idä idull idend

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


idapäidi

`ommiku ehk ida
meri`miestel on ida

läheb ikke idanemma (abielurahvas saab ikka lapsi)

(arenema, edenema) puu idaneb `siemest

(vinduma, hõõguma) tuli idaneb `samble sies

`mõisas põletetti süsi maa sies - - sääl all puud idanesivad ja said süsist

ilus `pulske `õtra ivä - - aga nää, idend `vällä ei aja

kui õras jo ide ajab lagele, siis akkab `kasvamaie

mene idendä `kartulid `vällä

idutama `kartulid saab idundettud

mittu kõrd tuleb idendada

`kartulid on idul

rukki on idul jo, `õtsad `näivad

`ilbud `õige idust (hõredaks kulunud) mend

vana `riide `aukusi juo täis ja idul puha nagu `varrastega `puisetud

tegelikult `kartuli idu saab ise enesest rikkutud, läheb `katki

idi|k g -ke

(inimesest) mitte `ühte idike (hingelist) ei õld [kuskil]

me õlima pisiked idiked (jõmpsikad) viel

p idikä

`ühtki inimise idikä sääl sies ei õld

`rohkemb ei õle kui üks `ainuke idikas (naljaga) `ongi `laudas

kakkutuul on `kaunis tuul, `lõunatuul on lõbu tuul, idatuul on ia tuul

madu ussi kie tappas siis sie oidas jälle sene puu ehk keppi ehk `alles - - `miska maduuss tappeti


Jõhvi


vesi on ida `tuulega paus

siin pole idikagi (mitte kedagi) näha

`riide on idule mend

`ninda idust kulund, et `torka `sõrmega auk `sisse [riidele]

[riie] idukesest kulund

kevade ja suvel idustasime (idutama) `kartulid

tõisel `päiväl õlivad [linnastel] jua jalad all, aga siis `uadeti `ninda`kaua, kui tulivad idud ka lagedale

`ninda `kolmandel `päiväl, siis õlivad idu `õtrad ka lagedal

majapidaja võttas luuvva kätte ja läks tänava pühkima


põhja-Iisaku


nied `püksid on ka vanad idud juba

kartulid tuleb jo teist `korda idutata

kõik `väiked kalad olid idikad

vahi kus idikad mätta `juures `mängivad

`ossa igavene idikas (kirumissõna), vahi, mis tegid


Vaivaro


idä g idä

`läänetuul toi kala, aga idatuul vieb `pannuldki kalad menema

mitu terä on idänu

püha`päivine tüö ei idäne üväst

`püksi `persetagune on idukaine (hõre)

`püksi `persetagune on idulaine

(rabe) idumaine `niiti `katki mänemäs

`kartuli itte (idu)

idi|ka, -kä g -ga, -gä

`vainu köüs on `pieni idiko täis

kala lähto ring aia, kierä terävä nurka, aga siis on tämä nii eksind vällä, et pano kohe `juonega `matka;
puusa ankrud olivad sääl - - matka suu pääl et oidasivad `matka (mõrra osa) iast `lahti


ida g ida (spor R S L KPõ, Iis, Trm), ea, ia (Jõe Kuu Hlj SaLä Hi Hää);
idä g idä (Vai, Khn), iä (Kuu)

1. ida(kaar); idatuul (R spor L KPõ, Iis hv Trm) `paadi keul ida `kaudu `ringi `kierada,

kui merele lä ̨eb – `jälle taba Jõe;

`luiked tulevad siit länne puolt ja panevad ida `puole JõeK

2. kirre; kirdetuul (S Noa Rid Tõs Khn Hää Ris hv Trm)

tuul leheb ida, puhub iast;
kui `talve külm ida tuul on, siis `eetasse ka, et ida iniseb; tuul on ia pöhja vahelt (põhjakirdest),
tuul on iast maagere pool (idakirdes) Khk;

kahessa tuuld me tääme: põhja, `lõuna, meri ja mets, `lu̬u̬de ja ida, `kärme ja lään Hää;

täie idas (kirdes) Ris