Sunday, December 14, 2014
jälk jälle jälill
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
[juturaamatus ei ole] mitte minu `kiele`murraku sõnu, aga `jälle noh `niskesi erälisi
`viedi [kohkunud] laps üless lavale, `torgeti pää `külmä vie `sisse, `jälle kolm `kerda ja `üeldi: Jukule `tervis, `aiguss `aia `teivästelle. siis laps `erkos (ehmuma) tagasi sest pelomisest
ihudeasemeid `jällä `saunas viheldi
oh sa `irres `pietävä (võllaroog) `jälle ans `tõisele
iga jalg tieb ise `jälje ~ kuda jalg `ninda jälg (inimeste erinevusest)
pian akkama `jalga `lüömä, akkan `jälle menemaie
kaks varest õles tappaned kana ärä, mei `saima `jaole `jälle (jõudma õigel ajal)
(taim) `juudi abeme roho `jälle on, ehk mättä`pääline roho
mnel `seltsil `jälle `juuksekubed (~kubemed = juusteta koht otsmikul) `paljad `jusku `lambalgi, teräv nurk kahelpuol `õtsaedist `puhta `paljas
(kole, vastik) jälk ja jõle `kuulla
`amba `jäljed `jääväd taha kui `ammustad `leibä ehk liha ehk midä `tahte
kadus `jäljetä, tänä `päiväni ei õle lagele tuld ega `kuulund
küll me sene `asja jälile `saama
juo sie akkab jälile tulemaie, juo `kõlgub juo `rahva suus ja `kuulub
(enese teada) oma jälile (tallele) panin sene
raha õli oma jälil
jälk `vahtida kui inimine `kõnnib vanad nakkid `seljäs
kuer `õtsib jänisse `jälgi ajab `jälgi `müödä järele
`kruusi auk kust tie `kruusi `võetasse, `jälle `kaivandik
kui kala`kullid (kajakas) tulevad lagedalle, siis tuleb meil `jälle torm
sie pidi siis kõik `kopsod ja `maksad `jälle `tervest ravima sie kase`puhkeviin (kasepungade viinaleotis)
oad ja `erned, midä `palgod sies `kasvavad, sie on `jällä `kaunavili, `läätsed on ka jo `kaunavili ja `piiluskid ja vikkid
[kingsepa] `kurgumõõt käib jala`kurgust üle `keträluu, `ümber `kanna `tõisepuolt jala`kurku tagasi `jälle üle `keträluu
keträjäda terestati oma `muodi: `kirpu `keträjäle
keträjä `jälle `vasta et täid tulijalle
ärä kettä (käperdama) `ühte `puhku, ehk `jälle ärä kisu
`pulma`lauvas ikke `kirjurida, poiss ja `tütrik ja `jällä poiss ja `tütrik
`õtrajahust `tehti `jälle `kuogijahu
oh te `kõnnatumad (kõlvatu), mis te `jälle õleta `tehned
[karu] `jäljed `käisid (suunduma, kulgema) üle tie `põigite
meil vukssaag on, sel on `jällä käsipidem (käepide) `küljes `niedidega
vai sa närisid `jälle `lastiku (kummi lutt) `katki
libedik (nälkjas) `liigub maa`pinda `müödä, libe jälg järäl
ai ai, laps `jällä tehnd enese `märjäst, loisk põrandal
ikke `ammustatti sedä `kartuli ja siis `jälle lusikaga `jälle lurps sedä `körti `pääle
mõnel `jällä silm `lämpsib (vilksuma), akkab `vahtima, siis `tõine silm `püörab ülesse ülemise lau `alle, käib `vilksti `silmamuna, sis `jälle tagasi
õstas jälle kumpvekke õmale maiusest
`jääma `jällenägemiseni
Jõhvi
ega jalad `sinne jää kuhu `jäljäd `jääväd (asjatust v vastumeelsest käigust)
üks akkas `anguma, `kolmas akkas `saadu vedama ja `neljas `jälgi `kõrjama
rahakott on `jäljetumalt kadund
seda `kutsuti `jällä kahupia, `kellel õlid `juuksed kohukali
no `lähmä aga `jällä seda `jussi `kolpima (vaevaliselt niitma)
`leiti `undi vai karu `jäljäd - - [jahimehed] tegid lume `sisse `jäljäd, `kreisisid `sisse [looma]
mida nüüd `jällä kusitad (nutad), `silmad kusised pias
kui `kahte kätt `külväti, siis ei õld `jälgi ies, siis käis üks laps `külvi`rinna vahel `õtsa kõhe ja rapputas õle`kõrsi
seda `suola appet `jälle `lahjendetti, `sellega `määriti [kui siga oli punataudis]
põhja-Iisaku
ära akka `jälle `elberdama (alpima, eputama), `räegi iluste `sirgelt oma jutt ära
majad `tühjad kõik, ei `iire ega araka `jälge `kuskil
(nõiduskomme koguda jaaniööl võõra lehma jälgedest mulda jm, millega loodetakse tema piimaand oma lehmale üle kanda) `luoma `jäĺjed ei tia kuda `korjasivad, et sis `saivad `rohkem võid
sial `peigmega `jälle `istume ja `kaelastamme (kaelustama)
oli `jälle `teine kegus, `mutku `kiitas oma `värki
nägu `kitsas kui `kitse jälg
poiss `saadanajalg `jälle mu `kella krut́titamas käind
`jälle akkavad `sualed kusitama (röhitisi eritama)
(kätkist) `kuivamaa laiv, sie `jälle `lapse `kiiku
juba panid `jälle oma `piibunosu lörisema
akkas `jälle oma `proskuse `piibuga löristama
`lörtsti `seie, `lörtsti `sinne, igale `puole jättab `jäljed maha
Vaivaro
`endised `asjad tulevad kaik jälile (avalikuks)
akkamo jälle kokko jamuma (juttu ajama)
nüüd olid taas lebä `jältä (mähk) närind
puu `kuore all on `jältä – tämä on lippe `justku natta `valge
`kaabi `miule `kaaliga päält `jältä (kaabe)
mogad on `jältäsed (mähane)
pää on päris lappiline kohe, on `mieles ja `jälle lähab ära `mielest
Labels:
keeleNõu
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment