jalgasa jalga-pite jalandane

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


obone `ellitseb (ettevaatlikult või säästvalt kohtlema) `jalga

pime kui kott - - ei nää jala ette

`juoksis `ninda tulist, et jala alused (tallaalune) `välkusivväd

jalaka puust `tehtud

ei `sõisa jalal (püsti), `ninda `purjes

sie jutt on `täiest jalal (käsil, päevakorral), igä ühe `kõrvis juo

(jalgade peal) jala`liugu `laskemaie

kolm neli pihu on üks jalandane

mittu jalandast pane, `enne ku vihk saab

jalarada `müödä

(sadulal) sadula all on `rihmadega raud, kus jalad `käivad, jalaraud (jalus)

(hark)`atra puu `küllest `alle on jalaraud, jala`rauva `külles on kappukas, kappuka `külles on sahk

`atra jala`raua `külles on kappukas (saha osa), kappuka `külles on sahk

jala `õõnes ~ tühi kõht

jalad `pöias (kõverad)

sai igä mies `jalga `katsuda (sugu)

sest `saate ei õle minä enämp oma `jalga (üldse) sääl käind

mitmesuguste esemete osa, tugi, millele ese toetub `lauva jalg, `tuoli jalg, aga säŋŋi `sambad, ikke tugevammad

puu`lõikamise pukki jalad

`kundamendi jalg `tehti maa `sisse

(korstna alumine, hoone sees olev osa) `korsna jalg tehä pae kivest

(ahju alus hrl toapõrandast allpool) senest `saate on `ahju jalg, kus `suitsu `rüövid akkavad

(silla võlvi toetussammas, sillatalade alusmüür) `silla `võlvi jalg

(kasvamas, raiumata [puu], niitmata [rohi, vili]) puu on jala pääl `kuivand

mul on kõik `suuremb jago jalal ein, `lüömättä

(umb 30 cm) `arssin ehk `süüli puu, senel õlivad jala `märgid pääl

`tembab `jalgapite `vällä

jalg`kouku vedämä

`tõmmasid jalg`kouku

õtsib uut `leibä (teenistust), vana pereme leib akkab `jalgu juo

mõne `asjaga ei `pääse päist `jalgu (asi ei laabu)

suos on `jalgu alune (alus pind) tümä, `raske `kõndida

rõhu veräväd `onvad - - `tõisel on jalg veräv sies

kui lähäd `reietoa iest `riiala, siis on jalgveräv

(magamast tõusnud) `tuiseb jalule

mene jalust menema (tülist, segamast), midä sa siin vahid

kasi jalust

kasiga jalust

`kaskised jalassed

jalg akkas verd `juoksu (vool)

`kange kabima (rutates) `käiä, iad jalad

(kakerdama) kapperdab `käiä, ei `sõisa jalal

jalad tõbised, käib `karguga

`muidu ei saa `toetada jala `pääle, siis on kark `kainla all abist

jalad `kastuvad `märjäst

kuer `kratsis jalg `keikos (õieli) kirpu

keppjalg, `sirged ja `piened jalad all

`juoksin ku keräpüü, jalad kottis

ei `viitsi oma `jalgu `kergitä, viab peräs

`kaŋŋa `jalgudel on `kiilid - - `muidu ei `seisa ühes

panen `paljad `keŋŋäd `jalga

(liik jalatsid) `saare `keŋŋäd `lesti pääl `õmmeldud

`klõmpsima (ie) lonkama `klõmpsib `käiä, jalad vigased

vene `saapad - - õli üks `kohlakas `jalga `panna

(looma jalanahk) naha `koived mida `jalgude `küljest `tõmmetasse

vigased jalad, käib `komba `kamba

tämä ei saa `ninda `käiä kui `terve `jalgudega inimine

käib `konga `kanga, jalad vigased

tämä (mesilane) `kõrjab `jalgude [õietolmu]

`lapsel `este `kougod (kõverad jalad) all, perä `sirguvad

`naaburil õli poig kunts (tehis) jalaga

sie poiss lüöb `kuuti (kukerpall), et jalad `aiva `välgiväd

laps tuline `käimä (jooksma), teräsed jalad

jala`kanna tagant üläss`puole on `künnäp (künnapu = kõõlus, soon)

uss `ammustas `piial laba jalast

`taigina `pätsid `tõsseti `leivä`lauvale (leiva pätsi veeretamiseks), `leivälaud õli paks `jalgata laud, sie `sõisas `reietuas

part on `lestä jalg

`pardil ja anil on `lestäs jalad

`aige jalaga inimine käib `liipadi `laapadi (jalgu lohistades)

`tõine inimine on logard, `kõnnib litta-lotta, ehk kui on `vaised jalad

`vaese `jalgudega inimine käib loda-lada

mul on `nisked `suured `kallussi `lohmakad jalas

`raske kivi kukkus jala `päälä, `lämmotas (lömastama) jala

(lampjalg) lämp`jalgudega `üöldi lämpjalast

lääpjalal jala`kannad `vällä`puole, ajab jala`kandu ies, `varbad `sisse`puole

(jalgu järele vedades) `lüöberdäb `käiä vähest `võito juo, jalg õli `aige

nüüd `onvad mered sõa `jalgus (meelevallas) [ei saa kaupa vedada]


Jõhvi


ei saand `enne `surma enamb oma `jalgu maha `saama (ei saanud enam eluga järje peale)

ia `lõikaja sai `viiest pihu`täiäst vihu
ühäs jalandases kolm pihutäit ja `tõises jalandases kaks pihutäit

üks jalandane (sületäis) [heinu]

(jala alla kinnitatav raud jääl liikumiseks) jala`rauvad ehk `tritsud

(painutatud jalas) `painetud jalast `üölla

täda peetakse sääl jala tallukaks (jala narts)
`kaua siis ma ikke su jala`tallukas õlen
mene `õtsi omale `tõisi jala`tallukuid

jalad `arkis

lein jala `kondi ~`ketra luu `vällä

(iseseisev, sõltumatu, majanduslikult kindlustatud) sain juba elole jalad `alla

lähän `sinne kuhu jalad `vievad

`juakseb jalg `perses, las akkab `tüälä

oma `jalga enamb ülä tämä `ukse ei `tõsta

via siis oma jalad ka `meie`puale

`muidu ei saand `kalja kättä ega õlut, siis `tehti [kaljaastjale] `niisikesed jalad eraldi

kerilavva, `värtne `raami, `aspli jalg

pane `saapad ja sukkad `jalga

inime `jalgas tümä (jalg vajus mutta)

(jalgsi) `jalgasa `menna sie maa

`kõnnib `ninda areldi, jalg-jalalt (aeglaselt, sammu [käies], lühikeste sammudega)

(põikpuu, ristpuu) `jalga puu (paadis)

`vuode jalutsis

`kanga`jalgudega `kuuta `kangast

pühadest `kangas`jalgasid tuppa ei tuo

üks pagana `kehkar (kivi kamakas) jäi jala ette

tuli `kontsud `ümbär `jalgu nagu va kappurnik

`keitäs `sülti, `kopsud `maksad, piad jalad

`karja`lapse jalarätted on `koskused (mustusest kõvaks kuivanud)

see `haige kuderdab juba jalul

`saapa `kõrvad on `sääre `külles, säält `tõmmetasse `jalga

(vaevaliselt käima, tuikuma) `lõŋŋub vaid `jalgude pääl nagu surma vari

kärp pikka kehaga, lühükesed jalad

maarja sõna jalga leotada piirituses on ia `reuma rohi

siis tõmmeti [siga] `jalgupidi rippuma ja siis `pandi `kopsud-`maksad potti


põhja-Iisaku


(kergats) `kerge jalg tal, kui `kerge ilparakaga `tantsida

kuhu sie kuĺp siis sai (kaduma), jusku oleks jalad all

`raske oli [loomi] jalule `saada

`kaigasjalg ülalt kokkuseotud kolm kaigast, kus kuivatati vilja või heina

mis sul viga, kõps`kingad jalas, `kipsa-`kõpsa `astuda

`kõrge `apsatiga `kingad jalas, `astub kips-kõps

(lonkama) `kläepsib oma vigase jalaga

obuse jalal oli (muhutaoline) `koaljaluu

`väenas jala `paigast ära, nuo küsi kopperdust

ovone ei saa `juossa, `kampad `korjovad `jalgude `alla

`vihma sadab, panen kottad (äralõigatud säärega saapa laba jalatsina) `jalga

tal jalg `kuĺpi (kõveraks) jäänd

käib, jalg `kuĺpis

(mõni taim) kuusk`jalgu `kietasime, ravisime `selle `kiedissega luu`tiiskust

`nüöksti obusel `raŋŋid kõris, `kaarik `pressib obuselle `jalgu

(paksult määrdunud) jalad kui sitta `käiad

jalad mudaga `käias

pane lavikud (lõigatud säärtega saapad) `jalga ja mene `lauta

`lapsest `väenas jala, jalg `jäigi `läebakille (viltu)

jalad `läepas, `kiŋŋad `läepas, mokk `läepas


Vaivaro


jalakast teha rie jalaksi

jalakse `painu

obone `ellitä (ettevaatlikult või säästvalt kohtlema) `jalgada

kravu `jalga

`rouda tegi jala `pohjad kippest

kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla

[silla] käsibu jalg

`jalgo, `jalgos, `jalgost, jaloli

`seisi jaloli vesi`augus

mene sadula ja pane jalad jalusti

mene ka jalutamma

n jalutsi, n, g jalotsi

jaludus

(sõim) kaak`jalga

`kaŋŋas`jalgos `kuoda `kaŋŋast

voda keri`jalga (kerilaudade jalg, alus) ja akka kerimä

`kirve `krammi on jalas

`liiva on `kuuma ja `kuumenda `jalgo

siad `lähväd `jalgoga kohe künä

löi `kirvega `jalga