Tuesday, December 31, 2013

käsko ja keeldo

käskiv kõneViis (tehke) [1]

tunnused

mitmuse 2. isiku tunnus võib olla +ga, +gä või +kä, +ka

  • Lüganuse:
    • elägä, sähkä, tuaga, tunnistaga
    • veega veega, mii te veeta
    • saaga saaga, mii te saata; [2]
  • Jõhvi:
    • paluga, kussuttaga [tuli], müüga,
  • Iisaku:
    • aeaga, näittägä
  • Vaivara:
    • saaga, tulga, kuulaga, pühkigä, kiittaga, näüttägä, uolitsega

mitmuse 1. isiku tunnus on rahvaLaulu kogudes +ga+mme, aga see võib olla naaberMurrete mõju või kuulmisVigagi. ootusPärane oleks +ga+mma

  • Lüganuse:
    • äbi ääre eitakamme
    • julgust juure võttakamme
    • tarkus maha trallakamme; [3]
    • risti tantsu tantsigamme
    • risti laulu laulagamme; [4]

ainsuse ja mitmuse 3. isiku tunnus võib olla +gu, +go või +ku, +ko

  • Lüganuse:
    • tondi kottie kogogo
    • sandi vakkaje vajogo
    • kirjajuile keeritago; [5]
    • ajagu, muretsego, külmettago, jäägo, süögo, tuogo, tehko, andago [6],
  • Jõhvi:
    • istugu, laulagu, virisegu
  • Vaivara:
    • andago, jahvago (jahvatagu), oidago, pruovigo, kasvattago
  • Vaivara Kudruküla mitmuses +got:
    • lass jäägöt (maahha), kuolegot [nämät vällä] (surgu maha), lass tulgot [molemat siije], lass olgot [rüsäd viel tänä üöse] ja püüdät [viel]
    • midä on kinni see olgod kinni
    • märä hobone saagot jälle kuninga tüttärest

keeldKõne

  • ainsuse 2. isiku keeldSõna võib olla ärä või älä
    • Lüganuses ka VadjaPärane: elä
  • mitmuse 2. isiku keeldSõna võib olla ärgä või älgä
  • ainsuse ja mitmuse 3. isiku keeldSõna võib olla ärgu, älgä või älgo


  • Lüganuse:
    • älä sina kuule kuke äälta; [7]
    • ärgo mullassa määku
    • risti liivassa levaku
    • saago untin ulkumaie; [8]
    • älä pane, älä tehkä, älä uoli mennä (sul pole tarvis minna), älgä keksigä, älgä juoska, älgo mengo
  • Jõhvi:
    • ärä käi, ärä valesta, ärgä juokska
  • Iisaku:
    • ärga tappaga
  • Vaivara:
    • älä süö, älä kirjuda, älgä puuttuga, älgä rääkkigä

siseKadu [9]

tüve ja liite vahelt a, ä, e kadunud pole

  • Lüganuse:
    • küttägä, jättägä, andago ~ andagu,
  • Jõhvi:
    • oidaga
  • Iisaku:
    • ärga tappaga

kaasHäälikuline tüvi [10]

käskiva kõneViisi tunnused on liitunud võimaluse puhul kaasHäälikule

  • Lüganuse:
    • tehko, mengä, juoska,
  • Jõhvi:
    • panga, juokska,

astmeVaheldus

käskiva kõneviisi mitmuse 2. isiku tüvi on samaSugune nagu pea kõigil muil käskiva kõneViisi isikuil. ainult käskiva kõneViisi ainsuse 2. isiku (ehk oleviku-)tüve aste on vastuPidine.

  • *lue: *lugega, *riidele: *riijelgä, (Jõhvi: *kriipiga: *kriibi)
  • Vaivara:
    • älä kirjuda,

kk, pp, tt lühikese täisHääliku järel püsivad Viru-Nigula siseMaal ja Alutagusel enamasti tugevas astmes [11]

  • Lüganuse:
    • tulettaga [miele]


KirdeRannikuMurde a(ma)-lõpulisil sõnul ei vaheldu enam aste [12]


1) endisil at, ät-tüvelisil:

  • Lüganuse:
    • akkaga, kargaga

2) ühe silbi kaotanud tta, ttä-tüvelisil:

  • Jõhvi:
    • karttaga, külvegä (külvake)

3) paljudel pikaVältelisil a, ä-tüvelisil:

  • Vaivara Kudruküla:
    • kieldämä: kieldägä, käändämä: käändä: käänä(n): käändägä, väändägä [13],
  • Haljala Selja:
    • kettra [vogiga suga langa]


kaasHäälikuline tüvi

ainult pikaVältelise +le(ma)-liitega tüve aste nõrgeneb [14]:

  • (riidlema ~) *riijelgä, *vihelgä, *kaubelga, Vaivara: *ommelga, *tabelga, *uodelga (oodake), *vaidelga (vaielge)
  • aga: (rabelema ~) *rabelga
  • Viru keskMurdePärase *mõelga, *üelgä asemel võib kohata ka tüve t püsi: Jõhvi: ütlega;

lähiSuguKeeled [paŋgama, elgämä] [15]

pärimuse kogumise ajal olid needki liited juba ununemas ning palju abi ei saa lähiSuguKeelistki.

sina

  • Soome: lueʔ (<*+k), laulus ka: tuovos, juovos (<*+ko+s 'too, joo')
  • Kalinini ja Novgorodi Karjalas ka (Vene pärane +ко(сь)): tuokko, kuttšuokkoiś ('too ometi, kutsu ometi')
  • Vepsas ka (Vene pärane ?+к(ась)): nägehtiškek ('vaata')
  • Isuris ka (Vene pärane +ко): laako miä tüän ('las ma tulen')
  • Vadjas ka (Vene pärane +(т)ка): lakka pajatan ('las ma räägin')

meie

teie

tema

nemad


mina

  • ida-Liivi: allgõ̑: allgõ̑ lu ̉ggõ̑-G (? 'ehk ma ei peaks lugema')

meie

sina

teie

tema

nemad

mitmuse 1. ja 2. isiku (meie/teie) lõpu m ehk t võib olla kaksistunud oleviku +*k tunnusega ühte sulades, sest mitmuse 1. ja 2. isiku lõpud on veel seni mõnes Soome ja Karjala murdes mineviku puhul kaksistumata m ning t'ga:

Karjala:
šanomma = ütleme, šanotta (<*sano+k+tak) = ütlete,
šanoima = ütlesime, šanoja (<*sano+i+tak) = ütlesite,

AluTagusel tuleneb kaasHääliku kaksistumine kaasRõhust.

mitmuse 1. ja 2. isiku (meie/teie) lõpu täisHäälik on:
  • ida-Eesti, Vadja, Isuri, ida-Soome, Karjala ja Vepsa murdeis: a/ä (süömmä)
  • lõuna-Eesti ja Vepsa murdeis on täisHäälikule järgnenud: i (an̆na-miʔ / anna-tti , luge-mai / luge-tai ? <*aγ <*ak)
  • mõnes ida-Soome, Vaivara ranna ja Ingeri murdes: o/ö <*a+i ([müö] süömmö [leipäämmö])
  • lääne-Eesti, lääne-Soome murdeis: e (süömme)
  • Liivi murdeis lühenenud: (lu ̉ggõ̑-m / lu ̉ggõ̑-t̀ )
E Itkonen, M Korhonen jt [16] on Saami keeltega võrreldes arvanud kogu seda tunnuste mitmeKesisust pärinema kaksusliku (* men, ten) ja mitmusliku (* mak, tak) tunnuseSarja segunemisest (nagu omastusLiideteski).

lõuna-Saami [17]:
lim = mina olin, limen = meie mõlemad olime, limh = meie kõik olime,
lih = sina olid, liden = teie mõlemad olite, lidh = teie kõik olite,
lij = tema oli, ligan = nemad mõlemad olid, lin = nemad kõik olid,


viited ja märkused

  1. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 255
  2. ↑ H III 12, 136/7 (15) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1893) "Neiud lähevad ära, poisid ei kahetse"
  3. ↑ H II 3, 623/4 (207) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Laulu võim"
  4. ↑ Suomalaisen Kirjallisuuden Seura kogu (1869-1912) Tartu Kirjandusmuuseumis: Haho, 98
  5. ↑ H III 1, 732/4 (8) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1890) "Palve sakstele + Öötöö sajatus"
  6. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 141
  7. ↑ H II 3, 613 (170) < Lüganuse khk., Aidunõmme k . - H. Prants < Tõnu Liisu (1890) Pulmalaul
  8. ↑ H III 1, 732/4 (8) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1890) "Palve sakstele + Öötöö sajatus"
  9. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 154
  10. ↑ Votian consonant stem
  11. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 77
  12. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 274
  13. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 57
  14. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 270
  15. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.149, 153
  16. ↑ Tapani Lehtinen: Kielen vuosituhannet Suomen kielen kehitys kantauralista varhaissuomeen, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 2007. lk.89, 125
  17. ↑ "Sydsamisk grammatikk" av Knut Bergsland, Davvi Girji 1994. lk 42
Posted by at
Labels:

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)