maha maake maasigad

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(nõmm-liivatee Thymus serpyllum) imestuserohod, nied `kasvavad maa `külles, üks vars, `varre `ümbär pikkad lehed `jusku `topsid

`liivasel maal `kasvavad `kaitussed (nõmm-liivatee)

`kaitus rohod, nied `kasvavad `liiva maas, sinised `õiled, pisiksed lehed

`istus `nurgas maas ja `inkus nutta

[laps] isä `muodi, justkui isä suust maha tuld

`läksin isäle `itsmeid (tähis, märk) panema - - puust `pulgad õlivad, sai maa `sisse `itsmed `püsti `panna

kana nokkib ivad maast `välla

kui rei on `peksetud ja obosed `talluvad õkkad maha `õtril, siis obosed ivavad

`valge juss `kasvap `kruusi maas

jättas `lapse ja `naise maha

(kadripäev) `Katri, va `tüütu, ajab lume maast `vällä

(kadripäeva sulast) mart tuleb `maale, `varbad `külmetuvad, `katri tuleb `maale, akkab kusele

`keller `kaiveta maa `sisse

(kobe) kohe maa, siis `kasvab `kõiki `vilja

laps kukkus maha kolati (kolaki)

tappab `kollid (laste: täi) pääst maha

kui maid `mõõdeti `pandi kubitsad maha

(tulistama) `kõmmutas `tõise maha

(põndak) kõnd, kole savine maa `kõrge jõe`kalda pääl

`kõnnus `pieti `karduli pali maas, iast `kasvas

`kõrgelt lakkast maha (allapoole)

õlin käbäräs maas

`kirves käib kive (kivvi), terä maas

kukkusin maha käppikälli (käpuli)

külm `kergitäb maa üles `kärjele

`viljad on saand maha `külvätust

rida `lasti puid maha ja akketi alet põletamma, alet küttistämmä

`laapis, `pastlid jalas, sene maa maha

senel on sitta labene, aga minul on põledettu labene (taimelava)
labeste `piale `tehti `enne küttist, siis `kapsad `kasvavad paremast
`istuta kabusta `taimed labeselt maha `piendra

`lamba pabalad õlivad maas

(inimesest) kuradi larakas `maoli maas, tüöd ei `viitsi tehä

lähän vett maha `laskemaie (kusema)

siis `veeti linad `einamaa `piale ja `lehvitati (laotama) maha

(välja lobisema) laseb jutto `lendo (liikvele), kõik maailm tiab

(lipshein) `lipsu roho `kasvavad `neskes `nõmme ja `liiva `maades

`metsäs on `einämad lodo maal, sie on `pehme maa

(tuld ja suitsu sisse ajama) ahi `lõõskab, labidaga paa (pane) `tuhka ette, sie võttab `lõõskamise maha

`istup lädäkälli (lääbakil) maas

tuul lüöb `vilja maha (lamandama), siis ei saa `niitada

`innad on maha `lüödod, ei saa `vilja `müiä

oma maa inimene, sie on oma `rahvusest

maa-alune jõgi

kui juo maa-alused (noored tüdrukud) mehele `lähväd, midä sis maa`päälised (vanemad neiud) `tievad

maa alused (noored poisid) juo `juovad `viina

(surnust) maa-alused on `surned, ei tule tagasi enamb

maadelda

(maakaer) maa kaurad ja turgi kaurad õlivad

maaligu linad levidati maha rukki kõrde

maa rohtusi kes kõrjavad on ikke praiga ka

`ahju suu on maas

punane lehm õli `Maasik

maa`telgas (põldsinep)

maa viha (maapinnas peituvad vaenulikud jõud)

võttas karu elo maha

lehmä mullikas õli lehmäd õlivad ja maad õlivad ja ninda siis ma maja pidamine õli

(mardipäev) mart tuleb maale katri luhistab pääle siis tuleb külm kui mart maale tuleb

matti maa mies, vabadik

(mütol olendeist) lappu mies (”käib tuulepöörisena siit maalt vilja riisumas”)


Jõhvi


paneb maa `nõrgalt jää (ill), siis on `kahlas

poiss `kaksas maast `kaalikaid ja `viskas `vankri `pääle

`kopra `kellega `sõnniku `tõmmeta `kuormast maha

maa on `künka `kanka (künklik)

kukkus `latsa`persekali maha

puud õlivad perast `tormi `luagus maas (pikali)

`võeti nõrk puu, sene `külge korv, laps õli luhis, maast `välläs (korviga õhus)

sa `luiskad vikkasti tera maha

lume `ühmä õli sadand, maa on ikke jua `valge

rahe lämas (lamandama) `vilja maha

maa pääl ei tõhi `istuda - - `muidu võib `saada maa-alused (maaviha põhjustatud nahahaigus)

kukkus `maukali maha

lapsed käisivad marjal osa maasikaid korjati `korvi, osa `aeti rohu kõrrele


põhja-Iisaku


(hernehirmutis) `erne`irmus `pańdi aja`maale kanade pärast

vähe maad `sõitasid, obune lagunes ette ~ ies ära (tuli rakkest lahti)

`lapsed oli tuast `riida`maale `iivaned (hiilima), `mängima

`öösel `tõmmas maa kahusse

palitu `teisel `maani läheb `kohva-`kahva

las kõnd (aletatud maa) `esteks mädaneb, siis saab `alles `kõnnumaad `künda

`marju `metsas lademes (väga palju) maas, aja `kühvliga kokku

sadu lamab `vilja maha

rukki on lappiti lömakil maas

`piima ei tohi maha `lartsatada (üle ääre läigatama)

vili keik lomakil (lamaskil) maas

`irmus lops (ootamatu ebameeldivus, hoop) küll, kui maja maha põleb

`tampis `maasikad `kausis lödast (sodi)

ajab maaget (maake vesi) vällä

nii `suured `maasigad nigu aea`maasigad `metsas kõik

seda maad päevaga maha i käi

(maksakaan) `maksaluttikad siginevad `maksa `sisse, tappavad maha


Vaivaro


`maahha

`langis `polvisilla maha

üväd (ivad) karisod maaha

lina külvädä maaha

lasin ülge maaha

lassa püssügä maha kui koerad jääväd maru taudi

`einä on `kaares maass

(kartulivõtmise kõblas, konks) `kartoli `konksoga noppida `kartoli, `kaabida maad

üks ken `tembas [põllul sõnnikut] maha - - `konksoga

`kouguga `temmad `sonnigo `kuormast maha

(maakirves) `kouguga `kougida maad

ko maa ei saa aritus, ei `kasvada ka

kaik maa on `ninda `kehkara (kivine, paepealne)

laps `laŋŋes maha‿t `aima `kolksti

`kuhja maa on vel tehä

älä kukkuda last `süülist maha

`tieväd kuli plokkidest `unniko – `linna ja `lüöväd sene maha

sia `kärsnä, siga `tohni `kärsnägä maad

üks `kärtsäkä (pauk) ko `lasko, on inimine maas

maa `külles `nomme maas `kasvad `karbed

maa on `irmus `künkane (künklik)

(künklik) `künkligone maa

(ulatuslik) `laialdaised `einä maad

kanad ja `pardid - - `lammad (lamandama) `viĺla maha

puu `langi maha

`langis `polvisilla maha

omenad `langid maha

ait on `laŋŋakille, nagu `vilto maha `langimas

`landud (kaalikas) on maha `tehtu

larista `vihma maha

`laskes `püssügä karu maha

`sülge kukku lats maha

ei `löüdänd maad (koht), kus `seissa

`anna miu judule ka maad, lase `minnu ka `rääki

(rügama) `maadleb `tüöga

`maaki g `maagi, `maakine vesi

maantied `praigas `silludeda

kui sitta veidedä siis nogaga temmada kuorma päält maha