ilmi ilmatune

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`ilma küttamatta on tuba külm

tämäl on `ilmatu (väga) pali `kraami

`ilmi (Soome)

`ilmas `johtob `jodagi

`tõinekõrd kui sant `ilma on tulemas, kohotab `amba igemed üles

`ilma `kiida `õhta, peremiest `aasta lõppul

paha `ilma lind (metsvint)

kui kuer pöhördäb, siis tuleb sant `ilma

sedä `ilma `luodust ei saa inimise `lapsed kõik `muutada

`piigalaps ei õle viel täis`kasvand – aga tiab juba kõik `ilma `asjad selitada

ilm `läigitäb (õhk virvendab palavaga)

(maine maailm, maapealne elu korraldus) oh sedä `ilma `lusti ja `rõemu

`pulmas kõik `õstasivad `viina, minule `anneti siis vade `ilma (muidu, tasuta)

mina ei taha `örsötada – `ilma`aiguseid `asju `rääkida

`parvetajad ikke igast `kaarest (ilmakaar, suund), `Narvast ja

maailm `riidi `seljäs sul ja

(hüüatustes) oh sa `ilma ime

(maailm, maakera) `ilmamaa `suurust ei õle `keegi `mõõtand

ilma|näitaja, -näitija (baromeete, ilmaennustav ese)

käib `ilmast `ilma (alati, ühtelugu) ühest kõhast `tõise

nied (kuldrahad) ävisivad siis `vällä ku suur `ilmasõda (Esimene maailmasõda) õli

Jurisi ja Marisi, `kõrbi obosi ja kõveri `kaski on `ilmas `kõikse `rohkemp

kadeda kari ei `kasva `ilmaski

Kalantski `niiti ei saand `ilma `nuata `katki tehä

`aknad `ilma `kardinatta

mina `präigus `ilma keppita (jalutuskepp) ei `pääsigi kuhugi

`ilma kõdaratta ei käi rattas `ümber

vahel kui tõist `ilma tuleb, siis `lennavad siin

`ärge `kriipsutaga `ilma`aigu, `muutkui `raiskata paberi

`ilmad `onvad `muutuned, nüüd akkavad `jälle `kuivale

ilm jääb `kuivast, akkab `selgima

kui on `kõldased `viirud üleväl (taevas) siis tuleb `ilma `muutust

nagu `tetre `laulab et kõik ilm keliseb

`pilved lagunevad `laiali, ilm akkab `selgimaie

täma tiab küll kõik maa`ilma `asjad, `räägib ikke pikkalt ja `laialt (põhjalikult)

(virmaliste vehklemisest) kui `taivas `liegib, siis tuleb sõda ehk tõist `ilma

(virmalistest) kui `taivas `lehvib ~ `liegib, siis tuleb sõda ehk tõist `ilma

`pilves ilm, `linnud (mesilased) ei lähe `lendo

`ilma `karbita [tigu] `üeldi libedikkudest (nälkjas)
konn süöb libedikkusi

nüüd on `loisolised (märg, sombune, sula) `ilmad

ilm lüöb `tuulele, akkab `vihma `kiskumaie

`pilved `lüöväd `lahko, ilm lähäb ilusast

ärä usu maa ilma juttu midä maailm räägib

siin majas puudust ei õld ükskõik et ma ilma (ilmatu, määratu, tohutu) lapsekari õli

ära, otsas, läbi tämä au on - - maas ilma auta eläb

kellele sa kõrjad seda maa ilma vara ja `mammonat


Jõhvi


(ilmatu) `ilmama suur

`ilmatune

`ilmsist ~ `ilmi tulema (Soome)

ei õle saand elu`ilmaski `kergel (vaevata, pingutuseta) `õlla

muud ei õle kui `ilmast `ilma üks ihitamine (naeru kihistama)

seda ei õld `ilma pääl (kunagi), et sa `tõhtisid `ilma luba küsimata `menna

`ilma `küüneta jumala sõrm (munn)

kui `ilma `muutu tuleb, siis kohotab üles,
`Suome maa `saared `onvad kohotaned (terenduma, kangastuma) tänä

`laulatuse `sõrmuss on `ilma `silmata võru

mis sa `õmmete `lõõdad (aelema) `müädä `ilma, kui sa kodu ei `määrä `õlla

`lehmad `lõõdavad `kuuma `ilmaga

õli ma ilmatune tugev mies

mina ei õle elu `ilmas `sallind seda `trallamist ega lakkatamist (laginal naerma)


põhja-Iisaku


äge ilm, `otsaedine `ernel päev `otsa

`lapsed jättas `ilma `uolest (hoolitsuseta)

seda ta küll tegema ei akka, ei `ilma `pialgi

sie kui vatterdama akkab, siis `räegib maad ja `ilmad kokku

jäed `ilma`rahva (külarahvas, võõrad inimesed) `naerust

`ninda ilus pühabäne jumala ilm, et kuhe `kahju kodu `istuda

ajasime (asjalikku) mehejuttu `ilma `aśjadest

`ilmaski ta seda ei `räegi mis `mõtleb, - - `mutku `ninda `puoles `vinnas `kehkendab `ühte `puhku

(sinine käoking) kingaruasid on sinised ilma aisuta

sie on nisuke kodu`villane et, pole `teine `miski aridust saand ega `ilmas õppind

`siukse `kuera `ilmaga taha `keski `õuegi `menna

lakirovkad – kõva säärega ja ilma korts`lõõtsata

sie `kraapseldus (intrigant) `mõista `ilma `riiuta eladagi

`naistel olid `ilma varukata `krassikud (pihikseelik)

täna on ikka küll käre krõbe ilm

lähen `ilma lattermuta, nattuke kumab, ega ma `eksi

toi `ilma `kuvää·rita `kirja

`ilmama pikk protukuĺl oli, käed all ja kõik

on `ilma südameta inime, `miski asi teda‿i `liiguta (härdaks tegema, heldimust tekitama)

enamjagu `luukisi oli `ilma `iŋŋedeta, nied `tõsseti ette

`enne oli mies maad ja `ilma (mida kõike) lubama - - siis teind enamb juttugi

nina püsti käib ma ilmama uhke ja turtsakas

see (kährik) kelle tänavude sain õli ma ilma massakas (matsakas, kogukas)


Vaivaro


`ainult `sinne ei old `kõlblik (paslik, sünnis) `purjes `ilmuda

ei saa `ilma `ernita `liend `keitä

`rahvast tuli ilm`lopmata (lõputult) tagasi

`ninda müö `jäimö `rüssist `ilma

`ninda mie jäin neist `rüssist `ilma

aga kui `puutu `tuule kätte, siis olid kala `riistost `ilma

midä sa `kellad `ilma `aigo

(puutöö) `kirve tüöd on `kõikse `rohkemb `ilmas

midä siä ilm`aigu `konksid (toksima) ja taod

`ilma akka `külmäst `lüömä

(hrl tihane) `külmä`lindu `kriiksu, tulo `toisi `ilmu

sene `külmetuse aja ikke kui jää läks siis, oli `ilma aga, aga `muidu ku jää ikke oli kova siis juo `mendi [silgupüügile]

ei saa `ilma `ernitä lient `keitä

leitsakune `löülüne `ilma

(maitsetu) `mauto liem - - ilma lihata keidettü