küläline küläje

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänuse


tuli küläje ja läks `kopli ühe mehe `juure

veneläsed tulid külä, küsitasid kie tegi `jaanitule

tahan `õige `mennä küla ka, õlen jo `kaua kodo õld

omal leib `õtsas, lähäb külä `lainu `õtsimaie

inimene käib inimisi pettamas küläde `müödä, on üks kalts (kaltsakas, allakäinud)

`juokseb ku emäne kuer pikki külä (liiderlikust naisest)

`essispä `ommiku vara läks küläst `vällä

kogo külä õli jalul

säält külä jouk õli kuos

ku `venda ei õld, siis pidi küläst `katsuma

(lobiseja, latraja) üks klobakalts käib `pitki külä, maja majalt, `räägib `tühja juttusi ja `kondab

mis sa lähäd `jälle `kolkama `müödä külä

küla `kuoli pääl õli kuol`meister

siis `ütlimä `lastele, et `mengä `tuoga küläst veri pütt, et mei akkama `kanga kõri `lõikama

külä `annab `külma nõu, `rahvass `raudase südamme

külä `karjad on juo `välläs

egä siis pidusi õld, siis õlid külä`simmanid

isä `vahtis `võõrite kui küläinimisi õli ja `liiga sägisesima

küläkakk ei `viere `kaugele (külas söödust ei jätku kauaks)

siis `pandi vana inimine külä `kõrda `süömä

külakost kui `käidi külas, siis `anneti `kaasa küla leib

(menstruatsioonist) külälised ku `käisivad `kõrralikult, sis iga kuu

külätark teadja, ravitseja –

[külas] `käiväd `kümmikud (külakubjas vallaametnik; Vaivaro: n , g `kümniko), `annavad `käsku

(ringi hulkuma) `lehkerdäsin pikki külä

läks külä `kaŋŋast `luoma (kangast (vööd) käärima)

sain küläst `lopso (lonks) `viina, ei pali just saand

(kodukootud linane või villane riie) maa riided on nied mis külas on tehtu linudest ja `villudest


Jõhvi


`ketras ja tegi sukki külä

krahv lükkas küla `rahva `kaela `selle `silla ehituse

`niisikesi pisikesi regesi ja `saanisi, jah neid `üäldi kibikas (sõiduki kate, kumm) - - siin küläs [õli] pali `niisikesi kibikuid

siis `poisid on külä`kuhjas, rüsäväd, ajavad külä`kuhja üks `tõise `õtsa

külämel s‿piab oma `tarkus olema kuda tied [vilja maha]

(kolama, hulkuma) `lõõgab külä `müödä


põhja-Iisaku


külap oleks, saba `kierus, `müöda küla `lehkind ja `lõugu `laksutand

(laim) keik läeb kui kell küla `piale

(klatšima, keelt kandma) `kellab `möada küla `ringi igasugu juttudega

külast tal sie laps `korjatud on (vallaslapsest)

külas ei tohi rumalaste `räekida

(tiirane mees) üks küläkuĺt ole `teine alati olnd, ajab `ringi

isa, tule `väĺja, üks külamies (võõras mees, külaline) tuli

`nende `laatserdustega (lääpas jalatsitega) `kõlba enam külasse `minna

nüüd on küla `müöda `niske kumu `lahti `lastud et `oitku

ära¦nd `selle vana jakki `lohvakaga külasse (avar, ülearu suur) mene


Vaivaro


no üle pää sie [Udria] külä kaik oli `kraska (? Nevako keelsete) külä

`pallo `külli

`karja `kerda käis `vuoro `ümber külä

elu`aigane küla

`este `karti `kaiki küläinimisi

küläs `panna `kartolid (talveks kinni kaetud) `kuhja ja `kuopa

siä `justko vana `kulli siga `juoksed pikki külä

se on külä `käimär

vanast oli `Kutru külä nii `plotnast maja üks `toise küles

pojad mäniväd külä tuppa

küll tama küläinimesi `karta

midä sie külä mies tahad

külä mies mäni puu `kuormaga `linna puid `müömä

külä mehed muudku `püüdäsiväd neid sama `äŋŋeri

eks `naine `rääkind külä `naisile sedä `aśsa lugu

külä `rahvas imestäsiväd, kust nämäd sene raha `saivad

eks sie (hüüdnimi) - - külä`rahvas ise `pandi

`luomad `onvad külä tanava vahel

mäne külävahe tied `müödä

mei külä `ongi `leski `naisi külä

(`lieku g `liegu = kiik) küläs oli `lieku

pojad logardad (logelema, ringi kolama) külä `müödä

lokko `lauda, küläs oli üövahid, siis `vasta `lauda `pulgaga `lüöväd lokko - - et oli `kuulla, et `vahti oli `ülläl

küläs `lörgödetti (karglema, jookslema) `tantsi