kukill kukalass

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


läks nii, et `pöiad `käisid `kuklas (väga kiiresti)

tegi `iuksesihi, `este `kukla päält `tõmmas `arjaga ette `puole

`tõine on lüönd `tõisele `puuga `kukla `pääle

(nõidusest) `enne `aeti `ärja `mullikas tuppa `küündlä `päiväl, põledetti `kukla pääld `karvad `vällä et õleses (oleks) paremb ikke `panna - - `üieti `ärja `sarvi `kõrvetamma

kel on `kuklas kaks `püörändast - - sie `istub, süöb `vaŋŋi`leibä

`kukla tagune `katki `lüödu

noa õts tuli `kukla tagand `vällä, `leikas `eŋŋekõri lappi `vällä


Jõhvi


kõmm `kukla ja `nurka, `enne `vällä et saand kui palusid `andest

(sumpama) `larbib `ninda et `kannad `käiväd `kukla taha

`juaksima ja lasima kukker`kuuti `terve `päivä

`kukla pääl on `kurjad täid ja `õtsa ies on `õelad täid

`lapsed `juasti `kambid `kuklas

`näitäb `kukla tagust (pöörab selja) ja on mend


põhja-Iisaku


`lapsed `viisin kukkil (kaksiratsi õlgadel, turjal) üle jõe

`niide panemise aeg `võetasse `kuklad (lõimelõngakimp enne niietamist) üks`aaval `lahti

siu `kaŋŋas `kukladesse

kogu kanga lõim on juba kukkalas (kimbus)

no `kaŋŋas juba `kuklades

no mittu kukkalt said

va `ilgus `istub nigu luu`painaja `teise kukkil (kallal)

perekoǹna mured kukkil, kus‿sa enamb `pääsed

(lööma, äigama) `jõngatab `sulle `varsi `mööda kukalt kah

võttas omale võlad kukkile (tülinast)

`lapsed tegivad küla`kuhja, `kargasid üks`teise kukkile

`ninda `kaua `krat́sis kukkald, pidas nõu

`tõmma `vasta kukkalt

`terve tua `täia elamist `luapis kõik kukker`kuuti segamine

`arjund `teise kukkil (kulul, arvel) elama

tahab `teise kukkile ronida (teise kulul elada)

mis `laulu suled (kuke pikk sabasulg) nied sul `kuklas `püsti (juuksesalgust)


Vaivaro


voda miu oma kukkile (enda taha hobuse selga), pera `pääle

`kukla `augu luu on porond

`pitkäd `lindid `kukla pääl taga

hoolest hoolas

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`kausid ja `tassi panema `istukalli, ei `uoli `kummuli `panna

`kuulama `uolega, `kuida õppetaja lueb

ei `uoli kärist `panna, ku `risti `laudid puud

ma võttan `luoma ehk `lapse oma `uole `alle, ma `kaitsen tädä

`meie lähema `vällä kodont, jättäma kõik `teie `uolest

ise`keskes saab asi `õiendettod juo, ei `uoli `kohto `mennä

`anna `ninda pali kui küsita, `kaupelda ei `uoli

sel ei õle keppimiest (mõisasundija, kubjas) `tarvis ku õli `uolas tüötegija

taim) maa sibul siin üle meie väljä mennä kravi kaldal kasvab tõisi neid ei `uoli `issutada, nied `kasvavad ise, kus `niske `kruusi ja pae`rahkane maa on

ei sie jõhvard (jõhkard) `uoli kenestki, ei `naisest ei `lapsest

(kukkuvast käost) `õhta on `õnnekägo, `lõunete ajal on `leinakägo, aga `ommikul on `uolas kägo

midä `uoletumad `muodi sinä `läksid et kukkusid

poiss tuli kodo, nüüd ei `uoli (pole tarvis) `kirja `kirjuta


Jõhvi


nuga `ongi jo terav, ei `uoli enam kõvistata


põhja-Iisaku


`kangeste `uolitseja mies on, keik on `naisel `ninda käepärast sättind

`lapsed jättas `ilma `uolest (hoolitsuseta)

`nuorematel piad `laiali `otsas, `nende `uolest või kedagi jätta

piad iga koppika `uolega lugema, `ennegu kedagi `ostad


Vaivaro


ei `vaise inimise iest uolt ei `kanna `kengi

`aida mies, kene `uolest olivad magassi `aida vottimed

`uoletukse läbi mäni palama

kippar oli `seilivenes perämies, üks vanemb ja `uolsamb [mees]

parem `maksa [mererenti], siis ei `uoli juo midägi enämp sul `karta, `mutku käi kuskoal tahad

silmiss silmille

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


õlima kahe `kahtlase (nelja silma all, kahekesi)
`uuvemal ajal `üöllä `neljä `silma all

(kiiresti ära minema) kadu minu `silma iest

(mingit tegevust alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä

(kindakiri) `tehti `lamba`silma `kindad

(mängukaart) `parti `mängimise `juures, nii mittu `silma õlen juo saand, `kümmikust akkas lugemaie `ninda`kaua kui `ässäs `saate

kuus `silma ehk `kuuik

(pilutama) `kiilutab `silmidegä

silm `ninda `paistes et nattukene `kiilub

`kassi pojal vähä `kiilutavad `silmäd

midä neid `silmi `killitäd, tule magama, `silmad omal `kinni vajumas

(pilusilm) `killisilm, `silmad `killis

paremb silm rikkutu, `tõine silm `killitäb (kissitama)

kissi1, kissin2 kissi|silm pilusilm oh sa kuradi `kissisilm, `kõnnid `silmad `kissis

[kui] kade silm on üle käind, `suitsetetti `kaituse roho `suitsu

`Ilge `naine, pisikesed `silmad, suur suu, nenä jämeda `õtsaga

`tütrik on tehend kõhe `silmide `pääle `juuksetukka (eest lühemaks lõigatud juuksed)

`kõrja `iuksetolk `silmilt

`lapsel on nüüd `silmad `kuivad, enamb ei nutta

`pannasse `parve, kuus ehk kolm `palki `rinna ja `raiutasse `kaarna silm `õtsa ja puu läbi, viis ehk kuus `tolli sie auk suur ja `seotasse `väätidega `kinni

`enne `raiuti [parvel] `kaader`silmad `palgi `õtsa, säält `aukudest `aeti ige puu (palgiparve esiotsa kinnituspuu) läbi - - ige `puule `jääti `juurikas - - et ei `anna latvõts `vällä tulemaie

`silmad `jäiväd `õuve, tuas ei nää `estest iast

`silmad `kardavad `päivä

abeme nugi - - `liebitässe `rihma pääl ja `viimäst viel `silmi rättä pääl

(abort)`kaotas [lapse] `vällä, kenegi `silmad ei õle `nähned

kui on vett pali, et akkab üle `tamme `käimä, siis `tõmmetasse liigsilm (avaus veskitammis) lahti, `lassasse muist vett vähämast

elosa `silmidegä (elusana, elusalt) tämä küll enämb `Rääsa ei tule

laps kui `sündis, siis üks puol õli `iirenägo, `iiresilm (väike punnsilm)

`andasin ühe `klahvi (hoop, löök) `vasta `silmi

ikkeb `ninda‿t `silmäd punased

kie prisk ja punane on, sie kõkketab `silmist küll

kirju peaga loom kel õli `õtsa ies ikke tükk `valged ja `tõine punast ehk `musta, sie õli kriimsilm

tegema mida sa `kortsutad oma nägo ja `kissitad `silmi

kuld kattab isegi kuniŋŋa `silmad `kinni

koledast õli `rõugeid täis, nahk üleni kosas (kärn), nägo, et `silmigi ei õld nähä

`enne `tehti `niinist, `suuremb jägu kanepist `luoma `kütked, `kaulamus (kütke osa, mis looma kaelas käib) ka punuti, `kaulamuse ühäs `õtsas puust püör, tõises `silmuss

nägin sedä oma lihalikko `silmidegä

`silmad põlevad ja eläväd (liikvel olema)

inimine, kie ligidalt vahib, puol`viltu, on kana `silmad pääs (lühinägelik)

(määrdunud näoga) oe kriim`silma, ise nuor `tütrik

`silmad juo `itku (nutt) `turvil

paed kus `silmud `käisid kivide `päälä ihemas

palav on, silmnäost ajand palava `erned üles ja vett

`kõnnid `silmad `kissis

`silmad `onvad `kustuned, õlengi pime

seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti

kanapime õlen minagi õld - - jäin kanapimedäst (hämaras ei näe). siis sai `luoma`maksa `keita, siis seda `auru `silmide `pääle `lassa, sie võttas `välla

ku on marjad (trahhoom) silmas siis ei saa üvast silmi lahti teha

(silmamoondaja) `silma `muutajad ehk `lumbijad `tievad oma kometisi

(nõiduma, lummama )`lummis `tõiste `silmäd ja võttas noa `vällä

mõnel inimisel on klaas silm, tuleb silm `vällä, siis tämä laseb klaas `silma (protees) `panna

`viisud ja vahid, `kaunistad (silmitsema)

silmnägo on nagu `lauva `liistak, `kõhna puha

mida `longutad (tigedalt volksutama) oma `silmidest ja vahid alt `kulmude

tämal õlid jänisse `kõrvad, magas kõvast, `silmad `kinni, aga `kõrvad `lahti

kui silm `vältib siis käsi `kouhkab (varastama), `tõine akkab `vargale siis

vesised ja `vaesed `silmad, ei nää `õige `kaugelle ei

ärä `ninda jämedäst `kiera vai `eiesta et ei lähä vokki `silmast `alle

mõnel `jällä silm `lämpsib, akkab `vahtima, siis `tõine silm `püörab ülesse ülemise lau `alle, käib `vilksti `silmamuna, sis `jälle tagasi

võttad pali `viina, `lüöväd `silmad `aĺlist pähä, et näe kedägi

und ei tule `silma kui on inimine `ergund (ärevaks muutuma, ehmuma)

`putru `kaste, `kasset ei õle, võid ei õle `silma `panna

`külje pääld tuleb ned `silmad üles võtta ja siis akkab sukka laba

`silmaseletus akkab `kustuma - - [teine silm] vähä `kuumab

`silmäd ajab `punki kui on vihane, justkui jänisse täkk

`veski ülemisel kivel on `silmä auk

(näost) eledä veregä, ilus ja `priske, silmnäo lapp on ilus `vahtida

`ussi viga jääb `külge: `silmad `kierleväd ja pää käib sedä`viisi

ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl, ei saand magada

ei sie enämb `tunne äbi, tieb kõik karutükkid juo nääd et on `kueranahk `silmil, juob ja `riidleb

nutma kui laps õli surd - - eks siis lase küll `silmavett

käin `metsäs, vahin puud, lüön `silmä `pääle (huvituma, valmis vaatama), `tõine kõrd tuon `vällä

midä `asja `silmist `ninda `kieritäd ja vahid

õli neid, kie `tervel üöl kana`nahka `silmäle ei `saaned

kenel `silmad `jüllis (jõllis, pungis), `kutsutasse `jüllis`silmast

midä sie jöllsilm siin käis

`jüllitab `silmi ku tige ärg

panema kaapkübärä (kõrge rummuga viltkübar) pähä, siis päiv ei `paistu `silmade `pääle

(pulga koputamisega märgiti mängu algust ja otsitava leidmist) `peitumäng õli, koppa`pulka sai `mängida - - sis `teiväs maa sies kepp `juures - - Kie koppa`pulgale ei `jõudand, sie ois `silmi (jäi otsijaks)

eloiir ku on `silmas, sis `silmalaug iseenästäse `tõmbleb

(kaks korda, kahel korral) kahele `kõrrale `läksiväd `silmad `kinni

`luodod kõhe vesiste `silmadega - -, on kõhe `silmad vie `kalkevil

kierdel `silmad on vie `kierdel ~ `kierevil (kalkvel)

klaas silm ehk jää silm, neid `taotab ovostel `õlla

mina `lõikan `sulle klämaka (hoop, löök) `pitki `silmi

kottissilm mõnel `nuorel ka juo `silmalau pääl kott

kui(?das) `teie että pese oma `silmi, `kõnnita `silmad `kraamas (räämas) ja `kriimus

pese enne jüri`päivä `konnakudega (kudu) `silmi, sis ei akka `päivitus `pääle

kugesilm (kukemari), `metsäs suos pisikesed `kasvavad `nindagu `sõrme `õtsad

kui `mardi`sandist sai käia siis panima masked silmide ette kas linapi ust vai lambana ast

kui suur `kaasavara, siis võib ühe `silma `kinni pigistada, `õige suur `kaasavara, siis võib `tõise ka `kinni `panna

rie pakkul on `präiguski `silmussed, `silmussed on `ümbär kõdara, `kie‿se (mis see) rie kõvindus (tugevdus) on kui pakk ja `silmus

(linnupüünis) `linnu `paulad, tie raa `pääle sai `nüörist rattass `tehtud, vibu `küllest tuli paul, `silmuss sies

mida sa `kõnnid `silmäd `longokalli (longus) ja nenä `tuosis

ei taha kenegagi `rääkidä, `kõnnib `silmad `lonkos (longus)

lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole

(kindakiri) maonaha kiri tehti üläni valge vai värviline põhi parembpidi maonaha `silmad pahembpidi

`enne `reie sai `peksäda, sis `suolased igipisarad (tilk) `juoksivad `silmi `müödä `alle

(purjus) `silmavahed `kirjud, täis juond

sel `onvad kadalad `silmad

jääsilm (sõrasilm)

(kaetamise vastu) `lapsele `kurja`silmaõli `aptiigest sai küsida, punast `karva, kui last õli paha `silmaga vahitud

silmnägo on `krimpsus

kui last õli paha `silmaga vahitud [toodi apteegist] ka imestuse`suola, `valge `pulber õli

sügelema kui paremb silm kihub, siis saad `naurada, kui pahemb silm kihub, siis saab ikkedä

üks inimine on `kahvatand silmnäost ja `lotsis


Jõhvi


kadala `silmidega, madalad pisikesed `kulmud

kadalad `silmäd, nied on `niiskesed kas `aiglased vai

kadeda `silmaga vahib, tieb `kahju

lüöb `silmäd `kõrvale, siis on [nad] `longos (allapoole suunatud)

kui `niie silm on `katki, siis jättap [kanga] tiba

`silmä `ambad, nied on siin puol puri `ammaste kõhe

`lennuterale kui `pandi, siis `lõigeti lüä õts `õige vähä `viltu, `ninda‿t kui `jällä `võeti lüsi kättä ja `pandi vikkast maha, siis terä `vahtis `niitajale `silmi

`võrgu `silmad on `laudasse pääl - - käbi on `miska `kuutasse

sie on ikke kõhe täis `sündind lugu (juhtum, sündmus), mis ma õlen ise oma `silmägä nähänd, sie ei õle mõni akkaja lugu (väljamõeldis) ega `luule lugu

(kae) `kelme, `alli naha vina, kui ajab `silmä `pääle

(kipitusest) üläs tuled, siis lähäb `silmide ies `kirjust

Lasen vähäst ajast `silmad `linku

mõnel on kõhe `luanustase `silmad pialuu sies

`muidu ei nää kui ajan `silmad `kissi

`vergo `otsas on `kannad, on sial kus silm `täielik ei ole

`kuera ei `lastud `süämäajal `silmi `vahtida, siis pidi menema `kümmä `aastat vanemast

`silmad nagu jänestäkkul (erksad)

`silmi `kõrvale `lüöma

`silmä `valgus on `kustund

midä nüüd `jällä kusitad, `silmad (nutmisest) kusised pias

pia käib `ringi, `silmide ies lähäb `mustast

mis sa `räägid [et und ei ole], omal silm `luajas

`laulatuse `sõrmuss on `ilma `silmata võru

akkasima kõik tädä ävistama, aga lei vaid `silmad maha

ei maga, `silmad `kiiluvad tekki`serva alt

enesel `silmäd juo une kalikas

igal pual on nägijuid ja `kuulajuid, `metsal `silmad, `seinal `kõrvad

(joobnud, purjus) omal `silmad `krillis, aga ikke viel vaja `tuua

kana`silmidega `kaugele `ninda teraselt ei nää

`silmad `lahti siis nii iast ei nää, aga ajan `ninda kilukali (pilukil) siis on nagu `selgemb

lattu (müts) `pandi `silmile

(`laudass g -e = kalasi) `laudasse `pääle saab `võrgu `silmad `kuutud

ega sääl `aiga `silmi `linku `lassa (silmi sulgema, tukkuma ) ei õle

`kulmu luu on `silmä piäl

`silmi rätiku `üelda kätte rätikust ka

(pilusilm) kilu silm vahib `killikille, `jusku `kiilub `kulmude alt

prügi läks `silma, `ongi siin `silmä lau all

tattnena `iilus tuas nagu `tondi silm

vana kuits sie lakkus täma `silmi

ülä `ilma ulatavad, `ümber pää ei ulata = `silmäd


põhja-Iisaku


`misse oma `kergitus `maksab `teiste `silmis

kes tagasi `vaatab, `sellele `juokseb isaisa `kerves `silma (vii alustatu lõpuni)

on va kole mies, `silmad kilavad `teisel pias `ühte`puhku

meil `üeldi `lambasilm (pääsusilm)

`silmud tulivad `vasta `paĺjaid `jalgu `lupsu `lüöma

vana `kargas `kõigile `silmille

`kütked olid kanepist ja `niine `koorest, `silmuse ja puust `pööraga `teises `otsas

`ninda `irmul, et `silmad pialuust `välja tulemas

`tuulamise ajal `läksid agana kibemed `silma

`laksutand ikke tüdrukulle `silmi

sie on `niisuke `lõimevolis (tiheda silmaline) `kangas

(sõim) va krillsilm `kuigerdab `ringi, kedagi ei näe

ei sa `krillis `silmadega `nuore obusega küll `välja `menna ei tohi

(hulkuma, kolama) `kuikab `kuski üöd läbi, `päeva aeg siis `silmad `kinni

silmad `karvade sies, `kelkarad (pabulad) tolgendavad `persses `kinni, kas sie on mõni kuer

mis kibe sie rohi on, pane `silmad `kinni ja `niela `klonksti `alle

`meie nigu puol lippu-lappulised (kontvõõras), ei `meie saand säelt suhu ega `silma kedagi

kui `teisel silm `väldib, siis sie `krahmab kuhe omale `õlma `alle

lattermu`lambist on eli `otsas, viel nattukese `kiilub nigu `uńdisilm

lõng `pandi kõrist `sisse ja `silmast `tõmmati `välja

lüö `silmad `väĺjale, kas `lehmad on ikke `alles

sie on `mõistlik mies, ei lähe `kellegille `silmille `kargama (sõimama, kärkima, tüli norima )

sel täna `jälle `silmad `kirjud, `milla juba `jõudas võtta

miks ta,`terve ei ole, kui `Karla ise nägi teda `kündamas oma ihu`silmaga


Vaivaro


(luistest kaladest) tuli`silmäd (särjed) - - [ainult] luupuru

`vergo `silmad `kiskovad kogo (mõõtmelt vähenema)

`nenda `taplevad, et ila `parsko `toise `silmile

`silmist `kummita `justku kedägi oliks

(hunt) `kriimu`silmil on `nälgä

Elijal on `kierod (halb, pahatahtlik) `silmäd

kess kohal on [abaral] (kolme kordne kala võrk) suured `silmäd

kahel puol on [abaral] `arvad `silmad

tämäl on kana `silmäd, `ehta ei näe enemb `ühtä

kui `kriimud `silmäd, sis sie [loom] on taas `kriimu (kirju)

kui `lastel olid `silmad `aiged, `kutsuti salatu·hh, siis `anti kalina `marju `süvvä

`silmä teräd on `justko `kierolised (kõõrdi)

laps `kiljasti nii et sinine oli `silmist

nüid `oige nägid neid kodokarosi (naise karvu), et `silmäd `saivad `selgest

`lumbija `lumbis (nõiduma, posima) miu `silmäd `tervest

oh siä vana `kiero `silmä

(pl `liitkad = liigud) `müödi `silmud `vällä, siis `mändi kabaka `liitko `juoma

`ärjäl on ka lokko `lauda (silmakattelaud), `sarvi küles `kinni - - `liiga tikke `ärgä `juokso `muidu `ihmisi `pääle

kihud (kihulane) kihuvad (suruma, parvlema) ja kippuvad `silmä

se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst

miul `kasva kae `silma `pääle

`keŋŋäst `lähtö `vilja kive `silmä ja säält tulevad jahud kive alt `vällä

`mardi sandid kävväd mardi päivä ehtal tallo müödä nalja tegemäs siis neil on pandu mogomaised kaik kentsäkäd riided selgä siis silmäd on ka kadettu kinni, et `kiegi ei tunne vanad kasugad on pandu pahemite selgä

`ovves lume sado ja `tuisku, `ninda‿t ei saa `silmigi `lahti

`silmäd `kustuvad `vällä

`silmäd `lüöväd `kirjust

`silmäd `lüöväd vesisest

`tarvis `männä `lumbija `juure, `silmä on `aige

`tehti kohe omavahel pliu pläu `vasta `silmi ja puol `tuopi `juodi viel `liikost `vällä, oligi leppitu

ei tea miks tama miu alalde kadeda `silmäga `vahti

emakala junid ehk muda `silmud, kalad neid üväst `süevad

kaig‿`asja imustad, midä `silmäga nääd

kaik `silmad `kiesiväd pääs

kana`varbad juo `silmis, midä siä enemb mehele tahad `männä

(kiiker) `kiikariga vahida, `kiikar tuob kaik `silmä ede

koverad `silmäd, `vaata koveritte

küll oli sie inimine jube `silmist

küll on monel eledäd `silmäd

meil tehä kase `tohtost `silmu `merdo

midä siä `jöllidäd neist `silmist

miu `silmis `kummiti et oli üks inimine aga ei old

nelitoist kolm`vierand `milli`mietri on kilo`vergol `silmä [suurus]

seda `tundo kohe `kaugelt jo, kus on `silmu kala sies

tämä (silm) ime juo `silgu `külge

tämäl `silmä `lavvod punased

tüttö äben siis lüöb silmäd maha

`silmäd kibelevad (valutama, kipitama)

vesi lüöb `silmä

savas saba

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`palgi saba läks üle karu pesä, siis `kolksastas menemä sääld

`kellasi ei `õldki, `taiva `tähtedest `vaadati: `siulik õli kesk`lõunes, õda `jälle `kieras oma sava `seie `koito (ida-, hommikutaevas) kell kaksteist `üöse

kuer lehitab savaga

kui meni vihasest, siis vedäs sava `ümmärgusest kui vokk

[kährik] pani - - `sinne `metsä `ninda¦t saba `lipsus

nied õlid kana kõlud, `vilja `pahma saba

pitk saba õli taga

`sieliku savas õlid krinolid (võrudega alusseelik), sis `sõisas saba toros

`päälimine `sielik, sie õli alt savast kuni `põlvini `kangestattu (tärgeldama)

kui lühikene saba, `niske lips saba õli, siis `üeldi tönisaba obone

nüid on saba kikkis,`uhkut täis, ei vahigi enämb `siiepuole

(ihemi|k g -kku hrl pl silmu koelmu paekividel) `valgete ihemikkude pääl `ümbär pae, `silmud kõik, pääd kive pääl, savad `alle vett, `õerusivad `niiska ja `marja `ninda?t paed `läksivad siledast `valgest ja `üöldi et nied on `valged ihemikkud

(hoogsast kiirest liigutusest) `naised tegiväd võid, kui `kiegi `johtus `uksest `sisse tulemaie, siis `kauhkas sava `alle `kausi kõhe (et kuri silm ei satuks peale)

(kimalane) maa mesiläsed - - neid on kaht seltsi tõine on valged valge savaga, muist on `mustad

maja iir on pitka sabaga alli ja valge kõhualusega

nattuke `naljast `anti sabaraha, peremes `pistas pihu `kuigipali

obose sava jõvest üks vahe õli `piibu kolo `tehtud


Jõhvi


`londrus nüüd ` määräbmidagi teha, tämäl `ulgu alati savas

`lamba saba on lomu (katki, löma)

(lastehirmutis) kottimies tuleb lakkast, saba pikk kui `kaevu nokk, `sarved pääs

`lehmad `tõstasivad sabad `püsti ja panivad `kiili `juaksu

mis sääl muud, `karsis savad üläs ja tegi tagumise `õtsa `kirjust

lehm jookseb saba `jönnis (sirgu)

lehm `äilis savaga, ei last `lüpsädä, vai `piaga - - [siis] pia `siuti `ninda lühükesele, et ei saand `äilida

senele `karjatsele `õmmeldi `mütsi ette ja `pintsaki saba kuluskad, siis `neiega käis

võib `õmmete pladiseda, kiel käib `ilmast `ilma nagu `tallekse saba


põhja-Iisaku


(jooksma) `jörgeldas sul alati sabas, ei see jäänd kuhugi

`ninda `kaua `kuitas `ringi, kui nüüd on sava nagis tüdrikul (laps tulekul)

`seisis kui kuer, saba `jalte vahel

(hall-kärbsenäpp) `iitsakas `iitsutab (häälitsema), siis ise `liigutab savaga

sügise `lähvad kure saba pääl ja kevade tulevad kure sabal, ega lina`västrik ei `jaksa nii `kaugele `lenda

`lapsed tegivad obuse saba `jõhvidest omale `piĺli `kiele ja pimistasid ~ tinistasid `sellega

`ütlevad, [et] kure saba pial tulevad lina`västrikud

sel `lõksutusel (laterdaja) akka nüüd `kiire, `tarvis jo saba `kierus külasse [laterdama] `juossa

(n, g kavi = suur kulbisarnaselt puust õõnestatud riist leili viskamiseks saunas) kaviga on parem [leili visata kui kibuga], sest temal on kulbitaoline saba

külap oleks, saba `kierus, `müöda küla `lehkind ja `lõugu `laksutand

nüüd lidus saba näppus `teistele üles `räekima

`juoksi nüüd sie va `krõhva (inetu, õel naine) saba näppus külasse `uudist `kuulutama

sabasuled kukkel `kulla `karva


Vaivaro


tal `õlgu `kannupoiss (sabarakk) ies ja taga

saba `juokso müöd‿maad ja kahiso

kandist kandikas

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


Võru `kandist inimine

`mitmel `onnikul on Uo`nurme `kandis `kuuse`koskone kattus pääl

(ühismaakasutuse aegne) lappitalu `karjamaa õli talukõhast `iemäl, `einämad õlivad `kaugel, `mitmes `kandis

`ilma `muudab teist `kanti `jälle

`pannasse `kuuse kärissed `püsti, ja `neljä `kanti `argid `vasta - - `ruodjamed `käiväd `õkside pääl

juttada (palgilt, latilt osa koort ribadena eraldama) sai kahest `kolmest `kandist, siis ei mädäne

päält õli `ümmärgune, `ninda `kandikas õli

`palgi kant (tahk, tahutud pind)

juo laseme `kandid ka `pääle

aam`palgid `onvad `neljä `kanti (neljanurgeline) `vestetud

mul on täna kasepakkusi neli`kümmend `kanti (ruumimeeter) pääl

puid `õsseti kant`mietriga (kuupmeeter)

kodo tahuta, sae `veskid `kandivad (laudu servama)

kui õli sie, `traksidega põll, sie õli `kanditud erälise `servägä

(kandiline) `kantis `põllu iga kant on ühäpikkune

üks tihu, ja sie `võrdub kolm`kümmend kuus kant`jalga

pajo sugidest tegima `ninda `nelja`kantilisi, siis `ütlesima, et sie õli `kassi märs

(kasukanõel) kasuka niul on nisuke `sulgiline, `niulal on suled ehk `kandid, `kolme sulega ehk `neljä

`laudust `tehto `keidoküök, `neljä`kandiline, katuss pääl

nied õlid krappid, kaks kara õli sies, `männi puust `tehti, sie klabises iast, `kandiline

kus neli `nurka `püsti on, sie on `kandiline kuhi

`luodod kõhe kämä`lõuaga, `kandiline lõug pikkal ies, lõug kämäs, tige

`pannasse `kuuse kärissed `püsti ja `neljä `kanti `argid `vasta

`liimid õlid `niiskesed `neljä `kandilised, alt õli `niiskene teräv põhi - - päält õli `lahti s?`pandi sie `küljeti vette - - kaldast [nuiaga] `taoti, siis vähid `läksid `sinne `sisse

`kapsa raud `jälle õli `niisike `luokaline (loogeline), igate `kanti kõveras, `sellegä `raiuti


Jõhvi


nisikesed teud on siinpual`kandis `ennenägemata

tresspael, `kellega `kanditasse `kleitisi


põhja-Iisaku


`Iisaku `kandist oli sie konovana, kes meil käis

`mitmest `kandist `lömmis ja `lössis, ei see `ämber enam `kõlba


Vaivaro


`kantiline

imelised `kantilised rahad olivad

tuul `kierä toist `kanti

alalde üht `kanti `istu ja `kirjoda

`reies olid lademe `kieräjäd, ken `kierasid toist `kanti ja toist `kanti

akkan rätti `kantima

kuot oli `kantis puu`pullikas

(kandiline) `nelja`kantne `kerge korv

`kantniko (vabadik, kandimees)

se on ka `kiero, ko tuul `kierä toist `kanti ja `kisko `muldagi maa siest

Metsküläs on üks mies, kenel on `kantiline pää

kess kohas teki pääl on `neĺla `kantiline `auku

tuul `käänäs `toise `kanti

`paiad, `kaindla all oli `neĺla `kantilised labid

(lippars g -i = liiper) raud tie lipparsid [on] `neĺla `kantilised, üheksä `jalga `pitkad

mõrtsuka-kull

egä ma sulle ei õle rääkind , ed maa õlen mõrtsuka kulli võtand elosald . tämä talvell on valge ja suvell lähäb paadist , kõldasest , (vana) roho ehk eina karva
    aga ike metsisse suurus on see linnu kull , siived neli jalga laiad . kui siived maha puuduvad , siis ei saa edesi viia (saaki), siived ei võta tuuld , siis jätäb maha ja lähäb meno .
    see kullis midä küläss käis kuki võtamass . kõrd-kõrrald tuli edesi , nin-ta-kauva kui tuli meille , liha-võte lau-pa . naist-rahvas pesiväd põranda , minä tõin vesi-toorvi sinne reie-toa ete kõa-ukse kõrva . ja sue päivä-paiste õli . kanad nokisid sääll reie-toa ukse kõhall , sõnnik õli koko tõugetud sinne . kullis tuli kanu võtamaie , lendäs kanude järelle . kanad jookso , kelgu alt läbi . tämä haagas küüsidegä , ei saandgi kanast kinni , lei küüned sinne kelgu-jalasse pää külge : nüüd ei saa küüsi väljä sääld . minä võtasin pihtude tagand siibide päält kinni , pigistasin siive õtsad koko , siis pigistasin noka , siis lei küüned sirgest .
    emä tuli toast , ed " näidä, kui raske tämä onn ." minä ütlin ed " tämä on nin-ta-sama ränges kui kuk ". minä hoisin siived kõvast omass pihuss , ei last lahti . emä tuli minu ete ed võtab kinni . tämä lei küüned (emä) pahemma kää randeme . soonist lei kõhe küüned läbi ja veri tuleb ed soriseb . minä naurasin este , a peräst tuli vihä . võtasin pahemma kääga kinni nokast , siis lasi lahti .


1852.a Rebu külas sündund Jaan Soolep jutustand 1937.a

viitab viisu viisi

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


regi `viitab, `vanker `juhtab, ei käi `ruopas rattad, `tõisep̀uold jõhivits `pitkemäl

rattas jugab (juhama, viitama) ehk `uisub kui `sõidad `ninda `rüöpä sies, rattas käib kahele `puole

(teetähis, -viit) tiel on juhi, siis `juhtide `müödä lähäb

kas mõjalt ei nähässe, ku `akna pääl `viisud ja vahid

`viisud ja vahid, `kaunistad (silmitsema)

mina ei tiä sedä maa `kaugust, kui pali `sinne `virstade `viisi võib `õlla

`ussi viga jääb `külge: `silmad `kierleväd ja pää käib sedä`viisi

mõned `naised `keksitavad last sedä`viisi `süülis, tippa tappa

minema ku pruut õli `viisutud, siis sai `kõsja `mennä

`kulgevad `piigasi `viisumas

sie pill kumab (kumisema) `nõnda vaist `viisi, `muutku kohiseb vaid

(sõim) `kärnämagu midä sa `viisud

kuol`mester võttab `viisi üles, `annab `ääled iga ühele kätte

kel ei õle `laulu `viisid `selged, siis nagu `undid `ulvuvad, `tõine oma `muodi, `tõine oma `muodi

`kuida sa sedä `viisi leppid (nõus olema), kui `tõine lüöb sind

eläb `linnu `viisil, ei õle aset egä `paika, tänä siin, `omme sääl

logiseb nädälide `viisi maas, ei õle `aige ega `terve

(viisunõel) ludaga `pistetä `õtsad läbi, kui `viisu tehässe

l`tõisel mehel `jälle õli püss kääs, `viisus ja `lummis (salaja vaatama, piiluma, varitsema), kust puolt [hunt] tuleb

`vargade `kõhta, küll `viisusin ja `lummisin, aga ära sain `salme `pääle (saladuse jälile), tabasin `kinni

`karjane lüristab pläkkist pasunaga lürr-lürr, ei kedagi `laulu`viisi tule `vällä


Jõhvi


regi `viitas (kaldu) nii `kallukile, et kukku vai `ümber

`saanikegu akkas vahel `viitama, käis `käuhti (äkki) `kummuli

kui `kaŋŋass on `pliekimas, siis võtta `kaŋŋass lappandase `viisi kokko


põhja-Iisaku


eks ta vaest `viisi keppi nõjal ikke `kõńni komps-komps

(järjekorras) `korda visi `käisivad külass

turule `viemise puid `mõedeti kupiku (kuupmõõt) `viisi

nied kuradi`nahka `püksid, mis isale `tõite, `nendega tema on `trööpand `trööpamise `viisi, aga läbi pole `teisi saand

eks taat ikke `veiket `viisi tuamail kõppitse (nokitsema)


Vaivaro


vanasti `estes olivad `pollud ribade `viisi nigu `ingemaad

tämä `siunas minu nii `irmusal (inetu) `viisil

sedä `viisi `seisos `kolmed `sutkad

(kuidasmoodi) `kuida`viisi siä tulid `seie

komme kombell

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


n `komme

täma sai omale `kombes (korralik) mehe viel vanal ial

tuleb `varga `kombel, `lummimisi (vargsi, varitsedes)


Jõhvi


(kergemeelne naine) `kerge `sielik, eks sie ole `kerge elu`kommetega, nisike `kerglane `naine või `tütruk

`marssis kääd `taskus edesi-tagasi, ise `ninda `kombes (uhke) et

kuri vaim tegi `kuerast enese, `vaimu `kombel käib, ei õle liha ega luud


põhja-Iisaku


laut läind põlema, `luomad `päesesid ime`kombel (vastu ootusi)

ise `poisikese `ohtu, mis ime`kombel täma küll `selle `tüöga akkama sai

kesesse `jätmine on ju lohakate `tööliste `komme


Vaivaro


ei miä‿n tamaga `kombe saa (ei saa läbi)

kus tuli `kilkisi `ninda‿t oli koledal ~ `kollel `kombel

kas oled jo oma `asjaga `kombes ~ `kompes (valmis)

`eigä ne üväd `komped (elu-, käitumisviis) küll ei ole

`kissad `laulad va˛el `mitme `äänegä - - moned `ellest, moned `kommest (kumedalt)

tõest tõdus tõsisest

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


mis siin nüüd `lahti on, et `nõnda `vaikisest ja tõsisest `istuta

`esmispä – edos, `tõisipää – tõdus, kessnädälä – kenä (inimese omadused vastavalt nädalapäevale, millal ta sündis)

kui tämä `kuulutab ette ja sie tõest nii lähäp, siis on küll läbi nägija (selgeltnägija) inimine


Jõhvi


(naerjast, pilkajast, lobisejast) tämäga tõsist juttu `rääkida ei saa, alati on tal `ambad irevil

õled ikke tõest `krantsipikkune


põhja-Iisaku


[kui keegi suure leivatüki korraga ära sõi] Öeldi, et tõesti sa igistasid (pingutama) selle korraga nahka

ei `selle keba (kergats, valetaja, kiitleja) juttu saa `tõena võtta, ta on eluaeg `olnud kebajas

ära mene `lõmpsima (lorama, lõõpima), kui `teistel tõsine jutt käsil

jooksoll joossa jookseva

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(kestel, vältel) `tunni aja `juoksul

juoks(is) `ninda ku jalad võttasid

minu nenä ei õle elädes verd juost

`kerge `juoksoga obone

`leikas (pani) `juoksu

ädä ajab `ärjägi `juoksu

pagemine, põgenemine on `tienistusest `juoksus

siad nie `enne `aastat ei lähe `juoksu (paari)

jalg akkas verd `juoksu

sie õli esimine juoks

akkas kõhe `sääridest `juoksu

`kerge `juoksuga `vanker

magamise `juurest läheb [karu] `juoksu. tämä `estest (kõigepealt) kohotab vai `ehmätäb

vahi ette, iga `kõhta ärä `juokse umb`pahka

jahimies ei saa `juostes, vaid `uodates

`lasti obosi `juoksetada kui õlivad `tiirud vai

`juoksev liiv (tuiskliiv)

(vett läbilaskev) `juoksik riist
`juokseja riist

lasin `juoksemast `külge `luomale

kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse

`tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä

`juoksi justkui sada `paari `jalgu all

lase lehm ärä `juossa

`juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni

`paise akkab `juoksema

nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha

`uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks

`palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä

kive vahelt `juokseb jahu `kasti

kell `juokseb ette

`räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie (käibele)

`ussisi piab `juokso ajal `seitse `kaeksa tükki õlemaie `unnikus

kus vie `juoksu kõht, kus vesi `liikus, säält saab [kala]

sie midä kulutab sie on `juokso raha ehk kuluraha

sireli `õiled on `juokseva `aigusse `vastu

kure `mõõgad, `puisa`vitsa `marjad, nied on ka iad `juokseva rohod

va `Miilil on `juokseva tõbi, `jusku va orikas külite, ei `pääsi kuhugi

kui nägi et [mõisahärra] obostega tuli, sai kodond `juosta väravad `lahti tegema, `ärrä `andas kaks koppikad juotraha (lisatasu)

egä tüö jänis õle et `juoksu lähäb (pole kiiret)

`palgiparv, `raiuti (parve tegemisel palgi otsa) `kaader`silma `augud `sisse ja `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi ja läks `vasta kive ehk kuhugi, siis ei õld `karta `katki `mennä

meil siin `piske `piiga `juokseb kabin taga

kuhu sa kuradi `kalkun `juoksed

`juoksivad `tõine `tõise `kallale, `leiväd `tõine tõist

jalg `juoksi `ninda‿t `kambid `käisid `kukla

on juost `undi `karjad (parv) kõhe

üld `juoksev kaup käib alaldi ühe kääst `tõise, ei õle `sõisev kaup

`mis te kegatta (karglema) `ühte `puhku ja `juoksetta

kui sai `kehväst [nõule põhi], taa‿i akkand `juoksema

`juoksin ku keräpüü, jalad kottis

`juoksevad `lapsed kibin-kabin taga

lapsed `kiemutavad `ühte `puhku `tahvad `käiä ja `juossa

`karjatsed ajavad `lehmäd (kiini) `kiili `juoksema, `tievad pz-z-z

`lapsed `juoksevad, kägiseväd ja `lüöväd kila (kisa)

`kondajas (reuma), käib kehas ühäst kõhast `tõise, vana `juoksva

`kuorma [kinni]`tõmmamise konks, `õunabu `õksast, `aariklane õks, `nüöri õts sai siduda `ümbär `konkso - - köis juoks iast `konkso `argist läbi

säält `massinate alt `juoksep ehk kui pient `lõnga

läks `kuivildi lavale, kui akkas vesi juoksema - - siis akkas vast `vihtlema

(seeme) lase madis `putsi `juossa

kuda kusi `juokseb (kuidas käsi käib)

kirp sie kuderdab `juossa

eks [sõjas] `kuulid `juokse ikke `mieste `selgä

nüid `sõrmed `kämpäras, `juoksva tieb

[lapsed] `juoksevad `sängi `alle `peito, ei `anna `mulle kättä (tabada laskma)

(tulva-, laus) `laata vesi `juokseb jues

`räästäd `juoksevad `küündlaba ladinal

obone on `lausa `lahti `kiskund, `pistab `juoksu

(liiderlik naine) `lehmäd on tõsed, `juokseväd ise mehe järäl

obosel akkab `juoksemine juo `liiast menemaie

kui akkas üks riist `juoksemaie, siis `pandi liig (lisa) põhi `sisse

riist `juokseb lohinal

`kõrvad on `aiged ja limased, `juoksevad ja on mädäs

nagu meil on pisike `piiga, teräsed jalad `tõisel, lippab `juosta `müödä tuba

obone `lontab (lonkima) `juossa, ei lähe tulist, on laisk `juurikas

iir juoks ludinaga `meie rie `alle

`paise lei `lahti, akkas `juoksemaie

`mõisades `enne `klüöperid (käskjalg) nied `juoksid juttiga kaks`kümmend viis `versta

(püsimatu) `lüöper, `juoksik, `kuskil ei õle ia `õlla, laseb ühä `juurest `tõise

siis akkavad kased jo mahla juoksema ku maa sulab kevade kevade onvad kannu õtsadki kõik märjad ajavad seda mahla üless

`mahla kask, `juokseb `mahla


Jõhvi


vanal `Männikul on `juoksik (jooksva haigus), kääd `tursked nagu pakkud

vie juom on, kus `allikas `juoksis mere

(paise, kasvaja) `kasvane `kasvas ja `tohkes ja akkas nüüd `juoksema

aga obone keris menema, läks `juoksu, keris `juoksu

`lutsu visetasse, kivi `juokseb

`ärgä `juokska nii ruttu, kukkuta kõhuli

mis sa `juoksed `palja kää `varsidega


põhja-Iisaku


kes tagasi `vaatab, `sellele `juokseb isaisa `kerves `silma (vii alustatu lõpuni)

lehm sai `süia küll, aga `karja `juurest ära `juosta ei isutand [kui pea oli esijala külge seotud]

näväd tulivad tedä `kinni võttama ja tämä sai `neie kääst `juokso

(korraga käärpuudele jooksev lõngasalk (hrl 4–12 lõimelõnga), mille kaupa kangas ka rehasse pannakse [käärpuudel]) kui `juoksu`korras oli `paĺju `lõimi, pidi `paĺju `veikesi kehasi olema

[poiss] `juoksi jönk-jönk (sörkides) emale `kaebama

ovone ei saa `juossa, `kampad (lume kamakas) `korjovad (kogunema) `jalgude `alla

`juokseb, `sielikud `käivad `kohva-`kahva üle pia

`juoksi nüüd sie va `krõhva (inetu, õel naine) saba näppus külasse `uudist `kuulutama

vesi `juoksis kulisedes pudelist `väĺja

`juoksva vasta piab kere nõgestega `kuplale `sutsima

`erned `juoksivad kõrinal `kaussi

ega iad õppetust või `lassa `müöda `külgi maha `juossa (raisku)

kui `juoksed, siis letti`paelad `käivad sul lippakille edasi tagasi

`lapsed `kietasivad `liivast ja savist `körti ja lasivad seda `sõrmede vahelt lirts-lirts läbi `juossa

sel `lõksutusel (laterdaja) akka nüüd `kiire, `tarvis jo saba `kierus külasse [laterdama] `juossa


Vaivaro


(`juoksol)

pojat `juoksot `kiista

`soidamo `kiista, `katsumo kene obone `juokso tulisemmast

`lasko jänis `juokso pääld maha

ku [mahla] `juokso`aiga on `müöda, siis akka [kask] `oksendamma

`vergod tulo `luvva `alle `juoksu, `vastu `juoksu ei saa `löiä

tama ei `kesta `kuskil, tama on üks `juoksiko (püsimatu) `poisika`ine

(jooksva haigus) tama on `juoksigo `aiguses

kanermu `juua `juoksigo `vasta

`juoksigo `vasta `keidä kanermu tied

ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri

ikkunad akkad vett `juoksema

`venne `juokso vett

kalad `juoksevad joge `müöda edes-tagasi

suga `müödä `juoksevad `niidid pakkole

obone `juoksi ühe `joonega (hoog) viis `virsta

laps `juokso `aima judin (kahin, vuhin) taga

saba `juokso müöd‿maad ja kahiso

siä `juoksed alalde `kievä-`kuova

`laiva `juoksogi `kehveli `pääle vahel

`lapsed `juoksevad ja `kepsiväd (karglema)

`luomad `kartad `kiili (kiin Hypodermatidae ja Oestridae), `kuulod vaid sedä `kiili `laulu, siis `juoksod `ullemast

`koske `juokso kovast

siä `justko vana `kulli siga `juoksed pikki külä

vene akka `juoksema `ninda‿t ei `kuule (alluma) `tüüri ei midägi

küll `juoksi kovast (kiiresti, hoogsalt)

(ladusalt) `lahhest `juokso vesi, tädä midägi ei tagista

vesi lahiso maha, `juokso `ninda‿t lahin (mühin, kohin) taga

`kraavist vesi `juokso ka `lahkest, `lahke `kraavi (vaba, lahtine, kergesti läbitav)

`ärjäl on ka lokko `lauda (silmakattelaud), `sarvi küles `kinni - - `liiga tikke `ärgä `juokso `muidu `ihmisi `pääle

`verko tulo `luvva `alle `juoksu, `vastu `juoksu ei saa `löia

`pilved `juoksod `lounest

kui kovast `juokso, siis `lietsuta

`lüöperid `juoksivad `enne vanast ja `kandasivad `kirju

seltsist

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


aeti suguselts kokku

kaht `seltsi on `jussi (jusshein)

mõnel `seltsil `jälle `juuksekubed (juusteta koht otsmikul)

aga nisudest tieb `veski `jälle `kolme `seltsi nisu `püüli

`ennevanast õli neid `järgisi kaht `seltsi, ühed õlid va kurg`atra `sahkabust `tehtod, kolm `jalga all

kivi`litronid, üks selts jänessi, `väljä jänessed, kivede `varjus [elavad]

kie on `partis `nuored mehed klappivad kokku, `seltsis `juovad

minu ema õli säält sugu`seltsist, keda `üöldi `käuräpää (käharpea) omist, neil õlid `iuksed `käuräs

ja `tõine selts [mis] sin `karjamadel `kasvab, on `jälle lahk `valged (lumivalge, täiesti valge) `siened

`seltsis `käisima, üväst `saima läbi, `lantsad (lahke, sõbralik, sõber, semu) `poisid õlima

`naised `käiväd `kuolimajas, on `seltsi `liikmed

`kaera õli `mitme `seltsi, õli `niske ühe tahune kaer, no lippu kaer (lippkaer) `kutsutasse sedä

akkas `luussa (luuslanki) `lüöma `tõiste `nuorte `seltsis

lähän ka `tõiste `juure, lüön `seltsi

lüön senest `seltsist `lahti, en lähe `nende `ulka

(kimalane) maa mesiläsed - - neid on kaht seltsi tõine on valged valge savaga, muist on `mustad

mahok·rka tubakas õli kõige kangemb tõiste tubakate seltsist


Jõhvi


enne vanast pasarnikku `seltsi ei õld, `välja veravas õlid klobod (lokulaud), nuiaga `lüödi

sie on `rahva kogo, `seltsi majas ehk `kuski

[ta] tuleb `meie `juure, siis `lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna


põhja-Iisaku


kuninga kübaraid oli `mitmed `seltsi

nad on keik nattukese `köhked (kergats), kuhe seda `seltsi


Vaivaro


`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo

(andide kogumiseks) `kolmed `kohvid olid `seltsimajas

üks `seltsi `kirpusi on `lehtede küles, lehe `kirbud

(`lehmu|s g -kse = suur veelind) `lehmus on suurt `seltsi `sorsa - - nämäd on `ninda `alli `karva `kiŕrud, `lähtöd `verkost `kallo `püüdämä, vahel jääväd `verko ka

maha maake maasigad

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(nõmm-liivatee Thymus serpyllum) imestuserohod, nied `kasvavad maa `külles, üks vars, `varre `ümbär pikkad lehed `jusku `topsid

`liivasel maal `kasvavad `kaitussed (nõmm-liivatee)

`kaitus rohod, nied `kasvavad `liiva maas, sinised `õiled, pisiksed lehed

`istus `nurgas maas ja `inkus nutta

[laps] isä `muodi, justkui isä suust maha tuld

`läksin isäle `itsmeid (tähis, märk) panema - - puust `pulgad õlivad, sai maa `sisse `itsmed `püsti `panna

kana nokkib ivad maast `välla

kui rei on `peksetud ja obosed `talluvad õkkad maha `õtril, siis obosed ivavad

`valge juss `kasvap `kruusi maas

jättas `lapse ja `naise maha

(kadripäev) `Katri, va `tüütu, ajab lume maast `vällä

(kadripäeva sulast) mart tuleb `maale, `varbad `külmetuvad, `katri tuleb `maale, akkab kusele

`keller `kaiveta maa `sisse

(kobe) kohe maa, siis `kasvab `kõiki `vilja

laps kukkus maha kolati (kolaki)

tappab `kollid (laste: täi) pääst maha

kui maid `mõõdeti `pandi kubitsad maha

(tulistama) `kõmmutas `tõise maha

(põndak) kõnd, kole savine maa `kõrge jõe`kalda pääl

`kõnnus `pieti `karduli pali maas, iast `kasvas

`kõrgelt lakkast maha (allapoole)

õlin käbäräs maas

`kirves käib kive (kivvi), terä maas

kukkusin maha käppikälli (käpuli)

külm `kergitäb maa üles `kärjele

`viljad on saand maha `külvätust

rida `lasti puid maha ja akketi alet põletamma, alet küttistämmä

`laapis, `pastlid jalas, sene maa maha

senel on sitta labene, aga minul on põledettu labene (taimelava)
labeste `piale `tehti `enne küttist, siis `kapsad `kasvavad paremast
`istuta kabusta `taimed labeselt maha `piendra

`lamba pabalad õlivad maas

(inimesest) kuradi larakas `maoli maas, tüöd ei `viitsi tehä

lähän vett maha `laskemaie (kusema)

siis `veeti linad `einamaa `piale ja `lehvitati (laotama) maha

(välja lobisema) laseb jutto `lendo (liikvele), kõik maailm tiab

(lipshein) `lipsu roho `kasvavad `neskes `nõmme ja `liiva `maades

`metsäs on `einämad lodo maal, sie on `pehme maa

(tuld ja suitsu sisse ajama) ahi `lõõskab, labidaga paa (pane) `tuhka ette, sie võttab `lõõskamise maha

`istup lädäkälli (lääbakil) maas

tuul lüöb `vilja maha (lamandama), siis ei saa `niitada

`innad on maha `lüödod, ei saa `vilja `müiä

oma maa inimene, sie on oma `rahvusest

maa-alune jõgi

kui juo maa-alused (noored tüdrukud) mehele `lähväd, midä sis maa`päälised (vanemad neiud) `tievad

maa alused (noored poisid) juo `juovad `viina

(surnust) maa-alused on `surned, ei tule tagasi enamb

maadelda

(maakaer) maa kaurad ja turgi kaurad õlivad

maaligu linad levidati maha rukki kõrde

maa rohtusi kes kõrjavad on ikke praiga ka

`ahju suu on maas

punane lehm õli `Maasik

maa`telgas (põldsinep)

maa viha (maapinnas peituvad vaenulikud jõud)

võttas karu elo maha

lehmä mullikas õli lehmäd õlivad ja maad õlivad ja ninda siis ma maja pidamine õli

(mardipäev) mart tuleb maale katri luhistab pääle siis tuleb külm kui mart maale tuleb

matti maa mies, vabadik

(mütol olendeist) lappu mies (”käib tuulepöörisena siit maalt vilja riisumas”)


Jõhvi


paneb maa `nõrgalt jää (ill), siis on `kahlas

poiss `kaksas maast `kaalikaid ja `viskas `vankri `pääle

`kopra `kellega `sõnniku `tõmmeta `kuormast maha

maa on `künka `kanka (künklik)

kukkus `latsa`persekali maha

puud õlivad perast `tormi `luagus maas (pikali)

`võeti nõrk puu, sene `külge korv, laps õli luhis, maast `välläs (korviga õhus)

sa `luiskad vikkasti tera maha

lume `ühmä õli sadand, maa on ikke jua `valge

rahe lämas (lamandama) `vilja maha

maa pääl ei tõhi `istuda - - `muidu võib `saada maa-alused (maaviha põhjustatud nahahaigus)

kukkus `maukali maha

lapsed käisivad marjal osa maasikaid korjati `korvi, osa `aeti rohu kõrrele


põhja-Iisaku


(hernehirmutis) `erne`irmus `pańdi aja`maale kanade pärast

vähe maad `sõitasid, obune lagunes ette ~ ies ära (tuli rakkest lahti)

`lapsed oli tuast `riida`maale `iivaned (hiilima), `mängima

`öösel `tõmmas maa kahusse

palitu `teisel `maani läheb `kohva-`kahva

las kõnd (aletatud maa) `esteks mädaneb, siis saab `alles `kõnnumaad `künda

`marju `metsas lademes (väga palju) maas, aja `kühvliga kokku

sadu lamab `vilja maha

rukki on lappiti lömakil maas

`piima ei tohi maha `lartsatada (üle ääre läigatama)

vili keik lomakil (lamaskil) maas

`irmus lops (ootamatu ebameeldivus, hoop) küll, kui maja maha põleb

`tampis `maasikad `kausis lödast (sodi)

ajab maaget (maake vesi) vällä

nii `suured `maasigad nigu aea`maasigad `metsas kõik

seda maad päevaga maha i käi

(maksakaan) `maksaluttikad siginevad `maksa `sisse, tappavad maha


Vaivaro


`maahha

`langis `polvisilla maha

üväd (ivad) karisod maaha

lina külvädä maaha

lasin ülge maaha

lassa püssügä maha kui koerad jääväd maru taudi

`einä on `kaares maass

(kartulivõtmise kõblas, konks) `kartoli `konksoga noppida `kartoli, `kaabida maad

üks ken `tembas [põllul sõnnikut] maha - - `konksoga

`kouguga `temmad `sonnigo `kuormast maha

(maakirves) `kouguga `kougida maad

ko maa ei saa aritus, ei `kasvada ka

kaik maa on `ninda `kehkara (kivine, paepealne)

laps `laŋŋes maha‿t `aima `kolksti

`kuhja maa on vel tehä

älä kukkuda last `süülist maha

`tieväd kuli plokkidest `unniko – `linna ja `lüöväd sene maha

sia `kärsnä, siga `tohni `kärsnägä maad

üks `kärtsäkä (pauk) ko `lasko, on inimine maas

maa `külles `nomme maas `kasvad `karbed

maa on `irmus `künkane (künklik)

(künklik) `künkligone maa

(ulatuslik) `laialdaised `einä maad

kanad ja `pardid - - `lammad (lamandama) `viĺla maha

puu `langi maha

`langis `polvisilla maha

omenad `langid maha

ait on `laŋŋakille, nagu `vilto maha `langimas

`landud (kaalikas) on maha `tehtu

larista `vihma maha

`laskes `püssügä karu maha

`sülge kukku lats maha

ei `löüdänd maad (koht), kus `seissa

`anna miu judule ka maad, lase `minnu ka `rääki

(rügama) `maadleb `tüöga

`maaki g `maagi, `maakine vesi

maantied `praigas `silludeda

kui sitta veidedä siis nogaga temmada kuorma päält maha

meno mendost menemäje

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendi

`kerge ja `erkos igäle `puole menemäie

meni ~ läks `tütrikku `iilumaie (luurama, piiluma, nuhkima)

(surija) viab viel `enge edesi tagasi, on juo menemise pääl

kui meni vihasest, siis vedäs sava `ümmärgusest kui vokk

jagavus on mend sego

s `vällä `mennä, sääl õled jaheda kääs

akka vett `vällä `laskemaie, juhi (suunama) vesi menema

`järsko meni (läks ruttu ära)

`naaburi poiss on üks `jäärä poiss (kangekaelne, isemeelne), üttel ühe kõrra, et ei lähägi enämb `kuoli ega `mendki

(tegevust alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä

(jooksma) kadib `vällä `mennä

(hakkama) kamu menemäie, älä pali `aiga `viedä

kamun menemä

meni `kassi `linna magamaie, `rii‿al (rehe all) õli põrandal külm, siis meni `ahjo `pääle

sie `naine õli `tõise mehega kasusse mend (last saama), ku õma mies õli sõas

(keevaline) `kieva verega, kie äkkiste vihastub ja `jälle igale `puole on vali menemäie, sie on `kieva verine

`kehkeldäb üht `asja ja tõist `asja, kuhugi ei saa `mendust

`istu ratta `selgä ja lase `mennä, midä viel `kengitäd (kingi jalga panema) ja ehid `ninda pali

midä `kerge `paadiga viga `mennä `sõudama

`mõisa kõhas ikke kodo menivad kesk `ommikust `süöma ja tulivad `jälle lokko ajast tagasi

`ühte `puhku kiheleb, on menos

(peletama) kihutasin sene majast menemäie

päiv on juo menemäs, terä vähäkese `kiilub

pane `kiltsud `kaltsud, `kompsod `kampsod kokko, akka menemäie

laps kipperdab (nihelema) `mennä

ehk on üks tiereis ies, südä kippitäb `mennä

`vihma aig kippub (kalduma) juo üle menemäie

`teie `menga `kitkega `kapsad, `meie `kitkema `porgandid

`kohto `uksed on `laiad `sisse `mennä, `kitsad `vällä `tulla

`viskab ku `kerisselle `klaasi (klaasitäis) menemäie (see, kes joob palju viina)

(ta) `klonksas ühe `kõrraga menemäie, enämb ei õle `tilka

tämä on kohevil (~ kõhevil = elevil, ärevil)`ühte`puhku menos

vanamor meni rii `alle võid kokko `lüömä

mene pane need kive kolakad (suur) `ühte `unniku

ku pruut õli `viisutud, siis sai `kõsja (kosima) `mennä

peigmees `kõsja mies meni isä mehegä

kui `linna saab `mendust, siis `linnas kulub pali raha

`lauad on `kummi mend

mene `lapsega `küöki, älä `kussita (vaigistama)

[liblikanukk] `kuulab (konutama) lakkas `talve läbi, kevade `kasvavad `siived `selgä ja lähäb meno

viivitama midä sa kõheled sääl `ninda `kaua, kui et saa `mendost

kana, kui akkab munele menemaie, siis kõkketab

`männi `kärrid, midä `menned ka juo (kipra) `kärri‿säl suo‿päl

mene `vassaku kätt

käsk on käind, piäd menemä

`käsnäsed `õunad igä `aasta meneväd `käsnäsem(m)äst

`anti käsk kättä, piäd menemä tio`päivi tegemä

mene lüö sie jõe kään maha (niida jõekäärus hein maha)

`vallast `annetasse käsk kätte, et piad `küüti (veokohustus) menema

mene lase (valama) õlut

puu `pungad on `liikuned, kui akkavad `lehti menemä

tõi `linnast `naise, `arvas, et on inimine, aga ei õld - - mies ajas meno, et `kauva ma `tõisemehe `litse `toidan

loginaga sõitma logistab `mennä `vankriga

lokk lei juo, piab `tüöle menemaie

sie mies `luobus ärä sääld, ei `mendki `sinne [elama]

meni `kõrtsi kõri lobotamma

`suuremad puud menid `metsäs juo `lõikuse `alle

`lõksatus käis, mene `vahtimaie, kas meni uks `lahti

ise ku maamuna (murumuna) ja tahab suurele mehele mennä

sie on maaviha kui viskab inimine küliti maha. mõnel ajab silmad paiste. piad õbeda pääl pesemaie ja siis mene vala sie vesi sinne maha kust sa õled saand tämä. sinne arsti abi ei `aita

Rääsäs (kohanimi) viedi üks naine marutõvega meno (ära)


Jõhvi


õli `üöse mend (surnud), ei `saandki minä tämä `viimasel `ingamisel `saataja `õlla

no kie pagan sene menema vei

ärä tämä (hobuse) taha mene, ta on natuke kibe (tige)

`korja kodinad kokku ja mene menema siit

tuleb ja `kõõrutab (lobisema), ei `määrä akkada menema

`einama `käära `lasned `mennä rägä

siis on `menned ülä `vallide ja `kraavide, aga kuhugi `külgä (vastu) jalad ei `puutund

`küünla`päival `võisivad `naised `kõrtsi `menna ja mekkida `küünlapuna, sie õli punane viin

`laamalt inimesi kokku mend

juba kisub suu `laiali, tuleb vist `menna magama

mene `traksist, ärä `longi

mene `värski luhi kättä

ristluist maas - - `miski luu `katki mend


põhja-Iisaku


mene sa `mõista `selle `ilgurille (pahur) `miele järel `olla

`korja kolud kokku ja akka menema

`selle ind on `ninda `kõrgele kruttitud, `kesse tämale tohib `kosja `menna

mene `kärbiku `alle

ei tohi isa `saabastega `menna `laatserdama

`suurest `ehmatusest `langes menestusse

`lauda `pääsuke tegi `silla `alla pesa menev`aasta ja tänavude `jälle

mis luoreha sie, `selle lõgistusega (logu) tasu `välja `mennagi

ära mene `lõmpsima (lõõpima), kui `teistel tõsine jutt käsil


Vaivaro


mene esimigost (esik) läbi, sis tulogi tuauks

mene vahi ikkunast ken se tulo

`kahmas kaig oma `süüli ja vei menemä

tama jäi `kauast (hiljaks) oma menemisega

karud `onvad `menned `kaura

suppi on kohisend (kihisema), appust mend, suppi kohiso

(vilets heina- või karjamaa) kurestikko on pime `metsä, älä mene `sinnä kurestikko

mene `lehmiga nüid `kuusestikko (kuusik)

`mengä nüid `kolkasi `puistama

mene `ütle `kärsäle (siga), las `kärsä `tulla `oue

valmist

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


nagu `einä tüö `präigus, tämä tios (teoksil) on, aga on kese (pooleli), ei õle `valmis

[linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis

(esialgu) esi`algust ~ esiakkatuses ma ikke sain viel omale oma `kraami `valmistada

kui [viina]pudel `võeti `vasta, no siis pruut `jälle ja `pruudi pere siis `valmistetti ja `kutsuti juo nied `kõsja`viina `juojad juo `valmist ja

lage plats õli `enne `valmis `tehtud, [pandi miiliaugust võetud] süed `sinne `jahtuma ja `engämä

perenase kääst `saadi linad vai takkud kaha `ketrada, siis `kaalu `järgi `valmis niit jagati, mõlemad said ühevõrd `niiti

pere`naisel on `villa `karsimine `valmis jo

kää`kaste vesi õli `ennemb sene jäust `valmis `pandu

`uone kehä akkab `valmis `saama

`uane kere `tievad `talvest `valmis

sääl `sõisas - - suure `luoma nahk kuus kuud, siis õli `valmis

ehitäb `justku keriku `torni, ei saa [tööd] `valmist ja ei `saagi

mida `kohnid (kohmitsema, aega viitma), kui et saa `valmis

üks tieb - - `reietuas `kolkimise pihud (lõugutatav linapeo) `valmis, säält sis `muutku võtta ja `kolgi

`kuondlad `tehti `ropsimise ja sugemise ajal `valmis

õli palitu `valmis `kummitand

`talvega kõpputab (nokitsema, kõpitsema) `valmis (asja, töö)

lusikad ja `kulbid kõik `tehti koveldiga (kõveldi, lusikanuga) `valmis

parass `surma nokkatäis, tieb ühä `kõrra `kõõksti, `ongi `valmis

`kastetasse `ühte`puhku `niiti vähe`aaval `rasva `sisse - - `nõnda `kaua kui `küinal on `valmis

siis on ahi juo `valmis, ku kerist akketasse `lautimaie

[kosja] kaup õli `enne `valmis, nüüd muudkui `liigudetti (liiku jooma)

(Linum usitatissimum) lina on jo `kupras ja `valmis

sie on lobinal (hõlpsalt, ladusalt) `valmist `tehtud

`villa`veskis `tehti `lõngaronitsad (poolid) - - `villase `kanga `lõime ja kue jaost `valmis

(tahuma) lei `õvves paar `pieru lõhandikku `valmis

lein sene `vilja tükki maha, tüö on `valmis

`lüöväd kääd kokko ku `kaubad `valmis `saavad

saisesin ma maja ütti valmis


Jõhvi


tüö on keseline (pooleli), `tarvis teha `valmis

`tievad kaha `eina, `tievad `valmist ja `tievad `puolest

ku `kangass `valmis on, siis `autasse lehelisega

`enne tien `karsin`täied (kraasitäis) `valmis, siis akkan kedrama

`menga kebaga (kepslema, kargama ) viel `õues vähä aig, `ninda`kaua kui `süämine saab `valmis

`ütlä `tõistele et kesk`ommik (toit) on `valmis

ilm ka `kessatas (kestma, püsima, vastu pidama) `ninda`kaua kui `saima `kuhja `valmis

kukkelde-kakkelde tieb seda, ei saa `valmis ega saa

`saivad `vorstid `valmis, siis `pandi pada ja `keideti (keetma) siis sual ka `pehmest ja siis `ta??ud ka viel, sie õli siis kuppastamine

no tegi leppingu `valmis

no kui õlivad nied levendased `valmis, siis perenane vai `tütrik `istus siis vokki taha, võttas siis levendased `põlvile ja - - lasi siis sene levendase siis `värtna `päälä `niidist

üheksa `päivä `enne rukki tegemist `kõrdati maa `uuesta üläs ja siis `ääseti maha, `tehti maa kõik `valmis

kuu aja tegin seda [majaehitamise] matterjali säl valmis - - talv lõppes vällä jäigi matterjal metsa


põhja-Iisaku


elutuba on `valmis, aga `teised `uoned kõik `puoleli

odu tegi oma `lastele kõik ette-taha (viimseni) `valmis

ei jõund `kolmegi lugeda, kui tämal juba rukkiside `valmis ja vihk `siutud

`katsume `kähku `viimased `riismed kokku `krahmida, saab sie saat ka `va?mis

ema kohe `kripsti pada tulele ja `erku varitama, et `ennem `valmis `jõuaks kui suur pere kodu tuleb

tüö `olgu kriuh-krauh `valmis

sie kole tüö on `valmis ja käest ära

pere`naine oli `lahtise `käega `valmis `aitama

küll `jõudaned `lapsi `valmis `lopsida nigu `vaprik

oli `teine kodu või`nutsakad `valmis teind - - müüs turul kaks `kruoni lugu (tükk)


Vaivaro


sie et `jovvu (sa ei jõua) senest ajast `valmis tehä

sie tüttö `oska üväst `karssi, tekkö `päiväs `pallo `liebe `valmist

`pulma `lavvad `oldi kaik `enne jo kadetu `valmist

`oige `kähvel `ihmine, tämä tekko kaik `kiirest `valmist

nämäd `laitad (valmistama) sedä `ruoga

sie tüttö `oska üväst `karsi, tekkö `päiväs `pallo `liebe (ppl < n, g `liebe = kraasitäis, kraasitud villarull) `valmist

nämäd `löiväd `kiirest maja `valmis

onvad one

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


sel one kivine südä sies (tundetu, kalk, osavõtmatu)

`nuored `onvad juo `kiele `murret `muutaned, `räägiväd `pienemald

`kierolised ajad `onvad `präigus meil

kõrv `erkos, `kuulab siit ja sääld, `kuida `ilmas `asjad `onvad

`espä `onvad `Püssis `laadad

nie `metsäd, midä `meie ligidäl `onvad, nied `iiravad (luurama) [marjulised] kõik läbi

kenel nüüd enämb uherdi on, nüüd `onvad (vindiga) `inglis `puurid

`onvad `niisukesed tugevad ja `priskid inimised, `onvad isuklad (himur) `ühte `puhku [naiste järele]

kui `poisil jalad `onvad mudased, siis `poisil `onvad kure`saapad jalas (paljajalu käimisel tuule ja vee tõttu pragunenud nahk jalgadel)

kus `onvad `niisuked `maake ojad sääl jõe tidi tahab asuda

`puoled `päiväd `onvad `jõuted

vanad `paksud `laia `õksadega `männijäräkad (jändrik) `onvad `oŋŋad

`jätkuga sukkad, `onvad `sääred kõvad, tehässe `uuved lavad (labad)

`veski `siived `onvad `kaardus

kahel`puolised on `kaulas `lõuaperäde all, kahel puol kaks rahu, `kaula `aiguse ajal `onvad `paistes

pihad `onvad kikkis (õlanukid ülespoole)

`rahvas `onvad `kimbatuse sies, ei lähä tüö edesi (vihm takistab heinategu)

`jõulud, `ristipäiv, `onvad keriku pühäd

käed `onvad `külmetäned ja kobaras ja `küüsitäväd

käbid `onvad `lüöned kohokalli, `siemned tulevad `vällä

liht`uksel `onvad `raudased seppa `tehtud `konksod

`remmel pajod `onvad `valge `kuorega

`linnas `onvad majadel kaliturid

nüüd `konnad evad enamb `krouksu, `onvad vaid (vait), nat on siis jo kudetu

`lilled `onvad kukke`kannussed

(kukkur g `kukru = peeker) `kukrud `onvad vasest

`silmad `onvad `kustuned, õlengi pime

`kuuskidel `onvad näred

`linnassed `onvad `ahjus `kõrbenemmas

(laane) `kõrve puud `onvad ikka `tõised kui lageda puud

ku vanemad `onvad varassaned, on sie viga `lapsell juba `külge `sündind

`kõrve `männid `onvad alt lagedad

ei suvi viel tule, (kevadised) lakka `tuisud `onvad õlematta

(tallis) ovostel `onvad `latrid, `luomidel `onvad `kütked

aam`palgid `onvad laudpõrandal all

(kase okstest viht) lehesse `pundid `onvad pihass

`põõna sae lehel `onvad `viltu `ambad mõlemale `puole

`metja, sie on `särje `muodi - - `uimud ja `lehvid `onvad `kurgu all ja nava `juures

`niisuke paks leppästik õli `enne, nüüd mehed `onvad maha `raiuned

(isamesilane) lesed `onvad `suuremad kui tüö`linnud, jämedämäd, ja egä nie tüöl ei käi, nie `onvad `audujad

sial majas `onvad keik `asjad `nõnda loderikkust

`ahju `süütused `onvad `lõõsas (parred ahjukummi ees või kohal) `kuivamas

õppetajal on must mantel `valged lappid `onvad `mantlil ies

nied onvad masakad puud lühikesed laiad õksad


Jõhvi


`õksad `onvad `alle`puole `löŋŋäs ehk `kallukalli

rie `kaustad, nied `onvad kõviduse peräst , nied on `tõine `tõise puol

`Suome maa `saared `onvad kohotaned tänä

`onvad ka ühed `saapa `kohvad (kotad) jalas

kälid [on need] , kie `onvad `vennaste `naised

`laamikud `onvad `linnades, `suured `vankrid

juhi`vitsad, nie `onvad et `vanker `õigest käib obose taga, ei saa kahele `puole logada (logisema)

`nenda nied loud `ilmas `onvad


põhja-Iisaku


`suures `suodes `onvad ema `kraavid (magistraalkraav)

kasel kui `onvad `väiked `iire`kõrvad (puhkev lehepung), siis neid `kietada või `piirituses `leotada [vähiravimiks]

`onvad ilusad küll , niäd punased `lälled


Vaivaro


laps oo sie vana kihelga (edev, tüütu)

onoks (Soome: onkos) siu tüdär `miihel?

üles-, tämä ono `kupsal (kokkuostja) `miih́el

ne `lapsed kedä on `ellidettu ne ovad tigedäd

`riided ovad siul `körtsösed (kortsus)

nüid `onvadki `küömned `küpsed

(pujude Artemisia perekonna) jumiga`marjad `onvad `allid

`riided `onvad `jääsed (jäätunud, jääkorraga kattunud), kuluks `tuua tuba sulama

`kaislad `onvad madalad, `laiad, `piesa `muodi `kasvavad, `kellagad `oiled on

`onvad nii üväd et `toine toist `kaisutavad

karud `onvad `menned `kaura

`korvad `onvad kluod ei `kuule enemb üväst

tuvad `onvad `kümme `jalga `korguta

`riided `onvad kuletunned

kaig ne `lapsed `onvad kurt`tummad

kabustad ja `kaaligad `onvad labasel

mehe ema ja `naise ema, nied `onvad kahekes̀te `laŋŋukset (langud)

`linna inimised `onvad kaig logeruksed

`päiväd `onvad lühükäised

`nüörid `onvad lühüld (lühidalt)

valju vali

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`valju `eŋŋega (iseloom, visadus, tugev tahe) obone

sedä `rohto ei süö `kiegi, tämä on `niisukene vali roho, `lõikab inimese `sõrme `katki ka

mürina vihm on jäme vihm, jämedast (palju korraga, suurte tilkadena) sadab ja `valjust

meil õli vookt kerikuõppetajast, sie oli `karge (karm, vali, kuri) vanamies

kui ahi küöb `õige valist, ahi karib

(külm, vilu, kõle ilm) `karme tuul, vali, ei õle `niiske

`valju (karm) `karvaga lehm ei õle üvä `piimälehm

(keevaline) `kieva verega, kie äkkiste vihastub ja `jälle igale `puole on vali menemäie, sie on `kieva verine

sie `üellässe tige kuer õlema kel vali karv ja must `kurgu lagi

kuer on `võõra inimise `kõhta vali

(pinnalt kare, krobeline, konarlik) vali `riide on kore

on rukki rääk tieb krääk, krääk, krääk, vali ääl `tõisel

(vingelt külm) kõle tuul, kuiv tuul, `ninda `irmus vali

`valju `karvaga obone on kõva (jõuline, füüsiliselt tugev, terve) obone

(vee langus) `langetuses vesi `juokseb `valjust, vahutab

ahi küdis `ninda `valjust et kõhe `lõugas


põhja-Iisaku


ise pisike nigu rakk, aga vali `kräuksuma `teine (koerast)


Vaivaro


(jõhvhein tarnade perekonnas) jovi `einäd on `ümmarguised ja `valjud

ono

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


eks `lapselt saand ikke `üella, et küla ono (võõras mees, külaline) tuleb `meile `käima

lell tuleb, leib `kainlas, ono tuleb, õun `põues, tädi tuleb, täi näppis, sõse tuleb, sõlg `rinnas


Vaivaro


(ema vend, onu) eno `tullo `meile

eno`poiga (onupoeg)

enotüdär (onutütar)

ono (hunt) küsis `koera kääst, kas konogas (siga, kärssnina) on kodo

ono `uota `oues, `kuogikotti (koogi kandmiseks) `kaindlas

lüö onolo `patsi

põigite põiki

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(endisaegne seelik) kotti`kleidi ies õli kaks `satsi `põigite, taga õli ka kaks `satsi samute, a `keskel õli taga üks pikk laid, sie `pandi kaheltpuolt `külje`satside `õmblusse `alle

õled `kirja maha `kussutand, õled `kirjale `rissi ja `põiki `kriipsud `piale `tõmmand

`lauvad `kõmmelduvvad, ta `pitkussest ei `tõmma kõvera, aga `põigite

[karu] `jäljed `käisid üle tie `põigite

`lastemärk on kriips (peopesas), `põigiti, lühike, `piene `sõrme akkatusest all puol, `ninda mittu `kriipsu, `ninda pali `lapsi

lesemärk on kriips pihus, elo`lauvast lähäb `põigite läbi

luom lei `põigite `augu `pääle, `tõine ei `pääse `aiast `vällä

terviss

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(sööjaid tervitama) tere `jätku `leiba ~ leivale (vastus) tere, `jätku tarvis

`viedi [kohkunud] laps üless lavale, `torgeti pää `külmä vie `sisse, `jälle kolm `kerda ja `üeldi: Jukule `tervis, `aiguss `aia `teivästelle. siis laps `erkos (ehmuma) tagasi sest pelomisest

kõva `tervissega inimine, ihu`tervis on üvä

`nurga`naised, kuus nädälä `päälä `poigimist `võisid `alles keriku `mennä, sis `pieti `ingetänu (palve ema ja vastsündinu eest), et emä kosoks ja laps õleses `terve

(üleni, tervenisti) pääst jala `kanduni `uuved `riided `seljäs

ei enämb õle, juo nüüd on `tervisse `juures `tõine

ei `õska `kündä üväst, jättäb vao `tervest ja `tõise `künnäb, jättäb `vüötilisest

kakkunädälä iest sai kakku, `terve `leivä

õli neid, kie `tervel üöl kana`nahka `silmäle ei `saaned

`kaotab oma `tervisse `sinne

sie pidi siis kõik `kopsod ja `maksad `jälle `tervest ravima sie kase`puhkeviin (kasepungade viinaleotis)

minuda enämb `kauast ei õle, `tervis on vilets ja `vaene

kie `tervest pääst sureb ja `tuorelt kehalt, sie lähäb usina `aisemaie

`tervis on kääs, võib `käiä ja `kelpidä

tõi `paŋŋega `külmä vett `kaivust ja `viskab üle pää tämäle sis laps nagu `kilgastas (kilkama, kiljatama) ja säält maalt sai `tervest

tänä õlen `kaunis `kirgass - - `eila õli `terviss `üsnä paha

neid pidi vist keriku `posti `pandama (häbi- ja peksupost), ke `mõisas `peksa `saivad, et pidi siis `terve kihelkond nägema

(meetrikaraamat) keriku `raamat, kus on `terve kihelkond üleval

no kes lasi oma sie `surnut tenädä, siis vei `leivä, `terve leib ikkegi ja, ja lihakämikäs ka ja, `viedi siis `neie keriku `vaestele

`terve pere ühed `kitsikkud (ihnuskoi)

tämä ei saa `ninda `käiä kui `terve `jalgudega inimine

`kaeksa `aastaselt akkasin `lapsi `oidama, sain `kondorast (tugev, terve)

kie on `aige, saab `tervest juo, siis `uvvest `kõrdab (haigestub) ja sureb maha

ülämine kruon (kõik ülahambad) on kõik `terved, ei õle `ühtki `katkist `ammast

`terved mehed ikke `võeti `kruonu, `vaised ja vigased `jäeti kodo

ädä ei õle, õlen kõhe `terve, aga kõdunen (kiduma), ise `tunnen

sügelik akkas `kõikse (kogu, terve) pere `külge

`terve `päivä pidid sa tegemä ja `küüristämä (küürutama) `mõisa `väljäl `ninda, et selg õli `kange

ku uss on `lüödüd, siis sisalik pidi `tervest tegema, lakkus ja sai `tervest

(küla ühiskasutatav (põllu)maa, hingemaa) lappimaad õlivad `kitsad `põllu`siilud, `terve külä lappimaad õlivad kuos, üks `tõise `kõrval

`terve külä vei oma lina linalio`auku, üks ühäl `päiväl, `tõine `jällä `iljemb

(liigaasta) lisa `aasta on `terve `päivä `pitkemb

`tõine kõrd on `terve külä kari ühes lobotis (kobaras koos)

logiseb nädälide `viisi maas, ei õle `aige ega `terve

`loksob ikke `aige `õlla, päiv ikke `aige, `tõine `terve

`korvi vits lõhestatasse, kui `tervelt on jäme `panna

kui `kartuli maha `pannasse, siis mõned `lõhkavad (lõhkuma, tükkideks tegema), `tervelt on `suured `panna


Jõhvi


õli juba `inge `vaakumas (surema), aga ärä `püäräs (sai terveks)

said nüüd `lapse `terve `päivä oma järäl `kalgudetud

pime siga kell `kaulas (öeldi inimesele, kes ei tervita)

isa on pia `õtsa `kõrras, mina õlen viel `kaunikene (üsna terve, kõbus)

väriseb `tervest kehast

varesselle valu, `kirbule kibeda (valu), `musta`linnule muud tõbe – `lapse sõrm `terve

`terve kuarm õli `musti mehi õld `vankril

siin on veel - - `terve lobodik (suur hulk, kogum) maju

`ammas `lõhkus `ninda‿t `terve pia õli valu täis


põhja-Iisaku


kui elu ja `tervist, `lähme pühapäe `Iisaku

(väga suur, tugev, kange) kibe valu näris `terve üö

`surnuajal oli `ninda `palju `rahvast, `terve `surnuaed kirendas (kirjuna, kirevana paistma)

`tõime `aptegist `lendava `kulda, `andsime [pullile] `viega `sisse pudelist, sai `terveks

`einamal - - kulista `terve päev `juuva

kui `kullerkuppud `lahti `lähvad, siis `terve koppel `kullendab (kuldsena paistma)

kolisid ära `terve kuppatusega

ei mina tea, mis `maśsin sie tie pial oli, `terve sie kuppatus `ähkis ja `pupsus

neid `leivalisi `laua taga vähe on, kuus tükki `tervelt

obusel pole `sipkasi all, `terve tie kippus libisema

`armastas sie lorajuttu, vahel võttas `terve küla läbi


Vaivaro


`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo

küll `pandi imest kui miä `tervest sain

tama enemb sene jume (terve välimus) sies ei ole, jääb `lahjast ja `valgest

tegin nii `suure karendase, et sai `terve saad

saad `kiiremba `tervest

`lumbija `lumbis (nõiduma, posima) miu `silmäd `tervest