kümmeline sadamesed tuhat

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


[külas] `käiväd `kümmikud (külakubjas vallaametnik; Vaivaro: n , g `kümniko), `annavad `käsku

mina õlen `kuvvet `aastat kaheksat `kümmend

`lammas `kannab kaks kümend kuus nädälä, - - siga `kannab kuus `tõistküme nädälä

(22-pasmaline suga) kahe`kümmine õli tihe, kahe`kümmisega linast `kuuti, kaks`kümmend kaks `paasma lai

õberaha on `kümmeline (kümneline), vaskraha õli `viiene

lue kahe`kümme ühess `saate

`kümmele panema `kümme `juure, saab kaks`kümmend

`tulga nüüd `omme `kello `kümmess `seie

sie kuok on `kümmest `raasukesest `lõigetu

`sinne on kasinast (napilt, vaevalt) `kümme `virsta

`kere·nski `nelja `kümme kobigane õli pisine ku `pitskituos, `kere·nski iga õli lühike (Vene Ajutise Valitsuse paberraha 1917. a sügisel)

osa tien `vankri kõdaruid (rummu ja pöida ühendav ratta), ühel rattal on `kümme kõdara

minagi `läksin `kõsja, vein `kümme `tuopi `viina

sie (piiritus) on siis `kaeksa kümend viis ja `üeksä kümend `kraadi (alkoholisisalduse mõõtühik) `kange

paremb üheksa `sõrmega isa `leiba `süia kui `kümmega `kruonot (riik, riigivõim) `tienida

kulis on juo `kümme `puuda

(kupuklaas või -sarv) `kümme kuppi pani `kaula `pääle, enämb ei `aigetand `pääle sene

`kümmendi|k

(kümneline) `kümmesed `jäiväd pidämä ja `viiesed

`niskesed plekk `lambid õliväd ja, `viie`liinised, `viiene õli sie `kõige pisemb, siis `kümmene

`kruonus on `kümmikud (järelevaataja), `tõine `soldat `pandi `tõise üle `kümmikust

`parti `mängimise `juures, nii mittu `silma õlen juo saand, `kümmikust (mängukaart) akkas lugemaie `ninda`kaua kui `ässäs `saate

`lapsokene saab juo `kümne `aastasest, akkab juo tüöl `käimä

ühes linakubus (kubusse seotud ropsimata linad) [oli] `kümme `kiskupihu

(kaaluviht) `kiirid akkasid jo `vierand `naulast `pääle ja `läksid `kümme `naulani

(suurem kaaluviht) `kaalupomm `rauast, kääpidemega, `nummer pial, üks tähendas `kümme `naela



kahe tõist`kümmekei·ste olivad, kõik õlid õed

minu emal õli kakstõist`kümme õdeda

aastas on kakstõist`kümme kuud

`mihkli`päiväst on kaks tõist`kümme nädälä `tuoma, `tuomast kuus `küündlä (küünlapäev)

mul on omalgi õld lehm , midä viistõist`kümmend `liitri `päivas on `piima `andand , viis `liitri `lüpsissest



(raha asendav maksetäht nt vabrikus) klubid, sada `ruplased ja kahe sadamesed

`miestel, sada nime neil keradel

`luomal on sadakõrik, sie on puha `lehtiline

suur külä küll, ligi (peaaegu, ligemale, umbes) sada maja, aga `vaesed kõik



kihutas tuhat`nelja `metsa `puole


Jõhvi


`neljätõistküme `aastane - - siis enamb `karja ei läind ja siis akkasin juba `üövli lükkämä

`lapsed `läksivad `kümmekeste (kümnekesi) `kuali

tie `ääres `sõisas `kümmes kilu`mietripost



`detsember on jo kahetõist`kümmes (kaheteistkümnes) kuu

kaheteist`kümmendelle läks järele

`neljätõistküme `aastane - - siis enamb `karja ei läind ja siis akkasin juba `üövli lükkämä


põhja-Iisaku


`kümme `kitse `süövad ühe `eina `kuhja `kallal = kedrus

isa oma `kümme `küünega kogusid (oma kätega, oma tööga), pueg `laskes kõik läbi

on üks `täitmata luom, `kümme `küünega (iga hinna eest, kõigest väest) `krahmaks igalt puolt kui saaks

täma akkas kohe `kümme `küünega tüöst `kinni