usina kebäjä kärmest kiirestäd rutemb

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(keevaline) `kievä vereline inimene [on] `kange `tüöle ja usin vihastumma

`torka elusuon (arter, tuiksoon) `katki, siis elu lähäb kõhe usina `vällä

riist läks `katki usina, siis õli lühükese `iägä

tien ia tulukese alle, siis akkab pada usina `kiemä

kie `tervest pääst sureb ja `tuorelt kehalt, sie lähäb usina `aisemaie

tie senele `kiiret taga et usina `jõudases

(järjekorra ootaja) `kõrralisi õli pali ies [veskil], en saand usina `kõrda

(lõoke) `künnilind akkab kevade jo usina `laulamaie, kui jo maa ja `väljad akkavad `paljast menema

(leivajuuretis) `leiväkakk `jäetässe seneperäst, siis akkab leib usina appanemma

`liidusse kõhast `annab usina järele kui `murrad

käbe, kebejä

Lügänüse


(ronima) kebi tulisemmast `kõndida

käbedäd inimesed mõlemad


põhja-Iisaku


ei `selle keba juttu saa `tõena võtta, ta on eluaeg `olnud kebajas (kergats, valetaja, kiitleja)

(n, g kebja = kerge sammuga) On küll kebjas `astuma

on `veidi kebja (poole täie aruga), aga `täitsa `tohmann ta ei ole

ei temal (pottsepal) `olnud harutamist, iga kivi läks käbedalt `paika


Vaivaro


kebakas on `kärme ja `erkos, `mieste `rahva `kohta `üellä `kehkelpüks (kehkenpüks)

`lapsed `lüövad keba `kuuti

lase omad käbäräd `käiä (tööle pihta andma)

kärme, käre

Lügänüse


`kärmel alali tüöd, laisk magab ka `einäajalgi

sie `naine on `nõnda kräbe ja `kärme oma tegemist tegemaie

perenane on kuri ja käre, kräbiseb (kärkima) igä ühegä

käredäst kisendäb, `kõrvist käib läbi

(kärä g -da = kuri, riiakas) äkkise südämega ja käre

tüö `juures on [ta] peris kärä (energiline, kärmas)

kust sie üvä on kui käre (kange, vänge) `suolane

saun käredäst `küötud

tämäl `kurjust ja käredust (ägedus, viha) küll

`kangest vesi `juokseb kärestikku (kiirevooluline kivine koht jões) pääld

ma piän `kärmäst `käimä (kärmesti, ruttu), ei saa `aiga `vietädä

nirk on teräne `kärme luom

akkas `niisikese `kärmussega (kiirus, väledus, nobedus) `tüöle

jalad tulised ja kääd `kärmäd tegemäie

`kärme inimine - - `muutku aga laseb `kaŋŋast (lõimi või kangast poomil keerama), lasi`puuga sai `kaŋŋast `lassa ette`puole

`leivä ahi - - on juo süsil, akka `kärmest `leibä `vaalimaie

leppä mets ja pajo mets, nied on `kõige `kärmemad `kasvamaie

lips `lieri, lips mehele - - mõnel `tütrikul käis kõik asi `kärmest

kass õli `kärme kääst `vällä `lipsamaie

mis sa `luitad (uitama, lonkima) `ninda `aiga `müödä, kui `kärmest et lähä

ku kase aud leid lõminaga (hoogsalt, lahvatades) põlema, sis sai [ahjule] `kärmäst pelt ette `panna


Jõhvi


`õhta `õldi `kärmäd, et `kiegi ei tahand `õhta `viimasest `jääda `väljälä, seda akketi siis jubist `ütlämä ja sie `kasseti `õhta `viega ülä

kihulik inimene on `kärme, `jõuab igale `puole

lase oma `koived `kärmest `käiä

sel mehel on kärä `naine

(kiirevooluline) kärä juaks

(väga külm, vali pakane) nüüd lähäb kärädale, kuu `küünäd on üläs `puale

(väga kuum, kõrvetav) kärä tuli `pliidi all

`astu aga `kärmemast

aja `kärmest (ruttu, kiiresti) `riided `selga

`õhta `õldi `kärmäd, et `kiegi ei tahand `õhta `viimasest `jääda `väljälä

lase oma `koived `kärmest `käiä

laisk inimine lotterdab (kooberdama), ei `viitsi `kärmemast `käia


põhja-Iisaku


`nuoremaid pidi `kiirel ajal taga `juhnima, kes oli `kärme, seda pold vaja `juhnida

minul käib `silgukidumine `kärmest nigu lips ja lups

poiss on `ästi `kärme ja kraps `jõuvab iga tüö `juure

aga `õlga `kärmed, `teie `krapsaga minu üless [tuliste tukkide seest], et ma pali ei põle

vahi‿ku `kärmest `pohli `korjan, näe nii kui `krauhti ja mättas tühi

on üks krips-kraps `kärme inime

`kärme tüö on `kärniklane (lohakas, korratu)

vahi `poissi, `endal `alles seaküna `ümber lükkamata (leeris käimata), aga nobe küll tüdrikut `kääbustama (käperdama)


Vaivaro


`erkos obone on `kärme obone

kül‿siä oled üks `iljukaine inimine, siul ei ole `kärmuse `joudu

sie on viel `kaunis kabe (kõbus, tragi, kärmas) eit

ise on üks `kärme inimine, aga `kerge `mielega

sel on käre (vali) ääl just ko `trummu

`tohtrid on `kärmed `leikama

kärmesti vana pappa, tule `kärme

temä `kärme `lähtö

tule nüüd `kärmest, midä siä nii `kaua `köhnid

sie `oige `larpis `kärmest `mennä

(kiire (lennuga), nobe, kärme) `lennugas `lindu, midä kovast `lendä

kiire

Lügänüse


`suure `ahnusse ja `kiirussega lähäb, nagu põlema lähäb, sie käib `niisukese elävikku (elav) inimise `kõhta

akkan `ennemäst (kiiremini) menemä, et ikke `jõuvan `rongi `pääle

tuul ajab jäid, `jäädel `ninda `kiire

on kips kaps, nips naps käib `kiirest

(kiirest kõnnist) karib `käiä

`purjes mies karitab (kihutama, kiiresti sõitma) obosega

minä õlen `ninda `õõnes, et `katsuge `süiä `kiirest, süön Vaivaro `undi `vällä

(äkilisest, kiirest liigutusest või tegevusest) `saabas läks `jalga `kauhti

`kiire käsk tuli

(kärmas) `kiirekas inimine `jõuab igäle `puole

midä sa `kiirestäd senega, ärä `kiirestä

lusikas käis `kiirest, `elpis suppi

käib `kiirest nagu `Kulja `mieste `lähkri tüö

`välgo `kiirussega õli jalul

`kirbul `kiire, ei täi `tiagi

(hooletult) loderdab tüö `kiirest kokko, `katsub kuda saab kääst `vällä

vie `kiires `kõrras (kiiresti) tagasi

läks nii, et `pöiad `käisid `kuklas (väga kiiresti)

pani `niisikse `kuumaga (kiirus, rutt, hoog) ajama

(kiirustama, tagant sundima) tegi `kuuma obosele

`kiire `eina aig on kääs

käi siis `kähko (kiiresti, ruttu), älä pali `aiga `viedä

vanamor `laudib `kaŋŋast kududa, `kiirest ja `kiirest

(kiirest käimisest) `lemmeldab `käiä ühest kõhast `tõise, on `kiire `ühte `puhku

libekiel `kuuleb midägi, siis kõhe `kiirest `räägib edesi

(kergelt ja kiiresti jooksma) lippa `kiirest, älä pali `aiga `viida

lokkulaud, `kiirest `räägib - - kaks sõna `kõrraga, siis üks

`lompsi `kiirest kõht täis

pese `kiirest, älä `luoguta

(midagi kiiresti, hoogsalt tegema) `lopsib puid `lautida

süöb `kiirest ja `lorbib `toito `sisse

mul on `kiire lugu

`luiskuma (lusika kiirest suu vahet käimisest)

`lõmpsi `kiirest kõht täis

(lonkama) `lõmpsib `kiirest `käiä, jalg omal `aige

`tarvis `kiirest `menna linamale, `muidu akkab `jälle `lörrima (sadama)

`lörtsib `mennä, `kiirest ja `kiirest


Jõhvi


tänä õli `ninda `kiire, et ei saand `jalga `paigale

kisu jalad tagumikust `lahti (mine kiiremini)

kesk`õhta käis `kiirest ja `sõisu jalu tüä ajal

(kiiresti) `kähvlist `kõnnib

suur pomm õli säl `ukse `külles `köiega, sis vahi, et sa `sinne `ukse vahele aga¦i jää, kui `pressisid [ukse] `lahti ja sis pidid `kiire õlema sääld vaheld `lipsama

`räägib nii `kiirest - - `räägib `ninda lodinal

`lõunene `puhkeaig kulus `kiirest


põhja-Iisaku


sel `lõksutusel (laterdaja) akka nüüd `kiire, `tarvis jo saba `kierus külasse [laterdama] `juossa

jalad nigu `ketrad (kiired)

(pikk madal heinavirn heinamaal puuga kokkuvedamiseks) jugadikkudega jõuab ikka `kiiremast kui akkada `saatu tegema

peremes ise `kiiret tegemas ei ole, sis venivad tüö `juures

`ninda `jõuab `paĺju `kiiremast `toimetamised `vaĺmis

üppas `vankri kraps (kiiresti) ja aris `ohjad `pihku

`naised kui kokku `trehvavad, akkavad kädistama (kiiresti ja palju rääkima või naerma) nigu arakad

(kiirest liigutusest) `Kkieraski `kuorma `kraavi nagu käuh

`kõikse `kiiremal ajal sina lähed `lillat `laskma (kerglast elu elama )

laseb `ennast `kõikse `kiirema tüö ajal lömakille, täma `aige

suuremad juoksid kiirest veikemb jäi maha


Vaivaro


(hea, kiire, jõudus) lõbus mies `tüöle

üks käüb `kiirest `toine käüb `iljukaiste (aeglaselt)

tama läks `iiligä (kiirus, rutt) menemä

tüma `jalga ei saa `kampurist (kiire) `käia

pane potile kaans `pääle, siis lähäb `kiirest `kiemä

`olgo kui kibe (rutt, kiirus) tüö `aiga, kodo `tüöle ei tule

tamal oli `kiire taga

siis oliks saand `kiiremmastki käde

`tarvis akka `oige kovast `arpima, siis saan `kiiremba (kiiremini) kotta (koju)

saad `kiiremba `tervest

no se üks `ilma `asjata `kiirestamine

se potti `lähto `kiirest `kiema

kuhu sie kibud `ninda `kiirest `mennä

tuli kohe `kiirest tagasi

`tarvis tamale komu (rutt) taha tehä et akka `kiirest `tüöle

küll `juoksi kovast (kiiresti, hoogsalt)

küll tama on `kähku (kiire) inime

`oige `kähvel `ihmine, tämä tekko kaik `kiirest `valmist

kui [on] `kiire tüö meres, siis teha

logi on `laiva taga, senega `katsoda, kui `kiirest `laiva `lähtö edesi

nämäd `löiväd `kiirest maja `valmis

ruttu

Lügänüse


`järsko meni (läks ruttu ära)

(sõim mehest, poisist) vana `jäärä `üöldi `ennemb ikke paha `puole, kas õli `neske `aigane vai, ei tie ruttu `miski vai

kui `klaaberdetti `musta `sõnnikuse `jalgudega, eks tä (põrand) läks siis juo ruttu `mustast

läks `nindagu vana kuu `taivast (väga ruttu)


Jõhvi


siis `pandi `reietua põrandale püttiga ja siis jahutus ruttemb, külm põrand

maha`laskeja kui `õskas `lassa ilusaid jalandasi, siis läks sidumine ruttu

üks ia `süömine (toit), `kuugistas ruttu `nahka

ära sa kuhugi `kuukama jää, tule ruttu kodo

`poisid `sõitasivad nisikese `kuudiga (hoog, rutt) `õvve, et tuli õli `rummus

`ärgä `juokska nii ruttu, kukkuta kõhuli

akkasivad sääl `õiendama, ma lasin `varvast (ruttama)

rukki `linnassed `kasvasivad ruttu, `tõisel `päiväl õlivad jua jalad all

kui paneb ruttu `silmäd `kinni ja tieb `lahti, `lipsutab (pilgutama)


põhja-Iisaku


no ruttu `końdid kokku ja `vuodist `väĺja

akkas oma nariga (haigus) krudistama, et siis ehk saab ruttemb `tervest

`puole `päevaga käristasime (hoogsalt, ruttu, palju) `sõńniku `laudast `väĺja


Vaivaro


no siis `tarvis ikke ruttada kui saad ka `päiva `luojast kodo