üks-ühelle ühtä üheksämändell

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


tämä `mulle ei `kuhkand `ühtä sedä

tämä ei nää enamb `ühtägi, käpperdab - - ja `tunneb `missike on jakk vai `sielik

sel mehel ei õle `juuksi `kasvandki `ühta, `pallas kulipia on

`tsaari ajal õli vabadikkudel `ingemaa `mõõdetud `ühte - - [igal] pikad `kitsad sirad, kuda pere suur

kaks kõva kivi ei tie iad jahu, kaks `kanget inimist ei `anna üksühäle `alle

`tulga nüüd `lauda, kell on juo kaks, üht`aigu piab `süömä `saama

kõik `lähvad üht (sama) tied `mulla`toidule

üheksamandel `juulil on juo `pitkemb üö juo

(laste tänamatusest ema vanaduspõlves) üks ema `toidab `kümme last, a `kümme last ei `toida üht emä

`üeksa last mahub emä `põuve, üks emä ei mahu `üeksa `lapse `õuve

(sügelised) kihelemise `aiguss sie on üks (sama, ühtima) sene `kärna `aigussega

üks inimine on `kahvatand silmnäost ja `lotsis

sie on üks `kaidur (kidur) inimine
sa õled `ninda `kaidur ja `kahvatand

seen aga `puraviikisi on, üks on `niske punane, üks on kase puraviik ja `teised on `niiskesed `pruunid

(kasvu = laenuprotsendid) üks läks ikke `kasvusid [magasiaidale]

`uotan, et ta tuleb järele, `lähmä ühes (koos)

(katlakook) `katlanokk õli tugev, kõvera `õtsaga puu, ühes `õtsas õli nokk
`katlanokkal õlivad `augud sies, kaks vai kolm `auku, `august `pisseti `raudane pulk läbi

sie on üks valsk ja kelm

isa õli tehnd pläkkist ühe pisikese `lambi `kiilukese

sie (inimene) on üks vigur ja komedi tegijä

õlivad `kuolivanemad (talupoegade esindaja, kes tegeles kooliasjadega külades)
krahv käis ja `kuolivana, üks mies küläst, `kuoli `katsumas (vaatamas)

mina `ühtki `alba sõna oma `kuoliõppetaja kääst ei saand

üks kraps käis

sul on üks kruuv leppäne (napivõitu arust)

õlin ühe suve kuu mies (kuuks ajaks palgatud tööline) `mõisas

isik sie õli üks vägev kõnemies (hea kõneoskusega)

sel ei õlegi `ühta `sirgeid juttusi, sie `räägib aga kõverikku (ebatõene) ja vale juttusi

(`kärsitu g -ma = äbarik) jänerik puu, üks `kärsitu puu vai, viletsa `kasvamisega

tuli küläje ja läks `kopli ühe mehe `juure

üks `laadaline (laadalkäija) juo lähäb

kanad on õvves ühes `laagris (kobaras koos, ühes hunnikus, laokil, laiali)

sie ühe `puolega kaur - - `üeldasse lakk `kaurast (lippkaer)

`leitetant on sõja vääs üks `tärni mies

(taim) lese lehed on üks roho
`meie vanamor `tunneb

(abielusuhetest) mies ja `naine on üks liha, õppetaja `ütleb

(kehvast esemest) ühed `saapa logod `õsseti ka jala`varjust

üks tühi jutt on lora

on üks kuradi lorakas (lohakas, laisk, logard), üks vedel inimine

võttan viel ühe `lõmpsaka (suutäis, lonks) lient
võtta üks käräkäs, ia `lõuvatäis

(tuisupea) löhä lähä akkab üht ja tõist `asja tegemä, [aga] ei lõppeta, ei saa `kõrda

(vanemast tüdrukust) sai ka üks maa pialine mehele maa pialise võttas nuor nolk

kui lehm tuleb `piima, siis sie on `tuores piim
`üöksä `lüpsist piad `lüpsämäie `enne kui `vällä `küpseb, siis senest võid juo võid tehä


Jõhvi


(isekeskis) `vastamiste `aitasivad [mehed sepipajas] üksüht küll - -Sepa asigi sie ei õld, kuda tegivad

üks paĺk õli ema`sammas (tuuliku püstvõll)
sie paĺk `oidas seda `veski kered üleval

sie ei õld ilus tegu `ühtigi (~ ühtä)

üks väli jäi `kaeramaast

`keksu `mängitakse `õues, tehasse `ruudud maha ja üppatasse ühel jalal

ei tasu `sõnniku `raiskada, las jääb paremb kelust
kelu on üks liiva suss

ta `keemutab (keelitama) mind ühes tulema

üks `kiustlik inimine piab oma `võidu `saama

sie on `õige klatt `jupka (sile), ei õle mitte `ühtki `kruoket ega `volli

üks ia `süömine (toit), `kuugistas ruttu `nahka

sie on üks kõnekas (jutukas) mies, ta `õskab `rääkida, pali `räägib ja mõnusast

kõri sõlm on üks krõmps kõri sies

ei saa `lambaid ka `üksi jätta - - `kardavad, ajavad enese käkkärpukki (uppi, uperkuuti)

sie on üks `kärsitune (kärsitu) luom

oli üks vana inimine ja käis kõveras ja seda `kutsuti `küäpäst (vilets, kondine olend)

tahan obosele üht `lõuvatäit `eini `saada

lükkisivad (lükkama, nügima) üksüht


põhja-Iisaku


kartsin üksi võtsin omale majunikku

(näppama) kosas tuas omale üht-teist `õlma `alle

on mies `iivamas küll
jäi `üksi rehetuppa kuhe `teise linapihusi omale `iivama

sie `istub jo `kolmat `aastat ühes `klassis

oled üks jorujomm
see jorujõmm iga raasu pärast muudkui jorab ja joriseb, mokk kõveras

akkad `kahte jänest `püüdma, ei saa `ühtegi

üks tüttar on `kaivikus [tööl]

ühega läks `altari ette, teist kannab südames

üks `kerge `perse on eluaeg old, pole `ühtki `ammetit `õieti pidand

ükskõrd `kiksti ja `lapse `ammas kukkus kuhe `piima `piekri

kot́t `liiga täis, taha `ühtigi `kinni `menna

üks klõksak käis, kesse tuli

oli üks mies, ei saand `räekida, kokkutas (kogelema)

`otsin, `otsin ei `kuhki ega `kahki, mitte üht `lehma ei `leia

oli `kondine, `lahja, `ütlesid on üks `kuipa

üks kupatus `õuni läks mädanema

`lähme `teeme ühe `kuurituse (kuuritsaga kalapüük)

[sõnnikulaotaja] võttas `känkari pihu, `viskas ühe `seie, `tõise `sinne
`känkarad olid nisukesed mudast ja `sõńnikust `paakas tükkid

ühe`korra oli `kärdi-`plärdi `piima`vanker `kraavis

`kauva‿s mina `üksi `jõudasin `küünte ja `ammastega (iga hinna eest, kõigest väest) `vasta sõdida, vanames oli jo `poisiga ühes nõus

`lamba`kellasi oli `karja `piale üks, sie oli vasest ja kelises `kaugele

üks pueg `langes `ulguste `kampa

jo sie üks lippakas ikke on, `kelle `juures ta käib

üks kana on ludutama akkand
mis sa sedavisi ludutad, tule `lähme `maasikalle

lasipuust oli tugev kepp, `kelle üks ots käis `lõimepakku `aukudesse

`üksi ia `süüa, võid suppi läbi `ammaste `lürtsida nii`paĺju, kui tahad


Vaivaro


kolm `üksütä, `kaksuta, `kolmuta

`anna `miule üks ivakaine

`anna `miule `juvva üks `lonksu

siä‿t `ühtä üväst `räägi, alalde koga kaga `räägid

siin on `tehtud `kriima `kraama ja `uisa `päisä, ei sel tööl ole `ühtägi `siivu

juob ühe `engämisega kohe

se oli üks imeline `johtumine

ega `ilma `kohtomehitä (kohtunik) ei ole `ükski kohos

kalad `süöväd üks `toise kutted `vällä

ühe `kuiva `kuorukaise (kooruke) `ansid `miule

toi üks kubiko puid

see `riies üks `küünär on `laia

ühe `laiukaised (laiune) `lavvad

on ikke üks `luoderik (looder) inimene

maa sies on üks lohe

üks `lätläine kävi obosi `ostamas

mahkmet (magnet) on üks kurja joudu