serväll

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`sandi kõda keriku ies, sääl `müüri `servide pääl `istusivvad keriku `sandid

`kipsi paas, neid kive ei õle siit `saada
eks ta või mere `servides `õlla

kui õli sie, `traksidega põll, sie õli `kanditud erälise `servägä

`enne õlid `latruni (laterna) `serväd `karraga `lüödod

(seen) nied `ruasad `kassikud `üöllässe, `niskesed `karvased `serväd

siis õli `kauluss pääl ka [alesega särgil] ja siis näppidega tikkati viel `kaulusse `servä

nie (kalad) kudevad `ennemitte (kiiremini), midä keväde `nuodaga `tõmmetasse `servast
ühed on kirskalad (kevadräim), `tõised on `võrgukalad

`pliita `serva pääl ihusivad nuga

(kabimüts) kabamüts, pottisinine, pits `serväs, kaba`müt́sil `lindid, `siidi`leihvid rist`luini

`vihma `kallab kõhe nagu `ämbri `servast

pikkad `kanga`pierod (kanga telgedele ajamisel lõimepoomi tugevdamiseks lõimelõnga vahele pandavad piirud) `torkada, `oiab `servä üless

`lambanaha `serväst `tehti `niiskesed mugulad - - sie `täitäs siis [kasuka] `nüöbi kohost (asendama, funktsioneerima)

siis on nied `konna`vaiad (tikud kuhjalava ümber) - - `puole `mietri pikkussed, et siis `kuhja `serväd ei `lange `laiali

kie `nuore `naise võttas, tegi `kuondla `lavvale sakkid `servä

(Lactarius deliciosus) `kuuse `riisikud, `ruosad ja `ästi `karvased `serväd

kui ma lappi panen `pääle ja päält `servad üle `õmblen, sie on [et] `kõrvustab, `kõrvustas `augu `ümbert

`küölmed `kasvavad `põllu `servas, kus `rohkemb pae maad

`võeta `pilpad ja akkata laduma [katust] üks ühe `alle serv

(libisti) libistaja ägel `käiväd `lauvad `servite `ninda ja `lauva tükkid pääl

üks `kangaserv arv, `päälised ei lüö ligi, piab `liivima (maha jäänud serva järgi kuduma)

kui `kangal `tõine serv ette mend, `tõine kõrd kisub `piira lidu, siis piab akkama tõist `serva `liiuma, nii`kaua kui saab sie serv `õigest

kui `kangal `tõine serv läheb ette, siis `liiutasse

`tõisepuol suo`serväs on `liiva`küngäss, `liiva`künkäs `männid ja kanermud `kasvavad pääl, `ümbär `liiva`küngäst on `pehme suo

(adralusikas) lippit käis `atra pääl, `raudased `servad, käis `sahkabu `pääle

`nuodaga `luomustab (noota vedama) ühe `luomusse, viab kala `kalda `serva `unniku

lie`servä ies põrandaga tasa oli `lõibukivi, senel lõhuti `lõibupuid

(hööveldamisest) lükka `laua `servad `õigest


Jõhvi


sie laud on `serviti ehk `kallukalli (kaldu, längu)

kää `servaga `tõmmeti `ümbär `servide ja `nindat leib jäi `keskelt (ringi seest) `kõrgemb [pärast sõtkumist]

(hüppama, (kuhugi) kargama) `keksasid ise ka `vankri `servale, kus [tee] `liiga tümä ei õld

sie mis `lõigeti, sie `pandi rukki `serva, sie õli jalandane

`vankri juhi`vitsad on `lötvel, `vanker jogab ühest tee`servast `tõise

`vildid sies ja `niiskesed `karvad `servades

vahetevahel `kergideti [sõtkumisel taigna] `servad `keskele

ei maga, `silmad `kiiluvad tekki`serva alt

`võeti `kontsuga `panni `servast `kinni

kui jua kuak üläs kohutas - - siis `võeti `kontsuga `panni `servast `kinni ja plaks `lauale `kummuli

`luondane on sie serv, kui `varraste `pääle on üks kõrd `tehtud

(lahmama) `lämpsas vett `sisse üle vene `serva

vahin et üks massin (auto) sõisab siin metsa servas


põhja-Iisaku


ela siin küla `servas nigu kot́ti sies, kedagi `võerast ei näe

`käispete `servas oli `kitsas linane pits

`vihma `kallas kui `ämbri `servast, lomas keik `viĺjad maha


Vaivaro


`Aabramiotsa talod, nied on `Soldina `moisast mere `puole, iseäranis (omaette) `metsa `servas

`ärga te `menga `järvespä (sooauk) `servale