Tuesday, January 6, 2015
lõpetusse lõpu
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
`meie omad `tieväd tänä `einä `lüögi lõppetuse (lõpetavad niitmise)
`pulma lõppetuse `päiväl lasi isämes `süögi tehä, sie õli isäme süök
`pulma lõppust õli isame `putru
`eile õles `õltki rukki kese, aga `vihma ei tuld, sai `välla lõppetud
`kanna ligidäl on `kuotja auk - - kabi lõppeb, siis akkab `kuotja auk
kui `ärjäl ramu lõppeb vähemast, siis `ütlevad et `kunnastab
sie `kestab viel lõppematta (lõpmatu, otsatu) aig
`pulmad lõppesivad siis `kõrjati `ämmäle (tegelikult noorpaarile) `põllelappi (põlleraha)
`surnule tehässe [kirikus] `ingetänu (surnu mälestamine, hingepalve), kas sama `aasta lõppul vai ka `milla `arveti
kui õli [rukkilõikuse] lõpp, siis `istuti `pässi `vihku - - `istusivad igä üks oma `viimäse vihu `pääle ja `istusivad ja `uotasivad midä `neie vihu `alle tuleb
`naabur on kõik `võlgades, tämal on siis lõppu õts käes
`sarja alutuses ja lõppetuses kana tieb pisikesed munad
kui pakkult saab `kaŋŋas `õtsa `puole, `jäävad `tutkamed järele, siis `pannasse lõppetuse puu (kanga lõpetamisel lõimedest läbipandav puu) säält läbi
tämä õli kole `kahmaja (töökas, kärmas), tahi kõhe tüöd `ilmas lõppedatta
`kaula`kondi õts `kaula pääl sie muhk `püsti, kus lõppeb `kaulakont ja akkab `seljäkont
kuda puud põlevad `nõnda süed lõppevad
kui lõppes `lõikus `väljal, sis lõppes meie `lõuneleib
lõppetamma
`saia `süiässe `leivä lõppu (lõpul, lõpus, pärast otsa) - - `päälä `süöki seid tükki
(tuisupea) löhä lähä akkab üht ja tõist `asja tegemä, [aga] ei lõppeta, ei saa `kõrda
siis ku akketi sedä umbluud ja `tontisi `rääkimä siis, siis sel ei `õldki lõppu
tulukene lõppes `vällä paa alt
Jõhvi
`nuared, `niisikesed kese`kasvajad (kasvuealised) ei `tõhtind lõppu`kannika `süiä, et siis jääb kasv `kinni
kui lõppu`õtsal `tehti keris, siis `ahju lae `alle. iga `aasta siis lahudetti lagi `vällä ja puhastetti kerisse kived
kala kidemed (lõpus) kisuta ära
mõni kõrd saab puol `arssina kududa, ku `kaŋŋass lõppe puul on
tüö käsis (pooleli, lõpetamata)
luom akkab kuluma (vananema) ja `kuivama ja lõppema
ma akkan `kaŋŋast maha kuduma ehk `kaŋŋast lõppetamma
põhja-Iisaku
paar `kraapsu `tõmman viel rehaga, siis on lõpp
kas sel jogal (loba) lõppu ei tule ükskord
vana obune lõppend `otsa, `ainult viel luu ja nahk
kala kit́tid (lõpused)
(suurema töö lõpusöök) lõppepudru `keedeti ikke paremb kui `muidu
Monday, January 5, 2015
elo ajass, eläviku eläjuid
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
sie on elo `aigane vana `murre `ninda
sie poiss on elo `päiväd õma `kelmitükkisi tehend
(põline) elo`päivine `metsävahi koht
(eitavas lauses) mina ise ei õle eloajaski (iialgi) `tantsind
sie on elo aja oma kõha (eluase) pääl õld
en mina õle oma elu aja sies lüönd `tralli
oma eloajal õlen kõik nägemised nähnd, küll üvi `päivi küll pahu `päivi
elo `aigased vihamehed õlivad
elu aig maja urtsikus õld
minu uss ei õle elo aig `ammustand
ega varess `valgemmast lähä, kui ta on, ei eladeski
minä ei õle elade·`ski (iial) vikkastid tagund
minu nenä ei õle elädes verd juost
mina ei õle elades saand [raha] kuhugi `kassa viä
mina sene tüö juut ei õle elädes õld
minul `kõrra õli ka elo ajas uur, aga nüüd ei õle
minä en õle elädeski õld `kohvi `juodik
oma elu aja on `kiusand minuda `ühte `puhku
(kaasasolu rõhutavalt) nelikümend viis `aastad sai mehega kuos (ühiselt) elätud
ku `naine elas, tegin luust `iegel`niula
eks sääl `linnas õle mõnest kõhast (seisukohast) ia elädä
panevad `leiväd `ühte `riiullile ja akkavad kokko eläma ei `lueta ei `lauladata
elosa `silmidegä (elusana) tämä küll enämb `Rääsa ei tule
maja elusa (suure leegiga) tule `liegi sies
(maapealne või surmajärgne) igävine elo
et sinä igaveste elä
`kange elävik `kuerust tegemä ja
`luomad `nindasamati elävikkud
on elävik `ninda kui tule säde
`suure `ahnusse ja `kiirussega lähäb, nagu põlema lähäb, sie käib `niisukese elävikku inimise `kõhta
`enne [on siin] elatud, kivivarede (varemed) kõhas `kühmud, kivivaresi rias
`torka elusuon (tuiksoon) `katki, siis elu lähäb kõhe usina `vällä
õled minu `armus eländ
kui kuer kodo `ullub pia `alle`puole sis on majas ävimist, kenegi eloiga lõppeb
kel ei õld `kuski elämist [pandi vaestemajja]
elämine akkab `tahtama (suguiha)
elämine õli `püksist `vällä jäänd [mehel] (elund)
kõda on elotual (rehest eraldi elumaja)
`mitme elo`ruumine maja, mittu pere`konda eläb
eks õle neid `saunasid ka kus on elo`kammer `õtsas
kedä sügise elämä `jäätässe, sie on elo `luojos
eläb `linnu `viisil, ei õle aset egä `paika, tänä siin, `omme sääl
eläb `tõise `armul
eläväd ligissutte, `naaburis
sene inimese elo on jo `välla `kustund (surema)
elolaud pihu sies, `kriipsud, elo`lauval kaks `kriipsu, `lahtised `õtsad kääpäkkä puol, terävast kokko `peigla vahele, vahiti elo`lauda, kui `kriipsusi täis – sis `risti ja viletsust eloajas pali
(joon peopesas) `leivä`lauvast vahiti, kuda saab elämä, kas rikkalt vai `vaiselt
(joon peopesas) lesemärk on kriips pihus, elo`lauvast lähäb `põigite läbi
elol on `kriiva (jõnks) sies, sis elo ei lähä
kevädel kui sue tuleb, `ninda kõhe nämäd (kärbsed) `lennotavad, tulevad elo
kodo `väimel müts alaliste `ukse `kõrval `naulas, et ku elo kibedäst lähäb sis saab viel `mütsi nappada
elo`kamrist saab kurustikku (aganik)
kõik elokad `luitand, ei õle liha `seljäs
minu isäl õli `rindu all elokas (kasvaja)
rebäne on nisukene elokas, tämä `lummib, on vagane ja kaval
täma `naine õli `nuoreld `suure `jõuga - - `üöldi et küll on vägev elokas
kui `kiegi õles tädä (tuulamismasinat) `kuskilt `nähtki küll see õles imeständ, et midä elokas sie on
kie on üvä elo pääl `naiste`rahvas, on lokk (lott) `lõuva all
õlen ikke maal eland, `linna elo `mulle ei `mieldi
maja sial `veikeses majakeses elab vana mies
muu ei võttand tädä (inimest) elold `vällä kui õbe kuul
tämäl on sääl üks elänik. üks lesk `naine on elänikkust (üürnik)
piab vähäsel elämäie, `kopra (käsi) `puudub igäl puol `põhja (näpud põhjas)
(jõude) `jõute elo
sie `aige on juo elo ja `surmaga `võitlemas
sie elo on `õige kõva kõhe - - `nõnda `rasse elo
sie on üks `kitsas elo, ei õle inimisel süä ei jua
tagumist `kamri `kutsuta elo`kamrist ka (kamber rehetoa otsas, kuhu ulatub ahi)
pian oma `eidega (kuidagi) elotsemma - - `õlgu siis üvä ehk paha
elav õbe (hrl käänduvad mõlemad osised), `niskesed ivad (tera taoline)
poiss ei õle viel võttaja, aga eläväd sedä `armokese elo
tuba kumiseb ja kajab, ei õle `ühtegi elävä `enge tuas
elasivad üheskuos, muud ei tehned ku ühä`tõisega kiratsesivad (tõrelema)
eläb kireldi vireldi, sie on üks `kitsas (vilets) elo, ei õle inimisel süä ei jua
võttas karu elo maha
`meie elama `Iesti `kuberma·ŋŋus (Tsaari-Venemaa haldusüksus)
[hundid] `sõisa eloga vana `siaga `taplivad
[kevadel] `kärbäsed tulevad elo
`kõŋŋeb `vällä ei jää elo
`luotasin juo `surma `pääle, et egä mina elo ei jää
`luotos on kadund juo, ei sest saa elo `luoma, on `ninda `aige
`pääsisin viel eloga - - `rüövli kääst
`riidelik ja `kiskuja [inimene], ei sobi kenegägi kokko elämäie ei
`vaimud ei käi `kummitamas, aga `surned on küll unes elos
sis akketi `süömä, nuor`paari `lasti eläda (lauldi ”nad elagu”)
sie juo vana, oma elo `päiväd `ümber eländ, vana `kannukene
(nõusolek abielluda) sa olet jah `kostand elost ajast
elu`aastad on mõlemal `selja taga, `eilised ei õle `kumbki
puu sies eläväd ja `suured, neid `üeldi `enne karu murelased (sipelgas)
kesk `üöse mõni vahib `kriiska vai `juuska `august `sisse, et kuda elu lähäb
kie õli `ästi krõks (nägus) poiss, iast `tantsis ja libe igäle `puole - - aga sedä ette `vahtimist ei õld `ühtä, kuda tämägä elädä saab
on sie maa`ilma elo küll `kummilik (kummaline)
ligemale viis`kümmend viis `aastat juo saab, ku õlema kahegeste kuos elaned, eks seda `enne `kõndimist õld ka viel, juo kuus`kümmend `aastat ligimani
ei `kergeid elu`päevi ma põle nähnd siin ei kodo ei `kuskilgi
elo ku `ilvessel, põlv ku `põtrakesel (vabast inimesest)
eloiir ku on `silmas, sis `silmalaug iseenästäse `tõmbleb
elosalt en õle `ülgedä nähnd, aga liha õlen mekkind
vahest on sadu, üvä peremies ei aja `kueragi `õue, minu `aetasse ikkagi `tüöle, mul on peris `kuera elo
elu-iga
elu-lugu kää `katsuja `räägib eloluud läbi, `milla `tütrik mehele saab
elu-vasikas (ellujäetav) ku elovasikas omale jäi, siis tuli juo kuus nädälä `suoja `piimägä pidädä
sie vasikas õli ilusa `värkidega ja `jääti elo `lehmäst
eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast
(sump) kumm õli jõe suus, [lõhed] `pandi elosalt `kummije
kala`kummi sies `oiti eluskalad
`kange kalima (tassima) ühest kõhast `tõise, nagu elämä lähäb `tõise `kõhta
ku viis`kümmend `aastat õlimma ühes eländ, ss‿õlid meil kuld`pulmad
kui on `raiumatta siis on elos puu
(lähestikku) lähessutte eläväd
elo aig õld `niisike `lämbonenä (nohiseja), nenä nohiseb pääs, ku pali `silku süönd
metssia `põrsastegä on jah, `neiegä võid `varsti elo `kaotata
(surm) eloõts tuleb kõrd igale ühäle
pali tüöd `ninda et akkab juo elo `pääle `käimä
minul on pisikesed elo`ruumid
siin meie maa nurgas on ka eläjuid pali meie maa nurka on tuld võeraid ka sisse
sääl ei õle elävä `enge kodo
tieb elo kibedäst, ei saa enämb elädä kudagi
tämä eläbki kala`püügist
vanast õli elo `reie tuas
jäi viel elo õhk (vaim) `sisse [haigele] kui minä `vällä tulin
õli küll kõvast `aige aga `vällä ei surd, elo jäi
Jõhvi
jättimä `kõige `nuorema [venna] kõhe isa kõha `päälä `sinne elotsemma
elu tuli täis ka (saab vihaseks, ajab hinge täis)
`Jõhvis õli mul ilus elamene (elujärg), aga põlesin nii ära, et vanad `riided jäid `selga
sain juba elole jalad `alla (majanduslikult kindlustatud)
õlen `aige elädes (kunagi) õlnd, `tohtrel põle õlnd
mies ei `õskand oma naist eluajal `indada
kudas elu läheb
see on `õmmete elajaluam `lahti `lastud (lehmast)
siis sain juba elole jalad `alla
ta sai mu kääst elu (päris) mau`täiä [peksa]
`pandi `linnu `muodi kuju üless, siis kui elos lind tuli `sinne `juure, siis särotetti `püssigä, sie on sie kujudel `käimine
`rapsisid elu iest [tööd teha] nii`kaua kui väsisid
`targad `ennustasivad `õtsa iest ja `rääkisivad su elulugu
mina ei õle elu `ilmas `sallind seda `trallamist ega lakkatamist (laginal naerma)
eks nad pidand kõrvalt ka tienima ega sie maalapp - - neid siis elatand
aja elokad (veised) kodo
akketi `kammima, et pia kihub, pera on elukuid pias
ega minagi‿s eluaeg `ninda `kössis õle õld
sie taat `tühjä juttu ei `rääkind, ega `kummitusi `miski ei `kartand elu`ilmas
ei õle saand elu`ilmaski `kergel `õlla
eluaig `arjund `kergel õlema, ei sest enamb iad `nahka saa
kole `kinnine elo õli sääl (krahvi teenistuses) ka
kõik maa nurgad elus läbi käind
lai elolaud
all ämälane tõi `õnne ja must tõi muret ja leppa`triinu tõi `kirju elu
maa saab `kündädä, `äestädä, on `kasvu ramus, siis maa eläb
mokkad nagu elusa kana süänd (punaseks värvitud)
sie on jo üks elo `aigane (põline) `orja puu
koduses elus enamb `julmima miest ei võind `õllagi oma naise ja `laste vasta ku Ärman
vana obune, `juhtund `präiga komastama, õld elu `välläs
veri `seisab, siis käsi on `ilma elota
`uuemal ajal kui mõni elas juba `armukest siis mõni `kutsus `armuke, mõni kõhuõde
õled ikke elu `põlved õld `niisike `kuivetand
õli ilus elamine, nüüd ei õle enamb midagi, kõik lagastas kõrist `alle
põhja-Iisaku
elu ole `küpsest tehend, nii `paĺju muret ja `leina old
`ärge mind enamb lugege inimesest, minust enamb elu`luoma [ei] saa
`kruńdist `sissetulek `veike, sellest kas ela vai sure
`piimasupp sie `laste elu (lemmiktoit) `ongi
sie täma elu, kui `teisi saab `seĺjataga `põhjada
kuradi `kõlksutaja, sie täma elu, kui saab `teisest `alba `räekida
`tüdruk kui tulesüsi, näha et eluvaim sies, `kuśkil ei `seisa `paigal
`meie maa `sisse `niitand, üle raja, no kas sina `sellega elad (rikkaks saad)
elu`aegne sulane, olnd `teiste lükkada ja `tõmmada (käsutada)
kuos `narriga [ei] ole `kerge elada
no oled sa küll `põrgu`keldrist `alles `endale elu`röögatuse (riiakas ja õel naine) `välja `koukind
kui elus `miski suur `õnnetus oli või `miski muud, mis igapäev ei `juhtu, `ütlesivad elu`rüögatus
`praegast on `teine küll `irmus `lontu (rumal), kui saab vanemast ja omaette elama, läheb ehk `targemast
laut oli, kõik lahutasime ära - - `selles elus (poja majapidamises) kõik siin
`misse viel paremb on kui `mõisa süda, elupõline ramutus
`linnas läks elu `kitsast
-- `terve tua `täia elamist `luapis kõik kukker`kuuti segamine
ega‿s sie koppika pial (rahapalgast) elada kedagi väert ole, `olgu palk vai kui suur tahes, läbi läheb ikkegi
kui elu ja `tervist, `lähme pühapäe `Iisaku
kus sa, elajaluom, `täidad, kas mõjal `rohtu viel vähe
kärnkonn elab `põlluma pial
küll elu õppetab
oli meil keik oma ilus elamine - - aga näed siis tulid õnnetused ja pole enamb maja kraamigi kedagi suurt alles
(naksuri vastne) `juure`leikajad elasivad `mulla sies ja `kartuli `sisse `läksivad ka
sina kodu `naise `persse taga õppind konutama, keda sina `ilma elust tiad
sina läind ka ia eluga näust lõkkendama
valus, nigu elus tuli lüöb läbi (valusähvakust)
ära `istu `ninda `kauva `peĺdikus, `külmetad elamise ära
Vaivaro
elan siin isepäin (üksipäinis)
kuhu se vana `mulda (vanainimene) vel koli (teise kohta elama asuma)
`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo
kui vanemad viel elasid, siis õli siäl `uopis kõver kiel
[angerjapüügil] elos `süötä pidä olema `ninda et sie `viidika eläs
`katra (karukaer) on `vintske eloga
minust ole enamb parandaja ega elaja
[vennal] vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti
olen kohe eläväld `surnud
eläsin üsnä iku `päivi
siin voib elädä
kuda sa võid siis igäühe `miele järele elä
`eigä `joua igäühe `miele järele elädä
`eigä se ole oma elämine, `eigä oma suremine
`tarvis akka kohendamma, kaik elumaja laguno
`ülgäs `kaasi`kraani `lahti, oligi `lämmäständ, vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti
inimise elo on `kämble `laiune (lühike) siin maa pääl
eks miu elo jo eletu
eks neid ole kui`paljo, kedä on `maedu elosald
(elatanud) elätünd `ihmine
elosa `kissa
elu`aigane küla
eläni-kko g -go
kust küla elanikkud olete
elo-ka g -ga
püä jüri `kutsikad `ulvod, `tahtod `süvvä elokasi
kadus on elosas tules
kala venelaised, nied on sielt `järve`äärised, mis nei kala`noudega elavad
(sünnikodu) elokodo oli Suokülas
kohus `muistas sene elosa kugo `kolmest `sutkast `puuri
küll sääl `metsa `nurgas voib ka `irmu elädä
(lahus) lahukses `elläd, mies ja `naine `eivät elä kuos
miä jädän sene elo`lambast (kasvama)
sedä on meil elo`aiga `räägitu ja kohe nii `kintlast
`vaapriga tüö `rahfas `elläd kasarmus
tama `ilmuti `ennäst `miule, et tama on elos
sao – `suitsu `saunas eläsimmo
Sunday, January 4, 2015
ike
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
emä ikke üttäl et uo `teie `kõrbened (hukkaläinud) `lapsed `õmmetegi, ülä`annetust ku tegimä
ema manitap last et õle ikke ia ära tie pahandust
emane kass ikka pojad `toidab
vanast `võeti `kartuli ikke `kopraga, `kopras ei tie käsi kibedast (valus, kipitav)
kude ikke `kanga valitseb (määrab headuse)
panin `kanga`õtsa (jupp) üles, ehk saan `toksitust tõse ikke
arst ikke `kraadib ja `katsub kui pali palavikku on
(sasipea) kahu pia on ikke `mieste`rahvastel
sel õunal on äste ia maitse nisukesi õuni ikke maksab pidada
sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab
sie kabatanu õli ikke pääld ilustattud
siis ikke `asja sai, kui `põlvi `kaapisid
käsi`kaudu ikke käin ja `koplan (sorima, nuhkima)
kel on oma maja, sie on ikke maja mies (talupidaja)
vanataat tegi ikke `lihtsad (tavaline, argine) jahud
`tuule `veskil ikke õlid juhid `miska `tuuli `püöreti
kui `ärjäpä `siemet sai `külvädä, sis pidi `kriipsuvedäjä ikke õlema
`linnas ikke on `juustu
`enne `üeldi ikke `kirjakott, nüüd on kuvää·r
õlen ikke ma·rmulaa·di mekkida saand
sõber ikke `sõpra `perse `kuorib
(sõim) vana larikas ikke õletki
`lapsed ikke üppäväd `karna·psti
(lame, nürinurkne) lamp kattus on ikka plekkist
`ütlesima ikke `keisri `proua ja `keisri `ärra
kägo ikke kukkub kukku, kukku
`surnete pühäst laseb õppetaja `laululehed `tulla ja piab ikke `surne mälestuse pühä
tämä keitäs ikke maltsarohost sedä suppi
pikkad `juuksed õlivad ikke lettis
`jõulu pühädest ikke sai teha `vorstisi ja `saia ja õlut
Jõhvi
`nuodaga sai `käiä siin `ranna vettes, `meie `kõrgel (avamerel, rannast kaugel) ei `käined, ikke `rannas
paar kuhelikku õlema `kõrjand ikke, `lehma ein ehk on
mis meil ikke `rääkida õli, `ninda sama `lõugutasima
`julge ikka pia `toidab
(käpik) laba `kinnas, `sellel on ikke oma `peial
puest `võeta kalevi, kodo tehasse ka, aga ega sie ei õle ikke `niiskene kalev
põhja-Iisaku
`leiva `jätkust sai `pandud ikke `kartulid ja odrajahu
`meie `ennemast ikke `käisime jahoo·ril (jüripäev)
kegutab `ennast ikke `võera rie `otsa `piale
kus ikka maatsib võid leiva piale
ikka ta korutab oma vana `laulu (teguviis)
`karjane `kutsub ikke koss Päits, koss-koss
`kernus `oiti ikke appu`piima
pidasin ikke seda ta `peibmest `kaunikesest `asjast, näh, mis `välja tuli
Vaivaro
`palka `korjata ikka eri (eraldi)
(surmast, suremisest) küll jumal ükskerd ikke korista tada
oled ikke vana `löhmäkkä (lohakas)
(ennemalt) `enemmitte oli ikke `tihti pidosi
`moisas ikke `ongi `kärnälid roho`aias
(küna puunõude küürimiseks) `küüri künäs `küüriti kaik `riistad, `liiva pidi ikke `küüri künäs olema
Saturday, January 3, 2015
algust algune alutab akketi
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
alutab ja lõppetab üht juttu, ühest `asjast kui `tõisest, `räägib üht `ümmärgust juttu
(hooga alustama) ja kukkuti `jälle kurikaga sugema
(alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä
(mittelõplik, esmane) esi `algune maks `estegi, siis tuleb perä viel midä tuleb
õli `kiskuja (riiakas), `juodos ku käis sis ikke alustass `riiu
`sarja alutuses ja lõppetuses kana tieb pisikesed munad
(esialgu) esi`algust ~ esiakkatuses ma ikke sain viel omale oma `kraami `valmistada
kasu`kannikas `leivä alustuses `anneti `piiga`lapsele ja `üöldi sedäsi: süö `kannika, sis `kannid (tuharad) `kasvavad
kui on `purjes siis akkab jorotamma
`kirgastab vili kui `vihma tuleb, akkab `kirgastamma
`suoled akkasivvad `alle `käimä
`vanker akkas `loksomaie, on vana
aga sie on akkand jutt (väljamõeldis)
akka `istuma
akkab `korskama `ninda‿t `prussakad kukkuvad `seinä pääld maha
akkab oma `leibä, lüöb `tõistest eräldi
akkab surema
akkavad `kaurad `ripsele, siis tuleb karu `liikele
akketi `kirjutust õppetamma
emä`tetre akkab `suskama - - lüöb `suska
`iuksed akkavad kuletama, sis `üöllasse kulupää (vanainimene)
sie on kui ime tego - - et akkas `käimä
õras `liigub (haljendama hakkama), akkab `kasvamaie
(jumalateenistust alustama, lõpetama) kerik `lüässe `vällä, kell akkab `lüömä
kerik `lüödi `sisse, `jutlus akkab `pääle
kui ma akkasin sedä põranda pesemä - - `tüŋŋä `luuvaga siis `kratseldasin ja
küll neid akkab `käimä siis siin neid `kaivikku `naisi
laps akkab kikkusi tegemä
leib akkab appust `saama, ajab üless
`leiväd on `külmäd, (leivatainas) ei akka `kerkimäie
`lapsed akkasivad kuluda (kalkun vm kodulind) `narrimaie
akkatasse liend `keitamaie, panevad liha ligonemma
mina ei akka enämb `tõisi `kielämäie (manitsema)
sis kasupoig ma naisega akkasivad vanamme ümbär `mahkeldama (mehkeldama)
siis akkasivad neil siginemä iast nied `linnud (mesilane)
mies on `naise kää all, ei saa oma `rehknoga akkamaie
mõni vasikas akkas `tõise `kõrva imema, siis sai `üella, et mis sa lotsotad `tõise `kõrva
akkama `kaardi `mäŋŋimaie !
(kapsas) kabustad akkavad päid `käärimäie (moodustama)
akkasivad `tõinetõist jubimaie (peksma)
`rauda `keidetasse `liivaga, ku sädemi akkab `vällä ajama, siis akkab `kiemä (sulama) ka
kui akkab `riidu tegema või `larmima (sõimama), siis saab `üella et mis sa märatsed
tämä akkab siit suost `pääle, sie lisajõgi
viin `kihvatab pähä juo, pää akkab kihisemma
akkame nüid `kantskie (pulgamäng) `mängima
[vanainimene] akkab `luoka `kiskuma
`kiskusin `tohto, akkan `virsu tegemä
(pulga koputamisega märgiti mängu algust ja otsitava leidmist) akkame `peitusille ~ `peitu ~ koppu`pulka `mängimä
akkame uost `rautama
vesi akkab `jäätumma
laud akkab `märjägä `kõmmeldumma (kaardu, kummi tõmbuma)
(mesi)puud akkavad peret (sülem) `laskema
laps akkab kakkamaie
leib akkab `itkemaie [kui leivapuru metsas maha jätta]
`naiste`rahvas on lotta-lattakalli, akkab `tuoma (sünnitama)
pane lõng keri`laududelle, akka kerimäie
pilve`rünkäd akkavad `käimä
Jõhvi
`enne `kolme `päivä ei aludetud `leiba, et `värskelt kulub pali
`Algu`kannigas sie õli `kasvu`kannigas, sie jägati `laste vahel `vällä
`naelas (lõi naela lihasse) vist sepp, obune akkas `lönksima (lonkama)
`sulle akkab küll ludu (soni müts)
maa mõõtajad akkasivad talusid krunti ajama
`märjägä muld akkas (kleepus) `trulli (rulli) `külgä
`lambad akkavad `kurtuma (kõhnuma)
akkan `niiti kävitamma, akkan `niiti käbi `piale ajama
lõug akkas mehikesel vabisema, ei saand enamb sõna suust `vällä
`maaldrid tulivad ja akkasivad maja värvima
põhja-Iisaku
`kuhja teritus piab õlema nigu kanamuna, kui on kure`kaula (terava tipuga), siis akkab [vett] `sisse `võtma
akkas lurinal appu`piima `juoma
`aambri `lüögid akkasid `kelksuma
akkas ladistama `vihma
`suurte `tiibadega `liblikas akkas `ümber `lambi `ilberdama (lendlema)
`kinksep `olla `juoma akkand ja `lillutab (lulli lööma) `naistega
suolikad akkasid marjaa·si lüömä kõht läind tühjast
jättab pot́seppa `ammeti kus seda ja teist, akkab `kruntnikust (krundiomanik)
/-tämä / akkas nattukese lund kibetama (peenikest lund või vihma sadama)
`ruossetand `ukse`inged akkaned `kriunuma
jäi `vinti, akkas krikkima (riidu kiskuma, vimma pidama)
ai, ärä `torgi `nõelaga, kibe akkas
akkas tüöl vedelema, kuppatati ära
(luksatus) `luksud akkasivad `käima
oma süü, mis sa‿s akkasid `möhmakaga `kaĺja kahasse (ühiselt) tegema
luhvt akken plõgiseb, riiv vist `lötvale läind
tael võttas tuld ja akkas `kiiluma
ära akka kade`kopsust, kärista konu raha lagedalle
Vaivaro
mais jo `alga [kaladel] kudo ja `jaani`päivä läbi
`este tehä `kuhja lava, lava `pääle `panna kase `oksi `lehtigä ühes - - siis akkada `eini panema lava `pääle
`liegu pääl akkas miu pääd `püörütämmä
miä‿n sinu `kummardamma‿n akka (alandlikult paluma)
akkan `värnitsega maja `kruntima (alusvärviga katma)
akkas `tütrikko `liiverdamma (meelitama, ahvatlema), ise vana `juomar
mie akkan tänä kakku `paistama `riehtlägä
tuo `taŋŋed, miä akkan `naulu `kiskuma `vällä
tuo libitsä (puust kühvel), miä akkan `otri `tostama
ta on käpperdis, ei saa [tööga] akkama
`lapse akkas mokka imemä
`naisel akkas krieps kori (kõrisse)
`viĺla `panti lademelle ja akketi `peksämä
akka `verko käbimä (võrku kuduma)
akka köid (köit) sevimä
akkan `kartoli `kaapima, saab `kartoli suppi `keitä
akkan `lapjaga lund `tostama
akkan `taigina kloppima
akkan void `kirnuma
jää akka lagonemma
potti akka `kohtsilla `kiehuma (keema)
akkamo linu `riivima kuppurost `vällä
voib `olla et ette`puole (edaspidi, tulevikus) akkab pueg avitamma
Thursday, January 1, 2015
laiakad laiale
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
`laiemalle, `laiemmal, `laiale
`laiakad `kasvavad `viljä ja `ärjäp̀ä sies
(tõlkjas) `rakvere `raiped vai mei `kutsusimma `laiakad, jah, `kollased päält
siin on suur jää `laigas (kamakas, pank), sene `laika `pääle võib `menna `sõitama
neid `laikaid on kevade jões pali kõhe
`suured jää `laikad lähäväd jões `alle
save maast tulevad `laikad üles
`taivas lüöb `lahti, `pilved laguneväd `laieli
`tõine `laiendab puha kääst `vällä
`einä saad ei õle kuiv, lüön `lahti (laiali laotama) `kuivamaie
(hobuse või veise ristluupealne) `laudjas, obose `perse `pääline, vahitasse kas on ia `laudjas, tagant lai
ämm `kiitas, et minu poig `laiemb laast (haritud)
kahad `laialli, kas `nindä saad mehele
kiel lai suus ku raudlabidas
sie on `õige kuri isane `kalkun, ajab `siived `laiali
kuhi `tarvis `lassa `laiemast, `kasvatada (koguma) magu
`pilved lagunevad `laiali, ilm akkab `selgimaie
ku lähäb maja põlema tõmma puol saega `palgid `laiali - - sie puolsaag piab õlema igal majamehel
ku viel pääaluss `patja ei õld, sis `pandi üks pikk kott `õlgi täis, `säŋŋi `laiuss, palaka `alle, sie õli sis pää all
võttab `vihma `sisse, `einäkuhi lämäkäli (laabakil, laiali)
(lai, lage) `laata maal ei õle puid ega `põesaid
`põõsad on `laatas (suure kogusena, laialdaselt koos)
(avar, suur) `laialise puu `õksad ulatusid ülä tie
(lobamokk) laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb
`tõine on `kange `laia suuga (ropendaja), on `kange `vandumaie
`laia `kielega, pali `räägib
`laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb
neid sai `poiskeseld isegi teha, alt tegima `laia, pääld ikke `pienemast
nied onvad masakad puud lühikesed laiad õksad
(käelaba laius) `kämblegä `mõõdan üht `asja, `kämble `laius ja `vaksa `pitkus
`kraami on, sis `laiutab (priiskama), pera `õtsib `lainu
`kohto `uksed on `laiad `sisse `mennä, `kitsad `vällä `tulla
`kullidel on `laiad `siived ja pitk nokk
sie `juokseb juo `ninda‿t nenä `augud on `laiali
naha kaust (täispikkuses loomanaha tükk, laid) sie `lõigetasse üle naha, kui `laiad `saapa `tallad `lähväd
voolik tule `tõrjujad `tõrjuvad tuld puots`aakidega, kisuvad senega tukkisi `laiali, `lohvidega lasevad vett `pääle
kuhi sai lai ku larikas
üks riist on, `lähväd varud pääld, laguneb kuost `laiali
[vaeköit] `üksi inimine ei `kestä `laiali ajada
`ühte `puhku `ammud (karjud) kõri `laiali mu `pääle, kas vähämälle läbi et saa
`ühte `puhku `itsitäd `ambad `laiali
(kiirest levimisest) pahad juttud ka `lähvad `laiali `nõnda ku kulutuli
siis õli puu kiil, `kolme vai `neljä `sõrme `laius (laiune), `sellega sai lükkädä karv päält `vällä puha
kui parajas ei õle, siis on lai
(22-pasmaline suga) kahe`kümmine õli tihe, kahe`kümmisega linast `kuuti, kaks`kümmend kaks `paasma lai
kuhi tuleb `ninda lai kui `konna `vardad (tikud kuhjalava ümber) on
ei `räägi `laialt, `oian `korgi all
sie õli `kruusi auk, kaks `süldä lai igä tahu
(luhas kasvav) `luhta ein, `laiad rohod `jusku kure `mõõgad
kuda sa `istud `õmmete, kahad (jalad) `laialli ku rie`aisad põrandal
[tüdruk] ludukalli `poiste ies, `perse `laieli
kie `oiab oma `asju, ei `laienda (raiskama, laialt elama) `kuski, on `kange `oidlik
kirn päält õli `kitsamb, alt `laiemb - - kahe `kõrvaga, pääl tekkel vai kaas
(kahemehesaag) klopp`saega `lõigata `laiemad ja `pienemad puud `lõhki
(tikud kuhjalava ümber) siis on nied `konna`vaiad - - `puole `mietri pikkussed, et siis `kuhja `serväd ei `lange `laiali
küll ilm õpetab, lai väli `nuomib
(vagu, kuhu külvati) `külvi vaod `aeti neli samu `laiad, nied õlivad siis `külvi sikkandused
lähäb `ommiku `valgemast, lai `valge juo
linäd levidettä maha, siis sie on levitus (laiali laotatud kiht õlgi või linu)
ikke `metsisse `suurus on sie `linnu kull, `siived neli `jalga `laiad
kui `laia lotti (lobjakas, lörts, märg tükkis lumi) akkab sadama, siis on sula ilm
lume lotti sajab, kui tuleb `laia lund, `niisikesed `laiad `suured tükkid
`laia lund sadab, sula akkab tulemaie
sie on kokko`oidlik, ei `laiuta oma `asja
siis pidi tämä (leivataina) `vaalima `ümmärgusest ku kana muna ja siis rõhusid tämä `laialli
(väike jõeke) jõe `suonik, vesi `juokseb sedä `müödä `kitsalt, ei õle lai vesi
vana reitua `ahju ies õli lie paas, pae kivi õli valitud üks lai ja suur
on sie üks kuradi `kielevorst (keelekandja), ise viel `kielän et ärä sa laialt `räägi ja sa lähäd `Suolepille ja kõhe `räägid sääl
Jõhvi
aga nüüd `lämmetäb (laialt sadama) lund maha
(heinakaari, loogu, viljaladet rehaga pöörama, kergitama või laiali ajama) `kaarutame `einad ülesse
pisikesed `laiad siledad kived on kivikud (kivike)
kõri `laiali `mutku lakkatab
laabruk `kuuvet, `laiad, õli ia kasuka `pääle `tõmmata
`võeti lina pihust `niisike pisike `kiere ja sie `tõmmeti `ninda `lahti `laiakalli (laiali)
obuse `riistad jättäs `õue `päälä `laiakali (laokile)
(võrdsustavas, võrdlevas või vähendavas tähenduses) üks nii `laiukene (laiune) ja õhukene `lüödud, et `piira pii vahelt läbi käib
`mutku `karjub `lõuad `laiali
[haigutamine] kisub kõri `laiali
tänä `kõikse `päivä `ninda kisub kõri `laiali, et ei tia, kas akkab `jällä `vihma sadama (haigutamisest)
juba kisub suu `laiali, tuleb vist `menna magama
magab kõri `laiali
`andas `varrukutele `laiust `juure
`külvirind õli neli samu lai
tuli `lahvadi `lahvadi pia `laiali (hajameelne, tähelepanematult)
lai elolaud (käejoon)
kõik nied `asjad siin `onvad `laadakil
`sielik on jäänd `laiast, sie on `ninda `lötvest (lõdvalt) `ümbär, et kukkub maha
mõned on `õige `laia `suuga `varrukad, nagu kottid
sia pekk õli `kämble `laiune
paned pihu pesa `vasta `lauda, siis sene `nelja `sõrme `laius `kõige `laiemast kõhast on `kämmäl
sie, kes `laialt `räägib, on `laia `lõugadega
siis `pandi üks `kulbitäis `sinne `panni seda segavust, sie `langes ülä `panni `laiali
põhja-Iisaku
nägu `teisel lai kui labidas
`istub siis `ninda läsakil, jalad `laiali
`kõrvad `laiad kui laba`kindad
isa kegutas ( hooletult kuhjama) linad `vankrile, nigu obune `tõmmas, koorm kuhe `laiali
`nuorematel piad `laiali `otsas, `nende `uolest või kedagi jätta
`olgu `kriipsu jagu `laiemb
linu võib ka maalikku panna sie on ninda et linu vette ei pandagi kükkitatasse kohe maa piale laiali
(vanem ja tugevam tedrekukk tedremängus) `kösterkukke ei tohi `millaski maha `lassa, siis mäng lähäb `laiali
`selge `peaga on ikka mees, aga kui `veidi `viina `sisse `kallab, siis on lai leht (tähtsust täis)
nägu lai kui `leiva labidas
`teibast `teibani `veeti siis `põllule ee `kriipsud, `külvi`rinnatsi (külvirind) `laiuse märkimiseks
akka sie `sulle mitte sugugi - - piab `külle`õmblustest `laiemalle (rohkem laiali) `laskema
sadab kohe `laia lotti, paras `jõuluilm
säel peres on `kõigil alati `lõuad `laiali (naeravad palju)
võttas `laialt ette ja `plaanitses, oligi `varsti võlad `kaelas
Vaivaro
`laia
`laia|gas
`laialdai|ne
`laiuta
`lauda on neli `jalga `laia
`neĺlä jala `laiune `lauda
`ninda `laiukaine (kitsuke) oligi
(ulatuslik) `laialdaised `einä maad
`paido `laiudeda (siile kokku õmblema)
(aulatuslik) `laia mottega `ihmine, tämä `tiedä kaik
`kaislad `onvad madalad, `laiad, `piesa `muodi `kasvavad, `kellagad `oiled on
`naiste`rahva amed on ka `laiudettu
kui tehä uus vene, siis `laiudeda
kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla
`pello maad voib ka `laienda (suurendama), uut maad `juure tehä
tämä `naura `ambad `laialle
`einä `unnigod ka lahodeda `laiale `kuivama
`einä `unnikod ka `laodeda `laiale `lahti `kuivama
`kuube on seläs just ku `lohmaka, `laia `kuube
`lahna on kala, `laia kala, tämä om oppe `karva
`laia `suuga, ei piä `kiele all midägi
tämä käüb `liiga `laialt `ümber (liialdama)
inimise elo on `kämble `laiune (lühike) siin maa pääl
`vaaksa `laiute (laiune) oli [vööpael]
(lame) `laatke kados, `laia madalukaine kados
`laia lund satta - - `laia lume `lörtsi
akkas `laia tied `käimä (liiderdama)
`laia tie pääl käüb, sie ei ole `oige `ihmine
jutto `männö `laialle
ken `lasko vigastil `ümber kere `käia, sell on `laia `kaare
`aigus `lähtö `laialle, `kohtsilla (kohe, varsti) on külä täüs
puud on kaik `laiakille (laiali)
ühe `laiukaised (laiune) `lavvad
laiute
sie jogi on kaks `kümme `süüli `laiuta (laiuti)
mago on kuhja kesk paika kust lähtö laiemast
see `riies üks `küünär on `laia
tämä käüb `liiga `laiald `ümber
Subscribe to:
Posts (Atom)