loondane loonustasa loodess

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


tuul on `luodes, nüüd saab kala

(loojuma) päiv lääb `luoja, `päivä terä viel vähe punetab

`tõisel inimisel on tüö `luomo `vasta, ei taha tehä

on tasase `luomoga ja vagane, vagase õlekuga ja vähäse juttoga

kedä sügise elämä `jäätässe, sie on elo `luojos (elusalt säilitatav)

vanad inimised `ütleväd `luojossed (kodu loom hrl veis)

(inimese sõim) oh sa kuradi `luojos

`poisid `käiväd `tütrikuie `juures, sie on `luodos

`ükski `vaprik ega `massin ei käi `ilma juhita, kudas sie `luodus siis käib, ikke on oma juht, jumal ikke piab õlema

tämäl on silm `aige, sie on jumala `luodos (sünnipärane, paratamatu, inimese tegevusest sõltumatu)

kabusta `taimed, pisikesed `jusku `luondased (loode, alge), `alles luond vai `sündind

sukka `luondane `seisab kudumatta

`luondane õld `väljäspuol emäkoda, sie ei jäe pidama

miniäl `läksiväd vered `lahti ja `luonostane (-se loode) kukkus põrandalle

inimestel on `lapse koda, `luomidel emä koda (emakas)

[lehmad ja lambad] `laudas kuos ikke, iga luom õli ikke eräs `sahtlis

`metsä `luomad on kole `erkosad (erk, ergas)

`õlgu sie inimine või luom, ikke tuleb `eŋŋe õhk suust `välla

(noomivalt, haletsevalt) inimene sedä `ilma `luodost ei saa inimise `lapsed kõik `muutada

`lähmä `luomi `juotamaie (juua andma)

mõned `niidavad suost `pilli `ruogo, ehk suo jõve (jõhvhein), sie on `luomide alus kraam, pannasse `luomidelle `alle

ma võttan `luoma ehk `lapse oma `uole `alle, ma `kaitsen tädä

vie sie `luomale, sie on kala vesi (kalapesuvesi)

kanapime õlen minagi õld - - jäin kanapimedäst (hämaras ei näe)
siis sai `luoma`maksa `keita, siis seda `auru `silmide `pääle `lassa, sie võttas `välla

(loomade, lindude häälitsusest) `luomad `ammuvad ja `karjuvad

(kaera osadest) rukki `põhku ikke `panna `alle, `õtra või `kaura `põhku, sie on `süögist jo `luomadelle

`kuski ei õle `ninda `kehvaid (kõhn, nõrk) `luomi

olema tämä `peksänd `luoma `ninda‿t kepp `killendab (narmendama, kestendama, marraskil) kääs

`luomad `tarvis `kinni `panna

ku `luoma tappeta, siis ka `tõine `oiab `kinni

üks luom ehk inimine on `kirgas (kõbus, terve, elurõõmus), ei õle `lotsis

`luomide klaminattest (siseelundid) `keidetä `sülti

mets `luomad ei jää kodo pidamaie, kodo`luomad on inimistega õppind

latt on `sinne `kõhta [nagu] `luodud

pisikene luom `sünnib, juo `koiberdab

(hobune) obone `korskas [hirmust], sääl õli vist `metsä `luoma vai midä tämä `korskas

luom on `lahja kui krobi (kõbi, kronu)

`aptegist `tuvvasse `luomadele `kulla lehe paberi (arstim)

pasunaga `kuuludetta (märku andma) et `rahvas ajab `luomad `karja

suur luom ehk suur inimine nagu kõmakas

`piened `kõrred `annetasse `luomale ette, jämedad `kõrred `saavad kattust teha

`luomad juo `kεiväd lage, `sõnnik on nii `kõrge

kõlblik olema tegin alusse `einä, `luomad ei süö, aga alussest käib küll

luom `kärgib siit üle `aia `viljä `mennä

nirk on teräne `kärme luom

`luomad `kärväväd `vällä, ei lähä edesi

(lülisamba moondumisest, tööst või vanadusest tingituna) sie on `küürägä mies, jumalast jo `luodud küür `selgä

luom lapperdab (kooserdama) `käiä ja `kõndidä, ei süö `paigal

mene lase `luomad `lahti

ovostel `onvad `latrid (lahter tallis), `luomidel `onvad `kütked

sie õli `luoma rabaduse roho, vanad inimised `ütliväd `lendava kivi

`kaalus, mittu `luodi (loodiraskune kaaluviht) õli `värvi

(rõht- või püstasendi määramiseks) ehituse `miestel on luod, `pannasse `asjad `luodi

maa saab `vällä `luoditust (nivelleerima), võib akkata kravi `kaivamaie

(täpses rõht- või püstsihis) `luodis maa, ei õle mäge egä `küngäst sies

põrand on `luodis

(imestust, masendust jne väljendavais ühendeis) oh `luoja jumal

(kudumistööd alustama, silmuseid looma) vanamor akkab sukka `luoma

läks külä `kaŋŋast `luoma

`kartulid luob juo `alle (valmima hakkama, vilju vm taimeosi moodustama)

(kuhja tegema hakkama) täna `tarvis akkada `einamal `kuhja `luoma

(käärlaud) luom`lauva ois oma kääs ja ajas `käärbole

`luomolik

toho `kiskumise luda [on] `luoma `sääreluust

(`luomostamma = noota vedama) `nuodaga `luomustab ühe `luomusse, viab kala `kalda `serva `unniku

väsind nagu luond kuer tuli `tõine küläst kodo

luonus

luom tappetasse ja `lõigetasse `lõhki

losakil luom on löttäkalli, ei õle `aige egä `terve

lihunik lei `luoma maha, `kirvegä `lüöväd

`luoma karv lei `lahti

(magada laskma) `maatab `luomi ühte puhku ei aja süömä ei


Jõhvi


mõnel on kõhe `luanustase `silmad pialuu sies

`luoduseviga

(kohitseja, Vene: konoval) kanaval kohis `luomi

kevätänd (kehvaks, kõhnaks jääma) luom, `tõugud `seljäs

üks va komet (veidrik, veiderdaja) on õld, `mõisas - - võttand `luoma `sarvist `kinni

luom akkab kuluma (vananema) ja `kuivama ja lõppema

sie on tugev luom, on `ennast täis lihutand (nuumama)

poiss - - `kuolist tuld, tuleb `luodima

`tuulispask on `luoduse tüö

`luosin `kinda, tegin `luomusse

`käisin `tõises peres `kaŋŋast `luomas (lõime telgedele panema)

luupainaja sel `luomal on nüüd luu`painija


põhja-Iisaku


(suremisest) jumal võttas `lauda ja `luomad

jumala `luomake

(kanarbikune maa) siin kanermikkudes pole `luomal midagi `süia

kidud (kala rapped) `saavad `luomadelle

aja `luomad `kińni ja tule `õhtale

kolar luom `täidab oraselle

mis luom sie lamandikkusi (lamandus) `viĺja `sisse teind

oma `lapse aruga akkaned kodu `luomi `toimetama

sie (lohakus) luhakus on kuhe inimese `luomusses

(midagi lohakalt, hoolimatult tegema) `lohmab `einad `luomale ette, kuda `juhtub

juo sie kell läind `luoja `karja, poiss `pillas maha, enamb ei käi

(näpits) `lõksuga `pannakse luom `kinni, lõks läeb `rõnga `külge


Vaivaro


`luomad on janosed

(lahja, kehv) `joutu luom

no siis `tarvis ikke ruttada kui saad ka `päiva `luojast kodo

`luoma sisi`kunnad `öellä kidamed

(kiin Hypodermatidae ja Oestridae) `luomad `kartad `kiili, `kuulod vaid sedä `kiili `laulu, siis `juoksod `ullemast

`ilveksed on `kiskojad (kiskja, murdja) `luomad

eks se kogelemine ole `luodu

`kontrahis [oli] kohe `kirjudettu‿t, `luomade `juotmise ja `lamba pesemise koht

`jaagop̀äiv `luodi kuu

(loodimisvahend) `luodi `lauda minega `lueda

(linnust, kalast, putukast, ussist) öröläine, sie on ka üks tikke `luoma

(käärpuud) `kanga `luombud

nied on `piened, pikkaraised `luomukaised, `kirbu sugused

(lahjuma, kondiseks muutuma) `luitund `luoma, `uonokaine `luoma, luud on kaik lakkel

päivä on madalal päivä läht luoja