viimine viimäst

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`jõulu `viimine pühä

`küündla päiv õli `viimine jõul (viimane jõulupüha)

`viimist `aastat `üeldasse `lahti `laskemise `aasta, kui `lahti saab `kruonost

`karja leib on esimine leib ja `viimane leib

`viimäst tuli asi ette (arutusele, kõne alla, nõuks)

`viimasi `lapsi imetatti ikke `kauva

(ennustamiseks rukkivihul istuma) kui õli [rukkilõikuse] lõpp, siis `istuti `pässi `vihku - - `istusivad igä üks oma `viimäse vihu `pääle ja `istusivad ja `uotasivad midä `neie vihu `alle tuleb

`viimane juun (kuu) tänä

(mai) lehe kuu on `viimine keväde kuu

kuu on `tõise `kortli sies, `neljas on juo `viimane `kortel

kel sie `vargusse juur on sies, sie akkab `suurest `niulast `pääle, `viimast varastab obose

kui kanermu - - `kannast kukketab, siis on `viimane [rukki] tego üvä, `pärtli tego (pärtlipäevaaegne külv)

(kanarbik) kanermumesi on `kõige `viimane mesi

`vaidlevad `ühte `puhku, `viimast `lähväd tüli ka ja `karvussille (karvupidi kokku, tülli)

`viimast siginesivad `klaasid ka

nüüd on `viimane ku `raasuke `süödü `vällä

(iga nädal jüri- ja jaanipäeva vahel külviaja sees) `külvinädalad akkavad `püöri`päivast `piale, `jaaniba nädal on `kõige `viimane

[öeldi et] kes omaga jäi `viimäsest [rukist] `lõikama sene `seljas õli `kõige `välja küür (samal põllul lõikajate küürud)

(n lampa) sie õli juo `uhkusse maja kus `tuodi juo laelamp juo, `klaasiga lamp ja pikka `pääle juo `viimast `kupliga lamp

kui pali te ikka larite, `viimast `lähte `lõhki

abeme nugi - - `liebitässe `rihma pääl ja `viimäst viel `silmi rättä pääl

mina õlen viel `viimane luu`painaja siin `ümbrusses, õppisin oma mehelt

kisume `karvu, aga `viimast südä lüöb tagasi (pahameel läheb üle)

`viimast `maltus (rahunema), jäi magama (lapsest)

vahest obone liiast juokseb jääb viimast pidämäie maltub


Jõhvi


mehed akkasivad `viimast tõst `narritama
elu tuli täis ka (sai vihaseks)

`viimast nägima et üks tuli `iilub, siis `läksima tule `päälä

`juaksiva (reuma) `ninda ristluus, et jää `viimast viel `jalgutust (jalutu)

`õhta `õldi `kärmäd, et `kiegi ei tahand `õhta `viimasest `jääda `väljälä, seda akketi siis jubist `ütlämä ja sie `kasseti `õhta `viega ülä

`oadeti kene aja, `enne kui `viimast tuli

mene `viimast viel täid täis nagu kong

(ahnitsemisest) sai `viimast sene ka oma kõri

`viimase `kopka laristas `sõprudega `nahka

sie on üks `viimine liru (keelepeksja, lobiseja) maa pääl


põhja-Iisaku


ei õde ole ka elu`märki `andand, jo kaks kuud, kui `viimast `kirja sain

va `ihnuskot́t (ihnuskoi), `korjab `viimase ku `krüöme kokku

sie `viimane öĺp `tütruk, kui `poissisi näeb siis `pistab kilisema

pimedikus `kostas rehe alt kilks-kõlks, siis `lüödi juba `viimast ladet

`viimane paremb obune läks ka kõrist `alle

ega `veikese `lapsega ei tohi `suosse `menna, läheb `viimast `lauge`auku

jätta sie `ukselukku `lõksutus, `murrad `viimate `võtme


Vaivaro


tämä `ellä viel `viimisi `päivi

ajas `randa rüdüd, `ninda `suured - - `viimäst sie jää `lauma (laam) tuleb, üle `suure kivi ja alate tuleb `mutku kukkub `katki - - `ninda‿t tuppa `kuulus seda `praukumist