selikälli selite seljändäne

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


selikalli põrandal, jalad `vassassutte

kui puuleht sügise maha kukkub selite, tuleb keväde pali vett

(heinavaal) `kierendane ehk `seljändane

[heina] `seljändäsed lappati kokko

`vatsa alused [villad] ikke pannasse erali ja `selja`päälised ja `külje`päälised erali [lambaniitmisel]

ühämehe `istmel kolm`nurkane põhi, `seljätagune `juurikast, kolm `jalga all

`sõisas jaluli `selgä (jalgadega, jalgupidi) `tuhras sedä `muodi

`selja taga õli puu, `selja tuest

ärg ajas `lehmä taga, rõhus `lehmä maha, kakkerdas `seljäs

vanad `riide tükkid `seljäs, vanad `kaldunid `seljäs

`kasvatab `laiska liha `selgä ~ `laiskusse liha `kasvatab `selgä (laiskleb)

mis sa `ninda pali viest `selgä kihutad (loopima, viskama) eneselle

`luomal on kahelpuol selg`ruogu muhud, sääl `neie sies on `kiilimunad (looma naha all arenev tõuk) `ielmisest suvest

kasukas on kohokalli (kohevil) `seljäs

siin külas õli mies `suure `pääga, `üöldi taga`selja kolakapääst

vikkastile panevad ka lappi `pääle. kui `seljäruo `ääre `pandi, siis `üeldi konn (raudpaik, liist; Vaivara: n, g `konna). sie `kierati kõvera üle `selja `rauva;
puu `telgidega `vankril `pandi ette ja taha `pääle `puole `telgä. `konnad `rauvast, `nauludega `lüässe [kinni]

sie `kierati kõvera üle `selja `rauva

(puu- või metallvarras koonla kinnitamiseks koonlalaua külge) `kuondla `varras [tehti] terässest – vikkasti `seljä ruod

(tüssama, petma) `tõine `kuorib `tõise `seljäst naha maha

obosel on must kriips `sella pääl

[liblikanukk] `kuulab (konutama) lakkas `talve läbi, kevade `kasvavad `siived `selgä ja lähäb meno

(nahkhiir) läbäkäs on nagu iir, aga `siiväd on `seljäs

(kaarik) `kärro õli kahe rattaga, üks obone käis `aisude vahel, `kärrol kaks `vetru, kaks `tiiba, `seljätuest õli `seljätaguse lien

oh sa vana `küürä selg (küürselg)

keik süüd `langevad minu `selgä

`tütrik lasakalli selite maas `poiste jalus `rüŋŋäd `püsti

juo `kõnnib `leiväkott (küür, kühm) `seljäs, nuo aga `aastaid ka

`õtradel, nisudel, rukkidel ja `kaural ikke lesemed `seljäs

liha lottendab `seljäs, liha väriseb ku `kõnnib

lüöd `palgile `selgä, siis vedäs tappi`pulga ligi ja palk jäi lihti ja kõvast

läks näd, mudku `seljä kott `lipsus `vaide

kana laseb kukke ette ludu (lidusse), et kukk `pääseb `selgä

kõik elokad `luitand, ei õle liha `seljäs

laps `sõitis `kaksite `luuva`varre `seljäs

võttan jalad `selgä, `lõikan menemä

tegin `kuuma vett, `lõikasin (lööma, virutama) `neile `selgä

ulgub mattakad (malakas, vemmal) seljäs

kivi `rannas ei õle liet`selga


Jõhvi


`tassib kotti `küürä (selg, turi) pääl

`Jõhvis õli mul ilus elamene (elujärg), aga põlesin nii ära, et vanad `riided jäid `selga

(aluspesu) iho peso ehk `selja peso, nied on särk ja `püksid

pane `jaska (lambanahkne kasukas) `selga

mehed `issuti kobaras rie nenas ja puusärk õli `selja taga

kevätänd luom, `tõugud `seljäs

sie on `õige `kirve`keitaja, pisike nagu `pampal, a pia `seljas

`põllutüöd võib ka üle `koera `selja (lohakalt) teha

üks aris `peikme `kaelapäält `kinni ja lei selite põrandale siis `peiu`poisid ja `kaasik`tütrikud `luapisivad üksüht senele `selga

labaluud on `seljä `külles

`ninda kui ma livestasin, `ninda õlin selite maas nagu roim


põhja-Iisaku


`kiudil on `valge juon `seljas

ja panin `teisele `kläudi `võmmu `selga

mis ma neist komudest (riietest) `ninda `paĺju `selga ajan

kas sul on seened seljas või täid särgis, et end nii tihti ja kõvasti `kihnad ja `kosnad

pane `kuhti (naiste jakk, pluus) `selga, `lapsel on külm

`olgu ikke ramumies, kes kulise kotti `selga võttab

leib `seljas (küürakast)

suur sõnn võib `veike `lehmal kas vai selgruo `katki lömada

[kui on] mittu lappandast, siis saab `seljatäis `einu


Vaivaro


(lööma) ladus miu `selgä kaks`kümme `uopi

`mutku votta `piimämanerga `seljäkotti ja mene [meiereisse], `kümme`liitrine `seljäkottis ja `viie`liitrine kääs

`selgä jääb `aigest ja `kangest

`katsaveika, sie on üks `kofta, vai `niiskene `naiste`rahval `seljas, vattiga `tehtu

ilos `kellagas `riies oli `seljäs

on `kiltsid ja `kaltsud `seljas

`valge üle `seljä, se on `kiuto (küüt) `lehmä

kivi`kammelal on `pienikene `kärnä `sellas, `liiva`lestal on jämedad

kivi`kammeljal (lest) on `paksud `kärnäd `seljäs

`selga nii koledasti valutab

voda miu oma kukkile, pera `pääle (enda taha hobuse selga)

kuningligod `riided `onvad `selgas