kõrge kõrkja

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänuse


päiv on kaks miest `kõrgel (horisondilt tõusnud kahe mehe pikkuse võrra)

`kõrve kuusk - - üks nii `kõrgukene on

laps on jo `põlve `kõrguss (kõrgune)

`pilved `käivad `õige `kõrgest

kanal ja kukkel ka on leht ari, õhukene ja `kõrge

ümbär ringi kõrgemb maa keskel madalik

[kui] kõrge maa päl kask on siis tuleb magus mahl

mulle on õige kõrge maks pandud pääle selle kõha päält seda maksu nüüd ei jõua maksada

(umbrohi) madal malts on `linnurohi, seda süövad kanad üvast kõrgemb malts on savirohi seda süöb siga ja tõised luomad

lehepuu kasvab kõrges kõhas kõvem õkkapuu püiab (kippuma) sääl malts (pehme, harva süüga) jääda

`maltsapuu, kas kuusk ehk mänd kõrge maa pääl kasvand

`ninda `kõrge, et `kaindla `aukudest `saate

siin on `kõrged `kaldad ja `kalda all on kurismikkud, võib kõhe `sisse `minna `nõnda kui `kuopa

Lügänuses jõgi on all ja `suured kivid on `kallastes, `kõrged pae `kaljod

nii `kõrged, et sai ikke `õtsa `vahtida kõhe (Baikali ääres)

`kõrge `kannaaluse (kaarealune rohi) jättäd, `latvad `rohto ja lüöd `kõrge `kannaaluse

päiv on juo - - puu `latva `kõrgussel

jo mehe `kõrgusel siis `üeldi: päiv on jo `nuores kesk `ommikus (ilmakaar, kust päike keskhommiku ajal paistab, hrl kagu)

kie õli `kõrgema `kuoli pidäjä, sie õli `kuoli `erra (linnakooli meesõpetaja)

`kummi pall kui `viskad maha lüöb `endast `jälle `kõrgele maast

`tütrik on `kõrge kusemisega, senele vaja pikk mies (pikkadest jalgadest)

sie on siis `kõrge mies, kui on `õige pitk ja suur

`ämmä ämm jah, sie elas `kõrge vanaduseni

`kõrges tuas sue `sõisab `kõrgemmal kui madalas tuas

`pilved `kerkiväd juo `kõrgemalle

mittu `kraadi jo läheb `kõrgemalle (suuremaks) palavus

`talvel on `ninda `kõrgest lund, `ruogi `ühte `puhku

(hääletoonist) `õige `kõrge ääl, `räägib `nõnda kõvast ja `kõrgest

mehed evad `räägi `nõnda `kõrgest ku `naised

mõni on `niisike `kõrgutaja (kiitlema, suurustama), ise ei õlegi midägi `asjamies, aga `kõrgutab `ennast

midä `teie `endasi `ninda `kõrgutata, kui `teie ei õle sedä `väärtki

`kanga`päälistel pali `aukusi sies, [soalae] `kõrvapuid saab `kõrgemalle `tõsta ja alamalle `lassa

`luomad juo `käiväd lage, `sõnnik on nii `kõrge

kui tie on vajund `alle `puole ja jäänd vähe `tõine kõht `kõrgemast kui `vihma on sadand, siis `ütlema et siin on tie `küüras

laantanu, kõva `siidist müts nagu `katlik või pott pias, `kaunis `kõrge ka, `lindid õlid taga

`naistel - - `kõrged `mütsid pääs, `lindid taga viel `lehkisiväd

meil õli ka lesantka siin vanas toas, pää alune tehasse `kõrgemast ja

ahuss õli `kõrge, ligi laest `saadik, obone sai kõhe `punnida sääl

`liiva ang õli `este `männiku `ääräs kole `kõrge, nüid on juo madalammast vajond

`reie tual õli kaks `jalga läve (uksealune pakk) `kõrge


Jõhvi


`nuodaga sai `käiä siin `ranna vettes, `meie `kõrgel (avamerel, rannast kaugel) ei `käined, ikke `rannas

kus `juhtus õlema üks `kõrgendik - - sääl õlid `terve `einama `kuhjad kuas

`tehti `saksa `saani `kõrkjadest

`Ondikas ja sääl pual on `kõrge `kallas, ei `julge `alle `vahtidagi

kää `servaga `tõmmeti `ümbär `servide ja `nindat leib jäi `keskelt `kõrgemb [pärast sõtkumist]

lehed ja `õksad [kuhja] `põhja, et [hein] jääb `kõrgelle, kohoville

`kõrgist `pulkist korv käib `vankri pääl, ja rie pääl, `eini `vietasse, ja `õlgi `väljald

(esileulatuv tugev) `kõrge `rinnaga inimine

sa `latvad `eina, kes `eina `puolest lüöb, võttab `kõrgelt, ei lüö vikkasti `järsku

aga sis se koht on `niske nagu `liivakamb, `kõrgemb


põhja-Iisaku


vana part ajas todisi (poegi) `kõrkmiku (kõrkjas) `sisse `peitu

`uhkus ajab uppakille, `kõrkus `käima käppukille

meil olid `kõrged [laulu] `äeled

iga kevade treppi iest maa kohub , nii et on `ulga `kõrgem

on teine küll `kõksis, `kõrge `apsatiga `kingad jalas
Vaivaro


`kallas on `kõrge, rand on `kalda all