lauseLiikemed

• 1 lauseLiikmed ^{[1][2] [3]}
  • 1.1 öeldis [varjas keelta peksamaista]
  • 1.2 määrus [lähmä marja, jõvikke]
  • 1.3 täis ja osaSihitis [südänt aigettap]
  • 1.4 üte
    • 1.4.1 osastavas ^[4] [*tule, mu hella emada]
  • 1.5 alus
    • 1.5.1 tehtaviku alus võib olla omastavas või seestÜtlevas käändes Eesti keele (poolt -)tagaSõna asemel [riides on koide(st) süödu]
    • 1.5.2 osaAlus [õuel jookseb lapsi]
  • 1.6 osa- ja täisÖeldisTäite vaheKord ^[15] [kas on pudru keidetuda]
    • 1.6.1 öeldisTäiteMäärus ^[22] [oli kupjana, jäivad vanast piiast]
  • 1.7 täiend ^[24]
    • 1.7.1 arv ja hulk [tuhat linada, sadamed patjad]
    • 1.7.2 ase-, arv- ja omadusSõna ühildumine põhiSõnaga [tuleva nädalańni] ^{[27] [28]}
      • 1.7.2.1 ühildumine erineb Eesti keelest ^[4] [saab joomari mehele]
• 2 mitmuse tarvitamine
  • 2.1 ainsus mitmuse asemel
    • 2.1.1 mitmus ainsuse asemel
  • 2.2 öeldis ainsuses mitmusliku aluse puhul [meil sündis kueral pojad]
    • 2.2.1 öeldis ainsuses mitme aluse puhul [pläkk ja vask ilkab]
  • 2.3 hulgaSõna puhul öeldis mitmuses [vanad rahvas jäävad kodo]
    • 2.3.1 hulgaTäiendSõna (iga, mõni) puhul öeldis mitmuses [igä üks kammisivad sengä]
    • 2.3.2 hulgaMäärSõna (hulk, muist, palju, kari) puhul öeldis mitmuses [siis käisivat külämehi paljo]
  • 2.4 arvSõna puhul öeldis mitmuses [viis poisikest mängivad]
• 3 sõnaJärg
  • 3.1 lauluSõnade järjeKorda mõjutab värsiMõõt ^[38] [käisin pulmassa mõnessa]
    • 3.1.1 lauluSõnade järjeKorda võidakse muuta ka toreduse pärast ^[38] [tieb peigalad ligi pihuda]
  • 3.2 Soome või SaksaPärane sõnaJärg ^{[43] [44] [45] [9]}
    • 3.2.1 pöörduv teguSõna
      • 3.2.1.1 kas-küsimus [kas meri kaluje annab]
      • 3.2.1.2 mitmeSõnaline öeldis [midagi tehnest ei saa]
    • 3.2.2 pööratud SaksaPärane sõnaJärg
  • 3.3 kui-sideSõna võib olla aluse või muu lauseLiikme järel [obune kui akkab irnuma, siis tõstab sava]
  • 3.4 kes, mis -sideSõna võib olla aluse või muu lauseLiikme järel [lapsed suuremad kie õlivad, nied keträsiväd]
• 4 sideSõna
  • 4.1 sideSõnata rinnastamine ^[46]
• 5 viited ja märkused

lauseLiikmed ^{[1][2] [3]}

öeldis [varjas keelta peksamaista]

öeldisest sai pikema jutu

määrus [lähmä marja, jõvikke]

määrusest sai pikema jutu

täis ja osaSihitis [südänt aigettap]

sihitisest sai pikema jutu

üte

osastavas ^[4] [*tule, mu hella emada]

hüüatuse puhul

• Jõhvi:
  • oi minu vaarida vanada
  • igi selgada isada
  • tati parda taadikesta ^[5]

• Vändra:
  • tere mu mehe isada
  • tere mu mehe emada ^[6]
• Soome ^[7]:
  • voi voitettuja - häda võidetuile

alus

tehtaviku alus võib olla omastavas või seestÜtlevas käändes Eesti keele (poolt -)tagaSõna asemel [riides on koide(st) süödu]

• Viru-Nigula:
  • riides on koidest süödu
  • eks mina saand mittu ja mittu kerda külas räägittud toistest inimestest
• Saksa:
  • Das war von mir geschrieben. - see oli minu kirjutatud

aga

• Soome keeles on see omastavas ^[8]:
  • isän tekemä veitsi - isa tehtud nuga
  • antamasi rahat eivät riitä - sinu antud raha ei jätku
  • vene on tuulen tuuditeltavana - paat on tuule kiigutada
  • onni on jokaisen saavutettavissa - õnn on igaMehe käeUlatuses
• Vadja ^{[9] [10]}:
  • Fjokla on karuu revittü - Fjokla on karu poolt küünistatud
  • õlõn muunõttu nõd́d́alt - olen nõia nõiutud

osaAlus [õuel jookseb lapsi]

• Jõhvi:
  • laulik oli minu isada
  • laulik oli minu emada ^[11]

osa- ja täisAluse vaheKord ^{[12] [13]}

1. täisAlus näitab, et sündmus hõlmab kõike
   1. täisAlus on nimetavas käändes
2. osaAlus näitab, et see sündmus ei hõlma kõike (eitades millegi olemasolu või rõhutades osalisust)
   1. osaAlus on osastavas käändes

• Soome:
  • lapsia juoksee pihalla - õuel jookseb (kari) lapsi
  • ruokaa on pöydässä - laual on toitu
  • lääkäri ei ole täällä - arst ei ole siin
  • täällä ei ole lääkäriä - siin ei ole arsti
• Isuri:
  • oli sinizia i rohoizia i kaigellaizia käbjöjä - oli siniseid ja rohelisi ja igasuguseid ilusaid (vöid)
  • leippää ono, bulkkaa ono - leiba on, saia one
• Karjala:
  • koivuo da raidoa kažvo kessekkä - kaski ja pajusid kasvas segamini
  • isäntüä ei ole koiśśa - pereMeest pole kodus
• Vepsa:
  • tšakad läksiškanź ńenaspää - ninast hakkas jooksma verd
  • iile und - ei ole und
• Liivi:
  • sin lapsõn um smukkisi mäng aždi - sinu lapsel on ilusaid mängu asju
  • siemdõ äb uo üüt - piima pole üldse
• Vadja ^[9]:
  • maamunaD om põlloll - (kõik need) kartulid on põllul
  • maa-munõita leeB - kartuleid on (kuigi palju)
  • meil on tuož nuori tüttärikkoi - meil on ka noori tüdrukuid
  • bõlõ kaloi - ei ole kalu
  • maa päällä tilaa eb lee - maa pääl (selle jaoks) kohta ei ole
  • räsäss eb õllu, siltaa eb õllu - katust ei olnud, põrandat ei olnud
  • vättšiä kopittuZ' koko tšüläss - rahvast kogunes kogu külast ^[14]

sihilise öeldise puhul on raske eristada alust sihitisest

• Vepsa:
  • ende kikat pideliibad mórźmiíd - enne kandis tanu (palju) abiEluNaisi

osa- ja täisÖeldisTäite vaheKord ^[15] [kas on pudru keidetuda]

• Vadja ^[9]:

1. osaÖeldisTäide näitab, et nimetatud tegelane on pärit või osa mill'egi hulgast, mingist vallast, ainest, liigist
   1. osaÖeldisTäide on osastavas käändes
      1. tämä naizikko on toož soikkolaisii - see naine on ka (üks osa) Soikkola rahva(sea)st
      2. sika on üvää sukua - siga on head tõugu
      3. tütär õli kõrkõat kazvua - tütar oli pikka kasvu (Lempola murrak)
      4. siili on katii suuruutta - siil on kassi suurune
2. täisÖeldisTäide ei rõhuta kuulumist kuhugi hulka
   1. täisÖeldisTäide on nimetavas käändes
      1. tämä on soikkulainõ - ta on Soikkolast (Liivcülä murrak)
      2. se on suur ja varma - ta on suur ja tugev (Rajo murrak)
      3. tšen tämä õli? - kes tema oli? (Luuditsa murrak)

• Karjala:
  • müö olemma Vít́t́šavoaran küleä - me oleme Vít́t́šavoara külast
  • ́tämä ́tǘtär toista moamuo on - see tütar on teiselt emalt
  • heän on miun keralla üh́tä igeä - ta on minuVanune
• Vepsa:
  • üks laps om nétid akad - üks laps on sellelt naiselt
  • Šimjärv on tošt rajoonad - Šimjärv on teises haldusAlas
• Liivi:
  • niemad umaat tuoista karr - lehmad on teist värvi
  • ne võltõ kakš vél'́lõ ii'tõ nä'ggõ - need kaks venda olid ühte nägu
• Soome:
  • mies on suurta sukua - see mees on kõrgest soost
  • veitsi on terästä - nuga on terasest
  • mitä miehiä te olette? - mis mehi teie olete
  • työ tuli kovin huonoa - töö sai väga halb ^[16]
  • onko tämä Jaalan pitäjää - kas see kuulub Jaala kihelKonda
  • oletko samaa mieltä - kas oled nõus
  • se ei ole vettä, vaan viiniä - see pole vesi vaid vein
  • ne olivat hauskoja aikoja - need olid lõbusad ajad
• hulk, kuhu ta kuulub, peab olema mitmuses
  • kenen poikia sinä olet - kelle poeg sa oled
  • ahvenet ovat kaloja - ahvenad on kalad
• tunnuse poolest ^[17]:
  • hän on syntyänsä/sukuansa venäläinen - ta on sünniPäralt venelane
  • se on näköään uskomatonta - see paistab uskumatu

loendatavat-jaotatavat täisAlust iseLoomustavat osaÖeldisTäidet leiab peamiselt moodsast Soome kirjaKeelest

• Karjala:
  • erähät óli kahta metrie pitkie - mõned (mehed) olid kahe meetri pikkused
  • merežie on suurda da piendä - mõrdu on suurt ja väikest sorti
• Soome:
  • omena on makeaa - (tunnuslikult) on (igaSugune) õun (midagi) magusat
  • lapset ovat vielä pieniä - (mu) lapsed kuuluvad alles väikeste hulka
  • tämä työ on vaikeaa - see töö on raske (nagu ma tean) ^[16]
  • tämä työ on vaikea - see töö on raske (nagu ma nüüd näen)
  • nämä kengät ovat kalliit - need kingad on kallid
  • kengät ovat kalleita - kingad on (siin) kallid (muu kaubaga võrreldes)
• kõrvalLausega
  • on ikävää, että hän aina sairastuu - on ikka jama, et ta alati haigestub
  • on ikävä vain, että hän sairastui - kahju ainult, et ta haigestus
• hüüatuses
  • sehän on kauheata - see on ju kohutav
• Jõhvi:
  • olid pulmad peetuda
  • noorik kodu veetuda ^[18]
  • lähme tuppa katsumaie
  • kas on pudru keidetuda ^[19]
• Vaivara:
  • kui ei ole putru keidetuie
  • lusik servale säetu
  • voi silmale sulatu
  • siis kasi jalad kammerie ^[20]

tavaliselt öeldisTäide on alusega samas käändes

• Eesti:
  • inimesi on häid ja halbu
  • õun on magus
• Vadja:
  • liha on maailmaa üvä - liha on ilmatu hea
• Karjala:
  • moa on ülen mudakas - maa on väga mudane
• Vepsa:
  • savima huba, ii kažva ńi mida - savimaa on halb, ei kasva midagi
• Soome öeldisTäide võib laiendada sihitist ^[21]:
  • puuron hän keitti sakean - pudru ta keetis paksu
• mitmuse sihitist laiendav öeldisTäide on nimetavas või osastavas
  • nämä kengät hän teki pienet - need kingad ta tegi väikesed
  • aineet hän kirjoittaa hyviä - kirjandid kirjutab ta head
• umbisiku või käsu puhul on sihitist laiendav öeldisTäide nimetavas
  • käske pojan olla kuuliainen - käse pojal olla kuulekas
  • pojan käskettiin olla kuuliainen - pojal kästi olla kuulekas
• muidu on võinud ühildudagi
  • isä käski pojan olla kuuliainen/kuuliaisen - isa käskis pojal olla kuulekas
• sihitisMäärust laiendav öeldisTäide on nimetavas
  • urheilian tulee olla raitis - vägilasel tuleb olla karske

öeldisTäiteMäärus ^[22] [oli kupjana, jäivad vanast piiast]

olevas või saavas käändes öeldisTäiteMäärus ütleb milliseks muutus või muutub alus või sihitis (nagu ajaMääruslikus lauseLühendis)

• Viru-Nigula ^[23]:
  • oli kauwa kupjana
  • jäivad vanast piiast
• Kuusalu:
  • olutt oli tarbeks
• Jõelähtme:
  • ei old lapsi enamaks kui sie kasulaps
• Soome:
  • hän teki sen valmiiksi - ta tegi selle valmis
  • se tulee valmiiksi - see saab valmis
  • hän on opettajana - ta on (nüüd) õpetajaks
  • tuo talo on nyt autiona - too maja on nüüd tühi
  • tuo talo on autio - too maja on tühi (juba ammu)
  • tie tehtiin liian leveä - tee tehti (juba algul) liiga lai
  • tie tehtiin liian leveäksi - tee tehti (paranduse käigus) liiga laiaks
• seisund tõlgitakse omastava, nimetava või alaltÜtlevaga:
  • pidä huoneesi siistinä - hoia oma tuba puhas
  • hän piti talomme siistinä - ta hoidis meie maja puhta
  • elävänä mä en antaudu vangiksenne - elusalt teie vangi ma end ei anna
• öeldisTäiteMäärus ei tarvitse ühilduda põhiSõna arvuga:
  • kengät ovat märkänä - kingad on märjad
  • vie kengät korjattavaksi - vii kingad parandada
  • menin sinne muina miehinä - läksin sinna muuSeas

täiend ^[24]

kaugemas minevikus on nimiSõna kirjeldav täiend olnud tunnuseta

• Erźa:
  • vér san - vere soon
• Mokša:
  • uštor lopa - vahtra leht (~ Leedu: klevo lapas)
• Mari:
  • pu pört - puuMaja (~ Soome: puupirtti, Leedu: medinė pirtis - puust saun)
• Komi:
  • pu kerka - puuMaja

Obi-Ugri keelis näidatakse nõnDa kuuluvustki

• Handi:
  • iki xop - taadi paat
  • eewi kniga - tüdruku raamat

Liivlasist Laplasteni aga tuletatakse sedasi ainult alamMõisteid.

• Lüganuse:
  • kolmijalad, peigomes, talvimüts
  • aga: [ussi] kesta

• Vadja:
  • rauta-nagla - raudNael
• Soome:
  • kivitalo - kiviMaja
  • kattolamppu - laeLamp
• Isuri:
  • toohivakka - tohtVakk
  • jogiranda - jõeKallas
  • kevädvehnä - suviNisu
• Karjala:
  • raudapada - raudPada
  • mét́t́šäpeŕt́ti - metsaOnn
  • olgapiä - õlaNukk
• Vepsa:
  • vesihír - vesiHiir
  • haroupä - rehaPea
  • härg-vazaańe - pullVasikas

Liivlasist Laplasteni liidetakse sõnu ka omastavalisele täiendile.

• Vadja:
  • konnaa-naappa - konnaKarp
  • rihen(n)eüZ - esik
• Soome:
  • kaupungintalo - linnale kuuluv maja
  • saunankiuas - saunaKeris
  • rotanmyrkky - rotiMürk
  • lapsuudentoveri - lapsePõlveKaaslane
• Karjala:
  • ovenšuw - ukseSuu
  • jänöinhuwli - (lapse) jäneseMokk
  • koiranlewgu - "koeraLõug" - tünniVitsa pinguti
• Vepsa:
  • kondjambolad - "karuPohlad" - leesikad
  • korvaredu - kõrvaVaik
  • métsä-emägäińe - metsaEmand (haldjas)
• Liivi:
  • viedouk - veeAuk (sisse-väljaLaskeAva)
  • iirpùogõ - hiirePoeg
• Lapi:
  • daalo-ised - majaIsand, pereMees

seda on soodustanud lõpuTäisHääliku ja omastava -n lõpu kadu. omastavalised liitSõnad meenutavad nüüd vanemaid lõpuKaota esiOsaga liitSõnu:

• Soome:
  • tomupilvi - tolmuPilv
  • päiväpalkka - päevaPalk

ja aitavad vältida ebaMugavaid kaasHäälikuÜhendeid:

• Soome:
  • hiuskarva - juukseKarv (~juuksKarv)
  • kirjakaappi - raamatuKapp (~raamatKapp)
  • järviranta - järveKallas (~järvKallas)

arv ja hulk [tuhat linada, sadamed patjad]

loendatav ehk mõõdetav (hulk ehk aine) on mõõdu või arvu järel täisSihitise ja aluse puhul osastavas käändes ^[25] sarnast nähtust leiab Lapi, Mordva, Slaavi ja Balti keelis.

• Jõhvi:
  • [ma õlen] viiett kuud kaheksatkümmett (79a + 4k vana),
• Vaivara [Riigi] 1890:
  • [miä olin kahäksa kuud raskä] kolmata poiga,
• Lüganuse:
  • toob siia tuhat linada
  • saab siia sadamed patjad ^[26]

• Vadja:
  • tšümme vootta - kümme aastat
  • karja ärtšiä - kari härgi
  • suur ulkk alkoa - suur hulk küttePuid
• Soome:
  • ota kupillinen kahvia - võta tassike kohvi
  • joukko ihmisiä odotti pihalla - salk inimesi ootas õues
• Isuri:
  • pool lidraa viinaa - pool liitrit viina
  • kaheksam parria verkkoa - kaheksa paari võrke
• Karjala:
  • viiži väŕt́t́šiä ozrua - viis kotti otra
  • oš́t́šima üńńä́ĺlizen sarain heińeä - ostsime terve küüniTäie heinu
• Vepsa:
  • kaks véĺt - kaks venda
  • súr kanm kalad - suur kandam kalu
• Liivi:
  • ta võtiis nänt viiž leibõ un kakš kalloo - ta võttis need viis leiba ja kaks kala
  • päägin sigdi - palju sigu
  • kabaal rekkõ - jupp teed

muidu ühildub mõõt mõõdetava aine käändega

• Soome:
  • hän puhui kolmesta pojasta - ta rääkis kolmest poisist
  • sain sen viidellätoista markalla - sain selle 15 m eest
    • ~ maksoin siitä viisitoista markkaa - maksin selle eest 15 m

ase-, arv- ja omadusSõna ühildumine põhiSõnaga [tuleva nädalańni] ^{[27] [28]}

LääneMere-Soome täiend ühildub põhiSõna käände ja arvuga

• Vadja:
  • noorilõõ naisiilõõ - noortele naistele
• Soome:
  • tässä suuressa talossa asuu varakkaita ihmisiä - selles suures majas elab rikkaid inimesi
• Hevaha Isuri:
  • varriin kiukkaan - kuuma ahju
  • varid sääd - kuumad ilmad
• Karjala:
  • harmailla hukilla - hallidel huntidel
• Vepsa:
  • hän ńevob agjatomít sarnoíd - ta jutustab lõputuid muinasjutte
• Liivi:
  • jõvàd àigad - head ajad
  • jõv̀ist àigist - headest aegadest

muis Soome-Ugri keelis täiend ei ühildu

• Ungari:
  • ́uj h́az - uus maja
  • ́uj h́azban - uues majas
  • ́uj h́azak - uued majad

LääneMere-Soome täiendi ühildumine põhiSõna käände ja arvuga võib olla Balti ja Germani keelte mõju. Lapi keelis leiab samuti arv- ja aseSõna ühildumist mõnes käändes. eesKuju võidi saada ka taolistest oma keele lauseist kui

• nägin seda - tuld
• Soomeski on ühildumata täiendeid ^[29] ~ ensi, viime, eri, pikku, kelpo, koko, aika:
  • kolmessa kohtaa/kohdassa - kolmes kohas
  • kolmessa miehin - kolme mehe(ga)
  • sillä tavoin/tavalla - sel moel
  • kelpo työmiesten kanssa ei jouda koskaan riitaan - tubli tööMeestega ei satu kõõski tülli
  • en tunne koko miestä - ma ei tunne seda meest üldse
• Soomes ei ühildu ka pärisNimeline lisand üldNime ees ^[30]:
  • Kirjoitin Eeva serkulle - kirjutasin tädiTütar Eevale

• Soomes tarvitatakse mõnda täiendit käänduva järelLiitena ~ raukka, raiska, ressu, parka, paha(nen), poloinen, kulta, vainaja:
  • en salaa mitään omalta äiti kullaltani - ma ei varja midagi oma kalli ema eest
  • voi tuota ihmisparkaa - oh seda vaesekest
  • tämä on Kettus-vainajan talo - see on kadunud Kettuse maja

Eesti õigeKeeles jääb arv ning omadusSõna rajava, oleva, ilma- ja kaasaÜtleva käände ees omastavasse

• LõunaEesti:
  • pümeheińi mõts̀uni - pimedate metsadeni
• Soome:
  • nuorena miehenä - noore mehena
  • suuritta ongelmitta - suurte muredeta
• Vaivara:
  • rajast rajani
  • ilma nooritta mehitta - noorte meesteta
  • teravita kirvestetta - teravate kirvesteta ^[31]
• Iisaku:
  • tuleva nädalańni
• Jõhvi:
  • tulukke põles pikka juanena
  • teise kevadeni
• Lüganuse kaasaÜtleva käände asemel leiab veel tagasõna, mis muidugi täiendit ei sunni ühilduma:
  • kauba kaasas said kõikki võtta: karttuli, rukki - kauba pääle said kõiki võtta: kartulit, rukist
  • sie mies, kis jäi isa kaasa
  • vana poisinna
  • seitse aastanni
  • keträs konttini - kederLuuni

Põhja-Eesti murdeis võib jääda arv ning omadusSõna mõne teisegi käände ees (ka ainsuse) omastavasse

ühildumine erineb Eesti keelest ^[4] [saab joomari mehele]

nii kui muis murdeis ja rahvaLaulus

• Jõhvi:
  • võtsid miäled miäste päästä
  • tanud targa naiste päästä ^[32]
• Vaivara:
  • ken saab märja männi kaasa
  • see saab joomari mehele ^[33]
  • valituie vaaganuie ^[34]
• Kodavere:
  • kündsin õndsani õdakuni ^[35]
• Haljala:
  • laksub lage palu peal
  • ilma puida tõrvaksida ^[36]
• Simuna:
  • oh sa saksa sabatu koera
  • ilma hammatu isanda ^[36]

mitmuse tarvitamine

ainsus mitmuse asemel

• Soome ^[37]:
  • siellä oli miestä kuin meren mutaa - seal oli mehi nii kui mere muda
  • taivas on tähdessä - taevas on tähti täis

mitmus ainsuse asemel

• Soome ^[37]:
  • hän on nähnyt Moskovat ja Petroskoit - ta on näinud palju kaugeid paiku
  • on elossa isät ja äidit - on elus nii isa kui ema

Alutaguse murrakutes võib Eesti õigeKeele vastaselt olla

öeldis ainsuses mitmusliku aluse puhul [meil sündis kueral pojad]

• Lüganuse:
  • vanal a,eal õli klapperjahid
  • õhtast õli jahi kottid täis
  • meil viel sündis kueral pojad metsas

nii kui Soome ja Põhja-Eesti murdeis - eriti keskmurdes

• Vaivara:
  • undid oli siis näljas, nad Venemaald oli tulled sisse

öeldis ainsuses mitme aluse puhul [pläkk ja vask ilkab]

• Lüganuse:
  • pläkk ja vask ilkab
• Jõhvi:
  • ema ja isa jäi vanast

tavaliselt ühildub

• Jõhvi:
  • ema ja vennanaine pesivad
• Iisaku:
  • isa-ema elasivad vaisest
• Vaivara:
  • ühes külas eläsivät mies ja naine ja pikkaraine poiga kolme keste

hulgaSõna puhul öeldis mitmuses [vanad rahvas jäävad kodo]

• Lüganuse:
  • naistravas (= naised) pesivät põranda
  • ennevanad rahvas ütliväd jänissekuer
  • nuaremat lähvat tüöle vanat rahvas jäävat kodo
• Jõhvi:
  • omad rahvas ei üelled
• Iisaku:
  • siin rahvas vähä juovad
• Vaivara:
  • vaabriga tüö rahfas ellät kasarmus; nuarpaari eläsiväd oige onnelikko elo

harva ühildub

• Jõhvi:
  • rahvas tulep kodo

hulgaTäiendSõna (iga, mõni) puhul öeldis mitmuses [igä üks kammisivad sengä]

• Lüganuse:
  • igä üks kammisivad siis sengä

tavaliselt ühildub

• Lüganuse:
  • igä üks tegi vanal a,eal ise
  • mõni jälle küpsettäs pliitta pääl kaa, mõni tegi suured kõhe üle panni [kuogid]
• Vaivara:
  • igä,üks tuli oma paariga; igä,üks otta oma märgi järel merret üles

hulgaMäärSõna (hulk, muist, palju, kari) puhul öeldis mitmuses [siis käisivat külämehi paljo]

• Lüganuse:
  • palju mehi istuvat siin
• Iisaku:
  • vanast olivad kole palju karusid
• Vaivara:
  • siis käisivat külämehi kaa paljo siint vedämäs [viina];

vahel ühildub

• Jõhvi:
  • muist luami jäi lautta
  • pali lambaid suri vällä
  • ulk naisi läks valvama
  • kari inimesi tuli turult

arvSõna puhul öeldis mitmuses [viis poisikest mängivad]

• Lüganuse:
  • kaks poiga tulevat taga [karul]
  • kolm [mesilas]peret on ise tulled
• Jõhvi:
  • kaks miest käisivat müöda uulitsa
• Iisaku:
  • viis poisikest mängivad
• Vaivara:
  • kolm untti tulivat vasta; kaks naist rääkkisivat omist poigest

• Soome keele öeldis on mitmuses, kui arvu ees on täiend : ^[16]
  • nuo viisi tyttöä eivät opi täällä - need viis piigat ei õpi siin
  • viisi tyttöä kävelee tiellä - viis piigat jalutab teel
  • perheen kaksi lasta ovat jo koulussa - pere mõlemad lapsed on juba koolis

vahel ühildub

• Lüganuse:
  • kaks inimest käis alatti mõisas
  • neli ust käis sise ja neli peret elas sääl
  • nuaremat lähvat tüöle vanat rahvas jäävat kodo
• Jõhvi:
  • kolm inimest paneb karttuli

Rebala randadel on alusele lähem öeldis ainsuses ja kaugem mitmuses

• Kuusalu:
  • kaks miest läks [merele] ja jäitte kaduneks
  • kaks miest ottand paadi mennet sinne laeva juure

sõnaJärg

lauluSõnade järjeKorda mõjutab värsiMõõt ^[38] [käisin pulmassa mõnessa]

1. pikk esiSilp ei sobi värsi 4. ja 6. (ehk tagant 3. ja 5.) kohale
2. lühikene esiSilp ei sobi värsi 3. ja 5. (ehk tagant 4. ja 6.) kohale

• Lüganuse:
  • käisin pulmassa mõnessa
  • käisin saajassa sa,assa ^[39]
• Jõhvi:
  • üvamees üle mereda
  • püüab aga kallile kalada ^[40]

lauluSõnade järjeKorda võidakse muuta ka toreduse pärast ^[38] [tieb peigalad ligi pihuda]

• Lüganuse:
  • sie tieb sukad säärda müöda
  • vikelid ligi lihada
  • peigalad ligi pihuda ^[41]
• Narva:
  • kana kallis kaendelas
  • hani hallas alla hõlma ^[42]
• Vadja ^[9]:
  • pilvi õli tullu taivaa - taeva pilv oli tulnud

Soome või SaksaPärane sõnaJärg ^{[43] [44] [45] [9]}

pöörduv teguSõna

on Saksa keele lauseLiikmetest teisel kohal

• Den Hund biß der Mann. - koera hammustas see mees

kui pöörduv tegusõna alustab lauset, siis tajub Sakslane, et midagi tuleb juurde mõtelda

• Weiß ich nicht = Das weiß ich nicht - seda ma ei tea
• Tut er nicht = Das tut er nicht - seda ta ei tee

või arvab, et küsiti

kas-küsimus [kas meri kaluje annab]

• Tut er nicht? - kas ta ei tee? (Saksikult: kas ei tee ta mitte?)
• Studiert er hier? - kas ta õpib siin?

• Lüganuse Irvala:
  • kas sutta käinu täna
• Vaivara:
  • kas meri kaluje annab
  • kas teil käiä ka kodo lõunel

mitmeSõnaline öeldis [midagi tehnest ei saa]

liitÖeldise, väljendTeguSõna jms pöördumatu osa on Saksa lause lõpus

• Wann geht Ihr Kind schlafen? - millal teie laps läheb magama
• Heute geht sie schwimmen. - täna ta läheb ujuma
• Sie geht heute schwimmen. - ta läheb ujuma täna
• Er weiß mit dem Traktor umzugehen. - ta oskab käsitseda traktorit.

AluTaga see ei tarvitse lause lõpus olla

• Lüganuse:
  • ku õlut saab käinest, siis akketa juoma
  • kui ise [karja] oietust ei saa, siis piat [abilise] palkkama

pööratud SaksaPärane sõnaJärg

• see millest käib jutt, millele midagi uut lisatakse, see pannakse lause algusse ja alus liigub kolmandale kohale
  • Gestern hatten wir schlechtes Wetter - eile meil oli kehv ilm
• see mida rõhutatakse, pannakse lause lõppu (liitÖeldise teise poole ette või asemele)
  • Gekauft habe ich ihn gestern. - ostsin ma selle eile.

kui-sideSõna võib olla aluse või muu lauseLiikme järel [obune kui akkab irnuma, siis tõstab sava]

• Lüganuse:
  • keträja (ööSorr), see kurat kui äält tieb, siis on metsisse laul läbi
• Jõhvi:
  • vorsti kui tegema akketti, siis puhutti enne suale
  • obune kui akkab irnuma, siis tõstab sava üles

• Viru-Nigula:
  • lina kui oli küps, siis sai üles kisuttu
  • minu ema kui oli surma-aiguses, siis tellis ühe sugulase
  • mina kui olin nuar, minu isa ja vennad vedasivad suure-kala nuatta
  • kinda luandasele kui akkasid kirja luama, siis kasvadetti silmi juure
• Haljala:
  • nie kui rääkkisivad oma kiele, ei saand aru
  • mere tuul kui oli ja puut kohisesivad, siis tämä ei saand maka

• AluTaga:
  • seni, kuni,
• Iisaku:
  • kunni,
• Viru-Nigula:
  • senni, kunni,

kes, mis -sideSõna võib olla aluse või muu lauseLiikme järel [lapsed suuremad kie õlivad, nied keträsiväd]

• Lüganuse:
  • lapsed suuremad kie õlivad, nied keträsiväd
  • võrgu tekkid, vankri pääl midä käisid
  • labesed (taimeLavad), kaugemall mdä õlivad tuast, nied küetti kevade

nii kui Soome ja Põhja-Eesti murdeis - keskmurdes rõhutamise puhul eriti

• Viru-Nigula:
  • keulamehel oli kaks aeru, aga siis piidal   kess olivad, neil oli kummagil üks aeru kääs
• Haljala:
  • süda valuttas poigide pärast, mere pääl kess olivad

sideSõna

sideSõnata rinnastamine ^[46]

nii kui: isa tuleb, ema tuleb - isa ja ema tuleb

• Ferdinand Johann Wiedemanni sõnaraamat:
  • ääri-veeri - üksikasjaliselt, täpselt (rääkima)
• Eesti:
  • õde-venda seda ei teadnud
• Vadja:
  • veel pantii süvvä juvva näile - veel pandi neile süüa-juua
  • ain hepoized joonitellaZ etes takaZ - aina hobused jooksevad edasi-tagasi
• Soome murdeis:
  • makas üäp päivät - magas ööd-päevad
  • tuulta taivasta tavotteloo - ajab taga tühja tuult
  • tässon jo syötö juotu koko päevän - siin on juba söödud- joodud kogu päeva
  • ja yhtenä yänä Asikkalast hevosell ajovat elestakasi Hattulas saakka - ja ühel ööl nad sõitsid Asiakkalast Hattulani edasi-tagasi
• Savo:
  • paa se korvo ihan iärivvierin täöteen - pane see toober päris ääreni täis
  • otti orallaak ongellaak (orallakin ongellakin) - võttis iga moodi nii ora kui õngega
  • oun tässä suanu olla rekenäi kelkkanai (rekenäkin kelkkanakin) - olen siin saanud olla igas ametis - nii ree kui kelgu asemel
• Ala-Satakunta:
  • kyl mä sitä ääri viäri yriti sanoo - küll ma seda ääri-veeri püüdsin öelda
• Isuri:
  • läksiid hoomuksest ikkun alla süömädä joomada, siZ jos kägi kukkui ain sa,oittii: kägi petti - läksid hommikul õue söömata-joomata, siis kui kägu kukkus, üteldi: kägu pettis
• Karjala:
  • üöt päiväd roadau - ööd-päevad teeb tööd
  • tuulta taivašta - tühja-tähja
  • no sielä syyväh juuvah, siit aletah sielä lauloa - no seal süüakse-juuakse, siis hakatakse seal laulma
• Vepsa:
  • sít södas, jodas, svádib zavódisõ - siis süüakse, juuakse, algavad pulmad
  • kävuutas lavad-me edestaguižiń - käiakse mööda põrandat edasi-tagasi
• Liivi:
  • tämaa um' ma'ggõn ied päävad ii'tõ ma'ggõmõst - ta on maganud ööd-päevad (ainult) üht magamist
  • tuuldõ toovast rõkaand - tühja juttu ajama
  • ta u'm näälgàs s̀iedõ, jùodõ - ta on söögi-joogi näljas

viited ja märkused

1. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 284
2. ↑ M Must "Ida-Virumaa murdelisest taustast" (1992.a "Ida-Virumaa rahvakultuuri" kogumikus) lk 22
3. ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 38
4. ↑ ^{4,0 4,1} Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 237
5. ↑ H II 1, 519 (687) < Jõhvi khk., Kurtna v., Lehtepea k. < Jõhvi v., Puru k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Augas (Porkuli ema), 58 a. (1888) "Vana mees"
6. ↑ H II 20, 615 (12) < Vändra khk., Lelle v. - J. Tammann (1889) pulmalaul
7. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 198
8. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 191
9. ↑ ^{9,0 9,1 9,2 9,3 9,4} Votian main cases
10. ↑ Votian external locative cases
11. ↑ H, R 3, 470/1 (5) < Lüganuse khk. - A. Leithammel (1888) "Laulu võim + Kui hakkan laulma + Kust laulud + Pulmas laulikuks õppinud"
12. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.197
13. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 172
14. ↑ Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.222
15. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.199
16. ↑ ^{16,0 16,1 16,2} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 176
17. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 197
18. ↑ H II 37, 720/1 (17) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Tõnu Wiedemann (1892) rl/ul
19. ↑ H II 7, 877/80 (1) < Jõhvi khk. - A. Tõnorist (1889)
20. ↑ H II 7, 56/7 (18) < Vaivara khk. - M. Treuberg (1890) pulmalaul
21. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 178
22. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 189
23. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 208-211
24. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.201
25. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.200
26. ↑ H IV 4, 39
27. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.203
28. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 208, 211
29. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 184
30. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 186
31. ↑ H II 37, 76/7 (8) < Vaivara khk., Kurtna v. - Marie Treuberg < Leena Selli (1891) "Laulu võim + Oma ja võõrasema ootavad koju"
32. ↑ H III 12, 42/4 (33) < Jõhvi khk. - M. M. Eljas (1892) "Humal"
33. ↑ H III 1, 32 (10) < Vaivara khk., Väike-Soldina v. - Helene Kasikow (1888) "Kurjal mehel"
34. ↑ H II 1, 68 (80) < Vaivara khk., Puhkova k. - M. Ostrow & O. Kallas < (?) Juula Orgulas, 72 a. (1888) "Süüdistatakse paljusööjaks"
35. ↑ H II 4, 635 (1) < Kodavere khk. - M. Koik & J. Härms (1887)
36. ↑ ^{36,0 36,1} H III 2, 97/8 (2) < Haljala khk., Vihula v. - Leena Lepp-Wiikmann (1889) rl/mng "Paja tegemine"
37. ↑ ^{37,0 37,1} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 192
38. ↑ ^{38,0 38,1} Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 236
39. ↑ H III 1, 685/6 (8) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1889) pl
40. ↑ H II 1, 279/80 (412) < Jõhvi khk., Puru k. < Paide ligidalt - M. Ostrow & O. Kallas < Leena Randmer, 35 a. (1888) "Kaasa kaugel"
41. ↑ H II 1, 620/1 (802) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)
42. ↑ H II 37, 54/5 (7) < Narva, Kreenholm - P. Speek (1893) "Palve sakstele"
43. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 239
44. ↑ S Saksa-eesti sõnaraamat = Deutsch-estnisches Wörterbuch / E. Kibbermann, S. Kirotar, P. Koppel
45. ↑ Saksa keele õpik : Eesti NSV kõrgematele õppeasutustele. 2, Grammatika / Kallista Kann
46. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.206

määrajuss

• 1 määrus ^{[1][2] [3] [4]}
  • 1.1 saatte-piirMäärus
  • 1.2 eesMärk
    • 1.2.1 rajav
  • 1.3 aeg
    • 1.3.1 nimetav
    • 1.3.2 omastav
    • 1.3.3 osastav
    • 1.3.4 sisseÜtlev
    • 1.3.5 seesÜtlev
      • 1.3.5.1 ainsus
      • 1.3.5.2 mitmus
    • 1.3.6 seestÜtlev
    • 1.3.7 alalÜtlev
    • 1.3.8 alaltÜtlev
    • 1.3.9 olev
    • 1.3.10 viisiÜtlev ^[21]
    • 1.3.11 lativ
    • 1.3.12 ajaMääruse täiend
      • 1.3.12.1 alalÜtlevas
      • 1.3.12.2 omastavas
    • 1.3.13 algu, lõppu
    • 1.3.14 -des: tegevuse ajal
    • 1.3.15 kestus
      • 1.3.15.1 kaasaÜtlev
      • 1.3.15.2 rajav
  • 1.4 koht
    • 1.4.1 allPool, enne, kesk, mööda, piki, päält, pärast, vastu, ülemal
    • 1.4.2 külastus
    • 1.4.3 välisKohaKääne
      • 1.4.3.1 Eesti keele siseKohaKäände asemel
      • 1.4.3.2 alaleÜtlev
    • 1.4.4 siseKohaKääne
      • 1.4.4.1 Eesti keele välisKohaKäänete asemel
      • 1.4.4.2 sisseÜtlev
    • 1.4.5 olev kääne
    • 1.4.6 viisiÜtlev ^[21]
    • 1.4.7 kaasaÜtlev tagaSõnaGa
  • 1.5 töö
    • 1.5.1 siseKohaKäänded
  • 1.6 puude
    • 1.6.1 sisseÜtlev
  • 1.7 lähteKoht
  • 1.8 siht
  • 1.9 teeKond
  • 1.10 jutuAine
    • 1.10.1 seestÜtlev
  • 1.11 keel
  • 1.12 vahend
    • 1.12.1 alalÜtlev
    • 1.12.2 viisiÜtlev ^[21]
    • 1.12.3 alaleÜtlev
    • 1.12.4 seestÜtlev
  • 1.13 olek
    • 1.13.1 saav kääne
    • 1.13.2 rajav
  • 1.14 seisund
    • 1.14.1 siseKohaKäänded
    • 1.14.2 välisKohaKäänded
    • 1.14.3 viisiÜtlev ^[21]
    • 1.14.4 alalÜtlev
    • 1.14.5 seesÜtlev
    • 1.14.6 kaasaÜtlev
    • 1.14.7 olev
  • 1.15 vastavus, väärtus
    • 1.15.1 välisKohaKäänded
    • 1.15.2 seestÜtlev
  • 1.16 põhjus
    • 1.16.1 alaleÜtlev
  • 1.17 valik
    • 1.17.1 seestÜtlev
  • 1.18 arv
    • 1.18.1 viisiÜtlev
  • 1.19 hulk
    • 1.19.1 seestÜtlev
  • 1.20 määr
    • 1.20.1 viisiÜtlev
  • 1.21 mõõt
    • 1.21.1 osastav
    • 1.21.2 alaleÜtlev
  • 1.22 kirjeldav
    • 1.22.1 osastav
    • 1.22.2 viisiÜtlev ^[21]
    • 1.22.3 da-tegevusNime viisiÜtlev kääne ^[53]
    • 1.22.4 alalÜtlev
    • 1.22.5 päidi tagaSõna
    • 1.22.6 pitte tagaSõna
    • 1.22.7 -st(e)
    • 1.22.8 -ldi, -lli
    • 1.22.9 -mitte, -mäst -miste
    • 1.22.10 -källi
    • 1.22.11 -sutte, -sutta
    • 1.22.12 SoomePärased -sille, -silla
    • 1.22.13 omastusLiide^[53]
      • 1.22.13.1 omastavaga
      • 1.22.13.2 osastavaga
      • 1.22.13.3 alal(e)Ütlevaga
      • 1.22.13.4 alaltÜtlevaga
      • 1.22.13.5 sisseÜtlevaga
      • 1.22.13.6 seesÜtlevaga
        • 1.22.13.6.1 -issasa
      • 1.22.13.7 seestÜtlevaga
      • 1.22.13.8 olevaga
      • 1.22.13.9 saavaga
      • 1.22.13.10 Soome- ja VadjaPärase kaasaÜtlevaga -nesä
      • 1.22.13.11 -tuvasa
• 2 viited ja märkused

määrus ^{[1][2] [3] [4]}

saatte-piirMäärus

Eesti keele rajava käände asemel ^[5]

• Lüganuse:
  • maast madalast saatte
• Jõhvi:
  • põlvist saatte
  • siijest saadikk
• Iisaku:
  • veikkest saatte

nii kui

• Vaivara:
  • joulust saatte
  • uonest saatte

saatte-kaasSõna võib sulanduda eelmise sõna lõppu

• Lüganuse:
  • kolme aastas-saatte on varsa ambat
  • jõgi on keväde kallastes-saatte
  • lõunes-saatte
  • mihklipäs saatte
  • südämes-saatte
• ^[6]
  • peeta pimedast saate
  • lassa õlla õhta'anni
• Jõhvi:
  • kodus-saatte
  • maas-saatte
  • puoles-saadik
  • põhjas-saatte
  • servis-saatte (täis)
  • vett õli puole tõrres-saadik
  • õhtas-saatte
  • senes-saatte
• Iisaku:
  • kaelas-saadik
  • metsas-saadik
  • kõrvis-saatte
  • ommikus-saatte
  • arkkides-saatte vajus tüma
• Kodavere seestÜtleva käände lõpp ongi -ss(<*-st):
  • jõõluss-suatt
  • lapsess-suatt

üheKordse s-ga liitumist leiab Kuusalust kuni AluTaha

• Lüganuse:
  • sügise saatte
• Iisaku:
  • kriipsu saatte

see on naGu Vepsa, Karjala, Isuri, Vadja ja Ingeri Alam-Luuga murrete sisseÜtlev:

• Põhja-Kuusalu:
  • louna saatt
• Soome:
  • taloon saakka
  • veneeseen saakka
• Vadja ^{[7] [8]}:
  • tämä tuli soho ssaa
  • Itšäpäivä: siltaassaag, mettsäässaag
  • pulmia mändžittii oomnikkoossaa - pulmi peeti hommikuni
  • õlimma eittsesä valgõtikkoossaa - olime õitsis koiduni
  • tämä õli õnnõva vanaassaa i surmaassaa - tema oli õnnelik vanaduse ja surmani
  • kanava menep ̮ Kattilallõõssaa - kanal läheb Kattila külani
  • vad́d́alaisii cüliä on Laugaassaa - Vadja küli on Lauga jõeni
  • joohsi kotoossaa - jooksis koju
  • anna millõ babuškallõõssaa cävvä - las ma lähen vanaEma juurde
  • on täünnää poolõssaa - on poolest saati täis
  • cävi kõlmõõ kõrtaassaa - käis 3 korda
  • söö kõikkõa õttsaassaa - sõi kõik otsa

omastavat reedab mõniKord astmeVaheldus

• Lüganuse:
  • pääkarvad pidid pikkad õlema, ikke piha saatte

nii kui

• Viru-Nigula:
  • siije a,ea saadik (aiani)
  • eina-a,ea saatte (heinaAjast saadik)

sõnaAlguse kaasHäälik kipub liitSõna sees kaksistuma ka muidu

• Lüganuse:
  • siijessaatte
• Jõhvi:
  • sinnessaadik

Vaivara Kudru küla heliSalvestuselt kuuleb:

• • igävese a,eas-saatte
  • ehtas-saatte
  • siijes-saatte
  • sinnes-saatte

kuna linti lugeja J.Remmel ise on kirjutanud samad sõnad nõnda:

• • igävese aja saate
  • ehta saate
  • siie saate
  • sinne saate

ega taju ise kaasHääliku kaksistumist

seestÜtleva asemel leiab sisseÜtlevat ja alaleÜtlevat

• Iisaku:
  • Iisakkusse saatte
• Haljala:
  • Ligedama mäesse saadik
• Viru-Nigula:
  • Lahest niigauwa ku Lettibäle saadik

eesMärk

rajav

• Vadja ^[9]:
  • soldatti cüsü öössi - sõdur küsis ööMaja
  • kõlmõttomassi piäb ̮ õmmõlla ciutto - kolmandaks päevaks särk peab olema valmis
  • lämmittääss cihvassi - aetakse keema
  • sai naisõssi Trifonaa tüttäree
  • lauta kraazgattii musassi - värviti mustaks
  • tee lühüpässi !
  • nii õli meil sõnass tehtü - nii oli meil lepitud kokku
  • naa taaria teessi - näh sulle taari teele kaasa
  • antagaa antõõssi

aeg

nimetav

• Lüganuse: täna tõisin kella seitsme aig ülesse
  • nüüd võtta mett iga aig milla tahad
  • kevat on [meres] kõige pienemb vesi
  • sie nädäl käisitta siin
  • tuleva nädäl etta tule
  • maarjabäiv jälle võetti viina ja tehti maarja puna

nii kui

• Vaivara:
  • mei panemo ikä aasta augusti kuus silmu merrat jokke
  • suri just joululauppä
• Vadja ^[10]:
  • koko talvi, ceväd, päjv

omastav

• Lüganuse: menevä nädälä õli külm
  • sie sama ommikku mendi kerikku

nii kui

• Vaivara:
  • mänevä keväte miul oli jalga kipe
• Vadja ^[10]:
  • koko talvõ, cesä, sõa

sama kuju saaks lõpuKao järel n-i kaotanud olev kääne.

• Soomes üteldakse nii tähtPäeva kohta jm ^[11]:
  • lauantaina on aina sauna
  • tulkaa jo jouluna
  • viime sodan aikana
  • näinä aikoina - neil aegadel
  • tänä vuonna - tänaVu
  • tänä iltana - täna õhtul
  • sinä päivänä - sel päeval
  • vanhuuden päivinä - vanadusPäevil
  • en tee sitä yhtenä päiväna - ühe päeva jooksul

osastav

• Lüganuse: kukk laulas vahel mida aiga
  • minugi pulma aiga õli niisukke mies
  • juo sie seda aiga tulep
  • sai õiget aiga sinne
  • ku lõunette aiga tuli laudast lüpsemäst

nii kui

• Vaivara:
  • sie oli pärtlibä aiga
  • sedä aiga kui siit sene [paadi], lahti saat, laine lüöpki poigitte
  • Soome keele: sidä aikaa
• Vadja ^[10]:
  • koko talvia, sücüsüä, ajka, ohtogoa
  • mennel kuut, üüt
  • menn voot - mineva aasta

sisseÜtlev

mitmuses

• Lüganuse: sie õli pühite aigu
• Iisaku Uhe: suure vie aegu

• Soome sisseÜtlev käib ligiKaudse aja kohta ^[12]:
  • niihin aikoihin
  • siihen aikaan
  • kevätpuoleen oli joskus rehunpuutetta - kevade poole tuli mõniKord söödast puudu
  • miesmuistiin - nii kaua kui ma tean
  • päiväkausiin - päevade viisi
  • moneen, muutamaan, isoon, pitkään, koko, hyvään päivään
• ning eitatava tegevuse kestuse kohta:
  • en ole nähnyt häntä kahteen vuoteen - ma ei ole teda kaks aastat näinud
  • oletko nähnyt häntä pitkään aikaan - ega sa ole teda juba pikemat aega näinud
  • oletko kolmeen viikkoon ollut siellä - kas sa oled olnud sääl kolme (viimase) nädala jooksul
• Vadja ^[13]:
  • vanaa aikaa elimmä pazgassi - vanasti elasime sitasti
  • se õli eelmuinaa - enneMuiste
  • kolhozaa aikaa - kolHoosi ajal

seesÜtlev

ainsus

• Jõhvi: abrilli kuus pidi õlema kudumised ja kuattud
• Soomes käib kestuse kohta ^[14]:
  • sain sen valmiiksi kolmessa päivässa - kolme päeva jooksul
  • joka on nopsa nuoruudessaan, se on virkku vanhuudessaan
  • minun iässäni on nähty yhtä sun toista - minu vanuselt on nähtud üht ja teist
• Vadja ^{[15] [13]}:
  • kases voos - sel aastal
  • miä tejn tüüt ühes cesäs
  • siä õmas ̮ iäs ̮ ed ̮ ehi hukata - seda sa ei jaksa oma elu jooksul kulutada

mitmus

• Jõhvi: minu aigus

nii kui

• Vaivara:
  • sie oli soja aigus

seestÜtlev

• Vadja ^{[15] [13]}:
  • menness cesäss - mineva suvest alates
  • oomnikoss, sücüsess - hommikul, sügisel
  • cääppä on šveedaa aigassa - haud on pärit Rootsi ajast
  • päivässä päivääsee oottõõn poigalta cirjaa

alalÜtlev

on kõige tavalisem kõigis LääneMereSoome keelis

• Lüganuse: kukke laulu ajal tuisti vanast
  • tennisse päiväl lähäb talve seljäluu katki
  • kui talvel mies kõnnib püksi kaulusseni lumes, sie suvel kõnnib põlvest saatte rohos
  • õkkaspuu raijutti nuorel kuul
• Jõhvi: päiväl õli puoluks kinni

nii kui

• Vaivara:
  • mennel pühäbäl oli miul pali viera
  • kaigel üösel ei saand silmä kinni

isegi eluea puhul

• Lüganuse: meil üks lehm lei õhval juo sarve maha (õhvana)
• Soomes - täpsustamata aja kohta ^[16]:
  • päivällä
  • tällä viikolla - sel nädalal
  • viime vuosisadalla
  • edellisella kerralla
• Vadja ^[10]:
  • sücüsüll

alaltÜtlev

• Soome ^[17]:
  • tämä on menneeltä vuodelta - see on pärit läinud aastast
  • päivä päivältä - päevast päeva
• Vadja ^[18]:
  • voosi vuvvõlta on parapi elää - aasta aastalt

olev

• Lüganuse: [suri] lapsena
  • poiganna, uudenna, pisukkesenna
  • [vana] poisinna
• Jõhvi: nuarenna
• Soome lisand ^[19]:
  • nuorena on vitsa väännettävä
• Vadja ^{[15] [20]}:
  • se õli sõa ajkõnn, pedron, pühänn, lauko-päjvenn, talvõn - sõja ajal, PeetriPäeval, pühadel, lauPäeval, talvel
  • näväd ̮ nõistii oomnikkonn, õhtagonaa - nemad tõusid hommikul, õhtul
  • vid́d́espään lähsi - läks reedel
  • tämä süntü jo meńńä voon - tema sündis juba mineva aasta

viisiÜtlev ^[21]

• Soome ^{[17] [22]}:
  • talvisin - talviti
  • öin ja päivin - ööd-päevad läbi
  • kello lyö täysin tunnein - kell lööb iga täisTund
  • niistä ajoin - neist ajust alates
  • noista päivin - neist päevadest

lativ

• Vadja ^[23] :
  • taas, siis

ajaMääruse täiend

on tavaliselt

alalÜtlevas

, aga põhiSõna on osastavas või viisiÜtlevas (olevas) käändes

• Lüganuse:
  • sell aasta ühel ommikku [vara]
  • peremes meneväl suve suri
  • tõisel riede Juhan tõi lambad
• Jõhvi:
  • suojal kevade
  • esimisel õhta
  • ühäl pühäbä õhta
  • mitmel ommikku tuli viis märssi perenasel panna

nii kui Võru, Vadja, Karjala,

• Setu:
  • vanal aiga
• Vastseliina:
  • mustil aiga (enneMuiste)
• Vadja ^{[24] [15]}:
  • senell päivää
  • ühell kõrtaa tuli suur tuuli
  • kasell voot - sel aastal
• Soome:
  • sillä aikaa, et saa mennä ulos - selle aja jooksul sa ei tohi väljuda
  • toisella kertaa
  • ühtä aikaa - ühtAegu
  • tulen vain lyhyeksi aikaa ^[25] - tulen ainult lühikeseks ajaks
  • pyydän teitä poistumaan vähäksi aikaa - palun teid väheks ajaks lahkuda
  • jää siksi aikaa kotiin, kun palaan - jää seks ajaks koju kuni ma tagasi tulen

harvem on ajaMääruse täiend

omastavas

• Lüganuse:
  • ielmise nätäl tuli mul mittu linnuperet

algu, lõppu

eesLiited Jõhvi, Lüganuse ja Viru-Nigula murrakus

• Lüganuse: algu kuus õlen sündind (kuu algul)
  • algu nädäläst algasin einä tehä
  • mina sõidan ka Tallinna lõppunädala (nädala lõpul)
• Jõhvi: kevade, algu aprilli(s) (aprilli algul)
  • neli maja õli [tündrimaamehi], kaks tükki käisid [mõisas] algunädalal, kaks lõppunädalal

(nii kui Kadrina, Viru-Jaagupi, Iisaku Oonurme, Ambla, Järva-Jaani ja Soome keele)

-des: tegevuse ajal

• Lüganuse ^[26]:
  • minu orja ulkudessa (minu s.o. orja - hulkumise ajal)
  • vaise lapse vaarudessa
  • palgapiia piiludessa
• Vadja ^[24]:
  • isää tullõsa kotoosõõ - siis, kui isa koju tuli
• Soome da-tegevusNime viisiÜtlev kääne kirjeldab tegevust ^[27]:
  • tulivat laulaen - (kuidas?)
• seesÜtlev väjendab samaAegsust
  • laulaessa kului aika - (millAl?)
  • lauloimme työtä tehdessä(mme) - (millAl?)
  • laulettaessa unohdetaan murheet - (umbIsik)

kestus

kaasaÜtlev

• Vadja ^[28]:
  • Lempola:miä õlõn üö-päiveäkaa karjuššinn - olen karjas nii öö kui päeva

rajav

• Vadja ^[9]:
  • tulin sillõ ühessi tunnissi - tulin sinu juurde üheks tunniks

koht

allPool, enne, kesk, mööda, piki, päält, pärast, vastu, ülemal

eesSõnade põhiSõna on omastavas Eesti keele osastava asemel

• Lüganuse:
  • linnud lennavad allpuol/ülemäl pilvede
  • metsävaht akkas karu jälkide müöt käima
  • vetelevät pitki seinä ääride
• Iisaku:
  • enne pulmade
  • müeda urkkade
  • pärast pühade

nii kui

• Jõelähtme:
  • kanna rauwat löid aina vasta kivide
• Haljala: metsade müöda käidi
• Viru-Nigula: ise olid kesk lademette seisasid [rehepeksul]
  • ise olid kolm nädala päält pulmade

läbi ja ümber võivad murrakuti olla osastavaga

• Haljala: möllasin läbi üöd
• Viru-Nigula: [juukseplett] ümber pääd
• Vadja ^[24]:
  • enne sõtaa - enne sõda

külastus

• kellegi pool, kellegi juures käimisest-viibimisest kõneldes

tarvitati alaleÜtlevat Eesti keele kaasSõna asemel

• Lüganuse:
  • läks arstile
  • läks lehmaga pullile
  • tõisetki käisid meije täkkul ühte lugu
  • tienisin tädil
  • sääl Lüganuses õlin oma lennasel (lelleNaise pool)
  • ku ma tädimel käisin
  • tä pidas minu ikke sugulasest ja käis siin minul
• Jõhvi:
  • tahin menna arstidelle
  • lähän Madisselle ehk lähän Mardi rahvalle
• Iisaku:
  • mina vein obusega mehe arstile
  • talu peremestel ka tienisin
  • käisin õppetta,eal karjas
  • läks seppale vankri rauttama

nii kui Põhja-Eesti idaMurdes,

• Vaivara:
  • käisin tohtril
• Vadja ^{[29] [18]}:
  • hüü oomõn tulla millõ - homme tulevad minu juurde
  • tämä meni pojs õmalt esimäjselt najselt - tema läks minema oma esimese naise juurest
  • tämä tuli cüläss õmalt ämmelt - tema tuli maalt vanaEma juurest
  • tuli vanalõõ ämmälee - tuli vanaEma vaatama
  • naisiusi tõisõlõõ naisõlõõ - võttis teise naise
  • ühs najsikko teci samagonka i pejtti mehelt lauttasõ - üks naine tegi puskarit ja peitis mehe eest lauta
• Soome ^[30]:
  • hän on lääkärillä, lääkärissä, kävin Helenalla, sepällä
  • hän on kaivolla, tulin kaivolta
  • he istuivat nuotiolla - istusid lõkke ääres
• aga
  • kävin sukulaisissa - sugulasi juures
• Vadja ^[13]:
  • tämä pakõni vällää mehessä, zvieriissä - põgenes oma mehe juurest, metsLoomade käest

välisKohaKääne

Eesti keele siseKohaKäände asemel

• Soome ^[30]:
  • tähdet tuikkivat taivaalla - tähed vilguvad taevas

alaleÜtlev

Eesti keele alalÜtleva asemel väljendab korduvat tegevust

• Vadja ^[18]:
  • ühs naisikko cäüs niittämää põllolõõ - üks naine käis pidevalt põllul niitmas
  • kuttsõ pulmõilõõsõõ - kutsus pidevalt pulma

siseKohaKääne

Eesti keele välisKohaKäänete asemel

• Lüganuse:
  • panivad võrgud obuse pääle, siis sellega läksivad ülesse mere

(aga iga mies ei mend merele ega tahtund merel käija )

• Haljala:
  • enne jõulutt jäi meres käimine seisu
• Viru-Nigula:
  • igas saares oli omad tuled
• Vadja ^[7]:
  • tämä tuli rantasõ - он пришел на берег
  • müü cäjmm merese püütemes kala - мы ходили в море ловить рыбу
  • paa kartink sejnäse - Повесь картину на стену!
  • kartink on sejnes - картина висит на стене!
  • panin hatu pähäse - на голову
  • täll botinkõd õlti jalgõs - на ногах
  • täll selles õli kotti - на спине
  • tämä kooli, jäi linnasõ (kuhu) - он умер, остался в городе (kus)
  • minu siso cäj cerikkos (kus) - моя сестра ходила в церковь (kuhu)

• Soomes ka tagaSõna asemel ^[31]:
  • lintu lensi puuhun - puu otsa
  • tässä maassa
  • maassa maan tavalla tai maasta pois
• Vadja ^[13]:
  • varõs ̮ lentii puhõõ - puu otsa
  • tämä meni õikõ ̨ aa cäteesee - paremale poole

sisseÜtlev

Eesti keele seesÜtleva asemel väljendab korduvat tegevust

• Vadja ^[13]:
  • tämä cäüsi lidnaa - käis tihti linnas
  • tämä cäüsi lidnasa - käis korra linnas

olev kääne

võib olla lõpuKao järel n-i kaotanud

• Lüganuse:
  • sääl ei õle elävä enge kodo
• Vaivara:
  • kas teil käiä ka kodo lõunel
• Soome:
  • kotona, takana
• Vadja ^{[32] [20]}:
  • cen on kotona, koton - kodus
  • issusivat ̮ kõikii lavvaa takana
  • Jõgõperä: elimme isää vellee tüvenne - elasime lelle juures

viisiÜtlev ^[21]

• Lüganuse:
  • rinna - kõrvuti
• Soome ^{[17] [22]}:
  • käsikirjoitus on paikoin nuhraantunut - paiguti
  • molemmin puolin tuli näkyviin kauniita maisemia - mõlemal pool
  • näillä paikoin ei ole karhuja
  • näillä main me matkustimme
  • yhdelle puolen - ühele poole
  • yhdeltä puolen - ühelt poolt
  • niiltä kohdin - neilt kohtadelt

kaasaÜtlev tagaSõnaGa

• Vadja ^[28]:
  • ceneekaa siä isud ̮ rinnaa ? - kelle kõrval sa istud

töö

külasKäigust, tööst, saagi püügist või korjamisest kõneldes

siseKohaKäänded

Eesti keele välisKohaKäänete asemel

• Lüganuse, Jõhvi, Iisaku: õitsi menema, õitsis olema
• Lüganuse:
  • õlima kalas
  • lähmä marja, jõvikke
  • kõikkis marjudes sai käijä
  • käisin sienes, niines (niint kiskumas)
  • lähäb ärgi, on ärgis (härjaKarjas)
  • siis akkas estest anedes käima ja peräst sigades ja siis akkas lammastes, lambagarjas
  • lähma mattusse, tulin mattussest
  • tuli võõrassi, võerussi
  • võõrassis käima, olema
• Jõhvi:
  • lähän pohla
  • ei saa enamb marjas käijä
• ^[33]
  • läksin mäele maasikaie
  • linna alla lillakaie
  • pärna alla pähkelie
• Jõhvi, Iisaku:
  • võersi võtma (võõrustama)
• Iisaku, Viru-Jaagupi, Simuna, Järva-Madise:
  • võersi tulema

idaMurdeline Iisaku Tudulinna, Torma nii kui Mulgi ja Võru keele; Viru-Nigula: tuli viersi

• Setu:
  • mii lät'si mar'ja
• Vastseliina:
  • käüdäss maasikih, mustikih ;
• Hargla:
  • käve pähknen

• Vaivara:
  • mänga mustike
  • käivad sienes ja marjas
  • lähmö kriba (seenele)
  • eitsi mänemä; tulimo eitsist
  • tullo vierassi, on vierassis
  • olin mädoksil
• Soome ^[34]:
  • olimme heinässä, kalassa, vieraissa - vierasis, hän meni marjaan, vieraisiin, eloon (lõikusele), tuli sienestä, hautajaisista
  • tuli töistä
  • lähtivät työstä - lahkusid töölt
• aga ^[35]
  • lähti ongelle, vedelle, halolle - õngitsema, vee, puude järgi
  • tuli nuotalta, verkolta
  • koko perhe on ruoalla, suuruksella - kogu pere on söömas, einestamas
• Vadja ^{[13] [28]}:
  • kusa õlõt ̮ töösä - kus sa töötad
  • mentii cäümääsee - mindi kosja
  • valmissua sõtaasõõ - valmistuda sõjaks
  • umalikkaad ̮ mehed ̮ evät ̮ kõlpaa töhee - purjus mehed ei kõlba tööle
  • õlin lehmiikaa karjasa - lehmadega

puude

sisseÜtlev

• Vadja ^[13]:
  • lein varpaa civeesee - lõin varba kivi vastu
  • ratkasin naglaasõõ sõrmõõ - lõin sõrme naela vastu
  • panõ šlääppi pähee - pane müts pähe
  • issuu opõsõlõõ selcää - istu hobuse selga

lähteKoht

• Vadja Pummala - Lempola murre ^[36]:
  • takand, kotonta
  • tuli Fad́ei kotŭò soldatind - Fad́ei tuli sõjaVäest koju
  • tulõb ̮ välleää karjušind - jätab maha, lõpetab karjuse ameti
  • sücüsüll meneb ̮ välleää traktoristind - sügisel jätab maha, lõpetab traktoristi ameti
  • tuli tervĭèssi läsivänd - paranes haige olemast

siht

• Vadja ^[23] :
  • üles, tagas, alas ~ alaa
  • cäütteleb ̮ etees ̮ tagaas

teeKond

• Vadja ^[37] :
  • maitsee, meritsee
  • peritsee, ümperitsee - tagant, ümbert kaudu
  • maanalatsõõ - maa-alt

jutuAine

seestÜtlev

• Vadja ^[13]:
  • tämä pajattii med́d́ee cülää põlossa - tema rääkis meie küla põlemisest

keel

• Vaivara:
  • [palus minu] jumala kiele (viisiÜtlev)
• Vadja ^{[38] [9] [39]}:
  • en tää kuj see jutõll vád́da ceelell - ma ei tea kuidas seda ütelda Vadja keeli
  • juttõõ maahsi, maassi, maissi - ütle maaKeeles = Vadja, Isuri või Eesti keeles
  • pajatan vad́d́alaisõssi ~ vad́d́akossi ~ vaissi - räägin Vadja keeles
  • kui on venäissi - kuidas see on Vene keeles või ÕigeUsu kombel
  • soomõssi - Soome keeles või LutheriUsu kombel
  • virossi - Eesti või Viru keeles
• Soome ^{[17] [22]}:
  • vanha sanoma uusin kielin - (viisiÜtlev)
  • sanokaa tämä sama suomeksi - Soomlase moodi, SoomePäraselt
  • sanoin sen sujuvalla suomen kielellä - (omadusSõna - täiendi tõttu alalÜtlevas)

vahend

alalÜtlev

Eesti keele kaasaÜtleva asemel

• Lüganuse: itkeb nagu vitsul peksetu
  • ära kuluta ninda pali, katsu vähemal läbi saada
  • piap vähäsel elämäije
• ^[40]
  • see on kaurul kasvatetu
  • lihutetu linnasille
  • õtra tangulla tasutu
• Jõhvi ^[41]:
  • püüsi püssil püietasse
  • kala võrgula võeta

nii kui

• Soome ^[42]:
  • veitsellä leikattu
  • teen sen mielelläni, tahallani
  • se saatiin suurella, vähällä vaivalla
• Muhu ^[43]:
  • sealap ta soela süödi (hundi poolt söödi)
  • senna jäi pea senna jäid jalad

• Vadja ^[38]:
  • miä juttõn peenell äänell - ütlen tasa
• aga ^{[32] [28]}:
  • tämä teci koo õmi cäsij-ka - ta ehitas maja oma kätega
  • süüt lahs kase roopa-ka - sööda lapsele seda putru
  • rikkõ kõikk paad ̮ opõsõõkaa - lõhkus obusega kõik pajad
  • sõvõttii üvii kõikõõkaa - pani tema ilusti riidesse
  • kõrõtaakaa paŋgõt ̮ pihalla - kaelKooguGa panged seljas

viisiÜtlev ^[21]

• Soome ^{[17] [22]}:
  • näin sen omin silmin(i)
  • pidimme kiinni kannastamme kynsin hampain
  • kiitin heitä valituin sanoin
• Vadja ^[24]:
  • cäsii tehtii - käsitsi tehti
  • tulimma jalkasii ~ jalkasõõ - tulime jalgsi

alaleÜtlev

• Vadja ^[18]:
  • räägahtii kõrt nimeltää - hüüdis korra nimePidi

seestÜtlev

• Vadja ^[13]:
  • ampu püsüssä - ta tulistas püssist

olek

saav kääne

väljendab sagedasti võrdlust

• Lüganuse:
  • vend õli mõisas kärneripoisist = töötas kärneri poisi kombel
  • õli siin kuoli õppettajast
• Iisaku:
  • este õli seppapoisist ja siis pärast õli seppast
• Soome ^[17]:
  • sanokaa tämä sama suomeksi - Soomlase moodi, SoomePäraselt
  • ole, käyttäydy ihmisiksi - inimese moodi
  • näin varhaiseksi on tosi paljon väkeä - nii varase aja kohta on tõesti palju rahvast
  • poika on hyvin vahva ollaksena niin nuori - oma nooruse kohta
  • olet liian vanha voidaksesi matkustaa niin kauas - selle jaoks, et nii kaugele reisida
• Vadja ^[44]:
  • minu bratko meeb sõta-mehessi - läheb sõjaVäkke - мой брат пойдет в солдаты
  • minu bratko õli sõta-mehenn (minevikus) - oli sõjaVäes (sõjaMehena) - мой брат был солдатом
  • minu bratko on sõta-mees (olevikus) - on sõjaVäes (sõjaMees) - мой брат солдат
  • hüü õlti sõta-mehinn (mitmuses) = (tavaliselt) hüü õlti sõta-mehed

rajav

• Vadja ^{[9] [44]}:
  • ahjo näüttib musassi - печка кажется черной
  • Iivana tõi viimesessi - viimasena tõi Iivana
  • Mati küla: tahtõ õlla kõikkõa ülepässi - tahtis olla kõigist tähtsam

seisund

määrdumisest vms kõneldes

siseKohaKäänded

Eesti keele omadusSõna asemel

• Lüganuse:
  • pää allis (juuksed hallid)
  • silmäd allis pääs
  • poiss rüömäs põrandal, jalad õlid saves kõik (savised)
  • sääl õlid sambled veres (verised ~ Vene: всё лицо было в крови)
  • sina õled peksetud vereje (veriseks)
  • tegi käed värvi (värviseks)
  • paneb jää (külmub, jäätub)
  • siis pruudi ehtet evat lähe nõge (nõgiseks)
  • lehm on õhvitte piimas (tuli aastaselt lüpsma)

nii kui Viru maamurdes, Põhja-Eesti idaMurdes, Harju-Jaanis, Järva-Jaanis, Amblas, Põltsamaal, Pilistveres, Kuusalus

• Vaivara:
  • lehm on esimest rohto piimas
  • lehm tuli toist rohto piima
• Vadja ^{[13] [23]}:
  • piimääseeg
  • möö jäimmä pimi,ääsee - jäime pimeda pääle
• Soome ^[45]:
  • lehmä ei ole vielä maidossa
  • lehmä tulee maitoon
  • järvi meni jäähän
  • harjaa housusi mullasta - harja oma püksid mullast puhtaks
  • myllärin takki on jauhossa - möldri kuub on jahune
  • leipä homeessa , nenä noessa, veressä , otsa hiessa , suu hymyssä, itkussa
  • mies on nuhassa, kuumeessa, väsyksissä, eksyksissä, suutuksissa, näkyvissä (nohus, palavikus, väsinud, eksus, solvunud, nähtaval)
  • laiva tuli näkyviin ja meni näkyvistä
  • tyttö meni naimisiin. hän on nyt kihloissa, naimisissa
  • kuoli nälkään, tautiin, veteen - suri nälga, haiguse kätte, uppumise läbi
  • heräsin suureen meluun - ärkasin suure müra pääle
• ka välisKohaKäänded
  • tulin tuosta hyvin pahoilleni, hyvilleni - sain tolle pärast pahaseks, rõõmsaks
  • olen seisoalla - olen püsti
  • nousin istualtani - tõusin istumast
  • oletko hereillä - kas oled ärkvel?
  • suuressa määrässä
  • minussa on nuhaa - olen nohune

välisKohaKäänded

Eesti keele omadusSõna asemel

• Lüganuse: lapsed tehnet tuoli mustikkalle (mustikatega kokku)
• Soome ^[35]:
  • talo on jo kolme vuotta kahdeksannella kümmenellä - maja on juba 3 a üle seitsme kümne vana
  • poika on viidennellä kuukaudella - üle nelja kuu vana
  • osaan lukea jo viidenneltä ikävuodeltani ruveten - oskasin lugeda juba viieAastaselt
  • käännyin kuudennelle kümmenelle - jõudsin kuueKümnendaisse eluAastaisse
  • monennellako olet? - kui vana sa oled
• Vadja ^[18]:
  • kõik jalgad̮ rikkosin verelee
  • venüttääss picälee - pikaks
  • ivuhsõd on musalõõ - juuksed on tumedad
  • kui üvälee haisõp̮ kõik - kui hästi kõik lõhnab

viisiÜtlev ^[21]

• Lüganuse:
  • sõisu jalu (seistes)
• Jõhvi:
  • [naine ei tõhtind süömä akkada] palja pia, nüüd käiväd kõikk palja pia
  • ammuli sui
  • püsti jalu~jalgu
  • palja kää varsi
• Iisaku: palja persi

nii kui

• Vaivara:
  • kuivi jalgu
  • palja päi ja jalgo~jalo
• Soome ^{[17] [22]}:
  • juostiin hulmuavin hiuksin
  • kuunneltiin paljastetuin päin
• Vadja ^[24]:
  • avõõ - avali
  • põlvii - põlvili
  • lahsõd ̮ johsõvat ̮ paĺĺai päi - lapsed jooksevad palja päi
  • teen töitä üvii meelii - teen tööd heal meelel

alalÜtlev

• Vadja ^[18]:
  • ürvüllä - irvakil
  • uhsõõ õli jättännü ragollaa - praokile

seesÜtlev

• Vadja ^[13]:
  • kuivattagaa kalat ̮ päivüüs - päeva käes
  • kahs sõrmõa cämmälesä - 2 sõrme peos
  • suur mato on lukkosa - luku taga
  • se bõllu veelä naisisa - sel polnud veel naist
  • maad ̮ on kõlmõsa nurmõsa - jagatud 3eks
  • kullaa voimasa - võimuses

kaasaÜtlev

• Vadja ^[28]:
  • vereekaa varvas - verine
  • õunappuu õunõikaa - õunadega
  • mikä pääkaa on? - mis on pääl viga?

olev

• Vadja ^[20]:
  • Lempola: älä õlõ tuisku-tupurinna ja laiska-lapurinna - laisk ja lohakas
  • kui miä õlin tüttärikkona Kattilalla - kui mina teenisin Kattila külas
  • leeb ̮ lahsõõ emännä - saab lapse (emaks olema)
  • vai siä karjuššinn õlõd ? - kas sina oled karjuseks
  • tahto üvänä õlla - tahtis hää olla
  • makaab ̮ jo kooluuna maata cebiätä - lebab juba surnult kerges mullas
  • Lempola: marjoikaa süönnünn ̮ õlla - täita kõhtu marjadega
  • õlõisit ̮ siä siinä tuulõõ tuiskuna - oleksid sääl tuule kiirusel

vastavus, väärtus

välisKohaKäänded

Eesti keele kaasSõna asemel

• Viru-Nigula:
  • krihvlisi, neid sai kaks tükki koppikkalle [kopika eest]
• Soome ^{[14] [46] [47]}:
  • sain kaksi leipää kolmella markalla
  • puista maksetaan viisi ruplaa syleltä - puuSüllast makstakse viis rubla
  • metsä haiskahtaa simalle - lõhnab mee järele
  • vesi tulee tervalle - vesi saab tõrva maitse
  • kauppias on rahalle ahne
  • lapsi on vilustumiselle arka - kerge külmetama, külmetab kergesti
  • tänään on heinänkorjuulle otollinen ilma - heinaTegemise jaoks sobiv
• Vadja ^{[29] [13]}:
  • õpõsõd miä viijesse rublassõ võttajsin - hobused ma võtaksin viie rubla eest
  • sain töössä üvää palkaa
• Ahlqvist'i päraselt ^[48]:
  • * viie rublall

seestÜtlev

Eesti keele kaasSõna asemel

• ^[49]
  • raha mulle laulamasta (laulmise eest)
  • suu kulla kulutamasta
  • pening keele peksamasta
• Soome ^[14]:
  • maksoin tästä kolme ruplaa - maksin selle eest
  • annoitte kiven leivästä - andsite leiva asemel kivi
  • en suutu tyhjästä - tühja asja pärast
  • lehmä kuoli myrkystä eikä ruoan puutteesta - mürgi kätte mitte puuduse(pära)st
  • sen miehen tuntee äänestänsa - hääle järgi
  • en suutu tyhjästa - ma ei solvu tühja asja pärast
  • kenen käskystä - kelle käsul
  • mies on rikas rahasta, mutta köyhä ystävistä - raha poolest
  • ei vesi viinasta käy - viina pähe
  • minusta, mielestäni tämä juttu tuntui vähän ikävältä

põhjus

alaleÜtlev

Eesti keele kaasSõna asemel

• Viru-Nigula:
  • aga neid lehmi punaselle suri, nüüd ei sure enamb punase aiguselle [haiguse kätte]
• Soome ^[47]:
  • ei pelto kurjen sonnalta kasva - ega põld kure sõnniku pärast kasva
  • en uskalla isältäni - ma ei julge oma isa pärast
  • laiva pääsee tulemaan jäiltä, jos uskaltaa lähteä sumulta - jää poolest võib laev tulla, kui söandab udust hoolimata tulema hakata

valik

seestÜtlev

nii kui

• Torma ^[50]:
  • õsta varsusta hobene
  • võta koera kutsikasta
  • näpsa naene neidudesta (neidude seast)

arv

viisiÜtlev

• Jõhvi:
  • kahe vene tulivad peräsikko
  • õlima kahe mehe, mitme õesse, kahe vennasse

(nii kui Põhja-Eesti idaMurdes, Kagu- ja Ida-Soome, Vadja, Isuri, Karjala keele)

• Soome ^{[17] [22]}:
  • parin linnutkin pesivät - paari kaupa
  • yksin päivin ikäkin kuluu - päevHaaval kulub elugi
  • monin kerroin parempi
• ainsuses
  • kahden puolen - kahel pool
  • kahden käen - kahe käega
  • kuuden miehen - kuue mehega
  • kahden kulkea hauskempi - kaheKesi käia on lõbusam
• Vadja ^[24]:
  • hulgast: kahõko töö roopaa seittä ? - kas sõite pudru kahekesti
    • möö assusimma teetä möö kõlmõõ - me astusime teed mööda kolmekesti
    • kõlmõõ cümmenii kopeikoo võtti naglassa - kolm kümmend kopikat võttis (ühe) naela (kauba) eest
    • kõlmõõ vellehsee ~ vellessee - (tegid seda) vennad kolmekesti
    • õlimma seittsemee naisikoo - me naised olime seitsmekesti
    • õlivad ̮ viisii päivii - olid viie päeva kaupa
  • umbMäärasest hulgast:
    • kasenna talvõ̮nna eväd ̮ javod ̮ mahsa kui kõlmii, nellii rubĺii - sel talvel jahu ei maksa enam kui kolm-neli rubla

hulk

seestÜtlev

• Vadja ^[13]:
  • tämä õli aivoo muudra tõisiiss velliiss - tema oli teistest vendadest targem
  • nais-elokoiss on kotona Maŕo - naisteRahvastest on kodus ainult Maŕo

määr

viisiÜtlev

Eesti keele alaltÜtleva asemel

• Soome ^[51]:
  • vähän kalliimpi
  • tuo yksinäinen talo näytää olevan äärettömän kaukana - too üksik maja näib olevat ääretult kaugel

mõõt

osastav

Eesti keele nimetava asemel

• Soome ^[52]:
  • tie on kilometriä pitkä, kilometrin pituinen - tee on kiloMeeter pikk, kiloMeetri pikkune
  • olen päätäni sinua pitempi, vaikka oletkin vuotta vanhempi - olen sinust pääJagu pikem, kuigi sina oled aasta võrra vanem
  • mitä enemmän luet sita paremmin opit - mida rohkem loed, seda paremini õpid

alaleÜtlev

• Vadja ^[18]:
  • kui mõnõlt virstalt tuli? - kui mitme versta tagant ta tuli

kirjeldav

osastav

Eesti keele alaltÜtleva asemel

• Soome ^[52]:
  • puhu kovaa - räägi valjult

viisiÜtlev ^[21]

• Lüganuse:
  • vägi jalu (vägisi)
  • üksi jälgi (samm sammult)
  • [älä aja] puoli sõnu [lue täijelikkuld]
  • kierap tõisi tahu~tavu

nii kui

• Soome ^{[17] [22]}:
  • mies kääntyi minuun selin - seliti
  • hevonen kuunteli pystyssä korvin
  • hevonen lähti pystyssä päin
  • tällä tavoin - sel moel
  • hyvillä mielin - hääl meelel
  • kun nuttu on nurin puolin, niin onni on oikein puolin - kui kuub on pahemPidi, siis õnn on päriPidi
  • kovemmin, nopeammin - (keskVõrre) < kovasti, nopeasti
• Vadja ^[24]:
  • ciusaa - (selle) kiuste
  • ciiree - kiirelt
  • kõikii - kõigiti
  • en võta väcisii - ma ei võta vägisi

da-tegevusNime viisiÜtlev kääne ^[53]

• Lüganuse, Jõhvi, Iisaku, Lääne-Vaivara: jõutte (tegevuseta, otsTarbeta)
• Jõhvi, Iisaku: jõuDe
• Vaivara, Jõelähtme, Kuusalu, Viru-Nigula: jõutte
• Vaivara, Lüganuse, Kuusalu, Haljala: kiuste

(Koeru, Simuna, Viru-Nigula, Haljala: kiusta )

• Lüganuse:
  • leibä ehk liha ehk midä tahte
  • kolme, midä, tõist tautte

(Viru-Nigula: kahe, kuidagi, molemi, seda tautte; tautta )

• Lüganuse ^[54]:
  • sie sunnib sulaste kuulle
  • nõub nuorde mieste kuulle
  • õpeteleb orja kuulle
• Haljala ^[55]:
  • jooksin jooste käisin käiste
• Soome da-tegevusNime viisiÜtlev kääne kirjeldab tegevust ^[27]:
  • tulivat laulaen - (kuidas?)
• omastusLiite ees on tugev aste
  • nähte/ni ~ nähden
• seesÜtlev väjendab samaAegsust
  • laulaessa kului aika - (millAl?)
  • lauloimme työtä tehdessä(mme) - (millAl?)
  • laulettaessa unohdetaan murheet - (umbIsik)

alalÜtlev

• Vadja ^[18]:
  • kõikii laulull tultii - kõik tulid lauluga

päidi tagaSõna

Eesti keele pidi tagaSõna asemel (nii kui Soome: päiten , Kodavere: -pätte ; Tartu ja Võru murde: -päidi, päedi, päädi, päide ; Jõelähtme ja Kuusalu)

• Lüganuse: pimetäspäidi (pimesi)

pitte tagaSõna

Eesti keele pidi tagaSõna asemel

• Haljalast Vaivarani
• Lüganuse:
  • karvu pitte, koibi pitte
• Jõhvi:
  • mitme pitte

nii kui

• Vaivara:
  • alle-pitte; nenäbitte
  • Udria: edespide, ikäpide, kaksipide, väljaspide [ilos], siespide [paha], vettä pide

-st(e)

Eesti keele -sti liite asemel

• Lüganuse: ilu(sa)st, iluste
  • õlpusast (hõlpsalt)
• Jõhvi: magab sügäväst
• Iisaku: targast(e)

lauludes leiab -sta liite

• Lüganuse (Jõhvi, Vaivara):
  • uuvesta, uvvesta
• ^[56]
  • käi eite kärmeesta
  • kärmeesta kiireesta
• ^[57]
  • taat tegi mulle targad kingad
  • käskis mu kenaste käia
  • üle õvve õigeesta
  • üle silla sirgeesta
  • üle puie puhtaesta
  • üle vainu valgeesta

(nii kui Vaivara: kenäst ; kogoniste ; täiesta ;)

-ldi, -lli

Eesti keele -lt, -li, -ti liidete asemel

• Lüganuse: [lõng] aavaldi, aavalli
  • vaheldi, vahelli (vahel, mõniKord)
  • kuivildi (kuivalt)
  • külläldi
  • alaldi (alati)

(nii kui Vaivara: alalde ; vähä aavalde ; volilde -küllalt, ohtralt;)

• Jõhvi ^[58]:
  • likkaldi lina sees
  • paljaldi palaka alla
• ^[59]
  • kiel õli kiereldi suussa
  • miel õli mõteldi peassa
• Soome ^{[46] [17]}:
  • ruoka maistuu pahalle, pahalta
  • alkuu näyttää kauniille, kauniilta
  • puola maistuu happamelta
  • vesi tuntui kylmältä
  • asiaa pitää pohtia pitemmältä, pitemmälti

-mitte, -mäst -miste

Eesti keele -mini, -misi liidete asemel

• Lüganuse: enne(m)mitte (varem)
  • nuoremmitte (nooremas eas)
  • vastamitte (vastamisi)
• Jõhvi: pahemmitte (pahemPidi)

(nii kui Vaivara: iljamitte - hiljemini; kiiremitte - kiiremini; varemitte -varemini;)

• Lüganuse: ennemmäst
  • rohkem(m)ast
• Jõhvi: tihemast (tihedamalt)
• Iisaku: kõvemast

(nii kui Vaivara: kiiremast )

• Lüganuse: sõidab aigamiste (aeglaselt)
  • pitkamiste (pikkamisi)
  • ristamiste (risti)
  • seljäd vastamiste
• Jõhvi: minu muistamiste (minu meelest, minu teada, minu mälu järgi)
  • salamiste (salaja)
• ^[59]
  • põletas piibud pitkamiste
  • lasi suitsud laksamiste
• Iisaku: kordamiste

asendist vms kõneldes

-källi

Eesti keele -kil liite asemel

• Lüganuse: puol istukalli
  • käib kikki varbukalli
  • suu ammukalli
  • jalad aarukalli (harali, harkis)
• ^[60]
  • lüpse lehma lüngekalli
  • kurnas piima kummukalli
  • ai se karja kallukalli
• Jõhvi: kesekalli (pooleli)
  • sõisukalli (seistes)
• ^[61]
  • seal sai käia kükekalli
  • kükekalli käpakalli

seosest vms kõneldes

-sutte, -sutta

Eesti keele -stikku liite asemel

• Lüganuse: järjessutte
  • kaulassutte (kaelast kinni)
  • käsissutte (käest kinni)
  • sabassutte (sabapidi koos, teineteise sabas)
  • süöma päiväd ei õle päälässutte, on perässutte
• ^[62]
  • üö sain ühes magada
  • kaksi üöda kaulasutta
• ^[63]
  • meil on õued õtsassute
  • veravad on vassassute
  • puuriidad rissassute
  • kaivukougud kavassute
• Jõhvi, Iisaku: ligissutte
• ^[64]
  • kolm oli kiike kõrvissute

SoomePärased -sille, -silla

Eesti keele pidi tagaSõna asemel

• Lüganuse: karvussill (karvuPidi koos)
  • läksimä karvussille
  • lähväd sõnussille (sõnelema)
  • akkama peitusile (peitust mängima)

(nii kui Vaivara: rindosille, rindosilla - rinnutsi, rinduPidi kokku; käppäsille - kätega kinni; polvisilla - [maas] põlvili; )

omastusLiide^[53]

• Lüganuse:
  • midä sinä kallis tuttavani naurad? (mida sa mu kallis tuttav naerad?)
  • johtus sie asi mielene (tuli mulle meelde)
• ^[65]
  • mere suured sõudajamme
  • kahe aeru kandajamme
• Kuusalu:
  • henelämme - meile endile

kolmanda isiku -s(ä) liidet on hakatud tarvitama kõigi isikute kohta

• Vaivara:
  • kümme jalga korkutta, laijutta - <*korkeutta+hen , lagja+utta+hen
  • kaks süli pitkutta
• Vadja:
  • kõrkõuttaa, suuruttaa
• Lüganuse:
  • tõisilasa (rase)
  • ajallasa (õigeAegselt)
  • oma pasilase (omaPead)
  • enne aigusa
  • umbesa (umbKaudu)
  • kavaluttase (kavaluseGa)
  • rumaluttasa (rumaluse pärast)
  • õiguttasa (õiguse poolest)
• Jõhvi:
  • isepasilas (iseKeskis)
  • luonustase (loomu poolest)
• Iisaku:
  • näuldasa (näo poolest)

Lüganuse, Jõhvi, Iisaku, Haljala, Kuusalu: omasa (paras, kohane) Kodavere: õmasa

• Soome ^[42]:
  • kasvoiltaan mies on lauhkea, mutta sydämeltä kova (näo poolest pehme, aga südamelt kalk)
  • tyttö on nimeltään Kaisa (nime poolest)

omastavaga

• Kuusalu:
  • kiittäb toist kaulasa katki (kiidab üleAru)
  • ükstoisesa perä (üksteise järel)
  • puolesa pidämä (etteVaatlik olema)
• Soome:
  • pitää puolensa (enese eest seisma)

osastavaga

• Jõelähtme:
  • lugudasa (arvu poolest)
  • kui te oma piadasa oleks olema
• Kuusalu:
  • oma päädäs (omaPead)
  • suudas müöde (kaudselt, mõistu ütlema)
  • joudusa müöde joganegi tegeb -vanaSõna
  • ihnuttasa (ihnuse pärast)
  • hüvüttäsä (headuse pärast)
  • tige,üttäsä (tigeduse pärast)
  • paksuttasa ohemb (paksuse poolest)
  • mast on raskuttasa purjega (puri on lapiti vees)
• Haljala:
  • aigadasa (pikkamisi)
  • kavaluttasa (kavalusega)
• Viru-Nigula:
  • mietter laijuttasa, virsta pikkuttasa
  • tie siis tahtusa (oma tahtmist mööda)

alal(e)Ütlevaga

• Jõelähtme:
  • porsad süövad üksteise uhalasa
  • lind laulab kielilasa, mina laulan mielilasa -vanaSõna
• Kuusalu:
  • eläb mies ajalasa (oskab aega tarvitada )
  • tasalasa (üheTasa, võrdselt)
  • hajavillasa (hajali)
  • ega sie ääri,esä nuda (liiga suure anuma kohta)
  • lass vieras mennä viisiläsä (oma viisi)
  • talu jääb tavalesa (oma harjumustele kindlaks) -vanaSõna
  • lehm oli häriläsä (innal)
  • siga on röhiläsä (innal)
  • lugulasa (arvu poolest)
  • nahalasa vedämä (lohistades)
  • silläsä (endises olukorras)
• Soome:
  • sillänsä (endises olukorras)
• Haljala:
  • süö ruog maullasa, kanna riie karvallasa (söö kui roog veel kõlbab - tee kõik õigeAegselt) -vanaSõna
  • mielelasa (meeleldi)
• Viru-Nigula:
  • ajallasa (õigeAegselt)
  • ruumilasa ikke mahtuks, aga ei ole inimestel sobu

alaltÜtlevaga

• Jõelähtme:
  • ajaldasa (omal ajal)
  • volildasa (vabalt, sooviKohaselt)
• Kuusalu:
  • karvaldasa ilus
  • kasvuldasa suur
• Haljala:
  • kasuldasa (kasvu poolest)
  • luuldasa (arvu poolest)
  • korreldasa onn, aga ei pääd ole (vili on kõrre poolest valmis, aga ...)
• Viru-Nigula:
  • arvaldasa (harva)
  • laijaldasa (laialt)
  • mieleldasa (meeleldi)

sisseÜtlevaga

• Kuusalu:
  • tehkä vana valdasa (tehke, mida tahate )
  • tarbesa (piisavalt)
• Soome:
  • sai tarpeensa (sai küllalt)

seesÜtlevaga

• Soome ^[34]:
  • hän on murheissansa, häpeissänsä, päissänsä (mures, häbis, purjus)

-issasa

• Kuusalu:
  • külmissäs olema (külmetanud) jne
• Soome:
  • külmissään

seestÜtlevaga

• Kuusalu:
  • henestäs (endast)
  • kerrastas (kordaMööda)
  • mielestäs (meeleldi)

olevaga

• Jõelähtme:
  • aigenasa
  • jalganasa (omil jalul, jala)
  • kubunase (kubinal täis)
  • märganasa, märginasa (märjalt, märgade riietega)
  • nahkanasa (nagu nahk)
  • pane oled paikkanasa (oma kohale)
  • tervenasa (tervelt)
  • tükkinasa (tükkidena)
  • ulganasa (hulgi)
  • vanunasa (vanana)
• Kuusalu:
  • jodagi papp joudenas tege (tühise töö kohta käiv ütelus)
  • lugunasa (arvu poolest)
  • nahunasa (lohinal)
  • värskenasa, värskinäsä (värskelt)
• Haljala:
  • surnennasa (surnult)
  • uudennasa (uuelt)
• Vadja ^[20]:
  • õli ühsinää - üksi
  • ühstõ.ššõmõtt tunnia saap ̮ täünnää - kell saab 11
  • Itšäpäivä: ül̆leüdnää kaunis - üleni punane
  • on va aivona ühs rooja - on ainult pori

saavaga

• Kuusalu:
  • saaksesa <*saadaksesa (omaKasu pärast)

ebaSelget päritOlu on

• Lüganuse:
  • kääd vaheluttase
  • ilja aeguttase
• Jõhvi:
  • ilja aegutta
• Iisaku:
  • ilja aeguttasa

sarnane lõpp võib tekkida liitSõnaski

• Kuusalu:
  • servittasa, silmittasa täis (pilgeni)
• Lüganuse:
  • servi tasa
  • ala tasa
  • ääre tasa

Soome- ja VadjaPärase kaasaÜtlevaga -nesä

• Jõelähtme:
  • surnennesa (surnult)
• Kuusalu:
  • uudenesa (uuelt)
  • ühtinesä (ühesKoos)
  • aiganesa, aigunesa (ajaPikku, omal ajal)
  • löügenesä (leigelt)
  • huogunesa (hooKaupa)
  • kuivinesa (kuivalt)
  • kurbinesa (kurvalt)
  • harvanesa (harva)
  • karjanesa (karjaKaupa)
  • kalanesa (toore-värske kalana)
  • raaganesä (toorelt)
  • tervenesä (tervenisti)
  • täüsinesä (täielt, rasedalt)
  • mudanesa (mudaselt)
  • mustinesa (mustalt)
  • nuorenesä (noorelt)
  • puhtinesä (puhtalt)
  • paikkanesä (paiguti)
  • jussiheinä kasva mättänesä
• Soome ^[66]:
  • pois siitä sorminesi sorkkimasta - käi sealt eemale oma sõrmedeGa sorkimast
  • poika kävi siellä paperinensa - oma paberiteGa
• Vadja ^[67]:
  • tulõmma poigad ̮ naisinaa - kõik pojad tuleme koos naisteGa
  • kõikk tõisõt pereinaa tullass - kõik teised tulevad oma perega
  • tõmpasin puu juurinaa - koos juurteGa
  • miä võtan cäsinää - käteGa
  • cäsinää - käsitsi
  • nõisivat ̮ põlvinaa - põlvitasid
  • põlvinaa - põlvili
  • õhsinaa päivinää toomma puu kotoosõõ - toome puu koju kõige okstega
  • ühsinää ~ ühsnää - üksinda

-tuvasa

• Kuusalu:
  • kertuvasa (korduvalt) jne

omastusLiitega määrSõnu on arvukamalt veel Põhja-Eesti keskMurde kirdeServal ja idaMurdes ^{[68] [69] [70] [71]}

viited ja märkused

1. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 284
2. ↑ M Must "Ida-Virumaa murdelisest taustast" (1992.a "Ida-Virumaa rahvakultuuri" kogumikus) lk ??
3. ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 15
4. ↑ Eesti murrete sõnaraamat. I köide. 4. vihik, Eksutama - ihes / Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Instituut, 1996 (Tallinn : Pakett)
5. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 212
6. ↑ H III 1, 732/4 (8) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1890) "Palve sakstele + Öötöö sajatus"
7. ↑ ^{7,0 7,1} Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.240
8. ↑ Votian Terminative
9. ↑ ^{9,0 9,1 9,2 9,3} Votian Translative
10. ↑ ^{10,0 10,1 10,2 10,3} Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.247
11. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 221
12. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 202
13. ↑ ^{13,00 13,01 13,02 13,03 13,04 13,05 13,06 13,07 13,08 13,09 13,10 13,11 13,12 13,13} Votian Internal locative cases
14. ↑ ^{14,0 14,1 14,2} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 203
15. ↑ ^{15,0 15,1 15,2 15,3} Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.248
16. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 222
17. ↑ ^{17,0 17,1 17,2 17,3 17,4 17,5 17,6 17,7 17,8 17,9} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 209
18. ↑ ^{18,0 18,1 18,2 18,3 18,4 18,5 18,6 18,7} Votian external locative cases
19. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 212
20. ↑ ^{20,0 20,1 20,2 20,3} Votian Essive
21. ↑ ^{21,0 21,1 21,2 21,3 21,4} M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 217
22. ↑ ^{22,0 22,1 22,2 22,3 22,4 22,5 22,6} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 214
23. ↑ ^{23,0 23,1 23,2} Votian Lative
24. ↑ ^{24,0 24,1 24,2 24,3 24,4 24,5 24,6} Votian main cases
25. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 197
26. ↑ H II 1, 614 (793) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)
27. ↑ ^{27,0 27,1} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 137
28. ↑ ^{28,0 28,1 28,2 28,3 28,4} Votian Comitative
29. ↑ ^{29,0 29,1} Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.242
30. ↑ ^{30,0 30,1} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 204
31. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 200
32. ↑ ^{32,0 32,1} Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.246
33. ↑ H II 1, 396/7 (551) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888) "Kodukutse"
34. ↑ ^{34,0 34,1} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 199
35. ↑ ^{35,0 35,1} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 205
36. ↑ Votian Exessive
37. ↑ Votian Prolative
38. ↑ ^{38,0 38,1} Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.243
39. ↑ Vadja keele sõnaraamat
40. ↑ H II 8, 769/90 < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889) uk/rl Pulmadest
41. ↑ H II 8, 809/13 (3) < Jõhvi khk., Järve v. - J. Saamuel < (?) isa, u. 70 a. (1889) "Arg kosilane"
42. ↑ ^{42,0 42,1} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 207
43. ↑ H II 6, 649/51 (24) < Muhu khk. - Peter Saul < Riste Kolu, 69 a. (1890) "Hobuse otsija"
44. ↑ ^{44,0 44,1} Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.245
45. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 199, 202, 205
46. ↑ ^{46,0 46,1} 206,
47. ↑ ^{47,0 47,1} 208
48. ↑ Ahlqvist , A. 1856 , Wotisk grammatik jemte språkprof och ordförteckning , Helsingfors (Acta Societatis Scientiarum Fennicae 5).
49. ↑ H III 1, 60/2 (1) < Vaivara khk., Väike-Soldina v. - Helene Kasikow (1888)
50. ↑ H II 27, 819 (25) < Torma khk., Torma v. - Wilhelm Pärt (1888) "Isa õpetus"
51. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 196
52. ↑ ^{52,0 52,1} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 198
53. ↑ ^{53,0 53,1} M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 219
54. ↑ H II 1, 639 (834) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Oma ja võõrasema äratamas"
55. ↑ H I 5, 70/1 (179) < Haljala khk., Selja v. - A. A. Langei & A. I. Langei & J. Einmann < Mari Ormann (1892-1894) "3 metsa"
56. ↑ H II 3, 646/7 (259) < Lüganuse khk., Aa rand - H. Prants < Kure eit (1890) "Salme"
57. ↑ H II 1, 203/4 (301) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Aps (Jüri naine) 65 a. (1888) "Vanemate õpetus ilusale + Kingad"
58. ↑ H II 7, 861 (9) < Jõhvi khk. - A. Tõnorist (1889) "Peretütar ja vaenelaps"
59. ↑ ^{59,0 59,1} H II 1, 510/1 (677) < Jõhvi khk., Kurtna v., Lehtepea k. < Jõhvi v., Puru k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Augas (Porkuli ema), 58 a. (1888) "Laulu võim"
60. ↑ H II 1, 588/9 (766) < Lüganuse khk., Saka k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Peeterson, 55 a. (1888)
61. ↑ H II 1, 332 (490) < Jõhvi khk., Kiikla m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a. (1888) "Kütt"
62. ↑ H II 3, 621 (202) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Tõbine naine"
63. ↑ H III 12, 107/8 (8) < Lüganuse khk., Püssi m. - J. Thomson < saatja isa (1892) "Tule mulle"
64. ↑ H II 1, 381/2 (540) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888) "Kolm metsa + Kiige kidisemine"
65. ↑ H II 3, 624/5 (210) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Ranna neiud"
66. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 213
67. ↑ Votian Comitative Suffix
68. ↑ P.Alvre "Sõnadest saaksesa, silläsä ja seesinane" KK 1968 lk 658-671
69. ↑ P.Alvre "Omastusliitelistest määrsõnadest eesti kirjakeeles ja murdeis" KK 1961 lk 614-619
70. ↑ P.Alvre "Auf -tasa endende Adverbien im Estnischen" SFU 1984 lk 1-7
71. ↑ A.Kask "Possessiivsufiksist Kuusalu murrakus" (Sõnast tekstini) 1978 lk 76-83