kuu põhjall põhjada

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(virmalistest) `põhja `valgus vai Lappo `valgus vai `Laplaste `valgus

`kartuli vanad `rahvas `püüdäsivvad tehä vana kuul, kuu `põhjal

ema `armastus võib `lapse ka `kaivu `põhjast `välja võtta

kui pada on `istukalli (püsti, mitte kummuli), siis põhi on maas

egä tämä `jalgu alune (seisukord, majanduslik olukord) `ninda `kindla `põhja pääl ei õle, et võib oma `kangust `pruukida

`jõuvutu ( jõuetu, nõrk, väeti, vilets, kidur, kängunud, lahja, kehv) maa, `lahja. põhi sant ja `vaene

paa `põhja `kaapima (pulmas isamehe kutse lapulistele)

õle magu on juo (juures), kali tahab `uuvistada
`kalja põhi `seisab `kauemb, kui on kadakad ja umalad `ulgas, umalad `tieväd `kalja `kangest

nüüd on viel tie `kaunikene, kirs on `põhjas

`kiige `aisad `käiväd ülevält `arjabust `alle `põhja `raami

obosel akkas siis sie `vankri põhi`lauad `kintu (koodinukk) `käimä

kisendäb kõri `põhjast

`kuhja põhi tehässe, `konna `ossid ~ `konna`vardad (tikud kuhjalava ümber), `vaiad `taotasse `ümber `ringi [maasse]

minu mies tegi puu tüöd, `kriesis (uuret lõikama) `põhja `alle püttile

ka `lähkrile sai `põhjad `kriesida

paa põhi on kumer

kõik paad ei õle kumera `põhjaga

sel paal ei õle põhi `nõnda `sirge, pada `seisab `köndalli (pikali)

lein `küünär `põhja (küünarnukk) `välla, ei nüüd saa enamb kätt `sirgest pidada

rie `põhja laut (varbadest alus) punutasse

(lürpima) `liiverdäväd `viina `aami `põhjast


Jõhvi


näkk sie võttab `tõmmab `põhja, sai `irmudettud [last]

jala alused ~ jala `põhjad

(mitteavatud, mittelahtine) `kinninase `põhjaga `surnukas

`länne `põhja tuul (loodetuul)


põhja-Iisaku


sie täma elu (eksistentsiks oluline nähtus, tegevus), kui `teisi saab `seĺjataga `põhjada

kakku tegin `viimasest `taigna `jäägist, sie jäi `leiva`astja `põhja (juuretiseks)

kera `põhja `sisse `pandi `erni, siis akkas kera iluste kõrisema