kurimuse kurikas kuru kurjustab kurina tanav

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`kurja `ärgidelle `pannasse `rõŋŋas nena

öröläne `niulab, siis on asi kurjemb (raskesti talutav)

tämale on nüüd kuri tuju `pääle tuld

sie on nüüd kukkund (äkitselt saama, muutuma) `õige `kurjast

`undil on `kurjad (suur, hirmus, kõva, kange, tohutu) `ambad

kenel on `karmed `karvad, sie on kuri ja tige

kuri unt võib `karja `tulla

`mõtle ku pali ma nägin `kurja `vaiva

`annad `õhjad `kurjale (kurat, saatan, vanasarvik, vanaõelus), ajab obose `metsä

kes `kurja (halbus, kurjus) teind, sie `kurja `vastab

(sõim: kurivaim) eks ta kurieläjäs `murdand `lammad

sie pime kuri tahab `õige `välla ajada

kas sa nää kuri`konti (kurivaim)

vot kurinahk (kirumissõna), `meie isal `läksiväd `kindad ja saag ja

siga kuri`sinker (kirumissõna) kusi künä

sie on kuritüö (kuritegu), kie tõist varastab ehk tappab ehk põletab

ke teist tappab - - sie on täis `kurjategija kõhe

oh sina kurivaim (kirumissõna), õled `kiustlik `kangest tõist inimest `kiusama

`lapsele `kurja`silmaõli (arstirohi kaetamise vastu) `aptiigest sai küsida, punast `karva, kui last õli paha `silmaga vahitud

sie `naine `õskab `nõnda `suure `suuga ja `kurjaste (tigedalt, kurjalt) `rääkida

tuul puhub nüüd `nõnda `kurjaste (kangesti, väga, kõvasti, hullusti), kõik kõhad mürisevad ja mühisevad

sie (korjus) `aiseb `nõnda `kurjast, et mitte ei `julge sest `müöda `menna

sie `ühte `puhku `kurjustab (pahandama, riidlema) `tõise `pääle

pisike poiss, aga kuritab (suitsetama) `ninda et

(kütma, kuumutama) kuritab tuld, tieb tule maha


Jõhvi


`kukla pääl on `kurjad täid ja `õtsa ies on `õelad täid

kuri koer ikke `õue `oiab

`katsu et sa kurielajas kaud siit

ah te `lapsed, `kurjad`luomad, `jälle tegite pahandust

kuri vaim tegi `kuerast enese, `vaimu `kombel käib, ei õle liha ega luud

`uata sa `kurja`ilma`kaigas (sõim), küll ma `sulle kättä tasun


põhja-Iisaku


(suguhaigus, süüfilis) kuritõbe - - `tõivad mehed `kruonust

ega ta `kurja tie

uh misuke kurilane (kirumissõna)

neist `kurja`luomadest `sääskedest `lahti

vahi sel kurinahal kuorm juba pial

(kirumissõna) oh kuripatt, `jälle lõng `kat́ki

mis tal, `kurjal `vaimul, nüüd `ninda tuli takkus

`kasvatama piab küll ia, küll `kurjaga

ajasin suurt rot́ti taga, kurivaim `lipsas puu`riida `alle

kes kurivaim küll ta (ämbri) nii `lössi ja `lömmi (mõlki) on tagunud


Vaivaro


mahkmet (magnet) on üks kurja joudu

`jusku kurivaim tulo `pääle

`tahto `olla tige ja `kurjusta `ennast `kurjemmast (end kurjalt näitama, kurjaks pidama)

kurisu, kurikas, kurin

Lügänüse


hobusel `saksad `sõitasivad, kaks ovost ies, kie `pitsis õli, sel õli `kaulamus (”kaelatäis” kuljuseid või kurinaid) `kaulas

(kuljus) kurinad õlivad `kaulamuse `külles, kurinad nied kelisesid

emä käis tõi `mõisa`prouvalt `rohto `kurgu kõristamiseks (kuristama)

ja kukkuti (hooga alustama, midagi tegema hakkama) `jälle kurikaga sugema

kurikal on `ambad `küljes ja vars taga, peso `kieretasse kurika `trulli `ümber ja siis `vaalitasse

(kurisu) kuristikkud `jälle on kurimikku `augud, `suodes ja `põldude sies
läks `tamme `alle, kus õli vesi süönd sügävä kurimuse
kurismik kus vesi `alle `nielab
`järvel (Kohtla-Järvel) on `väljäd puha täis kurismikkusi
siin on `kõrged `kaldad ja `kalda all on kurismikkud, võib kõhe `sisse `minna `nõnda kui `kuopa
`siia on ia kurismikku auk `trehvand, vesi läeb `põllu pääld üvaste `välla
(kurisu, vee äravoolu koht) `väljäl on kuristikku auk, vesi süönd
kuristikku `augud, `ninda ku õleks suur kivi maa siest ära `võetud

`veskikived `tievad kurina

kui `veski käib, siis `veskikived kurisevad, `tievad jahu `pienest

õli mul kaks `paksu letti kui kurika

lüö kurikaga `pääle, siis lähäb pesu `puhtast


Jõhvi


`kangane pesu, ega `meie käsidega ei `õõruned - - `meie pesima kurikaga kõik

Kalina kurimik (kurisu) õli vanast `õige suur

viin lähäb tal nigu kurimikku

kurimus on üks sügav auk, säält `juokseb vesi `seitsmest kohast maa `alla, `juokseb kurimuse

kurismikkud, vie `laugenemise ajal võttab vett `sisse

pia `selgä ja siis kuristatta (kurku loputama)


põhja-Iisaku


vahest vats `iugab, koriseb ja uriseb kui kuri koer

Mäetaguse tie `äeres on kurimuse auk, kes `sinna ligidalle läheb, sel kaub maa `jalte alt ära

pesu `leotati libedas, `seebitati ja siis `latsutati kurikaga must `välja

peseb kurikaga pesu, `ninda kõvast taub, et `lopsud `kuulda `seie `saadik


Vaivaro


mies on `vällä kuristettu (kägistama)

(ta) kuritas (hoiatama, ähvardma)

`köster `rääkis `miule `aśsa lugu ja kuritas et älä sie ka kenelegi `räägi

tanav, kuru, kurustik

`karja tanav, kust kari käis, `nüüdised `rahvas `ütleväd `karja kuru

`veikesi kurusi (aiaga piiratud kitsas karja tee) on `metsas pali

`karja kuru läks `lautude `juurest `vällä

`luomad `käisiväd `karja kurudes, kolm kuru `lenksu (jõnks, käänak) õli, kust tuli `luomidegä `mennä

vanast `ninda pali kurusid ei õld, ku `krunti `pandi, siis akkasivad kurud tulema

(tarastatud karjatee lõpp) kuruõts õli sie plats, kus kuru lõppes, kus `aida enamb ei õld

kuru on `nõnda `kitsas, et ei saa kahe inimese `rinnagi `menna `ühtä, üks`aaval peradikku `luomad `pääsevad kurust läbi

majad on ridassutte ehidettod, kuru vahel, kahel puol kuru majad

üks kadinatte kõht õli sie kurustik [rehetoas]

`reie tua `ahju taga õli kolo `kammer (kuru, panipaik ) - - tüö `riistad `pandi `sisse

(katuse- või ulualune) kurus `onvad kõik tüö `riistad ja muu kolo

(kuru, aganik) elo`kamrist saab kurustikku

`reie tua kurustikkus õlivad kõik kadikad ja `värgid


Jõhvi


(kojamees) majapidaja võttas luuvva kätte ja läks tänava pühkima

kurul õli senepera aid kahelpual `vastas , et `luomad ei `pääsind `välja

(karjatee) kuru aid, kus on aid `tehtud kahele `puole


Vaivaro


`luomad `onvad külä tanava vahel

`karja käib `karja kuru `müödä

kui `luomad `käüdi , siis oli kuru , kust `luomad `käüdi `karja