädas
- kie sinu patjad enne peksas?; ^[28]
- sõitis saes seitsmendamas
- kandis mind ju kaasajani; ^[29]

astmeVaheldus

siseKaota mineviku tüvi on olnud samas astmes kui olevikus

Viru-Nigula:
- näin (nägin) ~ näen,
Kuusalu põhjaOsa:
- tein (tegin),
Viru-Nigula, Vaivara:
- motlin (~ mõtlen: mõella),
Lüganuse:
- ütliväd, võttivad, jättimä, kardin, keidimä, [sa] kauplit, riidlivad, vihtlivad ~ vihelsivad, õmblin,
- üksi toidin tuomijani
- kasvatin kanesijani; ^[30]
Jõhvi:
- süödima, puhkuma: puhus ^[31],
Vaivara Udria:
- jädin: jättiväd, kardin, [sa] keidid, tabin (tapsin), vedin, kaodin, (sa) uodid: (nad) uottivad, irmudin,
- vieredin, ävidin, kauplimo (kauplesime), taplivad,
Vaivara:
- tegit,

kk, pp, tt lühikese täisHääliku järel püsivad Viru-Nigula siseMaal ja Alutagusel enamasti tugevas astmes ^[32]

Jõhvi:
- kodu jättin kotti täie
- maha mattin matti täie; ^[33]

siseKaoline

si-minevik

on tugevas astmes

Lüganuse:
- kõndisivad, märkkas, palkkas,
- jättäsimmä, kandasin, karttas, luottasin, niittasimma, tappas, toittasin,
Jõhvi:
- kurttasin, tundas ~ tundes,
Iisaku:
- saattas, tahtas,
Vaivara:
- jagasimo, pidäs, sadas, kargasimmo, tembasimmo, rääkkisivät
Vaivara Udria:
- andas, karttas, ottas, püüdäs,
Vaivara Kudruküla:
- jättäsin, keittäsivät, kiittäs, tappasimo,

üheSilbine tüvi

vein: vei (viis), jäin, sain, jõin, tõin, möin: möi;

AluTaguse murrakuis (IdaMurdes, Lõuna-Eestis ja VadjaMaal ):
- lein (lõin), sein (sõin)
Viru-Nigula, Vaivara Kudruküla:
- löi, söi, joi, toi, kävivät
Viru-Nigula:
- poin: poi: poisivatta (poosid),

Tuesday, December 31, 2013

umbIsiklane tegoMuod

umbIsikuline teguMood (tehtud) [1]

tunnus

umbIsikulise teguMoe minevik (tehti)

keskSõna tunnus +tu

siseKadu [11]

astmeVaheldumatus [12] [13] [14] [2]

astmeVaheldus [20]

tt on nõrgenenud lühikese täisHääliku järelt

+tta(da) liide [25]

tüveTäisHääliku a, ä aset täidab e [26]

viited ja märkused

tingiv kõneViis

tingiv kõneViis (teeksite) [1]

si-tunnus

isi [4]

kaheKordne tunnus sesi

isesi

segaTunnus iksi

keskMurde ksi tunnus

mitmuse kolmanda isiku lõpp ivad [9]

astmeVaheldus

viited ja märkused

meneviko nud-keskSõna

teinud [1]

käändumine [12]

siseKadu [29]

kaasHäälikuline tüvi [3]

astmeVaheldus

viited ja märkused

käsko ja keeldo

käskiv kõneViis (tehke) [1]

tunnused

keeldKõne

siseKadu [9]

kaasHäälikuline tüvi [10]

astmeVaheldus

kaasHäälikuline tüvi

lähiSuguKeeled [paŋgama, elgämä] [15]

viited ja märkused

menevik

isikulise teguMoe minevik (tegite) [1]

i-minevik

ainsuse kolmas pööre

mitmuse kolmanda isiku lõpp ivad [14] [15]

a, ä, e + i > i

d + i > si

si-minevik

siseKadu

astmeVaheldus

siseKaoline

si-minevik

üheSilbine tüvi

viited ja märkused

kirjot

umbIsikuline teguMood (tehtud) ^[1]

siseKadu ^[11]

astmeVaheldumatus ^[12] ^[13] ^[14] ^[2]

astmeVaheldus ^[20]

+tta(da) liide ^[25]

tüveTäisHääliku a, ä aset täidab e ^[26]

tingiv kõneViis (teeksite) ^[1]

isi ^[4]

mitmuse kolmanda isiku lõpp ivad ^[9]

teinud ^[1]

käändumine ^[12]

siseKadu ^[29]

kaasHäälikuline tüvi ^[3]

käskiv kõneViis (tehke) ^[1]

siseKadu ^[9]

kaasHäälikuline tüvi ^[10]

lähiSuguKeeled [paŋgama, elgämä] ^[15]

isikulise teguMoe minevik (tegite) ^[1]

mitmuse kolmanda isiku lõpp ivad ^[14] ^[15]