õuv

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänuse


ma `käisin `vaide `õvves, egä ma tuppa‿n saand

ku külä kuer käib `õuesi `müödä `õtsimas, mis kätte saab, `ütlevad et kolar (hulgus) kuer

`õuveküök õli neil taga `aia`nurgas, puud õlivad `püsti, alt `laiemmal, ülält puolt terävämb

akkas elin `õuves - - `läksin `vaatama

`üeksa last mahub emä `põuve, üks emä ei mahu `üeksa `lapse `õuve

`süömata lähed üle `süödi, aga ihualasti et lähe `uksest `õuvegi

`silmad `jäiväd `õuve, tuas ei nää `estest iast

kaiv on kesk `õvve pääl

(kontvõõras) `kuerakäppämehed `vahtisivad ka `nurkides ehk `õuves

võttas tõse krattipidi (turi, kukal, krae) `pinjakist `kinni, `tassis `uksest `õuve

mene mittu`kümmend kõrd käi nüüd `õvve ja `küögi vahet, igakõrd `jõvvab siis neid `kummikuid `kiskuda

maa on `kõhles (kahutanud), ei või enämb `paljajalu `õue `mennä

`kärnäd on `vällä kuluned `kalo·sside alt, `õuves libe, `kärnäsi ei õle, kukku viel maha

kui `kärnä konn tuli `õuve, sie õli `tõise inimise viha, `viskasivvad vahel tule tõse jah

kanad on õvves ühes `laagris (kobaras koos)

meil on `õvves `punnitud `lauad (saelaud), `punnid sies

`poisi jalad on `liivased, tuli `õuvest

`lapsed `viskavad `õvves `lipsu (lutsu)

tüö on `õuve pääl lohakalli, `kiegi ei `kõrja `vällä

`õuve pääl `lauda ies nõdu kõht, `vihma ku tuli, sis `lauda ies kõhe suur loisk, `loisost läbi paha `lauta `käia, sai kividega `täitä `lauda edine

lasi - - `õuve `päälä lomakalli (losakile) minu maha

`lombikesed ja vesi õjad on `pääle `vihma `õuves

(tahuma) lei `õvves paar `pieru lõhandikku `valmis


Jõhvi


kui ta `räisästas `nindat õu `kaikus

et te õleta ilusast, et te ei lähä `õue kogutama

`lapsed `juaksivad `õvve, et akkada kula `mängima (puumuna auku ajama)

kuri koer ikke `õue `oiab

`poisid `sõitasivad nisikese `kuudiga (hoog, rutt) `õvve, et tuli õli `rummus

`küäbäl (rehepeksumasina veomehhanism) oli sie suur `ammasrattas `õue pääl
kaks puud, `teine `teisepual kust obused vedasid

obuse `riistad jättäs `õue `päälä `laiakali (laokile)

`õuves õli `laulukuor - - kui obuse päält maha tulimma, siis `laulukuor akkaski `laulama

kui `lievikesed ja `teised `metsa`linnud tulevad `õvve, tuleb `varsti `tuisku


põhja-Iisaku


`lehmi ei tohi `õuve `lassa, õuv kohe lärakille (korratult) `lehma sitta täis

õu ruttu kriips kraaps `luuaga üle `tõmmada

mis imet`kumma `massin `nendel sääl `õuve pial on

`kalgutas päev `otsa last `külmaga `õuves

`õuvemaal keppiga ikke vähe `liigun, mis sest minu kopperdusest (koperdamine) kasu on

`õues käis üks `kraaksatus, tia kas on vares `kuśki

kaśs akkas `kõõksuma (luksuma), akkab `oksele, aja ruttu `õuve

`kesse `ennevanasel ajal `veike `lastele `saapaid muretses, `nindasama `lohverdasid `õuves `suurte `porkadega

tia mis se `jälle Juhani `olla `torkand, kui `kargand `püsti, `lömpsat-`lömpsat `uksest `õuve

ja ku akkas `lömpsima (lonkama) `müöda `õuve ikke edasi-tagasi

vahi, mis sel kanal viga, et `ninda `õuve päel lömus

kui sul `lauva taga `lörpimisest ja löristusest (luristamine) isu ükskord täis saab, tule `mulle `õuve appi

`istub `õuves, `lot́sis ja lösakil `jusku vana vares