jo johtob jodagi, joga lailisi

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänuse


(*lailine ppl `lailisi = laadne) `värviti leppa `kuoridega ja kanermikkudega ja `kõikidega, sai `kollast ja igäte `lailisi

(*jogalailine pl p joga `laelisi = igasuguseid) on neid `espäit `nähtud joga `laelisi

(*laajaline ppl `laajalisi = liiki, moodi) muttukesi on jo mõne `laajalisi

läks `puodi ja tõi `kopvekkid ja `präänikud ja `kringlisi midä `enne õli jo mõne `laajalisi

joga `laelisi töid teha puts `üövliga

`ühte `laadi `luomad

`niisike `laadus mies, et lase `käia

`laupane (laupäeval sündinud) on üks `laadus inimene

(leedulane, Leedu elanik) `liedolane, sie on `liedo `riigi mies


põhja-Iisaku


`jupka oli `puale`teise `laadine

`kuuved `tehti `rohkemb kui kahe `laadised (laidne)


Vaivaro


sie on `oige `laadeva (laisk) tüttö, ei `viitsi omi sukki `neulo

sie on sedä `laadi just kui `meie obone

(`laadima, da-inf `laadi, (sa) laid, `laa˛id = korraldama) `laadisimmo üvast sene `assa

küll sie `oskad üväst `laadi

tänä akka `vihma `laadima, kugod `laulad

älä lai (juttu ajama, seletama) nii `paĺlo

(`kaigelai|ne g -se = igasugune) sääl on `kaigelaisi `asju

tämä `rääki `laadusast (ladusalt)

[jutt] `lähtö `ninda `laadusast et `kuule päält

nämäd `laitad (valmistama) sedä `ruoga

`ruoga `laideda

`lapsed on isä `landa

(`landali|ne g -se = landane) ühe`landalised `lapsed

(`landa|ne g -se = sarnane) üks laps on emä `landane, aga `toine on isä `landane

sääl on `kallo `kaigelaisi – `pieni ja `suuri

(linnaelanik, linlane) `linnalaised `tullod vahel `küllä

mei oleme `maalaised (? eestlane)

`iestlaisi ei nimedettugi

(mingi maa elanik) mida `maalaine sie oled

isorlaised olivad tüöl (laeva laadimas)

kala venelaised, nied on sielt `järve`äärised, mis nei kala`noudega elavad

`kristlaine

`kuuralaised

`liivlaised nied on `Liivimaald

siin ei ole `liedulaisi

`läänlaised on `Läänemaalt

kää `katsojad on `mustlaised

tämä on `veidra juttuga `jusku vana lappalaine

(kontvõõras, kutsumata (peo)külaline) lappulaised `käüvväd `pulmi `katsomas

ikkuna taga olivad lappulaised, `nuored mehed

ken oli `kaige ligemb sugulaine, sie `istus `pruudile ligi

sie on minu ligimäine sugulaine

tama on `kahtlaise (kahtlustav) `mielega

`kangelaine jo `lapsest `saate, midä käsid, ei tie

vana `kargulaine (põgenik, väejooksik)

tama on `karsklaine, ei poleda `suitsu ka

`katselaine (katsikuline)

`katski `pulka oli `vaaksa `pitkulaine
all oli `toine `pulka maa pääl `poigite
pojakaisel oli lühükaine keppi kääs
sene kebiga löi `siie `otsa `pääle, midä `püstüs on
sie `katski `pulka `kargas `kaugele
neil oli `enne `kaupad `tehtü, `mitme samu `pääle `mäŋŋiti

(katte|riug = katuseõlgede kinnituslatt) katte `rivvud on `oigukaised, `tuima `paksulaised

tama ise täis mies, aga `kerglaise `mielega

tama on kidur ja `aiglaine

kihulaised kihuvad ja `lendäväd

kihulaised `kuulutavad `vihma ede

siä oled üks `oige ja `kohtlaine (kohane, sobiv, korralik) inimine

(koskel) `koskelaine sie on ka vie `lindu, sie on `suuremb kui `sorsa

sie `küüditämine `muidu ei tuld ku `kaibeti alande üks`toise `pääle

(laadaline) `laadalaine tuli toro täüs kotta

maa mesilaised elläd eina maadel

küll siä oled maimulaisest (kleenuke) jäänd