liig liiast

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


liig `paksu labaga `kirves

paha `leitse (hais) on tuas, mõned lasevad `aisu `liiast

ta ei `anna sedä `mulle, `liiate (liiati) sinule, `meie õleme tuttavamad

eks `tüösi õld jo küll, suviajal viel `liiatigi (eriti)

obosel akkab `juoksemine juo `liiast menemaie

(kitsekõrvaleht) `kitse `kõrvad, `einä sies kui `liiga pali on, siis ei `kuiva iast
`raske on `kuivadatta
`kitse `kõrva lehed – `metsäs `kasvavad `neskese `lehtise `einä `ulgas
`neskesed rohod, `kitse `kõrva lehed, `kitsad ja `pitkäd lehed

ku `liiga pali neid aganaid, siis `võeti labidaga `jälle - - `sinne kus õli sie tuul, s‿`pandi labidaga

kui on liha `liiga `suolane, siis pane likko (ligunemine, leotamine)

mõnel on maad jo `liiast kää

mida liig, sie liig (liigne, ülearune), ülekohos ei `seisa kottis

`tõine laps `peksäb `tõisi, tieb `tõistele `liiga (halba, haiget)

kui rukkid `onvad `pitkäd, siis `panna (lisa-) liig `parred (mõlemad osised võivad muutuda)

kui akkas üks riist `juoksemaie, siis `pandi (lisa-) liig põhi `sisse

(liig|silm (mõlemad osised võivad muutuda)= avaus veskitammis) kui on vett pali, et akkab üle `tamme `käimä, siis `tõmmetasse liigsilm lahti, `lassasse muist vett vähämast

kui `miski `liiga roppolt `räägib, siis `lohmib (sõnu lahmama)

kui puu läheb kahest kahe aaralisest kasvab neskene - - justkui üks liigliha (vohav kude, käsn), sie on mahi

vahest obone liiast juokseb jääb viimast pidämäie maltub


Jõhvi


talumies `kuarmas obust `liiga

kui lõng on `liiga kierd, siis `lähväd `krussid `sisse

ei õle ilusa `plaani [hobune], `liiga ludu `perse on


põhja-Iisaku


mis te `ninda ilatate (peenikest lõnga ketrama), sie on `liiga pien [lõng]

`liiga `veike küt́t (kütmiskord) sai

ega `liiatesse (üleliia) ka ei või `süia, muist piab `järgi `jätma

`raske tüö, tegi omale `liiga

`saapa`säered vajuvad sul `liiga löttakille


Vaivaro


pudeli `prunti on `liiga `arva, `lasko `enge läbi

(mööbliese) kabi uks on `liiga `kinnine, ei saa kabil `käiä

viin on `liiga `karge, `tarvis magusast tehä

kui `liiga `kieru on, siis `kieredä `laugemast (lõdva) vähä

`annad `miule `liiga `paĺlo tüöd

`ärjäl on ka lokko `lauda (silmakattelaud), `sarvi küles `kinni - - `liiga tikke `ärgä `juokso `muidu `ihmisi `pääle

`liiga lühükäine nou `pieti