laajalisi lailisi laadusi lasi lisi

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänuse


(*lailine ppl `lailisi = laadne) `värviti leppa `kuoridega ja kanermikkudega ja `kõikidega, sai `kollast ja igäte `lailisi

(*jogalailine pl p joga `laelisi = igasuguseid) on neid `espäit `nähtud joga `laelisi

(*laajaline ppl `laajalisi = liiki, moodi) muttukesi on jo mõne `laajalisi

läks `puodi ja tõi `kopvekkid ja `präänikud ja `kringlisi midä `enne õli jo mõne `laajalisi

joga `laelisi töid teha puts `üövliga

`ühte `laadi `luomad

`niisike `laadus mies, et lase `käia

`laupane (laupäeval sündinud) on üks `laadus inimene

õli ladus (lahke, sõbralik) inimine, ei täma pidand `ennast `uhkest

`tõine on kõhe lõdus (lahke, sõbralik), `lahke igä ühe `vasta


põhja-Iisaku


`jupka oli `puale`teise `laadine

`kuuved `tehti `rohkemb kui kahe `laadised (laidne)


Vaivaro


sie on `oige `laadeva (laisk) tüttö, ei `viitsi omi sukki `neulo

sie on sedä `laadi just kui `meie obone

(`laadima, da-inf `laadi, (sa) laid, `laa˛id = korraldama) `laadisimmo üvast sene `assa

küll sie `oskad üväst `laadi

tänä akka `vihma `laadima, kugod `laulad

älä lai (juttu ajama, seletama) nii `paĺlo

(`kaigelai|ne g -se = igasugune) sääl on `kaigelaisi `asju

tämä `rääki `laadusast (ladusalt)

[jutt] `lähtö `ninda `laadusast et `kuule päält

nämäd `laitad (valmistama) sedä `ruoga

`ruoga `laideda

`lapsed on isä `landa

(`landali|ne g -se = landane) ühe`landalised `lapsed

(`landa|ne g -se = sarnane) üks laps on emä `landane, aga `toine on isä `landane

sääl on `kallo `kaigelaisi – `pieni ja `suuri

(linnaelanik, linlane) `linnalaised `tullod vahel `küllä

mei oleme `maalaised (? eestlane)

`iestlaisi ei nimedettugi

(mingi maa elanik) mida `maalaine sie oled

isorlaised olivad tüöl (laeva laadimas)

kala venelaised, nied on sielt `järve`äärised, mis nei kala`noudega elavad

`kristlaine

`kuuralaised

`liivlaised nied on `Liivimaald

siin ei ole `liedulaisi

`läänlaised on `Läänemaalt

kää `katsojad on `mustlaised

tämä on `veidra juttuga `jusku vana lappalaine

(kontvõõras, kutsumata (peo)külaline) lappulaised `käüvväd `pulmi `katsomas

ikkuna taga olivad lappulaised, `nuored mehed

ken oli `kaige ligemb sugulaine, sie `istus `pruudile ligi

sie on minu ligimäine sugulaine

tama on `kahtlaise (kahtlustav) `mielega

`kangelaine jo `lapsest `saate, midä käsid, ei tie

vana `kargulaine (põgenik, väejooksik)

tama on `karsklaine, ei poleda `suitsu ka

`katselaine (katsikuline)

`katski `pulka oli `vaaksa `pitkulaine
all oli `toine `pulka maa pääl `poigite
pojakaisel oli lühükaine keppi kääs
sene kebiga löi `siie `otsa `pääle, midä `püstüs on
sie `katski `pulka `kargas `kaugele
neil oli `enne `kaupad `tehtü, `mitme samu `pääle `mäŋŋiti

(katte|riug = katuseõlgede kinnituslatt) katte `rivvud on `oigukaised, `tuima `paksulaised

tama ise täis mies, aga `kerglaise `mielega

tama on kidur ja `aiglaine

kihulaised kihuvad ja `lendäväd

kihulaised `kuulutavad `vihma ede

siä oled üks `oige ja `kohtlaine (kohane, sobiv, korralik) inimine

(koskel) `koskelaine sie on ka vie `lindu, sie on `suuremb kui `sorsa

sie `küüditämine `muidu ei tuld ku `kaibeti alande üks`toise `pääle

(laadaline) `laadalaine tuli toro täüs kotta

maa mesilaised elläd eina maadel

küll siä oled maimulaisest (kleenuke) jäänd

-lane, -lasi

Lügänuse


`meie elama maa pial, aga `Suure`saare `suomlased elavad `saare pial

(eestlastest) eks `saksad `ennevanast nimitand maa`rahvast `matsidest

lappalane

(virmalistest) `põhja `valgus vai lappo `valgus vai `laplaste `valgus

lippa-lappalane (kergete elukommetega, lipakas)

`ilma sõa ajal õlid `iinlasi (hiinlane) siin `metsides tüös

`mustlase mies ja `naine tuliväd ja noh lase kätt `katsuda ehk `kaardid `panna ka

(liiprikirves) klomp, senega `lätlased `käisiväd `liiprisi tahumas

veneläsed tulid külä, küsitasid (küsitlema) kie tegi `jaanitule

`sakslane `kiidab et `suured `võidud, aga `kaotab ikke oma mehi ka

(leedulane, Leedu elanik) `liedolane, sie on `liedo `riigi mies

`krieklane (ree seljatugi)

mesi `linnud mis emäst (emamesilaseks) tehässe, sie tehässe eri tuppe

emämurelane, `siivedega, `parves `lennävad, tuleb `vihma

[menstruatsioonihäirete korral] siis `valge emanõgelase `õisi `keideti, `juodi seda vett

`lapsel imelik, `aariklane kiel, `nurgad tulivad ette`puole

`enne `reie sai `peksäda, sis `suolased igipisarad (higitilk) `juoksivad `silmi `müödä `alle

(Ingerimaa soomlane, isur, vadjalane) `ingerlasi õli juo siin küll, `parvetamas tiad

isämesiläsed

`lapsed `jäeti tuppa isepasilasi ~ -pasilase (omapead ? < *ise+päi+si+llä+sä)

(kärbis, okslik puu viljakuivatamiseks) `Juudipuu sai `õksiklasest `männist `raiuda

tie midä `tehtud ei õle, `juuriklane ja vesi `aukusi täis

`jätkuline lõng, `tompilane

(nelja silma all, kahekesi) õlima kahe `kahtlase

`kahtlane inimine, `selle ei või `kõiki juttusi üles `rääkidä

puu sies eläväd ja `suured, neid `üeldi `enne karu murelased (sipelgas)

(napakas) lühükese `latvaga `kerglased `tütrikud

`aablane ku `niulab, siis inimine `püijäb `surra `kange `kiuhtiga

(raha asendav maksetäht nt vabrikus) klubid, sada `ruplased ja kahe sadamesed

mõni `viskas [pulmas] ka rublase, küll siis õli kilinä ja iad mielt

(kiuslik inimene) sene `kiuslasega ädä tüöd tehä

koerakonulane, koerakonolased

(kõhtlane = kohane, sobiv, korralik)

`selge õlemisega mies, `räägib `kõhtlast juttu alali

`minnul oma kõsilane (peigmees)

`kougib murelase pesäst sedä murelase võid

öröläne `niulab, siis on asi kurjemb (raskesti talutav)

murelased `onvad pahad `luomad, kas kusetavad jala `pääle

mesiläsed `käiväd `kuusmap‿u `õiletes

`villase `kõrbe ais

`kärbälane `lendäb suhu, sis kõhe, et ei tia midä `värsket mina saan, kala midägi

`kärbäläse kiri õli eledäl `põhjal, `jusku `kärbäläne `lennäb `tiivad `laialli

kust sie üvä on kui käre `suolane

`lähmä `kärrissit `tuoma – mänd ehk kuusk ehk lepp ehk, `õksiklased puud õlid

pali `kühkiläsi `metsäs

`kühkilane `küütab küü küü (metstuvi häälitsemisest)

kühküläne

nied on minu `külge (poolt) sugulased

sie on `lehmä nõgelane (emanõges), `tõine on puu nõgelane, midä `kõrvetab

`vanker `jälle, kie ei õle enäm `täidläne, käib `loksati-`laksati

laps on prisk ja `lopsakas, ei õle `aiglane

(kimalane) maa mesiläsed - - neid on kaht seltsi tõine on valged valge savaga, muist on `mustad

maarjakased on kärniklase kuorega

egä siis enäm maganikku (magamine) ei õld sie luttikas ammust ju nda ku nõgelane kõrvetas


Jõhvi


`nuared nied kigisteti omapasilase

erelased

plank nagu `iindlase `püksi nüäp

vahest `ütlete ingerlased, vahest `suomlased

isurid – `tõisep̀uol `Narva, taga `Narva (iso-)

kaks `karva `kolmes rias nagu isuri rukki

(kalamees ja kalakaubitseja Peipsi äärest või ka Venemaalt) kalavenelased, `Peipsi `ääres elavad

vahi, kus on `õmmete `kangelane, ei palu `andest

`ilge keha on `niisike `ühtlane nagu `lauaga `lüädud

`kerge `sielik, eks sie ole `kerge elu`kommetega, nisike `kerglane `naine või `tütruk

kumalane (kimalane, metsmesilane)

kuningakübär (mäletseja võrkmik) on pisem kui mago, `kärnikläne

must `kärnikläne (krobeline) kivi

all ämälane tõi `õnne ja must tõi muret ja leppa`triinu tõi `kirju elu

sie on aga õige maimulane (väike, kleenuke) asi


põhja-Iisaku


ei tia, kas peretab, mesilased nii elisevad

erilased tegid oma rakkud lakka sarikate `külge

suo pial `samble sies sippelgate pesad puha ära `räistatud (rüüstama) erilase `süöjal `kuĺlil (herilaseviu Pernis apivorus, hiireviu Buteo buteo vm)

va `ilgilane (pahur) ei saa `teistega läbi

oli nisuke `ilgilane inime näris `kõigi `kallal `ühtelugu

nied on vist isa`värblased, `kangest kisuvad

venelased `piavad `jordanid

`suurte `lõugadega omale `vaendlased sigitaski ja `sellega oma `kaela `murdas ka

kõik nied `Peipsi-`äerised venelased, nied `kiisa ja `ahvena`kaupmed `kangutavad `iesti kielt

vanamor käib aga `kielitamas, on nisuke `ilgilane inimene

(kirumissõna: põrguline, kurivaim) uh misuke kurilane

oh misukene käristus, kui akkas, `jusku erilane oleks `torkand

`kärme tüö on `kärniklane (lohakas, korratu)

Venelased söivad maaki (moon) `seemedest `piiragaid

maunaha kiri - - jäeb pialt kärniklane just nigu lehma magu

-line, -lisi

Lügänuse


erali|ne g -se (eriline, eri- iseäralik)

`lehmäl lei isi ärälise (omapärane, kummaline) `aigusse `sinne emäku

`mitme `innalised õlid

januline

ilvess `alli juttiline, `kassi `muodi

tieb juttalist `kaŋŋast

(taim) `juudi abeme roho `jälle on, ehk mättä`pääline roho

`Elsä `luiskab oma `luisu ikke `jünkälisest (ebatasane, jonksuline)

(kalamees) kalalised `lähväd `püüdämäie

(krobeline, korbaline) `karpalise `kuorega mänd

(paepealne) kari`pääline maa, sääl ei `kasva iad `vilja

`kildulised alud `lõhkuda

`kildulised lattid

(hõivatud, piiratud liikumisvõimalustega) on `kinniline inimene, ei saa `tulla

`kiskuline puu ei lähä `lõhki

kõva `kiudune (kiuline) lina

linad on kõva `kiudulised (kiurikas), kõva `kiuga

`lauva`rahvas `kuorti`pialisel (altariesine kõrgem osa)

(krobedakooreline) `korpalised `männid

`korpaline kask

nahk on jäänd `kuivast - - nahk on krõbeline

õless saand `kuosalise (keretäis)

`anna külalistele `tuoli `istuda

ega tämä muud teht ku `väänäs `kuoki `pliita `ääres, tegi alalli `laevalise (laeva jagu)

egä minä `lapse `arvoline (lapsearu) õle, et `tasku jättäsin midä te `õtsita

poig on isägä ühes `leiväs viel, on isä `leiväline (leibkonna liige)

(kindlustatud) `leiväline inimine tuleb omaga `välja

(käänuline) `leŋŋoline ja `käänoline tie, lenk `siie, `tõine `sinne

`luokaline

ussikuningal marjaline (marjadega) kruon pääs

(marjakorjaja) `marjulised läksid meilt müöda


Jõhvi


sie [Hiinamaa] piab õlema kole `kaljoline maa

(king) `kingastel mul iad krobulised `tallad

(teatud laadi koega) mue `kueline, sie on `trellis `kuutud, tuleb `ninda `mustriline sie `riide

(vankri osa) `krantsi pääl `vaŋker `kierab, lagaline `seisab `paigal

krobälised

käe|peräline

(riideeseme või jalanõu lahtikäiv osa, klapp) lakkaline õli - - tagumine `püksi lapp, käis `küljä päält `nüäpidega `kinni

lappulised õlid `pulmides ja [lina]`talgul, ikke `käidi lappulisest

ära tie `lipsulist (tombuline) `niiti

pia on lokkiline


põhja-Iisaku


(seelik, alusseelik) `jupkad ka olivad `triipulised ja sis pisa·ts ja pisa·`tside pial s‿olivad `paelad

siin on nii `kampline (pankas) moa, et `kurgid siin küll ei `kasva

(teravate otstega raudklamber peam ehitustel kahe palgi või puu- ja raudosa ühendamiseks) `klammer on nisuke `kańdiline lame `rauast, `oiab `paĺkisi `kinni

külatied olivad `rüöpalised

`laupa tulivad juba `pulmalised

mis tööd sa `sellise `lörtsiga teed