Tuesday, January 6, 2015

lõpetusse lõpu





Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`meie omad `tieväd tänä `einä `lüögi lõppetuse (lõpetavad niitmise)

`pulma lõppetuse `päiväl lasi isämes `süögi tehä, sie õli isäme süök

`pulma lõppust õli isame `putru

`eile õles `õltki rukki kese, aga `vihma ei tuld, sai `välla lõppetud

`kanna ligidäl on `kuotja auk - - kabi lõppeb, siis akkab `kuotja auk

kui `ärjäl ramu lõppeb vähemast, siis `ütlevad et `kunnastab

sie `kestab viel lõppematta (lõpmatu, otsatu) aig

`pulmad lõppesivad siis `kõrjati `ämmäle (tegelikult noorpaarile) `põllelappi (põlleraha)

`surnule tehässe [kirikus] `ingetänu (surnu mälestamine, hingepalve), kas sama `aasta lõppul vai ka `milla `arveti

kui õli [rukkilõikuse] lõpp, siis `istuti `pässi `vihku - - `istusivad igä üks oma `viimäse vihu `pääle ja `istusivad ja `uotasivad midä `neie vihu `alle tuleb

`naabur on kõik `võlgades, tämal on siis lõppu õts käes

`sarja alutuses ja lõppetuses kana tieb pisikesed munad

kui pakkult saab `kaŋŋas `õtsa `puole, `jäävad `tutkamed järele, siis `pannasse lõppetuse puu (kanga lõpetamisel lõimedest läbipandav puu) säält läbi

tämä õli kole `kahmaja (töökas, kärmas), tahi kõhe tüöd `ilmas lõppedatta

`kaula`kondi õts `kaula pääl sie muhk `püsti, kus lõppeb `kaulakont ja akkab `seljäkont

kuda puud põlevad `nõnda süed lõppevad

kui lõppes `lõikus `väljal, sis lõppes meie `lõuneleib

lõppetamma

`saia `süiässe `leivä lõppu (lõpul, lõpus, pärast otsa) - - `päälä `süöki seid tükki

(tuisupea) löhä lähä akkab üht ja tõist `asja tegemä, [aga] ei lõppeta, ei saa `kõrda

siis ku akketi sedä umbluud ja `tontisi `rääkimä siis, siis sel ei `õldki lõppu

tulukene lõppes `vällä paa alt


Jõhvi


`nuared, `niisikesed kese`kasvajad (kasvuealised) ei `tõhtind lõppu`kannika `süiä, et siis jääb kasv `kinni

kui lõppu`õtsal `tehti keris, siis `ahju lae `alle. iga `aasta siis lahudetti lagi `vällä ja puhastetti kerisse kived

kala kidemed (lõpus) kisuta ära

mõni kõrd saab puol `arssina kududa, ku `kaŋŋass lõppe puul on

tüö käsis (pooleli, lõpetamata)

luom akkab kuluma (vananema) ja `kuivama ja lõppema

ma akkan `kaŋŋast maha kuduma ehk `kaŋŋast lõppetamma


põhja-Iisaku


paar `kraapsu `tõmman viel rehaga, siis on lõpp

kas sel jogal (loba) lõppu ei tule ükskord

vana obune lõppend `otsa, `ainult viel luu ja nahk

kala kit́tid (lõpused)

(suurema töö lõpusöök) lõppepudru `keedeti ikke paremb kui `muidu





Monday, January 5, 2015

elo ajass, eläviku eläjuid





Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


sie on elo `aigane vana `murre `ninda

sie poiss on elo `päiväd õma `kelmitükkisi tehend

(põline) elo`päivine `metsävahi koht

(eitavas lauses) mina ise ei õle eloajaski (iialgi) `tantsind

sie on elo aja oma kõha (eluase) pääl õld

en mina õle oma elu aja sies lüönd `tralli

oma eloajal õlen kõik nägemised nähnd, küll üvi `päivi küll pahu `päivi

elo `aigased vihamehed õlivad

elu aig maja urtsikus õld

minu uss ei õle elo aig `ammustand

ega varess `valgemmast lähä, kui ta on, ei eladeski

minä ei õle elade·`ski (iial) vikkastid tagund

minu nenä ei õle elädes verd juost

mina ei õle elades saand [raha] kuhugi `kassa viä

mina sene tüö juut ei õle elädes õld

minul `kõrra õli ka elo ajas uur, aga nüüd ei õle

minä en õle elädeski õld `kohvi `juodik

oma elu aja on `kiusand minuda `ühte `puhku

(kaasasolu rõhutavalt) nelikümend viis `aastad sai mehega kuos (ühiselt) elätud

ku `naine elas, tegin luust `iegel`niula

eks sääl `linnas õle mõnest kõhast (seisukohast) ia elädä

panevad `leiväd `ühte `riiullile ja akkavad kokko eläma ei `lueta ei `lauladata

elosa `silmidegä (elusana) tämä küll enämb `Rääsa ei tule

maja elusa (suure leegiga) tule `liegi sies

(maapealne või surmajärgne) igävine elo

et sinä igaveste elä

`kange elävik `kuerust tegemä ja

`luomad `nindasamati elävikkud

on elävik `ninda kui tule säde

`suure `ahnusse ja `kiirussega lähäb, nagu põlema lähäb, sie käib `niisukese elävikku inimise `kõhta

`enne [on siin] elatud, kivivarede (varemed) kõhas `kühmud, kivivaresi rias

`torka elusuon (tuiksoon) `katki, siis elu lähäb kõhe usina `vällä

õled minu `armus eländ

kui kuer kodo `ullub pia `alle`puole sis on majas ävimist, kenegi eloiga lõppeb

kel ei õld `kuski elämist [pandi vaestemajja]

elämine akkab `tahtama (suguiha)

elämine õli `püksist `vällä jäänd [mehel] (elund)

kõda on elotual (rehest eraldi elumaja)

`mitme elo`ruumine maja, mittu pere`konda eläb

eks õle neid `saunasid ka kus on elo`kammer `õtsas

kedä sügise elämä `jäätässe, sie on elo `luojos

eläb `linnu `viisil, ei õle aset egä `paika, tänä siin, `omme sääl

eläb `tõise `armul

eläväd ligissutte, `naaburis

sene inimese elo on jo `välla `kustund (surema)

elolaud pihu sies, `kriipsud, elo`lauval kaks `kriipsu, `lahtised `õtsad kääpäkkä puol, terävast kokko `peigla vahele, vahiti elo`lauda, kui `kriipsusi täis – sis `risti ja viletsust eloajas pali

(joon peopesas) `leivä`lauvast vahiti, kuda saab elämä, kas rikkalt vai `vaiselt

(joon peopesas) lesemärk on kriips pihus, elo`lauvast lähäb `põigite läbi

elol on `kriiva (jõnks) sies, sis elo ei lähä

kevädel kui sue tuleb, `ninda kõhe nämäd (kärbsed) `lennotavad, tulevad elo

kodo `väimel müts alaliste `ukse `kõrval `naulas, et ku elo kibedäst lähäb sis saab viel `mütsi nappada

elo`kamrist saab kurustikku (aganik)

kõik elokad `luitand, ei õle liha `seljäs

minu isäl õli `rindu all elokas (kasvaja)

rebäne on nisukene elokas, tämä `lummib, on vagane ja kaval

täma `naine õli `nuoreld `suure `jõuga - - `üöldi et küll on vägev elokas

kui `kiegi õles tädä (tuulamismasinat) `kuskilt `nähtki küll see õles imeständ, et midä elokas sie on

kie on üvä elo pääl `naiste`rahvas, on lokk (lott) `lõuva all

õlen ikke maal eland, `linna elo `mulle ei `mieldi

maja sial `veikeses majakeses elab vana mies

muu ei võttand tädä (inimest) elold `vällä kui õbe kuul

tämäl on sääl üks elänik. üks lesk `naine on elänikkust (üürnik)

piab vähäsel elämäie, `kopra (käsi) `puudub igäl puol `põhja (näpud põhjas)

(jõude) `jõute elo

sie `aige on juo elo ja `surmaga `võitlemas

sie elo on `õige kõva kõhe - - `nõnda `rasse elo

sie on üks `kitsas elo, ei õle inimisel süä ei jua

tagumist `kamri `kutsuta elo`kamrist ka (kamber rehetoa otsas, kuhu ulatub ahi)

pian oma `eidega (kuidagi) elotsemma - - `õlgu siis üvä ehk paha

elav õbe (hrl käänduvad mõlemad osised), `niskesed ivad (tera taoline)

poiss ei õle viel võttaja, aga eläväd sedä `armokese elo

tuba kumiseb ja kajab, ei õle `ühtegi elävä `enge tuas

elasivad üheskuos, muud ei tehned ku ühä`tõisega kiratsesivad (tõrelema)

eläb kireldi vireldi, sie on üks `kitsas (vilets) elo, ei õle inimisel süä ei jua

võttas karu elo maha

`meie elama `Iesti `kuberma·ŋŋus (Tsaari-Venemaa haldusüksus)

[hundid] `sõisa eloga vana `siaga `taplivad

[kevadel] `kärbäsed tulevad elo

`kõŋŋeb `vällä ei jää elo

`luotasin juo `surma `pääle, et egä mina elo ei jää

`luotos on kadund juo, ei sest saa elo `luoma, on `ninda `aige

`pääsisin viel eloga - - `rüövli kääst

`riidelik ja `kiskuja [inimene], ei sobi kenegägi kokko elämäie ei

`vaimud ei käi `kummitamas, aga `surned on küll unes elos

sis akketi `süömä, nuor`paari `lasti eläda (lauldi ”nad elagu”)

sie juo vana, oma elo `päiväd `ümber eländ, vana `kannukene

(nõusolek abielluda) sa olet jah `kostand elost ajast

elu`aastad on mõlemal `selja taga, `eilised ei õle `kumbki

puu sies eläväd ja `suured, neid `üeldi `enne karu murelased (sipelgas)

kesk `üöse mõni vahib `kriiska vai `juuska `august `sisse, et kuda elu lähäb

kie õli `ästi krõks (nägus) poiss, iast `tantsis ja libe igäle `puole - - aga sedä ette `vahtimist ei õld `ühtä, kuda tämägä elädä saab

on sie maa`ilma elo küll `kummilik (kummaline)

ligemale viis`kümmend viis `aastat juo saab, ku õlema kahegeste kuos elaned, eks seda `enne `kõndimist õld ka viel, juo kuus`kümmend `aastat ligimani

ei `kergeid elu`päevi ma põle nähnd siin ei kodo ei `kuskilgi

elo ku `ilvessel, põlv ku `põtrakesel (vabast inimesest)

eloiir ku on `silmas, sis `silmalaug iseenästäse `tõmbleb

elosalt en õle `ülgedä nähnd, aga liha õlen mekkind

vahest on sadu, üvä peremies ei aja `kueragi `õue, minu `aetasse ikkagi `tüöle, mul on peris `kuera elo

elu-iga

elu-lugu kää `katsuja `räägib eloluud läbi, `milla `tütrik mehele saab

elu-vasikas (ellujäetav) ku elovasikas omale jäi, siis tuli juo kuus nädälä `suoja `piimägä pidädä

sie vasikas õli ilusa `värkidega ja `jääti elo `lehmäst

eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast

(sump) kumm õli jõe suus, [lõhed] `pandi elosalt `kummije

kala`kummi sies `oiti eluskalad

`kange kalima (tassima) ühest kõhast `tõise, nagu elämä lähäb `tõise `kõhta

ku viis`kümmend `aastat õlimma ühes eländ, ss‿õlid meil kuld`pulmad

kui on `raiumatta siis on elos puu

(lähestikku) lähessutte eläväd

elo aig õld `niisike `lämbonenä (nohiseja), nenä nohiseb pääs, ku pali `silku süönd

metssia `põrsastegä on jah, `neiegä võid `varsti elo `kaotata

(surm) eloõts tuleb kõrd igale ühäle

pali tüöd `ninda et akkab juo elo `pääle `käimä

minul on pisikesed elo`ruumid

siin meie maa nurgas on ka eläjuid pali meie maa nurka on tuld võeraid ka sisse

sääl ei õle elävä `enge kodo

tieb elo kibedäst, ei saa enämb elädä kudagi

tämä eläbki kala`püügist

vanast õli elo `reie tuas

jäi viel elo õhk (vaim) `sisse [haigele] kui minä `vällä tulin

õli küll kõvast `aige aga `vällä ei surd, elo jäi


Jõhvi


jättimä `kõige `nuorema [venna] kõhe isa kõha `päälä `sinne elotsemma

elu tuli täis ka (saab vihaseks, ajab hinge täis)

`Jõhvis õli mul ilus elamene (elujärg), aga põlesin nii ära, et vanad `riided jäid `selga

sain juba elole jalad `alla (majanduslikult kindlustatud)

õlen `aige elädes (kunagi) õlnd, `tohtrel põle õlnd

mies ei `õskand oma naist eluajal `indada

kudas elu läheb

see on `õmmete elajaluam `lahti `lastud (lehmast)

siis sain juba elole jalad `alla

ta sai mu kääst elu (päris) mau`täiä [peksa]

`pandi `linnu `muodi kuju üless, siis kui elos lind tuli `sinne `juure, siis särotetti `püssigä, sie on sie kujudel `käimine

`rapsisid elu iest [tööd teha] nii`kaua kui väsisid

`targad `ennustasivad `õtsa iest ja `rääkisivad su elulugu

mina ei õle elu `ilmas `sallind seda `trallamist ega lakkatamist (laginal naerma)

eks nad pidand kõrvalt ka tienima ega sie maalapp - - neid siis elatand

aja elokad (veised) kodo

akketi `kammima, et pia kihub, pera on elukuid pias

ega minagi‿s eluaeg `ninda `kössis õle õld

sie taat `tühjä juttu ei `rääkind, ega `kummitusi `miski ei `kartand elu`ilmas

ei õle saand elu`ilmaski `kergel `õlla

eluaig `arjund `kergel õlema, ei sest enamb iad `nahka saa

kole `kinnine elo õli sääl (krahvi teenistuses) ka

kõik maa nurgad elus läbi käind

lai elolaud

all ämälane tõi `õnne ja must tõi muret ja leppa`triinu tõi `kirju elu

maa saab `kündädä, `äestädä, on `kasvu ramus, siis maa eläb

mokkad nagu elusa kana süänd (punaseks värvitud)

sie on jo üks elo `aigane (põline) `orja puu

koduses elus enamb `julmima miest ei võind `õllagi oma naise ja `laste vasta ku Ärman

vana obune, `juhtund `präiga komastama, õld elu `välläs

veri `seisab, siis käsi on `ilma elota

`uuemal ajal kui mõni elas juba `armukest siis mõni `kutsus `armuke, mõni kõhuõde

õled ikke elu `põlved õld `niisike `kuivetand

õli ilus elamine, nüüd ei õle enamb midagi, kõik lagastas kõrist `alle


põhja-Iisaku


elu ole `küpsest tehend, nii `paĺju muret ja `leina old

`ärge mind enamb lugege inimesest, minust enamb elu`luoma [ei] saa

`kruńdist `sissetulek `veike, sellest kas ela vai sure

`piimasupp sie `laste elu (lemmiktoit) `ongi

sie täma elu, kui `teisi saab `seĺjataga `põhjada

kuradi `kõlksutaja, sie täma elu, kui saab `teisest `alba `räekida

`tüdruk kui tulesüsi, näha et eluvaim sies, `kuśkil ei `seisa `paigal

`meie maa `sisse `niitand, üle raja, no kas sina `sellega elad (rikkaks saad)

elu`aegne sulane, olnd `teiste lükkada ja `tõmmada (käsutada)

kuos `narriga [ei] ole `kerge elada

no oled sa küll `põrgu`keldrist `alles `endale elu`röögatuse (riiakas ja õel naine) `välja `koukind

kui elus `miski suur `õnnetus oli või `miski muud, mis igapäev ei `juhtu, `ütlesivad elu`rüögatus

`praegast on `teine küll `irmus `lontu (rumal), kui saab vanemast ja omaette elama, läheb ehk `targemast

laut oli, kõik lahutasime ära - - `selles elus (poja majapidamises) kõik siin

`misse viel paremb on kui `mõisa süda, elupõline ramutus

`linnas läks elu `kitsast

-- `terve tua `täia elamist `luapis kõik kukker`kuuti segamine

ega‿s sie koppika pial (rahapalgast) elada kedagi väert ole, `olgu palk vai kui suur tahes, läbi läheb ikkegi

kui elu ja `tervist, `lähme pühapäe `Iisaku

kus sa, elajaluom, `täidad, kas mõjal `rohtu viel vähe

kärnkonn elab `põlluma pial

küll elu õppetab

oli meil keik oma ilus elamine - - aga näed siis tulid õnnetused ja pole enamb maja kraamigi kedagi suurt alles

(naksuri vastne) `juure`leikajad elasivad `mulla sies ja `kartuli `sisse `läksivad ka

sina kodu `naise `persse taga õppind konutama, keda sina `ilma elust tiad

sina läind ka ia eluga näust lõkkendama

valus, nigu elus tuli lüöb läbi (valusähvakust)

ära `istu `ninda `kauva `peĺdikus, `külmetad elamise ära


Vaivaro


elan siin isepäin (üksipäinis)

kuhu se vana `mulda (vanainimene) vel koli (teise kohta elama asuma)

`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo

kui vanemad viel elasid, siis õli siäl `uopis kõver kiel

[angerjapüügil] elos `süötä pidä olema `ninda et sie `viidika eläs

`katra (karukaer) on `vintske eloga

minust ole enamb parandaja ega elaja

[vennal] vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti

olen kohe eläväld `surnud

eläsin üsnä iku `päivi

siin voib elädä

kuda sa võid siis igäühe `miele järele elä

`eigä `joua igäühe `miele järele elädä

`eigä se ole oma elämine, `eigä oma suremine

`tarvis akka kohendamma, kaik elumaja laguno

`ülgäs `kaasi`kraani `lahti, oligi `lämmäständ, vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti

inimise elo on `kämble `laiune (lühike) siin maa pääl

eks miu elo jo eletu

eks neid ole kui`paljo, kedä on `maedu elosald

(elatanud) elätünd `ihmine

elosa `kissa

elu`aigane küla

eläni-kko g -go

kust küla elanikkud olete

elo-ka g -ga

püä jüri `kutsikad `ulvod, `tahtod `süvvä elokasi

kadus on elosas tules

kala venelaised, nied on sielt `järve`äärised, mis nei kala`noudega elavad

(sünnikodu) elokodo oli Suokülas

kohus `muistas sene elosa kugo `kolmest `sutkast `puuri

küll sääl `metsa `nurgas voib ka `irmu elädä

(lahus) lahukses `elläd, mies ja `naine `eivät elä kuos

miä jädän sene elo`lambast (kasvama)

sedä on meil elo`aiga `räägitu ja kohe nii `kintlast

`vaapriga tüö `rahfas `elläd kasarmus

tama `ilmuti `ennäst `miule, et tama on elos

sao – `suitsu `saunas eläsimmo





Sunday, January 4, 2015

ike





Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


emä ikke üttäl et uo `teie `kõrbened (hukkaläinud) `lapsed `õmmetegi, ülä`annetust ku tegimä

ema manitap last et õle ikke ia ära tie pahandust

emane kass ikka pojad `toidab

vanast `võeti `kartuli ikke `kopraga, `kopras ei tie käsi kibedast (valus, kipitav)

kude ikke `kanga valitseb (määrab headuse)

panin `kanga`õtsa (jupp) üles, ehk saan `toksitust tõse ikke

arst ikke `kraadib ja `katsub kui pali palavikku on

(sasipea) kahu pia on ikke `mieste`rahvastel

sel õunal on äste ia maitse nisukesi õuni ikke maksab pidada

sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab

sie kabatanu õli ikke pääld ilustattud

siis ikke `asja sai, kui `põlvi `kaapisid

käsi`kaudu ikke käin ja `koplan (sorima, nuhkima)

kel on oma maja, sie on ikke maja mies (talupidaja)

vanataat tegi ikke `lihtsad (tavaline, argine) jahud

`tuule `veskil ikke õlid juhid `miska `tuuli `püöreti

kui `ärjäpä `siemet sai `külvädä, sis pidi `kriipsuvedäjä ikke õlema

`linnas ikke on `juustu

`enne `üeldi ikke `kirjakott, nüüd on kuvää·r

õlen ikke ma·rmulaa·di mekkida saand

sõber ikke `sõpra `perse `kuorib

(sõim) vana larikas ikke õletki

`lapsed ikke üppäväd `karna·psti

(lame, nürinurkne) lamp kattus on ikka plekkist

`ütlesima ikke `keisri `proua ja `keisri `ärra

kägo ikke kukkub kukku, kukku

`surnete pühäst laseb õppetaja `laululehed `tulla ja piab ikke `surne mälestuse pühä

tämä keitäs ikke maltsarohost sedä suppi

pikkad `juuksed õlivad ikke lettis

`jõulu pühädest ikke sai teha `vorstisi ja `saia ja õlut


Jõhvi


`nuodaga sai `käiä siin `ranna vettes, `meie `kõrgel (avamerel, rannast kaugel) ei `käined, ikke `rannas

paar kuhelikku õlema `kõrjand ikke, `lehma ein ehk on

mis meil ikke `rääkida õli, `ninda sama `lõugutasima

`julge ikka pia `toidab

(käpik) laba `kinnas, `sellel on ikke oma `peial

puest `võeta kalevi, kodo tehasse ka, aga ega sie ei õle ikke `niiskene kalev


põhja-Iisaku


`leiva `jätkust sai `pandud ikke `kartulid ja odrajahu

`meie `ennemast ikke `käisime jahoo·ril (jüripäev)

kegutab `ennast ikke `võera rie `otsa `piale

kus ikka maatsib võid leiva piale

ikka ta korutab oma vana `laulu (teguviis)

`karjane `kutsub ikke koss Päits, koss-koss

`kernus `oiti ikke appu`piima

pidasin ikke seda ta `peibmest `kaunikesest `asjast, näh, mis `välja tuli


Vaivaro


`palka `korjata ikka eri (eraldi)

(surmast, suremisest) küll jumal ükskerd ikke korista tada

oled ikke vana `löhmäkkä (lohakas)

(ennemalt) `enemmitte oli ikke `tihti pidosi

`moisas ikke `ongi `kärnälid roho`aias

(küna puunõude küürimiseks) `küüri künäs `küüriti kaik `riistad, `liiva pidi ikke `küüri künäs olema





Saturday, January 3, 2015

algust algune alutab akketi





Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


alutab ja lõppetab üht juttu, ühest `asjast kui `tõisest, `räägib üht `ümmärgust juttu

(hooga alustama) ja kukkuti `jälle kurikaga sugema

(alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä

(mittelõplik, esmane) esi `algune maks `estegi, siis tuleb perä viel midä tuleb

õli `kiskuja (riiakas), `juodos ku käis sis ikke alustass `riiu

`sarja alutuses ja lõppetuses kana tieb pisikesed munad

(esialgu) esi`algust ~ esiakkatuses ma ikke sain viel omale oma `kraami `valmistada

kasu`kannikas `leivä alustuses `anneti `piiga`lapsele ja `üöldi sedäsi: süö `kannika, sis `kannid (tuharad) `kasvavad



kui on `purjes siis akkab jorotamma

`kirgastab vili kui `vihma tuleb, akkab `kirgastamma

`suoled akkasivvad `alle `käimä

`vanker akkas `loksomaie, on vana

aga sie on akkand jutt (väljamõeldis)

akka `istuma

akkab `korskama `ninda‿t `prussakad kukkuvad `seinä pääld maha

akkab oma `leibä, lüöb `tõistest eräldi

akkab surema

akkavad `kaurad `ripsele, siis tuleb karu `liikele

akketi `kirjutust õppetamma

emä`tetre akkab `suskama - - lüöb `suska

`iuksed akkavad kuletama, sis `üöllasse kulupää (vanainimene)

sie on kui ime tego - - et akkas `käimä

õras `liigub (haljendama hakkama), akkab `kasvamaie

(jumalateenistust alustama, lõpetama) kerik `lüässe `vällä, kell akkab `lüömä
kerik `lüödi `sisse, `jutlus akkab `pääle

kui ma akkasin sedä põranda pesemä - - `tüŋŋä `luuvaga siis `kratseldasin ja

küll neid akkab `käimä siis siin neid `kaivikku `naisi

laps akkab kikkusi tegemä

leib akkab appust `saama, ajab üless

`leiväd on `külmäd, (leivatainas) ei akka `kerkimäie

`lapsed akkasivad kuluda (kalkun vm kodulind) `narrimaie

akkatasse liend `keitamaie, panevad liha ligonemma

mina ei akka enämb `tõisi `kielämäie (manitsema)

sis kasupoig ma naisega akkasivad vanamme ümbär `mahkeldama (mehkeldama)

siis akkasivad neil siginemä iast nied `linnud (mesilane)

mies on `naise kää all, ei saa oma `rehknoga akkamaie

mõni vasikas akkas `tõise `kõrva imema, siis sai `üella, et mis sa lotsotad `tõise `kõrva

akkama `kaardi `mäŋŋimaie !

(kapsas) kabustad akkavad päid `käärimäie (moodustama)

akkasivad `tõinetõist jubimaie (peksma)

`rauda `keidetasse `liivaga, ku sädemi akkab `vällä ajama, siis akkab `kiemä (sulama) ka

kui akkab `riidu tegema või `larmima (sõimama), siis saab `üella et mis sa märatsed

tämä akkab siit suost `pääle, sie lisajõgi

viin `kihvatab pähä juo, pää akkab kihisemma

akkame nüid `kantskie (pulgamäng) `mängima

[vanainimene] akkab `luoka `kiskuma

`kiskusin `tohto, akkan `virsu tegemä

(pulga koputamisega märgiti mängu algust ja otsitava leidmist) akkame `peitusille ~ `peitu ~ koppu`pulka `mängimä

akkame uost `rautama

vesi akkab `jäätumma

laud akkab `märjägä `kõmmeldumma (kaardu, kummi tõmbuma)

(mesi)puud akkavad peret (sülem) `laskema

laps akkab kakkamaie

leib akkab `itkemaie [kui leivapuru metsas maha jätta]

`naiste`rahvas on lotta-lattakalli, akkab `tuoma (sünnitama)

pane lõng keri`laududelle, akka kerimäie

pilve`rünkäd akkavad `käimä


Jõhvi


`enne `kolme `päivä ei aludetud `leiba, et `värskelt kulub pali

`Algu`kannigas sie õli `kasvu`kannigas, sie jägati `laste vahel `vällä

`naelas (lõi naela lihasse) vist sepp, obune akkas `lönksima (lonkama)

`sulle akkab küll ludu (soni müts)

maa mõõtajad akkasivad talusid krunti ajama

`märjägä muld akkas (kleepus) `trulli (rulli) `külgä

`lambad akkavad `kurtuma (kõhnuma)

akkan `niiti kävitamma, akkan `niiti käbi `piale ajama

lõug akkas mehikesel vabisema, ei saand enamb sõna suust `vällä

`maaldrid tulivad ja akkasivad maja värvima


põhja-Iisaku


`kuhja teritus piab õlema nigu kanamuna, kui on kure`kaula (terava tipuga), siis akkab [vett] `sisse `võtma

akkas lurinal appu`piima `juoma

`aambri `lüögid akkasid `kelksuma

akkas ladistama `vihma

`suurte `tiibadega `liblikas akkas `ümber `lambi `ilberdama (lendlema)

`kinksep `olla `juoma akkand ja `lillutab (lulli lööma) `naistega

suolikad akkasid marjaa·si lüömä kõht läind tühjast

jättab pot́seppa `ammeti kus seda ja teist, akkab `kruntnikust (krundiomanik)

/-tämä / akkas nattukese lund kibetama (peenikest lund või vihma sadama)

`ruossetand `ukse`inged akkaned `kriunuma

jäi `vinti, akkas krikkima (riidu kiskuma, vimma pidama)

ai, ärä `torgi `nõelaga, kibe akkas

akkas tüöl vedelema, kuppatati ära

(luksatus) `luksud akkasivad `käima

oma süü, mis sa‿s akkasid `möhmakaga `kaĺja kahasse (ühiselt) tegema

luhvt akken plõgiseb, riiv vist `lötvale läind

tael võttas tuld ja akkas `kiiluma

ära akka kade`kopsust, kärista konu raha lagedalle


Vaivaro


mais jo `alga [kaladel] kudo ja `jaani`päivä läbi

`este tehä `kuhja lava, lava `pääle `panna kase `oksi `lehtigä ühes - - siis akkada `eini panema lava `pääle

`liegu pääl akkas miu pääd `püörütämmä

miä‿n sinu `kummardamma‿n akka (alandlikult paluma)

akkan `värnitsega maja `kruntima (alusvärviga katma)

akkas `tütrikko `liiverdamma (meelitama, ahvatlema), ise vana `juomar

mie akkan tänä kakku `paistama `riehtlägä

tuo `taŋŋed, miä akkan `naulu `kiskuma `vällä

tuo libitsä (puust kühvel), miä akkan `otri `tostama

ta on käpperdis, ei saa [tööga] akkama

`lapse akkas mokka imemä

`naisel akkas krieps kori (kõrisse)

`viĺla `panti lademelle ja akketi `peksämä

akka `verko käbimä (võrku kuduma)

akka köid (köit) sevimä

akkan `kartoli `kaapima, saab `kartoli suppi `keitä

akkan `lapjaga lund `tostama

akkan `taigina kloppima

akkan void `kirnuma

jää akka lagonemma

potti akka `kohtsilla `kiehuma (keema)

akkamo linu `riivima kuppurost `vällä

voib `olla et ette`puole (edaspidi, tulevikus) akkab pueg avitamma





Thursday, January 1, 2015

laiakad laiale





Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`laiemalle, `laiemmal, `laiale

`laiakad `kasvavad `viljä ja `ärjäp̀ä sies

(tõlkjas) `rakvere `raiped vai mei `kutsusimma `laiakad, jah, `kollased päält

siin on suur jää `laigas (kamakas, pank), sene `laika `pääle võib `menna `sõitama

neid `laikaid on kevade jões pali kõhe

`suured jää `laikad lähäväd jões `alle

save maast tulevad `laikad üles

`taivas lüöb `lahti, `pilved laguneväd `laieli

`tõine `laiendab puha kääst `vällä

`einä saad ei õle kuiv, lüön `lahti (laiali laotama) `kuivamaie

(hobuse või veise ristluupealne) `laudjas, obose `perse `pääline, vahitasse kas on ia `laudjas, tagant lai

ämm `kiitas, et minu poig `laiemb laast (haritud)

kahad `laialli, kas `nindä saad mehele

kiel lai suus ku raudlabidas

sie on `õige kuri isane `kalkun, ajab `siived `laiali

kuhi `tarvis `lassa `laiemast, `kasvatada (koguma) magu

`pilved lagunevad `laiali, ilm akkab `selgimaie

ku lähäb maja põlema tõmma puol saega `palgid `laiali - - sie puolsaag piab õlema igal majamehel

ku viel pääaluss `patja ei õld, sis `pandi üks pikk kott `õlgi täis, `säŋŋi `laiuss, palaka `alle, sie õli sis pää all

võttab `vihma `sisse, `einäkuhi lämäkäli (laabakil, laiali)

(lai, lage) `laata maal ei õle puid ega `põesaid

`põõsad on `laatas (suure kogusena, laialdaselt koos)

(avar, suur) `laialise puu `õksad ulatusid ülä tie

(lobamokk) laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb

`tõine on `kange `laia suuga (ropendaja), on `kange `vandumaie

`laia `kielega, pali `räägib

`laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb

neid sai `poiskeseld isegi teha, alt tegima `laia, pääld ikke `pienemast

nied onvad masakad puud lühikesed laiad õksad

(käelaba laius) `kämblegä `mõõdan üht `asja, `kämble `laius ja `vaksa `pitkus

`kraami on, sis `laiutab (priiskama), pera `õtsib `lainu

`kohto `uksed on `laiad `sisse `mennä, `kitsad `vällä `tulla

`kullidel on `laiad `siived ja pitk nokk

sie `juokseb juo `ninda‿t nenä `augud on `laiali

naha kaust (täispikkuses loomanaha tükk, laid) sie `lõigetasse üle naha, kui `laiad `saapa `tallad `lähväd

voolik tule `tõrjujad `tõrjuvad tuld puots`aakidega, kisuvad senega tukkisi `laiali, `lohvidega lasevad vett `pääle

kuhi sai lai ku larikas

üks riist on, `lähväd varud pääld, laguneb kuost `laiali

[vaeköit] `üksi inimine ei `kestä `laiali ajada

`ühte `puhku `ammud (karjud) kõri `laiali mu `pääle, kas vähämälle läbi et saa

`ühte `puhku `itsitäd `ambad `laiali

(kiirest levimisest) pahad juttud ka `lähvad `laiali `nõnda ku kulutuli

siis õli puu kiil, `kolme vai `neljä `sõrme `laius (laiune), `sellega sai lükkädä karv päält `vällä puha

kui parajas ei õle, siis on lai

(22-pasmaline suga) kahe`kümmine õli tihe, kahe`kümmisega linast `kuuti, kaks`kümmend kaks `paasma lai

kuhi tuleb `ninda lai kui `konna `vardad (tikud kuhjalava ümber) on

ei `räägi `laialt, `oian `korgi all

sie õli `kruusi auk, kaks `süldä lai igä tahu

(luhas kasvav) `luhta ein, `laiad rohod `jusku kure `mõõgad

kuda sa `istud `õmmete, kahad (jalad) `laialli ku rie`aisad põrandal

[tüdruk] ludukalli `poiste ies, `perse `laieli

kie `oiab oma `asju, ei `laienda (raiskama, laialt elama) `kuski, on `kange `oidlik

kirn päält õli `kitsamb, alt `laiemb - - kahe `kõrvaga, pääl tekkel vai kaas

(kahemehesaag) klopp`saega `lõigata `laiemad ja `pienemad puud `lõhki

(tikud kuhjalava ümber) siis on nied `konna`vaiad - - `puole `mietri pikkussed, et siis `kuhja `serväd ei `lange `laiali

küll ilm õpetab, lai väli `nuomib

(vagu, kuhu külvati) `külvi vaod `aeti neli samu `laiad, nied õlivad siis `külvi sikkandused

lähäb `ommiku `valgemast, lai `valge juo

linäd levidettä maha, siis sie on levitus (laiali laotatud kiht õlgi või linu)

ikke `metsisse `suurus on sie `linnu kull, `siived neli `jalga `laiad

kui `laia lotti (lobjakas, lörts, märg tükkis lumi) akkab sadama, siis on sula ilm

lume lotti sajab, kui tuleb `laia lund, `niisikesed `laiad `suured tükkid

`laia lund sadab, sula akkab tulemaie

sie on kokko`oidlik, ei `laiuta oma `asja

siis pidi tämä (leivataina) `vaalima `ümmärgusest ku kana muna ja siis rõhusid tämä `laialli

(väike jõeke) jõe `suonik, vesi `juokseb sedä `müödä `kitsalt, ei õle lai vesi

vana reitua `ahju ies õli lie paas, pae kivi õli valitud üks lai ja suur

on sie üks kuradi `kielevorst (keelekandja), ise viel `kielän et ärä sa laialt `räägi ja sa lähäd `Suolepille ja kõhe `räägid sääl


Jõhvi


aga nüüd `lämmetäb (laialt sadama) lund maha

(heinakaari, loogu, viljaladet rehaga pöörama, kergitama või laiali ajama) `kaarutame `einad ülesse

pisikesed `laiad siledad kived on kivikud (kivike)

kõri `laiali `mutku lakkatab

laabruk `kuuvet, `laiad, õli ia kasuka `pääle `tõmmata

`võeti lina pihust `niisike pisike `kiere ja sie `tõmmeti `ninda `lahti `laiakalli (laiali)

obuse `riistad jättäs `õue `päälä `laiakali (laokile)

(võrdsustavas, võrdlevas või vähendavas tähenduses) üks nii `laiukene (laiune) ja õhukene `lüödud, et `piira pii vahelt läbi käib

`mutku `karjub `lõuad `laiali

[haigutamine] kisub kõri `laiali

tänä `kõikse `päivä `ninda kisub kõri `laiali, et ei tia, kas akkab `jällä `vihma sadama (haigutamisest)

juba kisub suu `laiali, tuleb vist `menna magama

magab kõri `laiali

`andas `varrukutele `laiust `juure

`külvirind õli neli samu lai

tuli `lahvadi `lahvadi pia `laiali (hajameelne, tähelepanematult)

lai elolaud (käejoon)

kõik nied `asjad siin `onvad `laadakil

`sielik on jäänd `laiast, sie on `ninda `lötvest (lõdvalt) `ümbär, et kukkub maha

mõned on `õige `laia `suuga `varrukad, nagu kottid

sia pekk õli `kämble `laiune

paned pihu pesa `vasta `lauda, siis sene `nelja `sõrme `laius `kõige `laiemast kõhast on `kämmäl

sie, kes `laialt `räägib, on `laia `lõugadega

siis `pandi üks `kulbitäis `sinne `panni seda segavust, sie `langes ülä `panni `laiali


põhja-Iisaku


nägu `teisel lai kui labidas

`istub siis `ninda läsakil, jalad `laiali

`kõrvad `laiad kui laba`kindad

isa kegutas ( hooletult kuhjama) linad `vankrile, nigu obune `tõmmas, koorm kuhe `laiali

`nuorematel piad `laiali `otsas, `nende `uolest või kedagi jätta

`olgu `kriipsu jagu `laiemb

linu võib ka maalikku panna sie on ninda et linu vette ei pandagi kükkitatasse kohe maa piale laiali

(vanem ja tugevam tedrekukk tedremängus) `kösterkukke ei tohi `millaski maha `lassa, siis mäng lähäb `laiali

`selge `peaga on ikka mees, aga kui `veidi `viina `sisse `kallab, siis on lai leht (tähtsust täis)

nägu lai kui `leiva labidas

`teibast `teibani `veeti siis `põllule ee `kriipsud, `külvi`rinnatsi (külvirind) `laiuse märkimiseks

akka sie `sulle mitte sugugi - - piab `külle`õmblustest `laiemalle (rohkem laiali) `laskema

sadab kohe `laia lotti, paras `jõuluilm

säel peres on `kõigil alati `lõuad `laiali (naeravad palju)

võttas `laialt ette ja `plaanitses, oligi `varsti võlad `kaelas


Vaivaro


`laia

`laia|gas

`laialdai|ne

`laiuta

`lauda on neli `jalga `laia

`neĺlä jala `laiune `lauda

`ninda `laiukaine (kitsuke) oligi

(ulatuslik) `laialdaised `einä maad

`paido `laiudeda (siile kokku õmblema)

(aulatuslik) `laia mottega `ihmine, tämä `tiedä kaik

`kaislad `onvad madalad, `laiad, `piesa `muodi `kasvavad, `kellagad `oiled on

`naiste`rahva amed on ka `laiudettu

kui tehä uus vene, siis `laiudeda

kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla

`pello maad voib ka `laienda (suurendama), uut maad `juure tehä

tämä `naura `ambad `laialle

`einä `unnigod ka lahodeda `laiale `kuivama

`einä `unnikod ka `laodeda `laiale `lahti `kuivama

`kuube on seläs just ku `lohmaka, `laia `kuube

`lahna on kala, `laia kala, tämä om oppe `karva

`laia `suuga, ei piä `kiele all midägi

tämä käüb `liiga `laialt `ümber (liialdama)

inimise elo on `kämble `laiune (lühike) siin maa pääl

`vaaksa `laiute (laiune) oli [vööpael]

(lame) `laatke kados, `laia madalukaine kados

`laia lund satta - - `laia lume `lörtsi

akkas `laia tied `käimä (liiderdama)

`laia tie pääl käüb, sie ei ole `oige `ihmine

jutto `männö `laialle

ken `lasko vigastil `ümber kere `käia, sell on `laia `kaare

`aigus `lähtö `laialle, `kohtsilla (kohe, varsti) on külä täüs

puud on kaik `laiakille (laiali)

ühe `laiukaised (laiune) `lavvad

laiute

sie jogi on kaks `kümme `süüli `laiuta (laiuti)

mago on kuhja kesk paika kust lähtö laiemast

see `riies üks `küünär on `laia

tämä käüb `liiga `laiald `ümber