pitki pidi

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


maakerä kieräb ka oma pitkergust tied käib

(lobiseja, latraja) kodu üks klobakalts käib `pitki külä, maja majalt, `räägib `tühja juttusi ja `kondab

`juokseb `pitki maad `ilma

`tõmmasin kuradile ühe käräkä (löök, hoop) `pitki `vahtimist

küll sai `rannas `paadiga `käiä ja, ja meres ja, ja igade pidi (igas suunas, igal pool)

jalgadest (kinni) vedäs `jalgu pidi tõist (kassi)

`pitka `pääle `maksas

jättäb kõik `asjad `liiga `pitkäle

kuer läsib (pikutama, lebama) palavaga `pitkäli maas

(liigaasta) lisa `aasta on `terve `päivä `pitkemb

emä on pitk ja `pienikene

sepp tegi liht`uksele `pitkäd `eŋŋed

pitk saba õli taga

`kitsad `pitkäd `pilve `juoned

`lauvad `kõmmelduvvad, ta `pitkussest ei `tõmma kõvera, aga `põigite

`tolli `pitkussed `karvased `ussid, jumala `kuerad (mitmesuguste liblikate pikakarvaline röövik, päevakoer), `alli `kirjud

(vesiroos) jõe `pumbud, `pitkäd, `valged `õiled, `ninda lai sie `õile nupp on küll kui sie `klaasi `pääline

(kõrtsis) `pitka kattusse `alle läks

(kohtusse) kui ei, siis las lähäb `pitka kattusse `alle, `kohto

`pitkä kehägä ja keregä obone

kole pitk maa `mennä

`korbitsad (metskurvits Scolopax rusticola) `lennavad `õhta, pitk nokk ies

(muna) kott venib palavaga `pitkäst

(röövlind) `kullidel on `laiad `siived ja pitk nokk

sie `kuuseke on `nõnda `veikene, ei õle `ühtä `kasvand `pitkemast

sie on siis `kõrge mies, kui on `õige pitk ja suur

(pikkusmõõt, käelaba laius) `kämblegä `mõõdan üht `asja, `kämble `laius ja `vaksa `pitkus

(tugipuu heina või vilja kuivatamiseks) `kärrissed, `metsäst `raiutud, `vaaksa `pitkussed `õksad `küljes

pitk maa, `annab `laatida (käima)

`õhjad võtta lappa `vällä, köis ka kui on pitk - - siis on lappandane (sebidus, kokkulapatud köis või kangas)

jättäb `asjad lohakalli, üks siin, `tõine sääl, vedeleväd `pitki maad
tüö on `õuve pääl lohakalli (lohakil), `kiegi ei `kõrja `vällä

vanamor juo `loksob jala pääl, ei õle `pitkäli maas egä ka tüö tegijä

(hobu reha) luorehal on pitk vars, kaheksateist ja kaks`kümmend `pulka

`ühte `puhku nagu pagana `luotsik (sõim) `pitkäli maas

mais lähäb kari pitkile päivile

maim on väga pisikene kala tolli pitkune


põhja-Iisaku


jalad ku `kougud (kõverad) ~ `mõisa `muonamel (suured) ~ `pilpad ~ `pitskid (peenikesed) ~ `suksed ~ `putked, `sääräd pikkad ja `piened

`paslid `viskan `nüöri pidi lappakille (lapiti) õla `piale


Vaivaro


tama jaludus (jalutamine) oli `pitkä

(`kasja = juuksepalmik) pats tüdöl on `pitkäd `kassad

`katski (mängu) `pulka oli `vaaksa `pitkulaine

se on ikke `pitkä inimise `korgus

käib ja `lahverdab pikki küla