kõht(last) kõhokaĺli kõhe(ldan)

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


kuer on `võõra inimise `kõhta (vastu) vali

sie on sinu kõhane (sugune, sarnane), sie `passib `sulle

sie mies on minu kõhaline (kellegi vääriline, võrdne)

`õstasin pisikese kõhakese (koht) omale, sain ka pää`varju

ku ma süön, siis siit kõhast akkab kibedä (valusasti) `aigetamma

(kokkukeeratud) hernekimp `erne tüvid `kiereti pune - - mõnes kõhas `üellässe [seda] `erne aod

(reumast) `juoksev `aiguss on midä inimistel `juokseb ühest kõhast `tõise

vahe kõha `pääle `panna `tõine kivi, kui `ahju tehässe

aga siis sie rättik õli siin kesk kaba kõhas siis

kui `räägib seda ühes kõhas ühtpidi ja `tõises kõhas tõistpidi, siis on `kaksipidi (kahetine, kaksipidine) jutt

`kange `kierlemäie (keerutama, visklema, mitte paigal püsima) ühest kõhast `tõise, ei õle `paigal

muud ei tie, `muutku `kellerdad (asjata sebima, ringi jooksma) ühest kõhast `tõise

juo `preili sai kõhale (aru saama, taipama) [arvas mõistatuse õieti ära]

ei saa egä saa kõhale, kuda sie `massin käib

eks sääl `linnas õle mõnest kõhast (seisukohast) ia elädä

(paiguti, tükati) kõhate on [maa] `paljas, vesi `vällä võttand nied kõhad kõik

(lähemalt piiritlemata) sie on kõik ma`i·lma kõhad läbi käind

`tühjäd kõhad (oimukohad)

rendikõhapidaja kohoss õli, pidi tegemä `mõisale tio`päivi

kõik kõhad on `nõnda `kuivand, ei õle mitte `vihma `tilka tuld

tuul puhub nüüd `nõnda `kurjaste, kõik kõhad (kangesti, väga, kõvasti, hullusti) mürisevad ja mühisevad

inimene käib ühest kõhast `tõise, ei õle `paigal `kuski (kuskil)

`uksed `käiväd kõhassutte (kohakuti), üks uks paremalle, `tõine pahemalle

(reumast) eks sie va `kõndija õle, senel `aigussel on mittu nime, käib ühäst kõhast `teise

luom kie ei `sõisa `karjas, kolab ühest kõhast `tõise ja `kõnnib

luom `laagerdab ühest kõhast `tõise

(kiirest käimisest) `lemmeldab `käiä ühest kõhast `tõise, on `kiire `ühte `puhku

kui vago läks kõvera vai ei õld `sirge, siis `võeti ühest kõhast `rohkemb, `tõisest vähemb - - sie õli `liiumine (`liidumaie: liidun = õgvendama kündi)

`liidusse kõhast `annab usina järele kui `murrad

`tienistuse kõhas tuli viel (täiendav) lisa `aasta `juure, peäb rahul õlemaie

mõni on `kange `lonkimaie, käib ühest kõhast `tõise, ei taha tüöd tehä

`ahjusuu kõhal õli kamina sies `lõõsaauk (lõõriauk)

kui üks mädänd asi lähäb `katki, siis on lögä kõik kõhad täis

välk lei `sisse, tuld keik kõhad täis



kukkus kõhokaĺli (kõhuli)

`päivä läbi kõhokaĺli maas

kui kõhuvalu on, tuleb iil juo siest `iugab (korisema, valutama)

inimisel on kõhu`kuobas, kõhu`kuopas sisikond, ku `sialgi

`ilma kõhuta mies (sale)

(armuke) kõhualune on juo `raske (rase) ja magu suur

[poeg] suri kõhutõbe (düsenteeria)

kõhutäis süä, suutäis `viina, `piibutäis tubaka, nied ei õle `võlga, ei tie maja `vaesest

(ogalik) `luukaril on teräväd okkad kõhu all ja `seljäs



`vargade `kõhta, küll `viisusin ja `lummisin, aga ära sain `salme `pääle (saladuse jälile), tabasin `kinni

kuer on `võõra inimise `kõhta vali

arst ei tiä sene `aigusse `kõhta midägi `rohto `andada

kübär pääs, kört `loksob kõhus, `üöldi `vaisemma inimise `kõhta

sia `kõhta `üella kärssnenä

`selge õlemisega mies, `räägib `kõhtlast (korralik) juttu alali

`naine on `kõhta (pea, peaaegu; Soome: kohta) sama vana kui `mieski

(vanasti) `ennest ku `kõhta `pieti `orjadega, siis õli `orjaid pali

kust `aigus maast `külge akkab siis sie kõht `engäb

kui on `issundasi (taim) `paksust - - siis vähendetta ja `panna `tõise `kõhta

kus vie `juoksu kõht (veevoolukoht), kus vesi `liikus, säält saab [kala]

(liite-, ühenduskoht) `jätku kõht

`enne ei õld `lapse`puudri, sis `pandi linase`riide `kaabet `ellitund `kõhtadele `reievahedele, `kaindla `alle

üks kadinatte (kalts, näru, räbal) kõht õli sie kurustik [rehetoas] (aganik ~ kurustikkus õlivad kõik kadikad ja `värgid)

`lapsena sai `kalja rabast kõhe kõht täis `süiä

(pahkluu) `keträs `kondi kõht

kie pali süöb ja juob, senel kõht `keikos

`kimmergu on `paskamise kõht

[öeldi] kas on `keslik (kõht) täis ehk kere täis

kõht on `kinni

juo akkab `kirkama, akkab `praavima, kosoma, `luoma `kõhta `üeldi

jala all tühi kõht (jalavõlv)

minul on peris `õssetud kõht

(ameti-, teenistuskoht) tämäl midägisugust `kõhta ei õle, `ilma kõhata

(kehaõõs, tühemik) kõhumää `kuobas on kahelpuol `kõhtu

(sääre alumine, peenem osa) kuot on sääreluu `pienemb kõht `keträluust üläs`puole

tämä `õtsis neid `kõhtu ka, kus maa sies vana `kulda on

oma kõht `kupjass

võttab vähä kõhu`rohto (viin) - - pali sie kõht sis kõhu`rohto `kannatab

`pesti sappiga `külmä`võetund (külmast kahjustatud) `kõhta

kui tie on vajund `alle `puole ja jäänd vähe `tõine kõht `kõrgemast kui `vihma on sadand, siis `ütlema et siin on tie `küüras (ebatasane, kühmjas)

(väljas, peavarjuta) lageda `taiva all - - ei õle `kõhta ega `paika

`poiste ja `tütrikuie `kõhta `ütleväd [et] `liiberdavad (/-mma / lipitsema, mehkeldama) `tõine `tõise `ümber

`kolme `kõhta `ilma rahata `menna ei saa: kiriku ja `kõrtsi ning `litsimaja (lõbumaja)

`undi `nuiad - - siin `kraavides `kasvab, kus tümä on ja `niiskene lodo kõht

kuer sittub iga `kõhta ja lohotab (laotama) kõik kõhad sitta täis

`õuve pääl `lauda ies nõdu kõht, `vihma ku tuli, sis `lauda ies kõhe suur loisk, `loisost läbi paha `lauta `käia, sai kividega `täitä `lauda edine

`lõmpsi `kiirest kõht täis

`poisid `ütleväd `tütrikuie `kõhta, on va lottakad (inetud; lõtv, lotendav, vormitu)

linna rahvas praigagi ütleb maa rahva kõhta: sie on jo maamats



ei `räägi `õtsekõhe juttu, `muutku kogeldab (põiklema, vassima) `siie ja `sinne

kõhe (otse: vajalikus suunas või asendis) vagu, oboselle `õisetasse

`augud `piavad kõhe (kohakuti) õlema

(võrdlused) suges pää ja lettis `iuksed õli kõhe ku `iiresaba taga [vanal naisel]

(mesikaste) magusa kaste sedä sadab ülevelt maha enne jaaniba ja peräst jaaniba ennemast minu isä ütles et [kui nad] käisid metsas õitsis siis puiest tilkus kõhe maha panid tohod alle tohode pääle tilkus siis säält lakkusivad

(helmerida) `elme rong kõhe [kaelas]

`torka elusuon (arter, tuiksoon) `katki, siis elu lähäb kõhe usina `vällä

kui emädä ei õle siis `lähväd [mesilased] puust `vällä kõhe

sie `naine on kõhe ku emäne kass iga `aasta tuob `lapse `ilmale

`erkosa unega kie une piald kõhe (lausa, suisa) `kuuleb

`ilge on `rääkida kõhe sedä `asja

tegi kõhe tüöd ihu `eŋŋe puold

laps kukkus `eŋŋetumast (ilma eluta, surnud)
kukkus `eŋŋeta kõhe

nüüd on `neskene rull kõhe kenega ivab

(hobusest) kui `tõmmasin `õhjad `pingule, siis obone läks kõhe `neljält jalalt (nelja, kihutades)

(juuritud puust loomuliku kõverusega) jalas `kasvand jalassed, kõverad `kasvand kõhe

`jalgu alune `õige `kiigub kõhe

(otsejoont, kiiresti) vägi jalu läheb rikkast, kõhe vägise läheb

nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha

jumalast `luodud kõhe üks `aiguss ja tõbi inimisele, sedä `üellässe viel `kahte pidi, jumala `aiguss ja `surma `aiguss

piab kõhe juttud maha kui tuleb `sisse, perä ei `lausu sõnagi

sie asi `trehvas juttust tulemaie, siis `ütlesin tämäle kõhe `vällä midä `arvasin

`tütrik on tehend kõhe `silmide `pääle (eest lühemaks lõigatud ) `juuksetukka

kui õlid säält (pudrukeetmise) `juurest (lähedalt) `välläs, akkasivvad kõhe paa `põhja, `kõrbenemma `läksiväd

kirskala tuleb kõhe jäie (jääde) järel

võttab kõhe `järsku maha, võttab kõhe `järje `kannuga

ku nied kala `näevad, siis `süövad kala kõhe `välla, senepärast nimidetta kala`kullist

`luodod kõhe vesiste `silmadega - -, on kõhe `silmad vie `kalkevil

vana `kalkun, ega mitte midagi saa senele `üölla, kõhe lähäb ari punasest (äkilisest inimesest)

`vihma `kallab kõhe nagu `ämbri `servast

ühed `niiskesed takkused `kangased `sielikud õlivad `lastel jala`kandani kõhe

(ülekarastamisest rabe raud) `karge `kerves on ku `kuuse `õksa `raiud, siis lüob `kervel kõhe tükki `välla, sie on siis `liiga `karge

on juost `undi `karjad (parv) kõhe

kui vähe vett on, siis (jões ajuti kuiv) kari`pääline on kuiv kõhe

(kartusest) pagema `õtse kõhe `karkus menema

(kartulipealsed) `kartuli `varred on vägeväd, ilusad kõhe

(eluase) mul kattusse alust ei õle, kuhu lähän, kas mene `metsä `kuuse `alle kõhe

ja [karu] kõhe tuleb kõ˛e `täpselt `pääle nda‿t lume pilv kieb (keerlema, lendama)

(kirikuteener, kellamees) `kellä`lüöjä saab keriku puolt `palga, sene `tarvis mies kõhe

kõhe püäb tõist sõnudega `tõmmada ja `kelmada

õlu on isegi `kange - - kõhe kihastas (joovet, uimasust, valu tekitama), käis `jalgust ja pääst läbi

on üks `vaivane `kiipsak (kõhn, kõhetu) ja `kontine

ma jättan kõhe `kiustu peräst tegemätä

klõbin [lehma] maks õli `puhti kivi täis ja ku võttid se `maksa kää `pääle siis nda ku kive kotti, klõbises klõbinall kõhe

egä tämale vähäsest saa, `viskab kõhe klõmaka `alle, tieb `klaasile `põhja `pääle

kodo `ümber `nindasama kõheldan (kobestama), üht `asja ja tõist

parandama, kõbima vanad `asjad tahavad kõhendada

akkan pesu kõhendamma ja lappimaie

(tuld) õhutama, segama kõhendan tukkid kokko, põlevad ilusast `vällä ühes kuos

maad tuleb akkada arima, `kündama ja `äästama, siis sie on sie kõhendamine (kobestama kündes, äestades)

tämä on kohevil (~ kõhevil = elevil, ärevil)`ühte`puhku menos

kääd õlid mul kõhe `külmäst `kompos (konksus)

`kiegi `ütleb, et sul `naine `ninda `kontine, sis kõhe [mees] `vasta, et `kondiliha on magus

`võerad ku tulid, sis [lapsed] kõhe `konko (varjualune, onn jahimeestel)

`kuolivana (koolivanem, talupoegade esindaja, kes tegeles kooliasjadega) käis ka sis, ku `lapsi pidi `peksetämmä, ise kõhe `peksäs

sie vedo `kuoris (kurnama, vaevama, väsitama) `ninda obose maha kõhe et

võtta kõhe `kopraga (pihk, kamal), kie sis üks`aaval `jõuvab `marju noppida

no `kopsikud (viina mõõdunõu) on kõhe sääl `männi `küljes [vaigutamisel] sis sie tõrv `juokseb `sinne `sisse

kotterdab (kohmitseb) ja kotterdab, pane [asjad] `tõinekõrd kõhe kää järäle

`sõrmed `viavad `krampi, kisuvad `konkso kõhe

(kõhr, krõmpsluu) krõmps kõhe krõbiseb, `tunned et on krõmps sies [kõrva katsudes]

(kärisev, räme) kräbeda `äälega, kõhe nigu `piergu kisub

(käreda häälega rääkima) kräbiseb kõhe ku `pierukõri

meie elame `kuiva maa (maismaa) sies kõhe, et ei õle vett `ümber

sie inimene on `endast kõhe `surnust kukkutand

(kõritiisikus) `kurgu `tiiskus tappab ka kõhe maha

ke teist tappab - - sie on täis `kurjategija kõhe

(ähvardamisest, peksa andmisest) `selle inimisele on `annetu ia mats, `ambadki on `kurku mend kõhe

ädä ei õle, õlen kõhe `terve, aga kõdunen (kiduma), ise `tunnen

midä sa kõheled (viivitama) sääl `ninda `kaua, kui et saa `mendost

(kibelema) kõheleb menemä

midä sa kõheled `ühte `puhku, paigal et õle

(elevil, ärevil) kõhevil `ühte`puhku, tahab `mennä

`tõine, kui vihastab, siis akkab kõhe näust kõkketamma (punetama, lõkendama)

`taimed `mustavad kõhe, nüüd akkab `sõnnik alt juo kõmu (ramm) `andamaie

`erkos `kõrvad pääs, mene kõhe tasa, aga ikke `ärkab

ei saa juo `süia midägi `asja, maos - - `kõrvetab (seesmisi valu kirvendusi põhjustama) kõhe

`ninda `kõrvetust (kõrvetis) ajab kõhe, `rinnad põlevad kõhe

sie elo on `õige kõva kõhe - - `nõnda `rasse elo

sie on üks suur ja jäme `kõõrutamine (halvasti laulma), `nõnda `irmus on `kuulda kõhe

inimene on `nõnda käbarass (kõveras) `endast kokko vedand kõhe

täis `õtsekõhe inimine, ei käi `poistega `ümber (liiderdama, vahekorras olema) ei kenegagi

meri käib vai `lainetab, `valges `kopros kõhe

`naabru`naine ku leis `karjatielt käkki`unniku, sis kõhe `põllesaba üläs ja käsidegä käkkid (sõnnikupabul) `põlle

ehidettu kõhe `ennevanast `nindä kämärässe

`akna`pääline kõhe `kärpsi (väike kahetiivaline putukas, peam Musca) täis

(kihla vedama) `lüöväd kätt kõhe, `kumma valitsus `õigest jääb, `kumma valest

`iuksed `käuras (käharas), `luodod kõhe `käuras `iustega

eit `külvas (maha puistama, laiali laotama) `jälle `tuhka ja `suola kõhe `ninda et krabises `tõise `jälgidelle

(nõnda) nda `suured lademed [seeni], et võtta kõhe korv täis

(lamandunud viljast) kui vagane pien vihm, `ilma `tuuleta, kõhe lademes on rukki maas

säde kui tuli `ahju suust, läks kõhe lage

nüüd mõni kõhe võttab vett ja lagistab (läigatama) [sõtkumisel] `sisse, siis tegi küll `leiva vesisest

kui `pasknäred `lendäsiväd `metsas `tiede peäl, õli kõhe sula `lahti

minija õli `kuivetand kõhe ja must ku `kõrbend `lambajalg (tumedanahaline)

süöb ja laseb `persest `vällä kõhe

`polkada, sedä sai `ninda `lehkidä kõhe‿t

nüüd `ütleväd põlendikku `aiguss, `enne õli `lendav `aiguss, kui äkkiste lüöb kas inimisel ehk `luomal `kopso ehk `suolide ehk, siis sureb sõna päält maha kõhe

kevädel kui sue tuleb, `ninda kõhe nämäd (kärbsed) `lennotavad, tulevad elo

()lesta viskama `niisikesed õhukesed pae kived, sai sedäsi alt käe visata, siis läks kõhe mittu `kõrda vett `müödä edesi

libekiel `kuuleb midägi, siis kõhe `kiirest `räägib edesi

ahuss õli `kõrge, ligi laest `saadik, obone sai kõhe `punnida sääl

peremehed tulid `ommiku siis noh, pääd parandamma, noh `napsu võttama `lihtsald kõhe tulivad

(teritamiseks noaga üle rihma või luisuga üle vikatitera tõmbama) `liipimise rihm sai naha `küljest `lõigatud, puu `pääle sai `panna, õli kõhe `selle jaust

on kõhe logard, `küined ei akka kuhugi tüö `kallale

kõhe `läksin ja `loitsisin (noomima) Jõhvi- - [et] võttid `ilge `naise

kuer on kõhe `luodod tönnsaba

`tõine inimine on kõhe loro, ei saa aru

`tõine on kõhe `luodod ludus ja `küürus

mul läks `kõrra `peiglaluu `paigast ära, `läksin luu`painijalle kõhe

tõine on kõhe lõdus (lahke, sõbralik ), `lahke igä ühe `vasta

kauss õli räbäli kaupmehelt `õstades kõhe `lõhkine

mõni `suolab [liha] läbisegämine kõik - - lüöb kõhe taid ja pekkid kõik läbi segämine (läbisegi)

(tuulest läbi tõmbama) vähä `läigästas `tõmmamise tuul, sis kõhe akkas ruos

kie ikke `ambad `külge lei ja `ammustas, sie suri kõhe

`klüöperil (kiirkäskjalg) õlivad `säärä`marjad ärä `lõigatud ja `klüöper õli ka kabutud, nied õlid `kerge jalaga, `lendäs kõhe ku lind

lehm `andas täna kõhe `lüpsiku`täie `piima


Jõhvi


kõik kõhalõlijad (päral, saabunud) `rääkisivad läbisegu

aga isand on õld ikke ühä kõha pääl (samal kaugusel) `neie taga, ei õle maha jäänd

`küünärnukka kõhast `läksivad `varrukad `kitsast

`kapsaid `laastama (lehtedest puhastama ), `nuaga `lõigeta praaklehed ja `ussitaned kõhad `vällä

(püsimatu, lohakas) lapperdus - - laseb ühäst kõhast `tõise - - `kuski `paigal ei `sõisa ja `ükski tüä kättä ei akka



`istumise kõht ehk `istmik

`kallaspapp tegi tuld (randumiskohta)
`kallaspapp sie `kalda pääl `vahtis kala `parvesi, täma `andas `märku kui [paat] sai kalude `kõhta, kus õli `tarvis `nuota `luua (noota sisse laskma)
`kallaspapp sai puoltõist [jagu kalasaagist]

mehe `kõhta nagu vähä `kerge

nüüd on `jällä keskpaik `kindel (kõht täis)

mõni `ütläs tigeda naise `kõhta, kui `naine `riidläs, `naine nigu kodukaru `tõisel

õja kõht (kuivanud säng)

`napsu võttaja inimise `kõhta `üäldi - - pia kõriauk `kuamal



(soolte kirin) `iivendust kõhust on `arva `kuulda, ta akkab `ninda teravast `piale, läheb `alla

õli kõhukali `kuarma `õtsas



pernane pani kõhe `ärslovid (rupskid) potti [keema pärast seatapmist]

ned `käispäd - - nied on `õlled kõik `pärlidega `tehtud kõhe ja ilustettud (kaunistama) ka ja

kübär pias ja ikke kõhe isand mis isand

`istusivad kõhe `kaelassutte (kaelastikku)

külvi nädäläd õlid, kalenderis õlid kõhe (kirjas)

(vallatu, üleannetu) `kelmi `vahtimisega kõhe

`silmä `ambad, nied on siin puol puri `ammaste kõhe (ruumiliselt vahetult, otse)

minul õli jala `kannas [soolatüügas], ma `koukisin ise kõhe sukka `nõelaga `ümbert `lahti

(kerge saanitaoline sõiduregi) `kreslik ei õle `ninda `lahtinane kui regi, on kõhe ühes tükkis

köhisin kõhe punast [verd] `vällä

`külvi nädäläd õlid, `ka·lenderis õlid kõhe

kõhe `laamalt `ütles `vällä

[torm] `murdas kõhe - - `metsa kõhe maha nigu¦ks `luogu võttas kõhe (tormist)

sie on ikke kõhe täis `sündind lugu (juhtum, sündmus), mis ma õlen ise oma `silmägä nähänd, sie ei õle mõni akkaja lugu (väljamõeldis) ega `luule lugu

mõni inimene on `luine, luu `unnik kõhe

`lõibu kivi õli põrandaga tasane kõhe (senel lõhuti `lõibupuid)


põhja-Iisaku


kõhakuta



mul teda kõheste vaja ja tämä veel `augub `vastu

tia mis kõhul viga kippub `iivendama

(lamba kõhualune vill) kõhualusi `korjand jo ulk, `vaatab keda `nendega tegema akkada

[lamba] kõhualuseid `känkaraid ia (hea) `villaga `ühte ei `pandud

obune läks tee pial rakkest `lahti, ei old kõhualuse `rihma

littur (-i = halljänes) on all jäness, kõhualune `vaalakas


Vaivaro


oli maas kohulle (kõhuli)

sedä on meil elo`aiga `räägitu ja kohe nii `kintlast

nuo `muotoril oli kajut ka sies, kus `massina `pääle kohe vesi ei lähä

seda `tundo kohe `kaugelt jo, kus on `silmu kala sies