Sunday, November 30, 2014
äärib äärisi
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
`iisib (luurama, piiluma) ja äärib, käib `ümber ja `luurab
ise `ütleb ja ise enestäs `istub maha tie `ääre
sinu juttul ei õle äärt egä `õtsa, üks joro `vaide on
`juhtab rattaga ühest tie `äärest `tõise
`kaislad `kasvavad vie `ääres
(kanarbik) kanermud `kasvavad suo `ääres
(vähipüügil) liim sai `kalda `ääre `pandud jõkke, `nuiadega sai taguda, `kepsidest `üöldi
(kiilasjää) kiilakjää tekkib `allika `ääres, `allika`suonest ajab `välla [vett] - - [külmaga] tekkib nuppuline kiilakjää
ajan üle `ääre sene `augu `kinni, `aiga lappida ei õle
tuas õlivad `koikad (magamisase, lavats) `seinä `ääräs
midä sa `kolkad (nuuskima) `seinä `ääri `müödä, `kolkab ja vahib midä kätte saab
siin `seinä `ääres on `kongid (tühjad tarud), kui [mesilased] sies on, siis on `linnubud
vikkastile panevad ka lappi `pääle
kui `seljäruo `ääre `pandi, siis `üeldi konn (kond = raudpaik, -liist)
sie `kierati kõvera üle `selja `rauva
puu `telgidega `vankril `pandi ette ja taha `pääle `puole `telgä
`konnad `rauvast, `nauludega `lüässe [kinni]
`kratsid `kõrva `äärest, kas küsid `kõrva `äärest nõu
mere `äärest ja maa siest saab pient `kruusi
`kuprik (-u hütt, uberik) õli `ritvade alune `lauda taga `seinä `ääräs, `kaetu pikkade `õlgidega (välikempsust)
kui `riide lappiti või `torniti siis `kõlmistatti lappi `ääred perä `vällä (lapi ääred õmmeldi riide külge)
(suurest hulgast) ega tämä muud teht ku `väänäs `kuoki `pliita `ääres, tegi alalli `laevalise (terve laeva portsu)
üle lagendikku `mennä sääl `metsä `ääres on sie `metsa vahi kõht
`liiva ang õli `este `männiku `ääräs kole `kõrge, nüid on juo madalammast vajond
(haiglane olema, põdema) logiseb `seinä `ääres maas, akkab juo `enge `eitämä
`õitsis õlime lõkke `ääres külite maas
(väike ümmargune kivi lähkri seestpoolt pesemiseks) `lähkrikivisi siit ei saand, neid `tuodi mere `ääräst
maantie äärest on metsä ruogendik
Jõhvi
jõe `äärised `einad
`kallaspapp sie `ääres, `kalda pääl `vahtis kala`parvesi
`kasvab sääl, kus `kaśki, `karva`laugul (kaseriisikas vm karvase kübaraäärega seen) õlid `karvased `ääred, päält on `ruosa
kelo tükkid on `ranna `ääres
`konna`kuolmed `õitsevad kevadel `einamaal `lompide `ääres
tie `ääres `sõisas `kümmes kilu`mietripost
`linnuke, `murtud jalaga, on `aia `ääres lodakalli
`kallaspapp sie `ääres, `kalda pääl `vahtis kala`parvesi, tämä `andas `märku kui sai kalude `kõhta, kus õli `tarvis `nuota `luua (noota sisse laskma)
põhja-Iisaku
kalarand on `Peipse `ääres
kõik nied `Peipsi-`äerised venelased, nied `kiisa ja `ahvena`kaupmed `kangutavad `iesti kielt
ja misukesed kivid olid mere `äeres ja kuda nied `käies klibisesid (klõbisema)
Mäetaguse tie `äeres on kurimuse auk, kes `sinna ligidalle läheb, sel kaub maa `jalte alt ära
eks ma aja `äeres `külmast `kössakil `uotand
sie `lartsatab keik üle [ämbri] `ääre
`naised kui `litrama akkavad, ei siis ole plämal äert ega `otsa
eks ma aja `äeres `külmast `kössakil `uotand ja lõdisend
no on sie vast läsakas (lössis kuhjast või hunnikust), mis `seie tie `ääre on `tehtud
keik `õmblused lüö ilust üle`äere
Vaivaro
kala venelaised, nied on sielt `järve`äärised, mis nei kala`noudega elavad
mere`ääri kihas inimisi täis
Joesuu `juoma (jõe v allika suue merekaldas) `ääres on muda`pohja
`aia `ääres `kasvavad `pistligo ja ohaka jumigad (ohakad Cirsium)
abara `panna kuhugi `kaisligo `ääre vette, siis `vennegä `männä `kaisligo `sisse
üks kaik `kumbast `äärest tämä (kala) `uiu abara `sisse
`kaitusroho `kasva mere `ääres ja `liivasel maal
`naised kloppid `riide `paaligaga joe `ääres `laudi pääl
(räbälkaupmehed) `kondi`otsijad `käisivad ikke `Peipsi `äärest
`kotkas on suur `lindu, `istu mere `ääres kive `otsas ja `püüdä kalo
pojad `kussod `aia `ääre
(n `kortsi = joogi- ja söögimaja, kooskäimiskoht, teeliste peatus- ja ööbimispaik) `kortsid olid tie `ääres, igas `kortsis oli `eini ja `kaeru
vana tie kävi `enne läbi külä joe `äärest `müödä
leppa kämar (känd) `kasvas tie `ääres, `raius kämara maha, all oli suur munak
küdäd kuuse `oksist tekkod `putkad `sinne jää `ääre `pääle
`paaligaga `pekseti peso joe `ääres `laudi (pesupesemise sillake) pääl
kui `liiki ei ole, siis `seili rebenö `äärest
sääl oli üks `lehmä lämäskä rukki`ääres maas
siis kui sie kala tulo maa`aia `ääre, siis `lähtogi maa`aia `müöda edesi [ringaeda]
enne kävi maanistie joe äärest läbi aga nüüd uus tehti kaugemalle
majad on tehtü kaik tie äärt müödä
serväll
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
`sandi kõda keriku ies, sääl `müüri `servide pääl `istusivvad keriku `sandid
`kipsi paas, neid kive ei õle siit `saada
eks ta või mere `servides `õlla
kui õli sie, `traksidega põll, sie õli `kanditud erälise `servägä
`enne õlid `latruni (laterna) `serväd `karraga `lüödod
(seen) nied `ruasad `kassikud `üöllässe, `niskesed `karvased `serväd
siis õli `kauluss pääl ka [alesega särgil] ja siis näppidega tikkati viel `kaulusse `servä
nie (kalad) kudevad `ennemitte (kiiremini), midä keväde `nuodaga `tõmmetasse `servast
ühed on kirskalad (kevadräim), `tõised on `võrgukalad
`pliita `serva pääl ihusivad nuga
(kabimüts) kabamüts, pottisinine, pits `serväs, kaba`müt́sil `lindid, `siidi`leihvid rist`luini
`vihma `kallab kõhe nagu `ämbri `servast
pikkad `kanga`pierod (kanga telgedele ajamisel lõimepoomi tugevdamiseks lõimelõnga vahele pandavad piirud) `torkada, `oiab `servä üless
`lambanaha `serväst `tehti `niiskesed mugulad - - sie `täitäs siis [kasuka] `nüöbi kohost (asendama, funktsioneerima)
siis on nied `konna`vaiad (tikud kuhjalava ümber) - - `puole `mietri pikkussed, et siis `kuhja `serväd ei `lange `laiali
kie `nuore `naise võttas, tegi `kuondla `lavvale sakkid `servä
(Lactarius deliciosus) `kuuse `riisikud, `ruosad ja `ästi `karvased `serväd
kui ma lappi panen `pääle ja päält `servad üle `õmblen, sie on [et] `kõrvustab, `kõrvustas `augu `ümbert
`küölmed `kasvavad `põllu `servas, kus `rohkemb pae maad
`võeta `pilpad ja akkata laduma [katust] üks ühe `alle serv
(libisti) libistaja ägel `käiväd `lauvad `servite `ninda ja `lauva tükkid pääl
üks `kangaserv arv, `päälised ei lüö ligi, piab `liivima (maha jäänud serva järgi kuduma)
kui `kangal `tõine serv ette mend, `tõine kõrd kisub `piira lidu, siis piab akkama tõist `serva `liiuma, nii`kaua kui saab sie serv `õigest
kui `kangal `tõine serv läheb ette, siis `liiutasse
`tõisepuol suo`serväs on `liiva`küngäss, `liiva`künkäs `männid ja kanermud `kasvavad pääl, `ümbär `liiva`küngäst on `pehme suo
(adralusikas) lippit käis `atra pääl, `raudased `servad, käis `sahkabu `pääle
`nuodaga `luomustab (noota vedama) ühe `luomusse, viab kala `kalda `serva `unniku
lie`servä ies põrandaga tasa oli `lõibukivi, senel lõhuti `lõibupuid
(hööveldamisest) lükka `laua `servad `õigest
Jõhvi
sie laud on `serviti ehk `kallukalli (kaldu, längu)
kää `servaga `tõmmeti `ümbär `servide ja `nindat leib jäi `keskelt (ringi seest) `kõrgemb [pärast sõtkumist]
(hüppama, (kuhugi) kargama) `keksasid ise ka `vankri `servale, kus [tee] `liiga tümä ei õld
sie mis `lõigeti, sie `pandi rukki `serva, sie õli jalandane
`vankri juhi`vitsad on `lötvel, `vanker jogab ühest tee`servast `tõise
`vildid sies ja `niiskesed `karvad `servades
vahetevahel `kergideti [sõtkumisel taigna] `servad `keskele
ei maga, `silmad `kiiluvad tekki`serva alt
`võeti `kontsuga `panni `servast `kinni
kui jua kuak üläs kohutas - - siis `võeti `kontsuga `panni `servast `kinni ja plaks `lauale `kummuli
`luondane on sie serv, kui `varraste `pääle on üks kõrd `tehtud
(lahmama) `lämpsas vett `sisse üle vene `serva
vahin et üks massin (auto) sõisab siin metsa servas
põhja-Iisaku
ela siin küla `servas nigu kot́ti sies, kedagi `võerast ei näe
`käispete `servas oli `kitsas linane pits
`vihma `kallas kui `ämbri `servast, lomas keik `viĺjad maha
Vaivaro
`Aabramiotsa talod, nied on `Soldina `moisast mere `puole, iseäranis (omaette) `metsa `servas
`ärga te `menga `järvespä (sooauk) `servale
teelise teedä
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
tämä piab oma `tieda, piäb oma `eŋŋe all (südametunnistusel) sedä `asja
kavalusega `püian ikke `katsun `tiedä `saada
`tielisel `johtob jodagi, `ahjul magajal ei midagi
tie nüüd `kuuma `Iina tied
`Iina tie pakkid pisikesed, siis sedä puest `tuodi
nuo õli ia `kessel (vats), kuhu `sisse läks viiskümmend `klaasi tied
tiel on juhi (tee tähis, -viit), siis `juhtide `müödä lähäb
`kruusi auk kust tie `kruusi `võetasse, `jälle `kaivandik
`kaitussist (nõmm-liivatee) `keideta tied
(kummel) kamelitest tehasse tied ja `juuasse
(nöörist punutud heinavõrk) `karsiga `pannasse (~ `panna) `eini obosele `tiele
(käänak) kierastiku pääl – üks tie `kieräb
(läbipääsmatu, läbimatu) tie `kinni
`kitsukene tie
tie on täna `ninda konerik (mätlik), `kombastu ja kukku vai nenälli
sie konerlik tie tahab `praavitada
(koht, kus palju käiakse) `käidäv tie lõhutasse puru
[karu] `jäljed `käisid üle tie `põigite
`kiemene tied `keideti
(lai, laialdane, avar, suur) `laialise puu `õksad ulatusid ülä tie
tie `laidapuid panema - - nied `kiikusid vie pääl, obosed ka õppisid `käima, siis `astus `laidapuu `pääle
(käänuline) `leŋŋoline ja `käänoline tie, lenk (Soome: lenkki) `siie, `tõine `sinne
`leŋŋoline - - tie, lenk `siie, `tõine `sinne
jalad libesiväd alt `vällä, tie õli libe
(liivaga kattuma) `liivastand tie
tie on märg ja loblakas
`kaivab lume `aŋŋest tie läbi
tie `pääle `purjes lädäkälli maha jäänd
tüö riist on tie `ääres löttäkalli, vedeleb
Jõhvi
no näväd `mõeldi, et kust sie isand `ilmus `siie `tiele, et `uatama
`kõllase kari`kakra tie on `maksa `aigusse rohi
mina ei tia, kes neid `kehkarid (kivi kamakas) ajab sinne tie `päälä
lumi õli suland, aga kolakas (lume-, jäätükk) õli ikke viel tie pääl
põhja-Iisaku
`läksid oma tied, mis sest et `kihlad `pietud
`aina `kuogutab `akna päel, kael `õiele ja vahib maan`tiele
tie laguneb, rie jalassed aga `juoksevad `ühte`puhku `kruusa `piale kriginal `kinni
krigistab kiviveu `vankriga `rähkasel tiel kivi vedada
tie konarlik, `käisin pimedas kukker`kuuti
ei mina tea, mis `maśsin sie tie pial oli, `terve sie kuppatus `ähkis ja `pupsus
sedasi `kõmpides `paistab tie pikk olema ja väsitab `rohkemb kui `kähku `käimine
ega ta oma vana `kaarikuga `julge pühabä keriku `tiele kägistama `menna
ull ilm ja ull tie - - rattad nigu savi ja muda `käiad, obusel `annab vedada
`terve tie `juoksin maha
Vaivaro
`laia mottega `ihmine, tämä `tiedä kaik
jää kolaka (kelts) on tie pääl vel
moni juo `kaitusroho tied
tie on `kierik (kõver, käänuline)
`kitsukaine tie
tie käib kiveritte ja koveritte
se tie on `irmus kiviline, jalad tieb kibedäst
tama kogematta läks toist tied
tie on krobeline et ei sa `kondi
`kruusane tie, jalad kibedäd
akkas `laia tied `käimä
sie on `irmus könärikko tie
mäne külävahe tied `müödä
lumi lagono, tie lagono
rinda rinna
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
lell tuleb, leib `kainlas, ono tuleb, õun `põues, tädi tuleb, täi näppis, sõse tuleb, sõlg `rinnas
`pannasse `parve, kuus ehk kolm `palki `rinna (kõrvuti) ja `raiutasse `kaarna silm `õtsa ja puu läbi, viis ehk kuus `tolli sie auk suur ja `seotasse `väätidega `kinni
kaks ovost õli `kõrvite, `rinna
kuru (aiaga piiratud kitsas (karja)tee) on `nõnda `kitsas, et ei saa kahe inimese `rinnagi `menna `ühtä, üks`aaval peradikku `luomad `pääsevad kurust läbi
kie `õige `suoja tahab `saada, sie tieb kasuka `vesti, nahast `tehtud kõik `seljatagused ja `rinnaedised on nahast
minu isäl õli `rindu all elokas (kasvaja)
`este valu`iivendus käib `rindu alt läbi
`sinne `kaasa tämä surigi, sene `kaasa tämä surigi, tuli juo `rinduga sääl uherdi pääl `õlla `täie ramuga
(oherdi päraosa ülemine, laienev ots) uherdi kavad `onvad kõik `ühte `muodi, kaba `panna `rinna `alle kui `auku `aeta
üks `kapla (kaba) on `mitme oherdi `pääle, `kapla `vasta `tuetad `rinna, kui `puurid
`kaitusse tie on `rindudelle ia
`kaitusserohost saab ia `rinna roho tie
`allika `kaldald ma `leisin viel `niskese `rinna `nõela
kuda `ennevanast `käidi, mehed rind iest `lahti, ei `kaulaõbedi `kaulas, ei midägi
`rinnad kihisevad (vaevama, ühtlaselt valutama) ja on `aiged
`niisike `kiibats (-i vilets, kõhn), ei `rinda ies, ei tagumenti taga
`rinnad kidiseväd nagu `kiisikott (kiisa-)
`rinnad ajavad `pilli ja `kiunuvad
`rinnad `kriunuvad ja `kräunuvad, eng ei käi edesi tagasi
eks `enne inimesed lasid pali kuppida rist`luudest, `pihtudest, `rindudest
(kupulaskja) kuppumuor pani verd `rinna `piale, siis laps enamb ei võttand `rinda
köhä `kutkub (pakitsema) `rindus `ühte `puhku
`ninda `kõrvetust (kõrvetis) ajab kõhe, `rinnad põlevad kõhe
`rinnad on `aiged - - `rinnad kärisevväd
`tõisel `päiväl ku laps juo `rinda sai, tuli `lapse ädä lappile, must ku pigi
obone rõhub `rinnaga `aia `löngä (längu, kaldu)
(haigustest) `rinnad on `aiged, on maas
(ahas, kitsas rinnakorv) kui on madalad rinnad siis on rinnad alati nõnda kinni
Jõhvi
välja rinnalta väsinud, eina kaarelt engastanud (laul)
`sualed kusetavad, on sedasi et `rindude alt `iiveldab ja ajab nagu `õkset üläs
`karvad (harjased) `kasvand `rindude, ei saa laps üväst `engada, kui nied `rindu `jääväd
kanermu`varre tied `juadi, kui `rinnad õlid `aiged
`mutku `mendigi sene `suure `koljatiga (suurt kasvu inimene) `rindupidi kokku
(esileulatuv tugev) `kõrge `rinnaga inimine
kui `kahte kätt `külväti, siis ei õld `jälgi ies, siis käis üks laps `külvi`rinna vahel `õtsa kõhe ja rapputas õle`kõrsi
mina ku `läksin `külvi`rinnaga (3–5 sammu laiune riba, kuhu külvati) üle `väljä, sis tulin tagasi, seda sama äärt `müödä ja akkasin `jällä siit `õtsast `päälä
tuline sibul, tuline piim, `linnu magus, nied tegivad `rinnad `lahti
`paljo `karvu rinna pääl nagu maniska kõhe
põhja-Iisaku
kui `kummargil olen, kohe `rinnad `kinni
ein kohe `rinnus `saadik, ole mies `niitama
ein `konnale `rinnuni (vilets)
kähinal `ingab, `rinnad `kinni
`teibast `teibani `veeti siis `põllule ee `kriipsud, `külvi`rinnatsi (külvirind) `laiuse märkimiseks
mehed marus, kippusid `rindupidi kokku
Vaivaro
[rüsa] `rinda`paulad jamuda (punuma) kokko käbiga
`kargas `rindo, votti `rindost `kinni ja akkas rapputamma
madalad rinnad ahistad engä (takistavad hingamist)
väljä
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
küll ilm õpetab, lai väli `nuomib
`luondane (loode) õld `väljäspuol emäkoda, sie ei jäe pidama
`välläst `kõrjetud `lapsed, neid `üellä välised `lapsed (vallaslapsed)
`saavad `viljad `kõrjetud `väljädeld
kui kanermu kukketab `latvast, siis mene `sieme kottiga esimisel `augu·stil `väljäle (rukis tuleb varakult külvata)
(Convolvulus) `kassi tappud `kasvavad `ninda `väljädell, `pienikesed, `pitki maad `kasvavad `tõised, vist on `õiled ka
ema `armastus võib `lapse ka `kaivu `põhjast `välja võtta
kui [sõjaväkke] `tienima `läksima siis `üeldi et isamaa ja ema `kapsa`aia iest piad `välja menema (pilasõnad)
`enne surma jagas oma varanduse `vällä
`mõisi ajal siin `rendikõha järele õli igal oma `karjamaa jagu `välja `mõõdetud
`lahti jalu kõik `väljäd `tõmmand läbi ovosed
laps käib välja pääl `lambas, `luomide `juure ei usalda viel `saata
`välja jänis ~ `alli jänis
kivi`litronid, üks selts jänessi, `väljä jänessed, kivede `varjus [elavad]
`litruni jänissed magavad `väljädel, `valge jäniss ehk `kõrve jäniss on `metsäs
`kündäs tämä siis `aiga`müödä ehk tulist, aga oma `kellavahe pidi ikke `väljäl õlema?e
`välja `servas `põllu `servides on `niskesed kelo (heinamaatükk, kõrgem koht) tükid
`sinne `väljä `pääle ei tie kedägi, piab `mustas kesäs
kesä `väljäl `ärjappäd, `augusti kuu sies tehässe rukki `pääle
kus midägisugust `viljä pääl ei õle `ütleväd must kesä väli
emä, isä kisuvad vai nahast `väljä (kõvasti pingutama), aga tüttart `tüöle ei pane
poig on mul Aru`väljal kodomest (koduväi)
nädäline laps, sie õli siis `kontsude sies siis säl `väljäl õlekubude vahel sääl
`võttas `lapse kotti`pihta (õlale) ja läks `väljäle
`järvel (Kohtla-Järvel) on `väljäd puha täis kurismikkusi
`väljäl on kuristikku auk (kurisu, vee äravoolu koht), vesi süönd
[öeldi et] kes omaga jäi `viimäsest [rukist] `lõikama sene `seljas õli `kõige `välja küür (samal põllul lõikajate küürud)
`terve `päivä pidid sa tegemä ja `küüristämä (küürutama) `mõisa `väljäl `ninda, et selg õli `kange
linad lahudetti maha kõik puha `väljäle
[hunt] läks siit `naabri `väljäld üle `siie mahajäänd ahervare `juure
`tulbalistele tõi perenane muna`suosti liempüttigä `väljäle
kui on suur pühä, siis on lippud `väljäs
sügisene ilm on nii lirts ja lörts, et ei saa `väljä
on üks loba kalts, midä `sülge suhu tuob, sene `väljä `ütleb
on üks lobakas, midä `sülge suhu tuob, sene `väljä `ütleb
kes omaga jäi `viimäsest `lõikama, sene `seljas õli `kõige `väljä küür
`välja pääl `kasvavad `lälled (lill)
tuol lei `liimist `lahti, õli `väljäs `vihma kääs
(taim) maa sibul siin üle meie väljä mennä kravi kaldal kasvab tõisi neid ei `uoli `issutada, nied `kasvavad ise, kus `niske `kruusi ja pae`rahkane maa on
Jõhvi
väli õli `lõikajate vahel jagatud esidest
igi auk on naha sies, säält ajab igi `väljä
välja rinnalta väsinud, eina kaarelt engastanud (laul)
`õhta `õldi `kärmäd, et `kiegi ei tahand `õhta `viimasest `jääda `väljälä, seda akketi siis jubist (töödel, nt sõnnikuveol, viimaseks jääv osaline) `ütlämä ja sie `kasseti `õhta `viega ülä
`kaaruss on lõng, `läigib ja `karvane, kui `kuutasse `riide `sisse, `paistab iast `väljä
mis on `väljäs, sie on ristkaba, mis on sies, sie on tappkaba
üks väli jäi `kaeramaast
`kitsukesed `einama `väljad
enne vanast pasarnikku (tuletõrje) `seltsi ei õld, `välja veravas õlid klobod (lokk, lokulaud), nuiaga `lüödi
`istusin ja `püksid `kortsusid `väljä
`kõrgist `pulkist korv käib `vankri pääl, ja rie pääl, `eini `vietasse, ja `õlgi `väljald
kui kala iheb, eks siis kude `august ehk kusimusest (sugu-, kuseelundid inimesel, loomal, kaladel) tule mari ja niisk `väljä
käib `tihti `väljäs, sie tähändäb et läks sittale
käissped, nied `enne vanast `pieti `särgi pääl, lühikesed, alt `väljä `õmmeldud
`õhta `õldi `kärmäd, et `kiegi ei tahand `õhta `viimasest `jääda `väljälä
mina ku `läksin `külvi`rinnaga (3–5 sammu laiune riba, kuhu külvati) üle `väljä, sis tulin tagasi, seda sama äärt `müödä ja akkasin `jällä siit `õtsast `päälä
laan tanud õlid `litritega ja `väljä `õmmeldud ja, iest õts viel üless `puole
kangaspuudel link, sie `oiab `sarvi pakku `trammili, et ei `juokse `kangass päält `välja
üheksä `kurge õli `luoma `koplis, tia kust nii `järsku `väljä tulivad
siin ei lastud õppimata lõikajaidki väljälä et varistavad `vilja maha
säl maha laskeja (sõnniku koormast põllule kiskuja) õli väljäl üks ja sis kaheksa tükki õli lautas kes sääl sõnniku päälä tõsteti
`marraskille - - nahk trollis tuleb kää päält väljä
tõmmas marrass nahale (marraskile) kõhe ei tule veri egä ei tule nahka paljo väljä
põhja-Iisaku
`meie kahast tulnd kedagi `väljä
no oled sa küll `põrgu`keldrist `alles `endale elu`röögatuse (riiakas ja õel naine) `välja `koukind
(jooksma, lippama) `kelpa `väljale, `kutsu `süömä `teised
`tütrukud `tormasivad `naerukihinaga tuast `välja
kuradit `peltsebuliga `välja ei aja (ühte halba teisega ei kõrvalda)
lõng `pandi kõrist `sisse ja `silmast `tõmmati `välja
(peam kanade ja lammaste peletamisel) kanad tuast `välja, kõss
`kõssita kanad odrast `välja
käopung (puuk) pueb inimesele ja ka `luamale naha `alle ja imeb verd, `perse jäeb `välja
eks ole rukki`väljal küll saand `sirbiga `küirutata
inime piaks ikke `mõtlema ka, keda suust `välja `lahmab
(armulaualised) `lauva`rahvas sõi pärast, kui kerik `väljas (teenistus peetud)
`purjus `piaga `viskas `leitsi `välja (heitis hinge)
`väljas on külm ja märg, ei või enam `ühti `minna likkalt (kerge riidega) end `külmetama
sa¦i `mõistand `põrsast valitseda (valima) - - `mutku liristab vedela ära, `paksu `tuhrab ninaga künast `välja
ei `sellise lobjakaga saa enam `metsast `palke `välja vedada
süöb `ploumisi, a `tuumad lükkab `lutsti ja `lutsti suust `välja
mis luoreha sie, `selle lõgistusega tasu `välja `mennagi
akkas `riidu `kiskuma, `lüödi tuast `välja
kus sa neid vigu `varjad, nied kippuvad ikke `välja `lüöma (ilmnema, ilmsiks tulema)
Vaivaro
`kaura `väljä
`kipsi `külvedä `väljäle `pello `pääle
kive `unnigod on `aetu `väljäle kogo
sie `naine lebetä (lobisema) kaik `vällä, suu ei piä
Saturday, November 29, 2014
sees
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
nüüd `ütleväd `tuule `kierändäne, sääl sies pidi tont õlema
`enne õlivad `reietua `ahjud - - küdesivväd `suitsu `sisse tubide
laps on tehnd enese `märjäst, `külmetub `märjä lappide sies
maja elusa (laus-) tule `liegi sies
maja on `laama (laus- vesi vm) tule sies
`iire näkki (hiirehernes (Vicia) seahernes (Lathyrus)) on `einä sies
elav õbe - - `ilma `kraadi (kraadiklaas) sies
nimene eläb, sis eng käib `sisse ja `vällä
[viinaajamisel] `katla `kaane päält lähäb toro jahutuse (jahutamisseadeldis) `sisse - - sääl on jahutus, tünn ja vesi sies
[kangastelgede riidepoomi edasikeeramiseks] õli üks `niske `ammastega, `pulgad õlivad säl sies, mõni `ütles et jukku
(sisekõrv) `kõrva`juurikas on `kõrva sies
`kartuli `lieme sies õlid `kaalika lohod
vana `ärjäpää sies `püiäb `valged `kakra ja `kõldast `kakra `kasvada
kala`kummi sies `oiti eluskalad
`samble kama ja liiv, mädänd kama, puu on siest mädänd ja pien nagu puru
(kõhulahtisusest) `keitäs siest `lahti, tiä midä on
valusasti siest pureb ja `aigetab `nõnda kibedast
kiiluga tihendama [vilja] redemed `kiilitasse, `muidu `pulgad `juoksevad `vällä siest
siest on `kinni
plokkiga `sõrmus, plokki sies on siis kivi (vääriskivi, sõrmuse, preesi vms silm)
(tundetu, kalk, osavõtmatu) sel one kivine südä sies
(väliskeerme) `vindi`lõikamise kluppe käib `kasti sies, saab vokkikruvile `vindid `piale teha
`kolgispu õli `palgist `vällä `raiutu penk, `krõmpsud sies
siest akkab kolistamma (korisema)
`õõne `kondi sies on `kondiüdi
`tehti `niisike kong (väike laut, varjualune, puur) `lauda `räista `alle, kus siga sai sies `õlla
`kolie·ra tõbi - - võttab vere siest `lahti
akkab siest (kõhus) koristamma ja müristämmä
`nuaga `lõigeti `kotlik (munandikott) `lõhki ja pigistetti muna siest `välla
kui ei `tahtand enamb `ärga pida, siis kohiti `välla
`eŋŋede sies uks `kriuksub
krupp`üövlil õli toppelraud sies
krupp`üövlil on (ühekordne) lihtraud sies
`musta `tuobi sies kohv, pläkkine `kruusku õli
`vargadel krutstükkid (riugas, vigur, kelmus) sies
mere `äärest ja maa siest saab pient `kruusi
(kruvileht) `kruuvi `neitsil on sõrg sies
kui süda `kõrbeneb, siis süda ajab tulist vett `välla, siis siest `aigetab
`kohvi `kõrvedetta `prenni sies `pliita pial
`pilgud on kõvast jäänd suppi sies
`türnapu on käritänd (vilets, kidur, kängus) puu, sies `kollane
`mustad ivad rukki sies, nied on lahk `valged siest
lahk`valged `juuksed
siest `lahti `ninda kui `laada ärg
`laiakad `kasvavad `viljä ja `ärjäp̀ä sies
meil on `õvves `punnitud `lauad (saelaud), `punnid sies
üks lenk `siie`p̀uole, `tõine `sinne`p̀uole, lenk sies
kui kukkest `vällä lähäb (ära õitseb), siis on `lested (noor kaun), kui ivad sies, siis on ikke palud
`kaura `lested (tera- või kaunvilja alge) on tuttude sies
`tärkentiin võttab inimise siest letti (paeluss) ka `vällä
`tärgentiin võttab inimise siest `lindi (paeluss) ka `vällä
mõnel, kel `linti sies on, nied võttavad tõist (tärpentiini), siis ajab sene tulemaie
sie nimi `liigub `rahva sies, inimine ise on juo mend
(kergesti murenev kivi, millest saadi puunõude küürimiseks liiva) `liivakivel on `kullateräd sies
(söödavate marjadega rohttaim, selle taime mari) `lillakad `kasvavad `metsäs, `marjadel on kived sies
`võeti üks suur mänd maha, õli `linno pere (sülem) sies
`lapsed lobistavad vie sies
vesi `lortsob `saapa sies, `saabas ei pia vett `kinni
`veski lae sies on luuk, kust `vinnata kottid üles
südä lõdiseb sies, `kahjo on
(lohk) lõhandikkus ei ole vett sies
`kruntisi ei õld, siis `metsä siest `anneti pisike `lõige (maatükk, siil)
mõni lüöb tua siest leppa `pulkidega ja save sene `pääle, `muidu savi ei `seisa
paljaste jalgudega ei või maake vie sisse minnä võttab katki
püiä obone kinni tuo matt pane kauru sisse manita sellegä
Jõhvi
venel on `kaared sies
mis on `väljäs, sie on ristkaba, mis on sies, sie on tappkaba
kui võttavad `keksiga (kahv) rüsa siest (angerjaid), panevad vahel kivikulle (kivine koht) , et vahest lähäb `ranna `puole
se `kierandane pidi olema `ümmargune nii kohe kui rattass, et siis ku akkati `saatu tegema , siis oli siald ia võtta siis `keskele kokku
`põõsaste sies ei saa `kierandast (heinavaal, Lügänuse: `kierendane ehk `seljändane) teha, `kierandased tehti lagedal maal
`nuoda `pullid (ujuk), puust kloppid, auk sies, nüör läbi
vahel `tehti kokkurgid (ahjupaisteleib) `pańni pial, vahel `kiedeti pottis `rasva sies
(keerd, kruss) kronks on `lõnga sies
krousspael on, mis `tõmmab kokko `riide, krousspael `riidel sies
kruss on `lõnga sies
(püstpuu vokipingis koonlalaua või takuhargi kinnitamiseks) vokki käsi puu käib `püsti `pengi sies
puur kään`rauaga `kiereti `rummudele `augud, kus puutelg sies käis
`lahjad õlid `kirstu sies - - vakkaga `tuadi `lauale
`vilja sies on laju ivad, `kerged, tera ei õle sies
`köie tükk `liudetasse `tõrva sies
`õuna suppi sies `käivad `õuna `lipsud (lõik, õhuke viil)
`ülge luhtauk on jää sies, tuleb üles [sealt]
`luisu task [oli] `kanga tükkist, `riide paul sies
kui pia on `kuskil sies, ei saa `vällä, siis on `kinni ing, ajab `lämmastamma (lämbuma)
võeti manergu ja pandi raha sisse
põhja-Iisaku
`tüdruk kui tulesüsi, näha et eluvaim (elavus, liikuvus) sies, `kuśkil ei `seisa `paigal
tal raha `ninda `paĺju, võib `põlvini sies `kahlada
(petrooleumilamp või -pliit) kirassinkal olivad tahid sies
ja sis sie õli `siutud rie `piale
suo sies on `liiva `kriivad
`lõngal `krupsud sies
nahk ligunes `pargi sies `küpsest
[tal] `lapsest `auvani `vimpkad sies
toi sial `mütsi sies `lehmamokkasi
lettuss, sie tieb sies valu
`luhvtita `õmmetegi tuba, siin on `irmus lömu sies
kuhi kole kui lösakas
mis siis sest, et kole lösakas, aga `aukusi ei `paista sies olema
(liik sipelgaid) maasippelgad nied on punakad või kollased sippelgad elavad mättä sies
Vaivaro
siga on `ernel, on `erne sugused munad liha sies
ama on kohaline (tubli, korralik ) inimine, tamal on koht ja `paika, tamal on südä rahul ja kaik oma olemise sies
`käärimo `lapse vana mego sisi
suga `vardad pane kerä sise
kala sisimuksed on kidamed
tulivad kihinäl sise
jäi äbi sise
eks `andand `kaeptust sise
(jaaniuss) `jaanimaod - - `kiildäsiväd roho sies
terve välimus (ka loomast) tama enemb sene jume sies ei ole, jääb `lahjast ja `valgest
küll sääl vana `silla kappo vahel vie sies oli `paĺlo krappo
`kalkani (-gana = ravimtaim või selle juurtest valmistatud droog) `juured on punased, neid `pruugita `viina sise veniduksele
`kella sies on kara
`kargodeda `kallo `kaisligo siest `vällä
`kartuli `pilgud on `lieme sies
`kasta `kartol `sousti sise
`katra `kasva - - `kaura sies vesises maas
se on ka `kiero (veekeeris), ko tuul `kierä toist `kanti ja `kisko `muldagi maa siest
`kütkel on `kieroksed sies
vie sies madalikko, sie on madala `kehvel
(puu, kivi jne lõhkumiseks) lüö tamale `kiili sise, siis `lähtö `lohki
(supis keedetud taignapala) `klimpi on `lieme sies, `klimbi `lieme
`konnermaal (tallermaal) on jäänd muhud, konarad sise
`laiva me˛ed (mehed) `söivad enamiste `korpu, `korbud olivad `kuivadettu, `valged, pikkaraised `augud olivad sies
`kotsana on kabusta (kapsapea) sies
liha sies on `krompso (kõhr, krõmpsluu)
`käiksele `tehti `kruoged sise
lina `siemned on kuppura sies
kärg öröläise pesäl olid kaik kärid sies
(künnap) `künnepa, lia sies kova suon
`vilja `küünid on kuhu `vilja sise `panna
kadokse kattamise `lapja on `puune, `ambaline, `ambad sies
(libedik) libe suol on `lehmäl ikke sies
midä sie moni `liplekäine (lible) `viĺla sies tekkö
`luega (loodiga, kaaluga) mittas `rohto `püssü `sisse
`ihmine `uiu vie sies, `lopsuta `jalgo
`ropsida kaik nied luud lina siest `vällä
(luuvilja kivi) kova luu on neil [lodjapuu] `marjol sies
ei tämä (lutikas) vie sies ka ei lobu `vällä (surema)
südä `läükü sies
(iiveldusest) `läilä südä siest
segämiste sego segasi
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
lehm õli puna `aigusses
õppetatti `käiä iget (ihet) `viega segämiste `andada
`käimä läbi segamiste, `emma õle vihased
(juukselahk) jagavus on mend sego
kie ei õle jalust vigane, on arust segane
sul `ninda kiel `jännis, segasi juttusi `räägib
õled mul vana `kaikaalune (peksmisväärt), `ühte `puhku `niisuke `laisa segane inimine, piäb `sundimaie taga
kel obone on `laisa segane - - siis senele `lüässe `piitsaga alt `aisa
`linnasse jahu segäti `viegä, `tehti kõva `kaljaraba, `küpsedetti `ahjus täis`pruunist
kalakidemmed (kala rapped) ja pääd `pesti `puhtast, segäti `suola ja `kiereti `taigina `sisse
(puna-valge karvaga hobune) sega `karvaga on, ei õle `kimmel, ei kiri `piskene `kimblikas obone
(kogeri|k p -kku pannkook) `piened jahud `õtra jahud ja rukki jahud segamiste, `tehti `suured `kuogid ehk kogerikkud
kel sisimine värk on segamiste, siis süö üht `toito kogo aig, `muidu tieb siest `lahti
sääl majas ei õle midägisugust `kõrda, segamiste kui seppä `Antsu särk
kõrd läks segämine siis `justku segäs ka tiäd sedä tüöd, se pidi `täpseld `kõrda `käimä
(sasipea) `kossipää kui `juuksed puha segamiste, `lahti sugematta, ja sasis kõik
(käites) [viina] `käitus, `ennevanad inimised `ütliväd segavus
(juuretis) `leivä juur `jäeti `astja, et sis segävus läheks `apnema
siis `raiuti `toared `kartulid purust ja `pandi `linnase jahu seguga `ahju põrand täis
kui keväde on juba vett, lumi `viega segamine, [see on] lume `ühmä (vee, lume ja jää segu, jääsupp)
sadab lume `lontso, vihm ja lumi segämiste
sügise `este ja keväde tuleb lume `räntsaku (pehme, sula lumi, lörts), `vihmaga segämine
mõni `suolab [liha] läbisegämine (läbisegi) kõik - - lüöb kõhe taid ja pekkid kõik läbi segämine
läbi segamiste mehi ja `naisi, `tütrikuid ja `poissisi
(Zea mays) `maisist `aeti `viina `kartuliga segamine
`kruonus ku `lassi `marssida siis vahiti järele et jalad segamiste ei lähe
Jõhvi
siis `pandi üks `kulbitäis `sinne `panni seda segavust, sie `langes ülä `panni `laiali
segati `niisike parajas `putru `muadi segavus ja akketi lusikaga pada `laskema `ninda parajad `klimbid
`erne`piima `tehti `värskest `piimast - - esimisest ehk `teisest ehk `kolmendast `lüpsist segati `teise `piimaga ja `kiedeti
nied `viina `käigu`tõrred ja se klopptõrs kus segati - - sääl tegi purust ja jahutas ärä ja siis `läkski `sinne `käigu`tõrde
näppude vahelgi õles ikke `miski võind teha, aga ikke on vähä `laisa segane
põhja-Iisaku
ema`pardil nüüd kõik omad ja `võerad `lapsed segamine
jahu piad piimaga segama, et jääb niisuke paras jouk (-u = poolpaks sogane vedelik), siis selle lased pot́ti
seda segati `värnitsaga, `saadi `musta `värvi
tökati, `rasva ja `kreolii·ni segamine `keitasid, `sellega `määrisid, siis parandasid obuse `kärnatõvest (loomade nakkushaigus)
lõkkerdusest `üeldakse nisukest inimest, [kes] `räegib ja `naerab segamine
Vaivaro
midägi, kas `leibä, on segatu appanemma, sie on abandus
`enne `sotkumist jo `pandi `kergidus segavusele `sisse
`leivä `taigina `lasko `alle, kui leib on segatu
saate saadik
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
(ennist) `ennemast juo vanast ajast `saadik õlima `sõprad
ei näväd kuos ela, juo `ammustajast `saate `onvad eros (eraldi)
`konngi `kruoksob jala all, `saadik sis viel inimine (hakkab vägivallale vastu)
sest `saate ei õle minä enämp oma `jalga sääl käind
senest `saate on `ahju jalg (ahju alus hrl toapõrandast allpool), kus `suitsu `rüövid akkavad
`tütrukud `suuremb jagu `kaubeldi ikke `katrinapäst `saadik
`ninda `kõrge, et `kaindla `aukudest `saate
lue kahe`kümme ühess `saate
`pärtli `päiväst `saate käib kari `lõunel
karugi `pannasse `tantsima, sis `saadik viel `lapsi ei saa sõna `kuulema
`ühte puud ei `lasta `taivass `saadik `kasvada, seda `katkestatakse
`kaulani ~ `kaulast `saadik vies
kui `talvel mies `kõnnib `püksi `kaulusseni lumes, siis suvel `kõnnib `põlvest `saate rohos
`miestel on ka [vesi] `puole keres `saadik (vööni)
ristluist `saate lähäd vette, vesi akkab `kergitamma
(kabjanahapõletik) kruon prei, sie on `raske `arstida `vällä, siis lähäb jalg puha `põlvest `saadik jämedast
(kuhumaani, milleni) kust `saadik ma nüüd `kallan
nied `kuulid akkavad ühest `piale `nõnda `kaua kui `puudast `saadik
käsi`küünar `mõedeta `keskmise `sõrme `õtsast kuni `küünar`põhjast `saadik
(mängukaart) `parti `mängimise `juures, nii mittu `silma õlen juo saand, `kümmikust akkas lugemaie `ninda`kaua kui `ässäs `saate
ahuss õli `kõrge, ligi laest `saadik, obone sai kõhe `punnida sääl
`surnukaga `viskan `puolest `saadik ja lüön `kinni, siis `uuvesta `puolest `saadik, `ninda `kauva kui `sirgest [saab]
tuluke lõkkendab üles `kuuse `oksidest `saate
(varasest noorusest peale) maast madalast `saate akkavad juo püüdämäie sedä ra a ja k bikud
Jõhvi
`keträluust `saadik
`talvel õli pikk kuub `seljas , sie `laabruk kuub , suur maass `saate
marla sie õli sis pantud põlvist `saadik `sinne [kleidi] `alle
põhja-Iisaku
ein kohe `rinnus `saadik , ole mies `niitama
peseb kurikaga pesu, `ninda kõvast taub, et `lopsud `kuulda `seie `saadik
Vaivaro
`kangelaine jo `lapsest `saate, midä käsid , ei tie
kabukad on `keträluust `saate, `puoled sugad `polvest `saate
meres on `niisukaised `kehvlid, et vetta ei ole `puolest `säärest `saate
`läksin vede kubemest `saate
`kange`kaulane jo `lapsest `saate: midä käsid , ei tie
viis kabaka oli `meie küläst `saate
tühjä
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
tühi ei anna äbenedä [öeld] kui on `vaene et äbeneb oma `vaesusse perä
`naine tegi tua kabunist (tühjaks, paljaks, lagedaks), `kõrjas kõik tuast ärä, `kardinad `ukse ja `akna iest, kumudi `sahklist pesod, palakad ja `silmirätted, tegi `ninda kabunist et ei jättänd `patjagi `vuode
(kangaviga) `kahju vimp `kangas, üks `piirapii jäänd `tühjäst
lüö `kosti `pulgaga (puu- või raudpulk millegi august väljalöömiseks) auk `tühjäst
`tühjä kottiga mies (varata inimene, hulgus)
(lobisema) sagatad ja krasatad, `tühjäd juttud viad edesi
vanamor ajab `tühjä lori
alali `lõpmatta sa `räägid `niisukesi `tühjä juttusi
`kõrtsmik lei `rahva `vällä, lei `kõrtsi `tühjäst
Jõhvi
mis sa `tühja `asja jamad (jändama, möllama, tühja tööd tegema) kui sa rahul pole
(kõht tühi) kered `läksivad eledast
sie taat `tühjä juttu ei `rääkind, ega `kummitusi `miski ei `kartand elu`ilmas
jua lagiski `kannu `tühjäst
`ongi `tühjäst lagistettud (kulistama)
`milla ta sene `kannu `tühjäst lagistas
seda `üäldasse latterdus (lobiseja), kes latterdab
sie on `paljas lobin (loba, tühi jutt)
põhja-Iisaku
on `teine `kange `teiste `piale `müöda küla `tühja juttusi elistama
ei sie `liiguta `lillegi, mis ta tühi `aige on, ole kedagi
kuer paar korda `lompsas ja kauss tühi
muudkui lõriseb (lobisema) `tühja juttu
Vaivaro
läks `ilma `asjata kaik `tühjä `tuule
`pitska karp (tiku toos) on `isna `tühjä
ne on `tühjäd kolid `nurkas
midä tämä lodista (lobisema) `tühjä juttu
täis äge, täied vennad
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
sie jutt on `täiest jalal (käsil, päevakorral, kehtivusel), igä ühe `kõrvis juo
kui üht isä on siis on `täied `vennad
sie on täis kere miest (~ lehmä = kogukas)
tuop täis vett kerissele, siis on saun täis ägä
ing täis sappi
ma õlen tedä mittu päätäit ikkend taga (nuttes igatsema)
(lampjalg) täis jalaalusega ei `kõlba sõduristki
(eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte tie väga sant, ei saa jala täit `sõitada
([hobuse] jala täis [naelu] on kogus, mis on vajalik hobuse ühe jala rautamiseks, 8 naela) mõni võttab jala `täie `naulu, mõni kahe jala `täie
igas jalas käib kaheksa `naula
(ruumikitsikusest) kerik täis `rahvast, ei õle jala `ruumi
`linnasse jahu segäti `viegä, `tehti kõva `kaljaraba, `küpsedetti `ahjus täis`pruunist
kasvaja `paisid ja `kasvandusi ihu täis
kõht sein üvä `süömist
`kessel `ninda täis et (naljaks)
`neljatõist `aastaselt õlin jo `täitsä `ketromies (ketraja)
külä on täis `rahvast `ninda et kihiseb (kubisema)
(segane või uimane olema) ajab pää `kilkisi täis ja kihisemma, kui `mõtled `siie ja `sinne
`paljass pia, `täitsa `kiilab, `karvaudent ei õle pääs
pae tükkid `tuodi - - `kiiliti (õõnsusi, pragusid jne täitma, tihtima) ja `tauti [seinaalune] täis
(purjus) `silmavahed `kirjud, täis juond
tahab kuol`meistrist `saada, kui oma kohossed (ülesanded) `vällä `täidäb eks tämä siis saa
`lambanaha `serväst `tehti `niiskesed mugulad - - sie `täitäs siis [kasuka] `nüöbi kohost (asendama)
sene (kõrge mütsi) nimi õli `pilve`lõhkuja - - tanu kohostust (funktsioon) `täitäs egä sie‿i õld müts
`naurab tõist inimist ja on `konklikku juttusi täis
täis `konti inimine juo [kõlbab niitma]
(nina) `kuono on `jällä sinine, tuleb kodo `purjes, `kuono täis
kopikas raha egä kõhutäis `süiä ei õle mitte midagi (seda ei loeta võlaks)
mine tuo üks (pihutäis) `koura täis `erneid lisa
`pruudil õlid `lahja `kirstud `kraami täis
vesi on vedänd `liiva kravi täis
`kõnnib nenä `nuosis `kuiva `uhkust täis
suu tuli `suolika kust (röhitis) täis
kuusk käbisi täis nõres
ajad nenä täis, õled käppili maas
mudane ja `ruojane tie on, siis kui tuleb külm või `kuivab ära, on `aukusi täis ja könerik (konarlik)
sie `ongi täis must midä kübärä `mustast `üellä
`laamalt `lindusi täis
täis süönd, ei `jaksa `püsti `seisada, on `laatsakalli maas
`kaivas maad, `viskas labida`täie `mulda labida`täie järel
`pruudil õlid `lahja `kirstud (veimekirst) `kraami täis
(esiroe) `lapserue on rohekas must, narts täis `lapse`ruoja
tõi ia `lastilise (laadung) kalu, ia saak, `paadi`täie sai kalu
(kogrits, mürkel) `lehmämokk, päält `kõllane, alt `valge, näppikuid täis, ia `süögisien
pere`naine `limpsis oma kere `enne täis, kui `tõistele `andas
`loksotab `ämbrist vett maha, `ämber on `ninda täis
tämä on `lollakas, ei õle täit `arvu
`veski lõgiseb, ku `täiest käib
ma võttan viel ühe `lõmpsu (suutäis, lonks) lient
sie mies on oma une täieste maganud nüüd on selgest saand unest
suu täie ikke annan sulle mekki aga mitte mao täit
nahatäis sie poiss tegi pahandust nüüd sai mau täie peksa kõhe
Jõhvi
(üpris, lausa, täiesti) ta sai mu kääst elu mau`täiä [peksa]
ega senega saa `rääkida, sie on `ennast täis
`uhke ja iseennast täis (isekas) `tõisest inimisest ei pia pali midagi
üks jalandane [heinu] (sületäis)
eks nied ikke õlegi `täied jalanõud nied `varrastega `tehtud sukkad
`tuigerdas `juua täis (purjus)
tal kalits (püksitasku) raha täis
`kammiga `sueta `juuksi siledäst ehk täid maha
`kammiga `kammita `juuksi siledäst ehk täid maha
`karsindane (kraasitäis villa)
(põhjalikust nahutamisest) `sõimas kere täis ja mene nüüd menema
tal on kivinäri (liivapugu) sies, sie on `liiva täis
on `purjäs täis, siis `kongerdab (tuigerdama)
kukkus `täiäst kõrist `karjuma
`riided on `täitsa käbaras
tagasi tulemise `käigus `tüötasimma [kaevanduses], `täitäsimma `käiku täis
(ühe lamba jagu villa, liha) `lamba täis `villa on `värvitud
lari täis (purjus)
`leivamurikas (leivakäär) `tõises kääs ja `kaljatuap `tõises kääs, `sõisu jalu `piigistasima kered täis
(kala ujupõis) luht eng on kala sies, `luhti täis
`ammas `lõhkus `ninda‿t `terve pia õli valu täis
suur tuli lõmiseb `pliita all, tuba `suitsu täis
sai `suured kasud, nüüd on lõõg täis (mõõt täis) ehk ühä`korra
nüüd on lõõr täis (ahnitsemisest)
vahi ku `läigitan (lööma, virutama) ühä `täie, siis tiad
`juvva täis, [mees] muda sies `lääbakile (küliti) maas
ma `lörpsin ka ühä `kausi`täiä
juodik mies magab pia täie
`juvva täis mies piab ennast targast ~ selgest magama
marjalised tulivad korvid pohli täis suud punased
põhja-Iisaku
lakku täis mies akkas inisema (ümisema, jorisema)
äkkiline mägi - - obone viab `täie `jõuga
lakkas kerst `kanga pakkusi täis
on `veidi kebja (poole aruga), aga `täitsa `tohmann ta ei ole
tuba maast `laeni kila täis
püt́t õli liha täis aga säält ei old `kildu `võetud
läks `täisi täis nigu `kossakas (kohevil kana vm), vahi et `tilgub kuhe
`metsa kubinal `sieni täis
(parastavalt) `poisile kulub nahatäis ära
eks ta `vuodis kridu (kiratsema) ja, kögina (kähin, rögin) kuhe tuba täis
`vihmaga läks `karjamaa vett täis, `lehmad `lartsisid tümas
`kange `tuulega kasetohi pialt lipperdusi (riba, lible) täis
`lonksan suu`täiä `piima
`jõude `seisand obune, `lusti täis, vahi et akkab viel `lõhkuma
`lehmi ei tohi `õuve `lassa, õuv kohe lärakille `lehma sitta täis
(vedelat toitu ahnelt sööma) `lärpis nahk täis
`lapsed täis toppitud ramusa `toiduga, paled lödakil (lotakil) `teistel
tied on lödi täis, `kuiva jalaga läbi ei saa
tattilörakaid ninaalune täis
kui sul `lauva taga `lörpimisest ja löristusest isu ükskord täis saab, tule `mulle `õuve appi
`juuva täis, ei tia maast ega `ilmast
lapsed läined keik isasse maast madalast juba kangust täis
(laduma) maatsis angu täie angu täie piale ei mina jõund tallata ega kedagi
(ternes) mal·sivast sai iast kere täis
Vaivaro
(porikärbes) emä `kärbläised `munnid liha täüs
`kärbläisi lükkis `tulla tuba täüs
aga sel `anneti üvä ma täüs peksä
`laiva mäni `tävves `vaardis `kivve
se `lehmä on täis `ilvesse `karva
jovige `marjo on suod täis
kotti `taoti `kaikaga täis
joi kappa täis olut `vällä
`peldo on karu`kaura täis
ikke `koigota ja kegota, `uhkut täis
isalt sain kehiku (mahumõõt) `täie lesemeid
mere`ääri kihas inimisi täis
viel `täiest `naine ei ole, `kihlatu
`laudu on `kiskosi täis old
oligi `vanker `kerrast (ühekorraga, kohe) täis
(sellal kui) kuas tehä `einä, siis on `einämaa `saatusi täis
kubiline (tassitäis)
`verko oli kubinal kalo täis
roho on kulone (kulu täis, kulusegune)
(kuppe täis) kuppuline `asja on täppiline `asja
täis kusipukki
ikke `koigota ja kegota, `uhkud täis
tama on `korkust ja `uhkust täis
`ansi käppä täis (peotäis) `tangu
tuul - - lõi kohe täis vesi`lasti [paadi]
lue lugu
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
siit `luevad (arvestama), kakstõist [versta] lugesivvad ikke [kirikuni]
mul on `kiire lugu (olukord, seisund, asi, asjaolu)
tämä võttas aga lugu (kogus, arv, hulk) täis
`aetasse [lõng] käär`puulle, `panna lugude (mõõt, ühik) `järgi
kolm `niiti `kerraga, [on] üks lugu, `kümme lugu on `paasma
üks lugu on viis kala, tahid sada kala, sis kaks`kümmend lugu `luetas
lugu `aspel (mis lõngu pasmaks loendab) ja, tämä piab lugus sene kõhe, et saab täis jago
(muud juhud) üks lõhub (mängib) lugusid, `tõised `tantsivad
lüö üks lugu `vällä, üks `tantsu tükk
`räägi jutto, lüö üks lugu
aga juttu `raamatusi en õle imustand lugeda
lugemise tuas `käisimä `luetamas
panevad `leiväd `ühte `riiullile ja akkavad kokko eläma ei `lueta ei `lauladata
sie `piiblilugu on mul jo pähe `luetu (omandama, ära õppima)
kui [palvevend] sai `iepi·stli (apostli kiri piiblis või sellest etteloetav pala) `luetust, siis akkas selitämmä
tämä isä õli `kange jumalik (vaimulik), käis `ühte lugu kerikus ja
mõni luges `kanga`õtsad ärä, kui ei `õskand rehendada
lue `kiiremast (kiiremini)
sel kiri `selge, `kirja`tundja, sie `muistab juo lugeda
(kõhukinnisusest) `ühtälugu `sõisas tämal kõht `ummel
Jõhvi
sie `varguse lugu on küll `enne`kuulmata
`ommiku märss `liikus viel `õhtast lugu (kord, jagu, järg) `naela `õtsas, ku tuli `jälle `selga võttada ja `taĺli ette `menna
põhja-Iisaku
`ärge mind enamb lugege inimesest, minust enamb elu`luoma [ei] saa
(Calluna vulgaris) kanarbiku miest `rahvas lugu ei pia
`kördist mina küll lugu ei pia, sie ole toit ega kedagi
`meie `lastel lugemine nigu vesi `selge
oli `teine kodu või`nutsakad `valmis teind - - müüs turul kaks `kruoni lugu (ports, tükk)
Vaivaro
`ennevanast meil `lueti läbi keik kalad, `eigä siis ei `muedettu `eigä `kaalutu - - oli lugu `kaupa puha
viis tükki `kerraga panid kaks`kümme `kerda, oligi sada
ja üks käis lugukalast, sie `üeldi `kassikala, sie panid ikke erite
perast lugesid nied lugukalad `vällä ja siis oli `tiedä, mittu tuhat on
oppetaja pidä ~ lugo ~ `ütlö `jutlust
oppetaja `lähto `kantsli lugemist pidämä
pappi sai `jutlus `luetu
raamat vanast `kutsuti `kirja, `laulu `kirja, `jutluse `kirja, lugemise `kirja ja kaik
mie lugin `kirja
mina loen (loetlema) [kõrtsid üles] - - `Tallinnast ku akka lugema
tarbe tarvis tarvita
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
(hernest toetav mitmeharuline oks) `erne aod `onvad `suhkru `ernide `tarvis
sie `kuolitamine `tarvitab raha
(sööjaid tervitama) tere `jätku `leiba ~ leivale (vastus) tere, `jätku tarvis
sel ei õle keppimiest `tarvis (mõisasundija, kubjas) ku õli `uolas tüötegija
siis `tarvis `menna poja `juure
õli kolar kuer, muud‿ku et `tarvis `vällä `irdada
`tarvis on `villu `karsida (kraasima)
kuhi `tarvis `lassa `laiemast, `kasvatada (koguma) magu
kere on tühi, `tarvis kehä `kinnitust `saada
kilud-kalud kilu-kolu `tarvis kilud kalud kokko ajada
sie plaan on juo `kindel (lõplik, otsustatud), tarvis akkada `vällä tegemäie
`tarvis akkada `aknu kittimäie, `aknad `tahvad kittidä
õli `konklik (riukalik) vanames, üttel - - [et] tieb tule üles, ei õle `tarvis kivi egä `taula
`tarvis kruvida `vindid `sisse, nüüd on `vindid kruvitu juo, nüüd võib `pulgad `sisse `panna
kõrv sügeleb, `tarvis `panna sõrm `kõrva ja kudistada (sügama)
(puudest) `metsas on `kuiva puid pali, `tarvis maha `raiuda
nüüd kurk `aigetab, `tarvis `õige teha kuppa`piima (kupatatud, keedetud)
kui õled `endast `külmetand, siis `tarvis midagi tulist `asja `rüüpida
`tarvis tihemalt `külvada et ei tule arv külv
`tarvis `anda `küüraka mehele `raasuke `leiba, `küüraka `miestele `anneta `leiba
kattust `tarvis lappida
sie `tarvis `ammetist `lahti `lassa (vallandama)
vokki nüör on `lõtval (lõdvalt), `tarvis `kangemalle `panna
tarvis lassa manna ka möldril teha
Jõhvi
`lauad `kańditasse, ehitusel `tarvis
`lõnga `tarvis kerida kerale
`leivale `kerkust (kergitusaine) `tarvis ei õld
`tarvis akkada kodu kobima
`tarvis `kuussaid (uhmris tambitud odrakruubid) `tampida
köis ja `õhjad lappati kokku, kui ei `tarvidetud ja `pandi rippuma, sie õli lappandus (sebidus, kokkulapatud köis või kangas)
vikati (sirbi) vars lüsi on `ninda (nii pikk), kuda inimene on, `tarvis `sirgelt `niitada
põhja-Iisaku
lülipuu on ia `tarbepuu
maltspuu tarbepuust ei kõlband ainult reha varsi tehti on käele ia pehme
oli `tarvis `riiet `karvastata (karvaseks tegema), `kraasidega tegime
aru jäeb lühikesest, kui `tarvis kedagi oma `piaga teha ehk `toimetata, kedagi taga `kutsimas (õpetama, kamandama) ei ole
`tarvis `menna linaligu `katsuma
pesu `tarvis lopputusest `välja `väenada
kui oma iest `tarvis `seisada, siis sul suu lukkus
sel `lõksutusel (laterdaja) akka nüüd `kiire, `tarvis jo saba `kierus külasse [laterdama] `juossa
Vaivaro
`tarvis maa-`aiad kokko jamuda, sia`sorgad `pääle `panna
`lehmi `tarvis `mennä `juotama, `lehmil on jo `juoma`aiga
`tarvis `karsida `välla `oksad
`kartulid `tarvis `mulda
obose `rauda `loksu jalas, `tarvis sebäle `männä `kinnitämä
`tarvis akka kohendamma, kaik elumaja laguno
`tarvis `mennä `lassa `ennäst `kuolita
tuba `tarvis `korja
neli `enge `tupli `süöja, `tarvis `olla ka `kraami
`tarvis akken `vällä `kruntida
(puunõust, mis on lekkima hakanud) `tarvis `turbuta puu `riisto, `muido nämäd on `kuivad
kits `tarvis `köües pidä
`riies on `körtsös (kortsus), `tarvis `triiki
`tarvis akka `langa `vühti kerimä
`langa `tarvis `lauenda, `langa on `kieros
`tarvis akka `ouni `nüöri sise lükkimä
vajaga vajota
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
põrand vaja ilada (puhastama, kasima)
päälael on `ingamisekõht (luustumata koht imiku koljul, lõge), `ingamisekõhas ei õle pääluud, laps `ingab, sis sie kõht `liigub üläss ja `alle, `ingamise`kõhta ei tõhi kõvasti vajotada
[võta suurem marjakorv] egä korv `itku ei akka kui vajaka jääb
`Olgal on sinu vaja, `saadab `poisi järele
vajob kõhe ku vana `kirves vette (ei oska ujuda)
(soolatüügas) `kuera`naulad käside pääl, neid `enne ävidetti ka, `aavapuu `valge vaht `kuere alt ajab - - sene vahuga vajodatta
ei õle vaja `seierid kruttida, nii ia kell
`tütrik on `kõrge kusemisega, senele vaja pikk mies (pikkadest jalgadest)
`liiva ang õli `este `männiku `ääräs kole `kõrge, nüid on juo madalammast vajond
`lillikakku (laste võileib) `lõigeti `suoja `leivä `õtsast - - näppiga vajotas `augu `sisse ja pani või`raasu `päälä, `anneti `lapsele
`püksid `onvad lottos (lontis), lotto vajuned
Jõhvi
`mõisas võib `künni tagant `kartulid `korjada `kiksiga (otsa lähedalt läbilöödud naelaga kepp kartulite järelnoppimiseks), ei õle vaja `küüritada
[juuksed] vajotetti ikke `siie ette `ninda kohoville (kohevile)
(lõnga, köit) lõng vaja kokko `kierada (mitmekeeliseks)
omal `silmad `krillis (joobnud, purjus), aga ikke viel vaja `tuua
jäi tukkuma, vajus `kössakille (kössi)
vaja `kangass käärpude päält maha võttada ja letti (palmitsetud kangalõim) `panna, `muidu lähäb sasi
(võbelevast leegist) lamp `lõmpsib kole `ullust, seda vaja `säädäda
las `jäägu vähä vajaga, `muidu akkab `läikima (üle ääre loksuma, läigatama)
põhja-Iisaku
`kirnule oli vaja `vänta ja `tiivad `sisse sättida
klips vajus `ukse aak `kinni
ära vaju `lontu `muodi `kössakille
jäen `lahjast, `riided vajuvad lottakille (lonti)
`aiged kanad vajuvad ludusse
`rüöpad löga täis, rattad vajuvad `rummuni `sisse
vikki oli vägev, nüüd vajunud lömakille, `raske `niitada
`kärbikud vajuned `vihma ja `tuulega kuhe lömusse (maad ligi)
`kuivaga keik `kapsad vajusivad `lörtsi (lonti)
Vaivaro
vaja `lapsile tehä kakku
se nuga on tümä, vaja karasta
kui `saadi [täi] kätte, siis `künnegä vajodetti `pääle
`niiti lahendamma (harutama), kui on sasis, siis vaja lahenda
sukka vajond lotto
Friday, November 28, 2014
eile
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
elu`aastad on mõlemal `selja taga, `eilised ei õle `kumbki
`pulmad õlid vägä ilusad, isegi `manna suppi `eile `õhta `keideti
õige sõna kuulemattu poiss eile vast (alles) isa malkas (malgaga lööma) poissi
`eile `alles `preiliga jagasimma (sekeldama), midä nied käsi tahud õlivad
`kanga `luomine jäi `eile kese
`eile õles `õltki rukki kese, aga `vihma ei tuld, sai `välla lõppetud
juo tänä on `kirkamb kui `eile õli
tänä õlen `kaunis `kirgass - - `eila õli `terviss `üsnä paha
`eile `ommikuse `niiduse `liigutasid `lahti
eilegi õli kange tuul a õhta iel maltus ärä
põhja-Iisaku
eks `eilene rahe tagund lomakille
`kangrul old `eile `õhta lugemine
sie `eile `kiedetud süĺt ei ole `paksust läind, nigu `kausist `välja lüö, vajub lödäkille kõik
Vaivaro
`eile `irdeti üht miest
`eile `ehta `keidin nisujahu `körti, miu vanames `keiti mune
`eile oli kova müristämine
mullu, enne muldune
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
(tunamullune) `enne`muldune `aasta
`enne`mullu õli kuiv suvi
`enne`mullu kägo kukkus `kauva
`muldune juur on kuradi käsi, mis sel ` aastal `kasvab, sie [juur] on `valge, sie on jumala käsi (jumalakäpp)
`mullu sügisel `lõigetud, siis sel suvel on kesä puud (suve läbi metsas kuivanud puud), `kuivad akkavad põlema iast
Vaivaro
`toisel `aastal on kulu `eina (mullune niitmata ja kuivanud rohi) ku jääb tegematta
kelo kõlu
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
nied õlid kana kõlud (väljatuulatav kehv v. tühi tera), `vilja `pahma saba
kelo (kesa, sööt) `künnetasse `kirsi päält, siis kelo on rabe
`põllud `jääväd keloje, akkavad `rohto `kasvama
`välja `servas `põllu `servides on `niskesed kelo tükid (heinamaatükk, kõrgem koht)
`kündämättä kelo [on] `einamaa
kelo õli kodo `juures, kel õli vabat maad, se õli `einamaa
kelo `künnetasse keväde üless ja tehässe lina `pääle, sie on kelolina (söödil kasvanud)
kelulina `tehti kelumaa `pääle, kelulinad on `kõikse paremmad
mättäd `lauditi `unniku kelo`puoline (pindmine, kamarane) `alle `puole, kelo`puolise seneperä et `auvutas (muld mäendas mätast)
kelomättäd on `künni (küntud maa) pääl, `uudismaal
Jõhvi
põld on kelus ehk `süätis
maad ei `künnetud ülesse, jäi kelu
kelu on üks liiva suss
ei tasu `sõnniku `raiskada, las jääb paremb kelust
kelo tükkid on `ranna `ääres
kelo on `karjamaa
kelo maa `külvä lina, siis `kasvab ikke ia lina ka
(hrl pl väljatuulatav kehv viljatera või kesi) kõlud nied õlivad juo `niiskesed, kel ei õld enamb `tuuma sies
põhja-Iisaku
inimesed surid `vällä, maa jäi kelu
kelu oli, aga säl kelul `kiige meil ei old
mis se kõlupia (rumal) nisukesest tüöst aru saab
Vaivaro
midä maa on old kaks kolm `aasta kelost, siis `sinne tehä lina
`lähmo `sinne kelole `marjale, kelo pääl on pali maa murakko
puna`einä `kasva kelode (küngaste) pääl
kelo ma, se on kaks kolm `aasta `kündämättä , se on kelo maa lina
(kelosti|kko g -go = sööt, kelu) kelostikko, sie on jo mittu `aasta `kündamatta maa
kelostigod on jäänd kelo, `süöti
kesänemä
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
(põllukultuurideta põld, sag küntakse juba sügisel üles ja haritakse vaheaegadega talivilja külvini) `sinne `väljä `pääle ei tie kedägi, piab `mustas kesäs
ei `õska üväst `tantsida, `tantsib `jusku kesä jänes
kesamaa on sie kus sügise tehasse rukkist
`mullu sügisel `lõigetud, siis sel suvel on kesä puud (suve läbi metsas kuivanud puud), `kuivad akkavad põlema iast
kui kevade `raiuti [puud], said `metsa üless `lautida, suvi läbi `kuivasid, siis sügise `tuodi lumega kodo, `üöldi kesa puud
sie jääb nüid kesä `põllust, kuhu rukki sügise saab `pääle
kesä `väljäl `ärjappäd, `augusti kuu sies tehässe rukki `pääle
kus midägisugust `viljä pääl ei õle `ütleväd must kesä väli
Jõhvi
nüüd kevade `jääti kesa sügisest rukki jaust, `sinne `miski `päälä ei `külvätud
kesadel `käisivad sia `karjad pääl, `kõrda igaühä kesal
(vabadik, pops jm, kes püüab endale kaldaäärses vees kahva või korviga kalurite noodast välja pääsenud kalu) kesa`purlakad nied õlid `naised ja mehed, `niskesed `vallalised
kesadel `käisivad sia `karjad pääl, `kõrda (kordamööda, järjekorras) igaühä kesal
(väljatuulatav kehv viljatera või kesi) kõlud nied õlivad juo `niiskesed, kel ei õld enamb `tuuma sies
põhja-Iisaku
(valgejänes) kesajäness on punakas
kesanema (õhu käes seisma ja kuivama ~ vitsad kesanevad)
(teatud aja tarvitamata seisma) kuer pani roti kesanema [päikese kätte], pärast `leiab, siis sööb `nahka
Vaivaro
kesäst on jädetü `puhkama, sie on jädetü kesäst [suveks] `joudest
mäni kesäst (suvi) `naaburi mehele `tüöle
üle kesä (suvi) `kuivaned `ahju puud
kesä puu, sie on `kuiva puu
mäne kesä`kündü `äestämä
`kakrad, nie, mida kesa pääl `kasvavad , neist sai tume`kollast [värvi]
(karikakar) `kakras `kasvab kesa `põllu pääl, `kollase `õiega
`mihkli `päiväst - - siis `oldi jo kesä tüöd kuos, `tehtü `pello päält
talvi
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
vana `pintsak tämäle `selgä ja `talvikübär pähe
talvkübär sie on nahast, `kõrvid `külles
[kevadel] esimine vihm peseb `talvise `kõntsa
isasi `lindusi (mesilasi) `talvest neid [tarusse] ei jättä - - isased `aeta `vällä ja tappeta `vällä
`talve õli `tõises jaos, ei akkand lugema
`talvel `käivata (-vata on Viru-Nigula pärane) `suksed jalas. ei õld püksagi jalas (vaesest inimesest)
`uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks
rukki kadu (külmakahjustus, tühi laik orasepõllus), talv on rukkid `vällä võttand
`talvel `tehti `põtra `jahti ehk karu `jahti
kui `talvel mies `kõnnib `püksi `kaulusseni lumes, siis suvel `kõnnib `põlvest `saate rohos
`uane kere `tievad `talvest `valmis
`talvel ikke inimene `külmetab `endast kui läheb `kerge (napp, väike) `riidega `välla
kevade `peksäb `talve (sajab vihma ja lund läbisegi)
(kevadepoolne) kevädest `talv(e)
`talvel kui jää alt vett üles kohotab, tuleb tõist `ilma
(termomeeter) kraad `näitab suvel `suoja, `talvel `külma
`lauda taga õli `kuukar (käimla) õle mattudest, lattid `püsti, `kuukaras sai `käia `talvel
[liblikanukk] `kuulab (tasa konutama) lakkas `talve läbi, kevade `kasvavad `siived `selgä ja lähäb meno
mina `käisin küll vähä `kuolis, kaks `talve `kõigest sai
`talvega kõpputab (nokitsema, kõpitsema) `valmis (asja, töö)
`talvel on `ninda `kõrgest lund, `ruogi `ühte `puhku
`talvel on ikke kõvad `külmad
`küündlä`päiväl on puol `talve `õtsas, `talve südä tehä `puolest
`mustlased - - `talvel õlivad kus õlivad, tulivad `üösest, aga suvel õlivad `laagris
tämä (karu) imeb `talvel käppä ja ise `laulab nänn, nänn, nänn
`talvel `külmägä `lennavad `lievikesed ja tihased
minu `lapse`põlves ei `õldki [aias] muud ku nied `kollased `kakrad ja - - `lilla`ruosid, `talve`lilled nied
(`litrun g -i = halljänes) `litrun jänis - - tämä on `talvel ka all
`tõine on `talvel `valge, aga tämä on `alli `ühte lugu
`talvel on `kanged lumemarud (lume torm) ja lume`tuisud
`talvel on `ninda `kõrgest lund, `ruogi `ühte `puhku
nüüd `lämmästäb lund küll [öeldakse], kui `talvel kõvast sadab
meni `talvel raha `lüöma (teenima), meni `metsä `tüöle
talvel madisse päiva ajal vahiti kust polt tuul on siis selle järel külveti kevade vili maha
sant - - `mangus kanamuni ja võid suviajal talvi ajal liha
Jõhvi
(kerge sõiduregi) `kreslaga `sõidetasse `talvel, üks obune ies
kolm `talve `käisin külä `kualis ja ühä `talve viel `kõrdusin (uuesti või ümber tegema )
`talvel õli pikk kuub `seljas, sie `laabruk kuub, suur maass `saate
kuu aja tegin seda [majaehitamise] matterjali säl valmis - - talv lõppes vällä jäigi matterjal metsa
põhja-Iisaku
`talvel nad maeades tegivad ned `gulä·nkad (simman)
ega `teisi `talvel maja `juure nii ei tule kui tihased ja `kaera`süöjad
(talvike) `kaeralind on `julge, tuleb `kaera nokkima `lauda ette, `kollakas kõht
`kaera`lindu `üeldassegi `kaerasori - - ovose iest võttab `kaera
libedaga `talvel `lüödi obuselle `alle `sipkad ja `klombid (krihv)
kuus `talve juo `kuoli`pinki nühitud (koolis käidud)
`talvel olin `aige, jäin kriduma (virelema, kiratsema, kiduma)
`mindi `talvel hobusega pikale `teele, siis `tõmmati - - tulup kõvasti `kussakuga `ümber keha `kinni
`kõrvejäness on `talvel `valge
suve logas maha, tia keda ta `talvel tegema tahab akkada
elada ei `mõista, eks ime siis käppa (puudust kannatama) nigu karu `talvel
`terve talv `kanga`telgede taga `küögutatud
(kiirest seedimisest) läbi`laskja - - ramu ei võtta, mis nisukest üle `talve jätta
(maasikmari) `maasikas oli küll ia talvel rohust külmetuse vasta
Vaivaro
`talve kübäräl on ka `korva labid, `külmägä `lasko `korva labid `alle `korvi `pääle
`talvel `külmägä javadetti
kovast käed `talvel künsitad, kui `külma on vottand
suur `auku, kust `nuota `temmada `talvel, sie on `maina (jääauk)
maa `külles `nomme maas `kasvad `karbed (nõmmesammal), ikkuna vahele `panna `talvest
karo `immo `talvel käppa, `metsäs omas pesas
`talve `keträväd `naised vokki
suvi
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
(tunamullu) `enne`mullu õli kuiv suvi
`laulupidu `pietasse iga suvi `Tallinnas
suvi ajal `korsten `tihti ei võtta `suitsu, ei akka `tõmmama east
(hernemähkuri röövik) `erne `ussid `kuiva suvega sigineväd `sinne `palgude `sisse
`meie oma [kell] kippub ette suvel
minä õlen juo `kolmas suvi sene `istumise pääl
(juuni) vana jaan `müödä, `ongi suvi ilu `õtsas
suvi sueb ja jaan tieb jalad `alle (st loomad kosuvad suvel)
kenel `einämad vähä, sie tieb kaha `einä (poole saab tegija, poole maaomanik), mõni pidas `luoma ja tegi igä suvi kaha `einä
kui `kalda`pääsukesed `tieväd pesä madalale, siis tuleb kuiv suvi
(oks, mis ajab juuri ning hakkab kasvama) `kasvu õks on sie, mida õks suvel on `kasvand, seda võib `puokida `järgmine kevade
kui `talvel mies `kõnnib `püksi `kaulusseni lumes, siis suvel `kõnnib `põlvest `saate rohos
suvel ei `tahtund `keitädä `reietuas, sis `keideti `keido`küögis
sui`vilja obosed `tallusivvad, õli paks `pahmas ehk ahus, siis `kergitetti (ladet, pahmast puistama, õlgi või põhku teradest eraldama) üless, `reie rehaga `tõmmeti üless
`mullu sügisel `lõigetud, siis sel suvel on kesä puud (suve läbi metsas kuivanud puud), `kuivad akkavad põlema iast
kui kevade `raiuti [puud], said `metsa üless `lautida, suvi läbi `kuivasid, siis sügise `tuodi lumega kodo, `üöldi kesa puud
`luomal on kahelpuol selg`ruogu muhud, sääl `neie sies on `kiilimunad (naha all arenev tõuk) `ielmisest suvest
kui suvel õli sue siis tämä (piim) ise läks koho`piimäst
`linnupu `kärgidest sulatta `vaksi, suvest ei `kõlba jättäda, [kärjed] `koituvad, `lähväd jahust (pulber)
`peäle rukki `kõrjamist tuli käsile võttada suvi`vilja `kõrjamine
suvel õli `päälimine `sielik `kriitongist (puuvillane riie) - - `ruuduline
õlin ühe suve kuu mies (kuuks ajaks palgatud) `mõisas
`mustlased - - `talvel õlivad kus õlivad, tulivad `üösest, aga suvel õlivad `laagris
suvest `veimä, `nuoremmad, ikke `koikad `aita, õhu kääs õli `lahkemb (õhurikas) magada
ei suvi viel tule, lakka `tuisud (kevadine lumetuisk) `onvad õlematta
suve köök - - `laudane kattus pääl
ku õli `vihmane suvi, kui ei saand `eina teha, siis sai leppa`õksi `kuivatada ja `lammastelle `andada
eks `tüösi õld jo küll, suviajal viel `liiatigi (eriti)
`vihmase suvega lodostikku ärä mene
suvel õlivad ka ikke `niskesed nokkaga `mütsid, `niskesi ludusi (soni) ei õld
maa tõugud ku on valged tuleb kuiv suvi, ku sinised, siis `vihmane suvi
Jõhvi
kevade ja suvel idustasime `kartulid
suvel `küäti `sauna iga nädäl, siis õli palav, igi ais jäi keha `külgä
õlema tuand leppiku alt neid kadikuid, suve aig, pali siis seda kütti kulub
rukkimaa pidi õlema `puhkand ühä suve, [rukis] `tehti `tõise `aasta `kaera `maaje
kesk`õhta suvel – siis sei kodu kes `milla tahi
külä `puhke`tunnid õlivad suvel kaks `tundi `lõunet, tund kesk`ommik ja kesk`õhtat ka no kulus tund `vällä
sie pidi siis `võõra tiumehe `palkama, kes `mõisas käis `ümbär `aasta ja kuumehe, kes tegi suvekuud
`põllu ein on `kärbikus (kärbis)
suve aig, pali siis seda kütti kulub
lademealused ja suvivili tulivad `enne `arva `sarjaga `tuulada
`tõstama `saani suvest `laudile
vana`rahvas suvel liha suurd ei `süändki, `üäldi, et unt süäb liha
iga suvi `tõmmas linaliu `augu `kuivast
pühäbä `õhta suvel õli siis lihaga supp kas `erne, vai ua vai `läätsä supp
põhja-Iisaku
nu suvel olivad `kangased `püksid
nüüd jäeb `kangas suvest küll kesekille
kui uks tehasse `tuoredest `laudadest, siis sie `kõmmeldab ühe suvega ära
ühe `kärpa (kärbis) paneb `kõrraga `piale, `rohkem ei mahugi
kui oli `vihmane suvi, pidi vahest mittu `korda `einu `lahti `lüöma
kui karjamaa li vi mase suvega märg lärtsus maakene vesi suve läbi jala all
suve õhta kui päev madalasse vajus akkasid sääsed kuoris pirisema
malgad vajutasid eina ehk ärjapä ehk suvi vilja kärbikul kinni muidu suure tuulega oleks lendu läind
Vaivaro
suvel voib ilotse
eks nää, mis se jumal (loodus, saatus) tieb sene suvega
puoltoist `aasta olimo `välläs, no `toine suvi tulimo kodo
`puuki sie on `luomi küles (kallal) suvel
suvel `keideda `marja `sahti
Thursday, November 27, 2014
sügüse
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
`mullu sügisel `lõigetud, siis sel suvel on kesä puud (suve läbi metsas kuivanud puud), `kuivad akkavad põlema iast
kui kevade `raiuti [puud], said `metsa üless `lautida, suvi läbi `kuivasid, siis sügise `tuodi lumega kodo, `üöldi kesa puud
jääb nüid kesä `põllust, kuhu rukki sügise saab `pääle
kesamaa on sie kus sügise tehasse rukkist
kedä sügise elämä `jäätässe, sie on elo `luojos
`engide päiv on `üsna `ilja sügise
senest jahust `jatkub `mulle sügiseni
sügise kisuti `erned ja `läätsed `kõige `juurikuiega maa seest üles, `siuti pisikese `vihta ja `pandi `juutide `peäle `kuivamaie
minu emä käis ka iga sügise - - kala`rannast (kalapaatide randumiskoht) `silku `tuomas
kui pihelgad `õitsevad, et `valged üleni, siis [on] ia `kartulisaak sügise
Savalas õli magasi ait - - keväde `anneti sügise `pääle `võlga, sügise veid siis kätte, kuli rukkide päält õli neli `karnitsa õli kasusi (laenu protsent, panga intress)
sügise kõik tüöd `kaane all, sis akkas `ketruss `pääle
kevädine lumi on enamb kui sügisene `sõnnik
sügise ku `külmetäb on maa konaras ja `rõudane
kui sügise künd `kõrratasse keväde `uvvest, saab maa `pehmest
kui puuleht sügise maha kukkub selite , tuleb keväde pali vett
keväde on [jänesel] `aŋŋe pojad, sügise kulu pojad
tegema sügise ka `kummitas (nokitsema, oskamatult) kududa
kured `vievad ühe `süöma aja `kaasa (lõunasöögikord jääb sügisest ära)
mä sügise tegin `vorstid siis `lõikasin nist `õige pisikesed pekki `kuubid sise
mudas ku sügise käis `karjamal - - no `niskess `kõhma (ketendavaks) läkst jalad obosel
keväde ja sügise on siin `kalda all `laata vesi, kuhu `puole aga `vaatad, kõik kohad `laata vett täis
emägä `käiväd `lennotammas, sügise äviväd `vällä
sügisene ilm on nii lirts ja lörts, et ei saa `väljä
sügise sadab `lörtsi lund, sie on loblakas (lobjakane)
sügise `este ja keväde tuleb lume `räntsaku (pehme, sula lumi, lörts), `vihmaga segämine
sügise `läksid `metsä ja nii`kaua ku kevädeni sai `mõisadelle puid `lõika
`autud `tievad [tee] sügise ja keväde `ninda purust, et ei `pääse läbi
Madise päiväl mihklikuus (21 september) [aeti] siad `lauta
kel puudu õli sie võttas magasi aidast sügise siis vei asemele
magasi ait sääl õli magasivili sies keväde anneti sügise pääle võlga sügise veid siis kätte
sügise mai põrnikad tulevad valgetest tõukudest
kui sue sügise õli sai viel pält mardi päivä karjas käia
eks maru ilmasi õle kõige rohkemb kevade ja sügise
Jõhvi
lõhed `käiväd sügise jões ihemas (kividel hõõrudes kudema)
ui `jaani`õhta läheb `päike `selgelt `luaja, tuleb ilus sügise
sügise `katrina ajal sai `niitada [lambaid]
`katripä `niiduss `niidetasse sügise
(kadripäevane) `katri`päene `niiduss `niidetasse sügise
nüüd kevade `jääti kesa sügisest rukki jaust, `sinne `miski `päälä ei `külvätud
vahib sügise`puale, ehk kogastab (näkkama, õnnekombel saama) `kuskilt ühä kesepidulise
kui sügise `karjane läks `vällä, õlid `lehmad `koplides, kel neid õli
`Vitsiku mäält sügise `õhtate õli tule kuum (kuma) `paistand
sügise on lehed `kõlletand (kolletama)
`õunad tuli sügise `õunapuu `küllest `välle võttada
iga sügise on siin `laata (tulva-, laus-) jää
sügise tuli jua ja kõik lõbud õlivad maas
meil `peetasse `rohkemb - - sügisest madise pääva
põhja-Iisaku
`Remniku omad pidasid `enne sügisest jahoo·ri (jüripäev ~ Jegoor)
sügispoole taevas tihti kahatab
sügisite kakkupia`kullid `kräuksuvad
üks päev kevade lueb sügise nädala
sügise võtab maa `kirmesse
tuleb üö`külma , võtab `kirmetuse sügise maha
sügise kasik akkab `kullendama
ei enam näe sügise `külvi`kurgesi (sookurg) ega kedagi
iga kevade ja sügise `einam laus vett täis
sügise `lähvad kure saba pääl ja kevade tulevad kure sabal, ega lina`västrik ei `jaksa nii `kaugele `lenda
esimised lume`räntsakad (lumehelves) sel sügisel, küll sulavad ära
Vaivaro
külgnema `süksül kävi (ulatuma) vesi vahest üle tie
`karva `lauko, `süksül `kasva , suur kriba
keväde odeti magassist `velga ja `süksül `makseti `vällä kasudega
`süksül on vie pääl `justku `keldased `taŋŋud
sügise `mennä `kartuli vagosi `lahti ajama
eks sääl ikke sügise on ikke kala ka vahel `oige `kaunis üväst
keväde ja sügise `püidäväd lohesi
Subscribe to:
Posts (Atom)