Friday, November 29, 2013

määrajuss

määrus [1][2] [3] [4]

saatte-piirMäärus

Eesti keele rajava käände asemel [5]

  • Lüganuse:
    • maast madalast saatte
  • hvi:
    • põlvist saatte
    • siijest saadikk
  • Iisaku:
    • veikkest saatte

nii kui

  • Vaivara:
    • joulust saatte
    • uonest saatte

saatte-kaasSõna võib sulanduda eelmise sõna lõppu

  • Lüganuse:
    • kolme aastas-saatte on varsa ambat
    • jõgi on keväde kallastes-saatte
    • lõunes-saatte
    • mihklipäs saatte
    • südämes-saatte
  • [6]
    • peeta pimedast saate
    • lassa õlla õhta'anni
  • hvi:
    • kodus-saatte
    • maas-saatte
    • puoles-saadik
    • põhjas-saatte
    • servis-saatte (täis)
    • vett õli puole tõrres-saadik
    • õhtas-saatte
    • senes-saatte
  • Iisaku:
    • kaelas-saadik
    • metsas-saadik
    • kõrvis-saatte
    • ommikus-saatte
    • arkkides-saatte vajus tüma
  • Kodavere seestÜtleva käände lõpp ongi -ss(<*-st):
    • jõõluss-suatt
    • lapsess-suatt

üheKordse s-ga liitumist leiab Kuusalust kuni AluTaha

  • Lüganuse:
    • sügise saatte
  • Iisaku:
    • kriipsu saatte

see on naGu Vepsa, Karjala, Isuri, Vadja ja Ingeri Alam-Luuga murrete sisstlev:

  • Põhja-Kuusalu:
    • louna saatt
  • Soome:
    • taloon saakka
    • veneeseen saakka
  • Vadja [7] [8]:
    • tämä tuli soho ssaa
    • Itšäpäivä: siltaassaag, mettsäässaag
    • pulmia mändžittii oomnikkoossaa - pulmi peeti hommikuni
    • õlimma eittsesä valgõtikkoossaa - olime õitsis koiduni
    • tämä õli õnnõva vanaassaa i surmaassaa - tema oli õnnelik vanaduse ja surmani
    • kanava menep ̮ Kattilallõõssaa - kanal läheb Kattila külani
    • vad́d́alaisii cüliä on Laugaassaa - Vadja küli on Lauga jõeni
    • joohsi kotoossaa - jooksis koju
    • anna millõ babuškallõõssaa cävvä - las ma lähen vanaEma juurde
    • on täünnää poolõssaa - on poolest saati täis
    • cävi kõlmõõ kõrtaassaa - käis 3 korda
    • söö kõikkõa õttsaassaa - sõi kõik otsa

omastavat reedab mõniKord astmeVaheldus

  • Lüganuse:
    • pääkarvad pidid pikkad õlema, ikke piha saatte

nii kui

  • Viru-Nigula:
    • siije a,ea saadik (aiani)
    • eina-a,ea saatte (heinaAjast saadik)

sõnaAlguse kaasHäälik kipub liitSõna sees kaksistuma ka muidu

  • Lüganuse:
    • siijessaatte
  • hvi:
    • sinnessaadik

Vaivara Kudru küla heliSalvestuselt kuuleb:

    • igävese a,eas-saatte
    • ehtas-saatte
    • siijes-saatte
    • sinnes-saatte

kuna linti lugeja J.Remmel ise on kirjutanud samad sõnad nõnda:

    • igävese aja saate
    • ehta saate
    • siie saate
    • sinne saate

ega taju ise kaasHääliku kaksistumist

seestÜtleva asemel leiab sisseÜtlevat ja alaleÜtlevat

  • Iisaku:
    • Iisakkusse saatte
  • Haljala:
    • Ligedama mäesse saadik
  • Viru-Nigula:
    • Lahest niigauwa ku Lettibäle saadik

eesMärk

rajav

  • Vadja [9]:
    • soldatti cüsü öössi - sõdur küsis ööMaja
    • kõlmõttomassi piäb ̮ õmmõlla ciutto - kolmandaksevaks särk peab olema valmis
    • lämmittääss cihvassi - aetakse keema
    • sai naisõssi Trifonaa tüttäree
    • lauta kraazgattii musassi - värviti mustaks
    • tee lühüpässi !
    • nii õli meil sõnass tehtü - nii oli meil lepitud kokku
    • naa taaria teessi - näh sulle taari teele kaasa
    • antagaa antõõssi

aeg

nimetav

  • Lüganuse: täna tõisin kella seitsme aig ülesse
    • nüüd võtta mett iga aig milla tahad
    • kevat on [meres] kõige pienemb vesi
    • sie nädäl käisitta siin
    • tuleva nädäl etta tule
    • maarjabäiv jälle võetti viina ja tehti maarja puna

nii kui

  • Vaivara:
    • mei panemo ikä aasta augusti kuus silmu merrat jokke
    • suri just joululauppä
  • Vadja [10]:
    • koko talvi, ceväd, päjv

omastav

  • Lüganuse: menevä nädälä õli külm
    • sie sama ommikku mendi kerikku

nii kui

  • Vaivara:
    • mänevä keväte miul oli jalga kipe
  • Vadja [10]:
    • koko talvõ, cesä, sõa

sama kuju saaks lõpuKao järel n-i kaotanud olev kääne.

  • Soomes üteldakse nii tähtPäeva kohta jm [11]:
    • lauantaina on aina sauna
    • tulkaa jo jouluna
    • viime sodan aikana
    • näinä aikoina - neil aegadel
    • tänä vuonna - tänaVu
    • tänä iltana - täna õhtul
    • sinä päivänä - sel päeval
    • vanhuuden päivinä - vanadusPäevil
    • en tee sitä yhtenä päiväna - ühe päeva jooksul

osastav

  • Lüganuse: kukk laulas vahel mida aiga
    • minugi pulma aiga õli niisukke mies
    • juo sie seda aiga tulep
    • sai õiget aiga sinne
    • ku lõunette aiga tuli laudast lüpsemäst

nii kui

  • Vaivara:
    • sie oli pärtlibä aiga
    • sedä aiga kui siit sene [paadi], lahti saat, laine lüöpki poigitte
    • Soome keele: sidä aikaa
  • Vadja [10]:
    • koko talvia, sücüsüä, ajka, ohtogoa
    • mennel kuut, üüt
    • menn voot - mineva aasta

sisstlev

mitmuses

  • Lüganuse: sie õli pühite aigu
  • Iisaku Uhe: suure vie aegu
  • Soome sisstlev käib ligiKaudse aja kohta [12]:
    • niihin aikoihin
    • siihen aikaan
    • kevätpuoleen oli joskus rehunpuutetta - kevade poole tuli mõniKord söödast puudu
    • miesmuistiin - nii kaua kui ma tean
    • päiväkausiin - päevade viisi
    • moneen, muutamaan, isoon, pitkään, koko, hyvään päivään
  • ning eitatava tegevuse kestuse kohta:
    • en ole nähnyt häntä kahteen vuoteen - ma ei ole teda kaks aastat näinud
    • oletko nähnyt häntä pitkään aikaan - ega sa ole teda juba pikemat aega näinud
    • oletko kolmeen viikkoon ollut siellä - kas sa oled olnud sääl kolme (viimase) nädala jooksul
  • Vadja [13]:
    • vanaa aikaa elimmä pazgassi - vanasti elasime sitasti
    • se õli eelmuinaa - enneMuiste
    • kolhozaa aikaa - kolHoosi ajal

seetlev

ainsus

  • hvi: abrilli kuus pidi õlema kudumised ja kuattud
  • Soomes käib kestuse kohta [14]:
    • sain sen valmiiksi kolmessa päivässa - kolme päeva jooksul
    • joka on nopsa nuoruudessaan, se on virkku vanhuudessaan
    • minun iässäni on nähty yhtä sun toista - minu vanuselt on nähtud üht ja teist
  • Vadja [15] [13]:
    • kases voos - sel aastal
    • miä tejn tüüt ühes cesäs
    • siä õmas ̮ iäs ̮ ed ̮ ehi hukata - seda sa ei jaksa oma elu jooksul kulutada

mitmus

  • hvi: minu aigus

nii kui

  • Vaivara:
    • sie oli soja aigus

seestÜtlev

  • Vadja [15] [13]:
    • menness cesäss - mineva suvest alates
    • oomnikoss, sücüsess - hommikul, sügisel
    • cääppä on šveedaa aigassa - haud on pärit Rootsi ajast
    • päivässä päivääsee oottõõn poigalta cirjaa

alalÜtlev

on kõige tavalisem kõigis LääneMereSoome keelis

  • Lüganuse: kukke laulu ajal tuisti vanast
    • tennisse päiväl lähäb talve seljäluu katki
    • kui talvel mies kõnnib püksi kaulusseni lumes, sie suvel kõnnib põlvest saatte rohos
    • õkkaspuu raijutti nuorel kuul
  • hvi: päiväl õli puoluks kinni

nii kui

  • Vaivara:
    • mennel pühäbäl oli miul pali viera
    • kaigel üösel ei saand silmä kinni

isegi eluea puhul

  • Lüganuse: meil üks lehm lei õhval juo sarve maha (õhvana)
  • Soomes - täpsustamata aja kohta [16]:
    • päivällä
    • tällä viikolla - sel nädalal
    • viime vuosisadalla
    • edellisella kerralla
  • Vadja [10]:
    • sücüsüll

alaltÜtlev

  • Soome [17]:
    • tämä on menneeltä vuodelta - see on pärit läinud aastast
    • päivä päivältä - päevast päeva
  • Vadja [18]:
    • voosi vuvvõlta on parapi elää - aasta aastalt

olev

  • Lüganuse: [suri] lapsena
    • poiganna, uudenna, pisukkesenna
    • [vana] poisinna
  • hvi: nuarenna
  • Soome lisand [19]:
    • nuorena on vitsa väännettävä
  • Vadja [15] [20]:
    • se õli sõa ajkõnn, pedron, pühänn, lauko-päjvenn, talvõn - sõja ajal, PeetriPäeval, pühadel, lauPäeval, talvel
    • näväd ̮ nõistii oomnikkonn, õhtagonaa - nemad tõusid hommikul, õhtul
    • vid́d́espään lähsi - läks reedel
    • tämä süntü jo meńńä voon - tema sündis juba mineva aasta

viisiÜtlev [21]

  • Soome [17] [22]:
    • talvisin - talviti
    • öin ja päivin - ööd-päevad läbi
    • kello lyö täysin tunnein - kell lööb iga täisTund
    • niistä ajoin - neist ajust alates
    • noista päivin - neist päevadest

lativ

  • Vadja [23] :
    • taas, siis

ajaMääruse täiend

on tavaliselt

alalÜtlevas

, aga põhiSõna on osastavas või viisiÜtlevas (olevas) käändes

  • Lüganuse:
    • sell aasta ühel ommikku [vara]
    • peremes meneväl suve suri
    • tõisel riede Juhan tõi lambad
  • hvi:
    • suojal kevade
    • esimisel õhta
    • ühäl pühäbä õhta
    • mitmel ommikku tuli viis märssi perenasel panna

nii kui Võru, Vadja, Karjala,

  • Setu:
    • vanal aiga
  • Vastseliina:
    • mustil aiga (enneMuiste)
  • Vadja [24] [15]:
    • senell päivää
    • ühell kõrtaa tuli suur tuuli
    • kasell voot - sel aastal
  • Soome:
    • sillä aikaa, et saa mennä ulos - selle aja jooksul sa ei tohi väljuda
    • toisella kertaa
    • ühtä aikaa - ühtAegu
    • tulen vain lyhyeksi aikaa [25] - tulen ainult lühikeseks ajaks
    • pyydän teitä poistumaan vähäksi aikaa - palun teid väheks ajaks lahkuda
    • jää siksi aikaa kotiin, kun palaan - jää seks ajaks koju kuni ma tagasi tulen


harvem on ajaMääruse täiend

omastavas

  • Lüganuse:
    • ielmise nätäl tuli mul mittu linnuperet

algu, lõppu

eesLiited Jõhvi, Lüganuse ja Viru-Nigula murrakus

  • Lüganuse: algu kuus õlen sündind (kuu algul)
    • algu nädäläst algasin einä tehä
    • mina sõidan ka Tallinna lõppunädala (nädala lõpul)
  • hvi: kevade, algu aprilli(s) (aprilli algul)
    • neli maja õli [tündrimaamehi], kaks tükki käisid [mõisas] algunädalal, kaks lõppunädalal

(nii kui Kadrina, Viru-Jaagupi, Iisaku Oonurme, Ambla, Järva-Jaani ja Soome keele)

-des: tegevuse ajal

  • Lüganuse [26]:
    • minu orja ulkudessa (minu s.o. orja - hulkumise ajal)
    • vaise lapse vaarudessa
    • palgapiia piiludessa
  • Vadja [24]:
    • isää tullõsa kotoosõõ - siis, kui isa koju tuli
  • Soome da-tegevusNime viisiÜtlev kääne kirjeldab tegevust [27]:
    • tulivat laulaen - (kuidas?)
  • seesÜtlev väjendab samaAegsust
    • laulaessa kului aika - (millAl?)
    • lauloimme työtä tehdessä(mme) - (millAl?)
    • laulettaessa unohdetaan murheet - (umbIsik)

kestus

kaasaÜtlev

  • Vadja [28]:
    • Lempola:miä õlõn üö-päiveäkaa karjuššinn - olen karjas nii öö kui päeva

rajav

  • Vadja [9]:
    • tulin sillõ ühessi tunnissi - tulin sinu juurde üheks tunniks

koht

allPool, enne, kesk, mööda, piki, päält, pärast, vastu, ülemal

eesSõnade põhiSõna on omastavas Eesti keele osastava asemel

  • Lüganuse:
    • linnud lennavad allpuol/ülemäl pilvede
    • metsävaht akkas karu jälkide müöt käima
    • vetelevät pitki seinä ääride
  • Iisaku:
    • enne pulmade
    • müeda urkkade
    • pärast pühade

nii kui

  • Jõelähtme:
    • kanna rauwat löid aina vasta kivide
  • Haljala: metsade müöda käidi
  • Viru-Nigula: ise olid kesk lademette seisasid [rehepeksul]
    • ise olid kolm nädala päält pulmade

läbi ja ümber võivad murrakuti olla osastavaga

  • Haljala: möllasin läbi üöd
  • Viru-Nigula: [juukseplett] ümber pääd
  • Vadja [24]:
    • enne sõtaa - enne sõda

külastus

  • kellegi pool, kellegi juures käimisest-viibimisest kõneldes

tarvitati alaleÜtlevat Eesti keele kaasSõna asemel

  • Lüganuse:
    • läks arstile
    • läks lehmaga pullile
    • tõisetki käisid meije täkkul ühte lugu
    • tienisin tädil
    • sääl Lüganuses õlin oma lennasel (lelleNaise pool)
    • ku ma tädimel käisin
    • tä pidas minu ikke sugulasest ja käis siin minul
  • hvi:
    • tahin menna arstidelle
    • lähän Madisselle ehk lähän Mardi rahvalle
  • Iisaku:
    • mina vein obusega mehe arstile
    • talu peremestel ka tienisin
    • käisin õppetta,eal karjas
    • läks seppale vankri rauttama

nii kui Põhja-Eesti idaMurdes,

  • Vaivara:
    • käisin tohtril
  • Vadja [29] [18]:
    • hüü oomõn tulla millõ - homme tulevad minu juurde
    • tämä meni pojs õmalt esimäjselt najselt - tema läks minema oma esimese naise juurest
    • tämä tuli cüläss õmalt ämmelt - tema tuli maalt vanaEma juurest
    • tuli vanalõõ ämmälee - tuli vanaEma vaatama
    • naisiusi tõisõlõõ naisõlõõ - võttis teise naise
    • ühs najsikko teci samagonka i pejtti mehelt lauttasõ - üks naine tegi puskarit ja peitis mehe eest lauta
  • Soome [30]:
    • hän on lääkärillä, lääkärissä, kävin Helenalla, sepällä
    • hän on kaivolla, tulin kaivolta
    • he istuivat nuotiolla - istusid lõkke ääres
  • aga
    • kävin sukulaisissa - sugulasi juures
  • Vadja [13]:
    • tämä pakõni vällää mehessä, zvieriissä - põgenes oma mehe juurest, metsLoomade käest

välisKohaKääne

Eesti keele siseKohaKäände asemel

  • Soome [30]:
    • tähdet tuikkivat taivaalla - tähed vilguvad taevas

alaleÜtlev

Eesti keele alalÜtleva asemel väljendab korduvat tegevust

  • Vadja [18]:
    • ühs naisikko cäüs niittämää põllolõõ - üks naine käis pidevalt põllul niitmas
    • kuttsõ pulmõilõõsõõ - kutsus pidevalt pulma

siseKohaKääne

Eesti keele välisKohaKäänete asemel

  • Lüganuse:
    • panivad võrgud obuse pääle, siis sellega läksivad ülesse mere

(aga iga mies ei mend merele ega tahtund merel käija )

  • Haljala:
    • enne jõulutt jäi meres käimine seisu
  • Viru-Nigula:
    • igas saares oli omad tuled
  • Vadja [7]:
    • tämä tuli rantasõ - он пришел на берег
    • müü cäjmm merese püütemes kala - мы ходили в море ловить рыбу
    • paa kartink sejnäse - Повесь картину на стену!
    • kartink on sejnes - картина висит на стене!
    • panin hatu pähäse - на голову
    • täll botinkõd õlti jalgõs - на ногах
    • täll selles õli kotti - на спине
    • tämä kooli, jäi linnasõ (kuhu) - он умер, остался в городе (kus)
    • minu siso cäj cerikkos (kus) - моя сестра ходила в церковь (kuhu)
  • Soomes ka tagaSõna asemel [31]:
    • lintu lensi puuhun - puu otsa
    • tässä maassa
    • maassa maan tavalla tai maasta pois
  • Vadja [13]:
    • varõs ̮ lentii puhõõ - puu otsa
    • tämä meni õikõ ̨ aa cäteesee - paremale poole

sisstlev

Eesti keele seetleva asemel väljendab korduvat tegevust

  • Vadja [13]:
    • tämä cäüsi lidnaa - käis tihti linnas
    • tämä cäüsi lidnasa - käis korra linnas

olev kääne

võib olla lõpuKao järel n-i kaotanud

  • Lüganuse:
    • sääl ei õle elävä enge kodo
  • Vaivara:
    • kas teil käiä ka kodo lõunel
  • Soome:
    • kotona, takana
  • Vadja [32] [20]:
    • cen on kotona, koton - kodus
    • issusivat ̮ kõikii lavvaa takana
    • Jõgõperä: elimme isää vellee tüvenne - elasime lelle juures

viisiÜtlev [21]

  • Lüganuse:
    • rinna - kõrvuti
  • Soome [17] [22]:
    • käsikirjoitus on paikoin nuhraantunut - paiguti
    • molemmin puolin tuli näkyviin kauniita maisemia - mõlemal pool
    • näillä paikoin ei ole karhuja
    • näillä main me matkustimme
    • yhdelle puolen - ühele poole
    • yhdeltä puolen - ühelt poolt
    • niiltä kohdin - neilt kohtadelt

kaasaÜtlev tagaSõnaGa

  • Vadja [28]:
    • ceneekaa siä isud ̮ rinnaa ? - kelle kõrval sa istud

töö

külasKäigust, tööst, saagi püügist või korjamisest kõneldes

siseKohaKäänded

Eesti keele välisKohaKäänete asemel

  • Lüganuse, Jõhvi, Iisaku: õitsi menema, õitsis olema
  • Lüganuse:
    • õlima kalas
    • lähmä marja, jõvikke
    • kõikkis marjudes sai käijä
    • käisin sienes, niines (niint kiskumas)
    • lähäb ärgi, on ärgis (härjaKarjas)
    • siis akkas estest anedes käima ja peräst sigades ja siis akkas lammastes, lambagarjas
    • lähma mattusse, tulin mattussest
    • tuli võõrassi, võerussi
    • võõrassis käima, olema
  • hvi:
    • lähän pohla
    • ei saa enamb marjas käijä
  • [33]
    • läksin mäele maasikaie
    • linna alla lillakaie
    • pärna alla pähkelie
  • hvi, Iisaku:
    • võersi võtma (võõrustama)
  • Iisaku, Viru-Jaagupi, Simuna, Järva-Madise:
    • võersi tulema

idaMurdeline Iisaku Tudulinna, Torma nii kui Mulgi ja Võru keele; Viru-Nigula: tuli viersi

  • Setu:
    • mii lät'si mar'ja
  • Vastseliina:
    • käüdäss maasikih, mustikih ;
  • Hargla:
    • käve pähknen
  • Vaivara:
    • mänga mustike
    • käivad sienes ja marjas
    • lähmö kriba (seenele)
    • eitsi mänemä; tulimo eitsist
    • tullo vierassi, on vierassis
    • olin mädoksil
  • Soome [34]:
    • olimme heinässä, kalassa, vieraissa - vierasis, hän meni marjaan, vieraisiin, eloon (lõikusele), tuli sienestä, hautajaisista
    • tuli töistä
    • lähtivät työstä - lahkusid töölt
  • aga [35]
    • lähti ongelle, vedelle, halolle - õngitsema, vee, puude järgi
    • tuli nuotalta, verkolta
    • koko perhe on ruoalla, suuruksella - kogu pere on söömas, einestamas
  • Vadja [13] [28]:
    • kusa õlõt ̮ töösä - kus sa töötad
    • mentii cäümääsee - mindi kosja
    • valmissua sõtaasõõ - valmistudajaks
    • umalikkaad ̮ mehed ̮ evät ̮ kõlpaa töhee - purjus mehed ei kõlba tööle
    • õlin lehmiikaa karjasa - lehmadega

puude

sisstlev

  • Vadja [13]:
    • lein varpaa civeesee - lõin varba kivi vastu
    • ratkasin naglaasõõ sõrmõõ - lõin sõrme naela vastu
    • panõ šlääppi pähee - pane müts pähe
    • issuu opõsõlõõ selcää - istu hobuse selga

lähteKoht

  • Vadja Pummala - Lempola murre [36]:
    • takand, kotonta
    • tuli Fad́ei kotŭò soldatind - Fad́ei tuli sõjaVäest koju
    • tulõb ̮ välleää karjušind - jätab maha, lõpetab karjuse ameti
    • sücüsüll meneb ̮ välleää traktoristind - sügisel jätab maha, lõpetab traktoristi ameti
    • tuli tervĭèssi läsivänd - paranes haige olemast

siht

  • Vadja [23] :
    • üles, tagas, alas ~ alaa
    • cäütteleb ̮ etees ̮ tagaas

teeKond

  • Vadja [37] :
    • maitsee, meritsee
    • peritsee, ümperitsee - tagant, ümbert kaudu
    • maanalatsõõ - maa-alt

jutuAine

seestÜtlev

  • Vadja [13]:
    • tämä pajattii med́d́ee cülää põlossa - tema rääkis meie küla põlemisest

keel

  • Vaivara:
    • [palus minu] jumala kiele (viisiÜtlev)
  • Vadja [38] [9] [39]:
    • en tää kuj see jutõll vád́da ceelell - ma ei tea kuidas seda ütelda Vadja keeli
    • juttõõ maahsi, maassi, maissi - ütle maaKeeles = Vadja, Isuri või Eesti keeles
    • pajatan vad́d́alaisõssi ~ vad́d́akossi ~ vaissi - räägin Vadja keeles
    • kui on venäissi - kuidas see on Vene keeles või ÕigeUsu kombel
    • soomõssi - Soome keeles või LutheriUsu kombel
    • virossi - Eesti või Viru keeles
  • Soome [17] [22]:
    • vanha sanoma uusin kielin - (viisiÜtlev)
    • sanokaa tämä sama suomeksi - Soomlase moodi, SoomePäraselt
    • sanoin sen sujuvalla suomen kielellä - (omadusSõna - täiendi tõttu alalÜtlevas)

vahend

alalÜtlev

Eesti keele kaasaÜtleva asemel

  • Lüganuse: itkeb nagu vitsul peksetu
    • ära kuluta ninda pali, katsu vähemal läbi saada
    • piap vähäsel elämäije
  • [40]
    • see on kaurul kasvatetu
    • lihutetu linnasille
    • õtra tangulla tasutu
  • hvi [41]:
    • püüsi püssil püietasse
    • kala võrgula võeta

nii kui

  • Soome [42]:
    • veitsellä leikattu
    • teen sen mielelläni, tahallani
    • se saatiin suurella, vähällä vaivalla
  • Muhu [43]:
    • sealap ta soela süödi (hundi poolt söödi)
    • senna jäi pea senna jäid jalad
  • Vadja [38]:
    • miä juttõn peenell äänell - ütlen tasa
  • aga [32] [28]:
    • tämä teci koo õmi cäsij-ka - ta ehitas maja oma kätega
    • süüt lahs kase roopa-ka - sööda lapsele seda putru
    • rikkõ kõikk paad ̮ opõsõõkaa - lõhkus obusega kõik pajad
    • sõvõttii üvii kõikõõkaa - pani tema ilusti riidesse
    • kõrõtaakaa paŋgõt ̮ pihalla - kaelKooguGa panged seljas

viisiÜtlev [21]

  • Soome [17] [22]:
    • näin sen omin silmin(i)
    • pidimme kiinni kannastamme kynsin hampain
    • kiitin heitä valituin sanoin
  • Vadja [24]:
    • cäsii tehtii - käsitsi tehti
    • tulimma jalkasii ~ jalkasõõ - tulime jalgsi

alaleÜtlev

  • Vadja [18]:
    • räägahtii kõrt nimeltää - hüüdis korra nimePidi

seestÜtlev

  • Vadja [13]:
    • ampu püsüssä - ta tulistas püssist

olek

saav kääne

väljendab sagedasti võrdlust

  • Lüganuse:
    • vend õli mõisas kärneripoisist = töötas kärneri poisi kombel
    • õli siin kuoli õppettajast
  • Iisaku:
    • este õli seppapoisist ja siis pärast õli seppast
  • Soome [17]:
    • sanokaa tämä sama suomeksi - Soomlase moodi, SoomePäraselt
    • ole, käyttäydy ihmisiksi - inimese moodi
    • näin varhaiseksi on tosi paljon väkeä - nii varase aja kohta on tõesti palju rahvast
    • poika on hyvin vahva ollaksena niin nuori - oma nooruse kohta
    • olet liian vanha voidaksesi matkustaa niin kauas - selle jaoks, et nii kaugele reisida
  • Vadja [44]:
    • minu bratko meeb sõta-mehessi - läheb sõjaVäkke - мой брат пойдет в солдаты
    • minu bratko õli sõta-mehenn (minevikus) - oli sõjaVäes (sõjaMehena) - мой брат был солдатом
    • minu bratko on sõta-mees (olevikus) - on sõjaVäes (sõjaMees) - мой брат солдат
    • hüü õlti sõta-mehinn (mitmuses) = (tavaliselt) hüü õlti sõta-mehed

rajav

  • Vadja [9] [44]:
    • ahjo näüttib musassi - печка кажется черной
    • Iivana tõi viimesessi - viimasena tõi Iivana
    • Mati küla: tahtõ õlla kõikkõa ülepässi - tahtis olla kõigist tähtsam

seisund

määrdumisest vms kõneldes

siseKohaKäänded

Eesti keele omadusSõna asemel

  • Lüganuse:
    • pää allis (juuksed hallid)
    • silmäd allis pääs
    • poiss rüömäs põrandal, jalad õlid saves kõik (savised)
    • sääl õlid sambled veres (verised ~ Vene: всё лицо было в крови)
    • sina õled peksetud vereje (veriseks)
    • tegi käed värvi (värviseks)
    • paneb jää (külmub, jäätub)
    • siis pruudi ehtet evat lähe nõge (nõgiseks)
    • lehm on õhvitte piimas (tuli aastaselt lüpsma)

nii kui Viru maamurdes, Põhja-Eesti idaMurdes, Harju-Jaanis, Järva-Jaanis, Amblas, Põltsamaal, Pilistveres, Kuusalus

  • Vaivara:
    • lehm on esimest rohto piimas
    • lehm tuli toist rohto piima
  • Vadja [13] [23]:
    • piimääseeg
    • möö jäimmä pimi,ääsee - jäime pimeda pääle
  • Soome [45]:
    • lehmä ei ole vielä maidossa
    • lehmä tulee maitoon
    • järvi meni jäähän
    • harjaa housusi mullasta - harja oma püksid mullast puhtaks
    • myllärin takki on jauhossa - möldri kuub on jahune
    • leipä homeessa , nenä noessa, veressä , otsa hiessa , suu hymyssä, itkussa
    • mies on nuhassa, kuumeessa, väsyksissä, eksyksissä, suutuksissa, näkyvissä (nohus, palavikus, väsinud, eksus, solvunud, nähtaval)
    • laiva tuli näkyviin ja meni näkyvistä
    • tyttö meni naimisiin. hän on nyt kihloissa, naimisissa
    • kuoli nälkään, tautiin, veteen - suri nälga, haiguse kätte, uppumise läbi
    • heräsin suureen meluun - ärkasin suure müra pääle
  • ka välisKohaKäänded
    • tulin tuosta hyvin pahoilleni, hyvilleni - sain tolle pärast pahaseks, rõõmsaks
    • olen seisoalla - olen püsti
    • nousin istualtani - tõusin istumast
    • oletko hereillä - kas oled ärkvel?
    • suuressa määrässä
    • minussa on nuhaa - olen nohune

välisKohaKäänded

Eesti keele omadusSõna asemel

  • Lüganuse: lapsed tehnet tuoli mustikkalle (mustikatega kokku)
  • Soome [35]:
    • talo on jo kolme vuotta kahdeksannella kümmenellä - maja on juba 3 a üle seitsme kümne vana
    • poika on viidennellä kuukaudella - üle nelja kuu vana
    • osaan lukea jo viidenneltä ikävuodeltani ruveten - oskasin lugeda juba viieAastaselt
    • käännyin kuudennelle kümmenelle - jõudsin kuueKümnendaisse eluAastaisse
    • monennellako olet? - kui vana sa oled
  • Vadja [18]:
    • kõik jalgad̮ rikkosin verelee
    • venüttääss picälee - pikaks
    • ivuhsõd on musalõõ - juuksed on tumedad
    • kui üvälee haisõp̮ kõik - kui hästi kõik lõhnab

viisiÜtlev [21]

  • Lüganuse:
    • sõisu jalu (seistes)
  • hvi:
    • [naine ei tõhtind süömä akkada] palja pia, nüüd käiväd kõikk palja pia
    • ammuli sui
    • püsti jalu~jalgu
    • palja kää varsi
  • Iisaku: palja persi

nii kui

  • Vaivara:
    • kuivi jalgu
    • palja päi ja jalgo~jalo
  • Soome [17] [22]:
    • juostiin hulmuavin hiuksin
    • kuunneltiin paljastetuin päin
  • Vadja [24]:
    • avõõ - avali
    • põlvii - põlvili
    • lahsõd ̮ johsõvat ̮ paĺĺai päi - lapsed jooksevad palja päi
    • teen töitä üvii meelii - teen tööd heal meelel

alalÜtlev

  • Vadja [18]:
    • ürvüllä - irvakil
    • uhsõõ õli jättännü ragollaa - praokile

seetlev

  • Vadja [13]:
    • kuivattagaa kalat ̮ päivüüs - päeva käes
    • kahs sõrmõa cämmälesä - 2 sõrme peos
    • suur mato on lukkosa - luku taga
    • se bõllu veelä naisisa - sel polnud veel naist
    • maad ̮ on kõlmõsa nurmõsa - jagatud 3eks
    • kullaa voimasa - võimuses

kaasaÜtlev

  • Vadja [28]:
    • vereekaa varvas - verine
    • õunappuu õunõikaa - õunadega
    • mikä pääkaa on? - mis on pääl viga?

olev

  • Vadja [20]:
    • Lempola: älä õlõ tuisku-tupurinna ja laiska-lapurinna - laisk ja lohakas
    • kui miä õlin tüttärikkona Kattilalla - kui mina teenisin Kattila külas
    • leeb ̮ lahsõõ emännä - saab lapse (emaks olema)
    • vai siä karjuššinn õlõd ? - kas sina oled karjuseks
    • tahto üvänä õlla - tahtis hää olla
    • makaab ̮ jo kooluuna maata cebiätä - lebab juba surnult kerges mullas
    • Lempola: marjoikaa süönnünn ̮ õlla - täita kõhtu marjadega
    • õlõisit ̮ siä siinä tuulõõ tuiskuna - oleksid sääl tuule kiirusel

vastavus, väärtus

välisKohaKäänded

Eesti keele kaasSõna asemel

  • Viru-Nigula:
    • krihvlisi, neid sai kaks tükki koppikkalle [kopika eest]
  • Soome [14] [46] [47]:
    • sain kaksi leipää kolmella markalla
    • puista maksetaan viisi ruplaa syleltä - puuSüllast makstakse viis rubla
    • metsä haiskahtaa simalle - lõhnab mee järele
    • vesi tulee tervalle - vesi saab tõrva maitse
    • kauppias on rahalle ahne
    • lapsi on vilustumiselle arka - kerge külmetama, külmetab kergesti
    • tänään on heinänkorjuulle otollinen ilma - heinaTegemise jaoks sobiv
  • Vadja [29] [13]:
    • õpõsõd miä viijesse rublassõ võttajsin - hobused ma võtaksin viie rubla eest
    • sain töössä üvää palkaa
  • Ahlqvist'i päraselt [48]:
    • * viie rublall

seestÜtlev

Eesti keele kaasSõna asemel

  • [49]
    • raha mulle laulamasta (laulmise eest)
    • suu kulla kulutamasta
    • pening keele peksamasta
  • Soome [14]:
    • maksoin tästä kolme ruplaa - maksin selle eest
    • annoitte kiven leivästä - andsite leiva asemel kivi
    • en suutu tyhjästä - tühja asja pärast
    • lehmä kuoli myrkystä eikä ruoan puutteesta - mürgi tte mitte puuduse(pära)st
    • sen miehen tuntee äänestänsa - hääle järgi
    • en suutu tyhjästa - ma ei solvu tühja asja pärast
    • kenen käskystä - kelle käsul
    • mies on rikas rahasta, mutta köyhä ystävistä - raha poolest
    • ei vesi viinasta käy - viina pähe
    • minusta, mielestäni tämä juttu tuntui vähän ikävältä

põhjus

alaleÜtlev

Eesti keele kaasSõna asemel

  • Viru-Nigula:
    • aga neid lehmi punaselle suri, nüüd ei sure enamb punase aiguselle [haiguse tte]
  • Soome [47]:
    • ei pelto kurjen sonnalta kasva - ega põld kure sõnniku pärast kasva
    • en uskalla isältäni - ma ei julge oma isa pärast
    • laiva pääsee tulemaan jäiltä, jos uskaltaa lähteä sumulta - jää poolest võib laev tulla, kui söandab udust hoolimata tulema hakata

valik

seestÜtlev

nii kui

  • Torma [50]:
    • õsta varsusta hobene
    • võta koera kutsikasta
    • näpsa naene neidudesta (neidude seast)

arv

viisiÜtlev

  • hvi:
    • kahe vene tulivad peräsikko
    • õlima kahe mehe, mitme õesse, kahe vennasse

(nii kui Põhja-Eesti idaMurdes, Kagu- ja Ida-Soome, Vadja, Isuri, Karjala keele)

  • Soome [17] [22]:
    • parin linnutkin pesivät - paari kaupa
    • yksin päivin ikäkin kuluu - päevHaaval kulub elugi
    • monin kerroin parempi
  • ainsuses
    • kahden puolen - kahel pool
    • kahden käen - kahe käega
    • kuuden miehen - kuue mehega
    • kahden kulkea hauskempi - kaheKesi käia on lõbusam
  • Vadja [24]:
    • hulgast: kahõko töö roopaa seittä ? - kas sõite pudru kahekesti
      • möö assusimma teetä möö kõlmõõ - me astusime teed mööda kolmekesti
      • kõlmõõ cümmenii kopeikoo võtti naglassa - kolm kümmend kopikat võttis (ühe) naela (kauba) eest
      • kõlmõõ vellehsee ~ vellessee - (tegid seda) vennad kolmekesti
      • õlimma seittsemee naisikoo - me naised olime seitsmekesti
      • õlivad ̮ viisii päivii - olid viie päeva kaupa
    • umbMäärasest hulgast:
      • kasenna talvõ̮nna eväd ̮ javod ̮ mahsa kui kõlmii, nellii rubĺii - sel talvel jahu ei maksa enam kui kolm-neli rubla

hulk

seestÜtlev

  • Vadja [13]:
    • tämä õli aivoo muudra tõisiiss velliiss - tema oli teistest vendadest targem
    • nais-elokoiss on kotona Maŕo - naisteRahvastest on kodus ainult Maŕo

määr

viisiÜtlev

Eesti keele alaltÜtleva asemel

  • Soome [51]:
    • vähän kalliimpi
    • tuo yksinäinen talo näytää olevan äärettömän kaukana - too üksik maja näib olevat ääretult kaugel

mõõt

osastav

Eesti keele nimetava asemel

  • Soome [52]:
    • tie on kilometriä pitkä, kilometrin pituinen - tee on kiloMeeter pikk, kiloMeetri pikkune
    • olen pääni sinua pitempi, vaikka oletkin vuotta vanhempi - olen sinust pääJagu pikem, kuigi sina oled aasta võrra vanem
    • mi enemmän luet sita paremmin opit - mida rohkem loed, seda paremini õpid

alaleÜtlev

  • Vadja [18]:
    • kui mõnõlt virstalt tuli? - kui mitme versta tagant ta tuli

kirjeldav

osastav

Eesti keele alaltÜtleva asemel

  • Soome [52]:
    • puhu kovaa - räägi valjult

viisiÜtlev [21]

  • Lüganuse:
    • vägi jalu (vägisi)
    • üksi jälgi (samm sammult)
    • [älä aja] puoli sõnu [lue täijelikkuld]
    • kierap tõisi tahu~tavu

nii kui

  • Soome [17] [22]:
    • mies kääntyi minuun selin - seliti
    • hevonen kuunteli pystyssä korvin
    • hevonen lähti pystyssä päin
    • llä tavoin - sel moel
    • hyvillä mielin - hääl meelel
    • kun nuttu on nurin puolin, niin onni on oikein puolin - kui kuub on pahemPidi, siis õnn on päriPidi
    • kovemmin, nopeammin - (keskVõrre) < kovasti, nopeasti
  • Vadja [24]:
    • ciusaa - (selle) kiuste
    • ciiree - kiirelt
    • kõikii - kõigiti
    • en võta väcisii - ma ei võta vägisi

da-tegevusNime viisiÜtlev kääne [53]

  • Lüganuse, Jõhvi, Iisaku, Lääne-Vaivara: jõutte (tegevuseta, otsTarbeta)
  • hvi, Iisaku: jõuDe
  • Vaivara, Jõelähtme, Kuusalu, Viru-Nigula: jõutte
  • Vaivara, Lüganuse, Kuusalu, Haljala: kiuste

(Koeru, Simuna, Viru-Nigula, Haljala: kiusta )

  • Lüganuse:
    • leibä ehk liha ehk midä tahte
    • kolme, midä, tõist tautte

(Viru-Nigula: kahe, kuidagi, molemi, seda tautte; tautta )

  • Lüganuse [54]:
    • sie sunnib sulaste kuulle
    • nõub nuorde mieste kuulle
    • õpeteleb orja kuulle
  • Haljala [55]:
    • jooksin jooste käisin käiste
  • Soome da-tegevusNime viisiÜtlev kääne kirjeldab tegevust [27]:
    • tulivat laulaen - (kuidas?)
  • omastusLiite ees on tugev aste
    • nähte/ni ~ nähden
  • seesÜtlev väjendab samaAegsust
    • laulaessa kului aika - (millAl?)
    • lauloimme työtä tehdessä(mme) - (millAl?)
    • laulettaessa unohdetaan murheet - (umbIsik)

alalÜtlev

  • Vadja [18]:
    • kõikii laulull tultii - kõik tulid lauluga

päidi tagaSõna

Eesti keele pidi tagaSõna asemel (nii kui Soome: päiten , Kodavere: -pätte ; Tartu ja Võru murde: -päidi, päedi, päädi, päide ; Jõelähtme ja Kuusalu)

  • Lüganuse: pimetäspäidi (pimesi)

pitte tagaSõna

Eesti keele pidi tagaSõna asemel

  • Haljalast Vaivarani
  • Lüganuse:
    • karvu pitte, koibi pitte
  • hvi:
    • mitme pitte

nii kui

  • Vaivara:
    • alle-pitte; nenäbitte
    • Udria: edespide, ikäpide, kaksipide, väljaspide [ilos], siespide [paha], vettä pide

-st(e)

Eesti keele -sti liite asemel

  • Lüganuse: ilu(sa)st, iluste
    • õlpusast (hõlpsalt)
  • hvi: magab sügäväst
  • Iisaku: targast(e)

lauludes leiab -sta liite

  • Lüganuse (Jõhvi, Vaivara):
    • uuvesta, uvvesta
  • [56]
    • käi eite kärmeesta
    • kärmeesta kiireesta
  • [57]
    • taat tegi mulle targad kingad
    • käskis mu kenaste käia
    • üle õvve õigeesta
    • üle silla sirgeesta
    • üle puie puhtaesta
    • üle vainu valgeesta

(nii kui Vaivara: kenäst ; kogoniste ; täiesta ;)

-ldi, -lli

Eesti keele -lt, -li, -ti liidete asemel

  • Lüganuse: [lõng] aavaldi, aavalli
    • vaheldi, vahelli (vahel, mõniKord)
    • kuivildi (kuivalt)
    • külläldi
    • alaldi (alati)

(nii kui Vaivara: alalde ; vähä aavalde ; volilde -küllalt, ohtralt;)

  • hvi [58]:
    • likkaldi lina sees
    • paljaldi palaka alla
  • [59]
    • kiel õli kiereldi suussa
    • miel õli mõteldi peassa
  • Soome [46] [17]:
    • ruoka maistuu pahalle, pahalta
    • alkuu näyttää kauniille, kauniilta
    • puola maistuu happamelta
    • vesi tuntui kylmältä
    • asiaa pitää pohtia pitemmältä, pitemmälti

-mitte, -mäst -miste

Eesti keele -mini, -misi liidete asemel

  • Lüganuse: enne(m)mitte (varem)
    • nuoremmitte (nooremas eas)
    • vastamitte (vastamisi)
  • hvi: pahemmitte (pahemPidi)

(nii kui Vaivara: iljamitte - hiljemini; kiiremitte - kiiremini; varemitte -varemini;)

  • Lüganuse: ennemmäst
    • rohkem(m)ast
  • hvi: tihemast (tihedamalt)
  • Iisaku: kõvemast

(nii kui Vaivara: kiiremast )

  • Lüganuse: sõidab aigamiste (aeglaselt)
    • pitkamiste (pikkamisi)
    • ristamiste (risti)
    • seljäd vastamiste
  • hvi: minu muistamiste (minu meelest, minu teada, minu mälu järgi)
    • salamiste (salaja)
  • [59]
    • põletas piibud pitkamiste
    • lasi suitsud laksamiste
  • Iisaku: kordamiste


asendist vms kõneldes

-källi

Eesti keele -kil liite asemel

  • Lüganuse: puol istukalli
    • käib kikki varbukalli
    • suu ammukalli
    • jalad aarukalli (harali, harkis)
  • [60]
    • lüpse lehma lüngekalli
    • kurnas piima kummukalli
    • ai se karja kallukalli
  • hvi: kesekalli (pooleli)
    • sõisukalli (seistes)
  • [61]
    • seal sai käia kükekalli
    • kükekalli käpakalli


seosest vms kõneldes

-sutte, -sutta

Eesti keele -stikku liite asemel

  • Lüganuse: järjessutte
    • kaulassutte (kaelast kinni)
    • käsissutte (käest kinni)
    • sabassutte (sabapidi koos, teineteise sabas)
    • süöma päiväd ei õle päälässutte, on perässutte
  • [62]
    • üö sain ühes magada
    • kaksi üöda kaulasutta
  • [63]
    • meil on õued õtsassute
    • veravad on vassassute
    • puuriidad rissassute
    • kaivukougud kavassute
  • hvi, Iisaku: ligissutte
  • [64]
    • kolm oli kiike kõrvissute

SoomePärased -sille, -silla

Eesti keele pidi tagaSõna asemel

  • Lüganuse: karvussill (karvuPidi koos)
    • läksimä karvussille
    • lähväd sõnussille (sõnelema)
    • akkama peitusile (peitust mängima)

(nii kui Vaivara: rindosille, rindosilla - rinnutsi, rinduPidi kokku; käppäsille - kätega kinni; polvisilla - [maas] põlvili; )

omastusLiide[53]

  • Lüganuse:
    • midä sinä kallis tuttavani naurad? (mida sa mu kallis tuttav naerad?)
    • johtus sie asi mielene (tuli mulle meelde)
  • [65]
    • mere suured sõudajamme
    • kahe aeru kandajamme
  • Kuusalu:
    • henelämme - meile endile

kolmanda isiku -s(ä) liidet on hakatud tarvitama kõigi isikute kohta

  • Vaivara:
    • kümme jalga korkutta, laijutta - <*korkeutta+hen , lagja+utta+hen
    • kaks süli pitkutta
  • Vadja:
    • kõrkõuttaa, suuruttaa
  • Lüganuse:
    • tõisilasa (rase)
    • ajallasa (õigeAegselt)
    • oma pasilase (omaPead)
    • enne aigusa
    • umbesa (umbKaudu)
    • kavaluttase (kavaluseGa)
    • rumaluttasa (rumaluse pärast)
    • õiguttasa (õiguse poolest)
  • hvi:
    • isepasilas (iseKeskis)
    • luonustase (loomu poolest)
  • Iisaku:
    • näuldasa (näo poolest)

Lüganuse, Jõhvi, Iisaku, Haljala, Kuusalu: omasa (paras, kohane) Kodavere: õmasa

  • Soome [42]:
    • kasvoiltaan mies on lauhkea, mutta sydämeltä kova (näo poolest pehme, aga südamelt kalk)
    • tyttö on nimeltään Kaisa (nime poolest)

omastavaga

  • Kuusalu:
    • kiittäb toist kaulasa katki (kiidab üleAru)
    • ükstoisesa perä (üksteise järel)
    • puolesa pidämä (etteVaatlik olema)
  • Soome:
    • pitää puolensa (enese eest seisma)

osastavaga

  • Jõelähtme:
    • lugudasa (arvu poolest)
    • kui te oma piadasa oleks olema
  • Kuusalu:
    • oma päädäs (omaPead)
    • suudas müöde (kaudselt, mõistu ütlema)
    • joudusa müöde joganegi tegeb -vanaSõna
    • ihnuttasa (ihnuse pärast)
    • hüvüttäsä (headuse pärast)
    • tige,üttäsä (tigeduse pärast)
    • paksuttasa ohemb (paksuse poolest)
    • mast on raskuttasa purjega (puri on lapiti vees)
  • Haljala:
    • aigadasa (pikkamisi)
    • kavaluttasa (kavalusega)
  • Viru-Nigula:
    • mietter laijuttasa, virsta pikkuttasa
    • tie siis tahtusa (oma tahtmist mööda)

alal(e)Ütlevaga

  • Jõelähtme:
    • porsad süövad üksteise uhalasa
    • lind laulab kielilasa, mina laulan mielilasa -vanaSõna
  • Kuusalu:
    • eläb mies ajalasa (oskab aega tarvitada )
    • tasalasa (üheTasa, võrdselt)
    • hajavillasa (hajali)
    • ega sie ääri,esä nuda (liiga suure anuma kohta)
    • lass vieras mennä viisiläsä (oma viisi)
    • talu jääb tavalesa (oma harjumustele kindlaks) -vanaSõna
    • lehm oli häriläsä (innal)
    • siga on röhiläsä (innal)
    • lugulasa (arvu poolest)
    • nahalasa vedämä (lohistades)
    • silläsä (endises olukorras)
  • Soome:
    • sillänsä (endises olukorras)
  • Haljala:
    • süö ruog maullasa, kanna riie karvallasa (söö kui roog veel kõlbab - tee kõik õigeAegselt) -vanaSõna
    • mielelasa (meeleldi)
  • Viru-Nigula:
    • ajallasa (õigeAegselt)
    • ruumilasa ikke mahtuks, aga ei ole inimestel sobu

alaltÜtlevaga

  • Jõelähtme:
    • ajaldasa (omal ajal)
    • volildasa (vabalt, sooviKohaselt)
  • Kuusalu:
    • karvaldasa ilus
    • kasvuldasa suur
  • Haljala:
    • kasuldasa (kasvu poolest)
    • luuldasa (arvu poolest)
    • korreldasa onn, aga ei pääd ole (vili on kõrre poolest valmis, aga ...)
  • Viru-Nigula:
    • arvaldasa (harva)
    • laijaldasa (laialt)
    • mieleldasa (meeleldi)

sisstlevaga

  • Kuusalu:
    • tehkä vana valdasa (tehke, mida tahate )
    • tarbesa (piisavalt)
  • Soome:
    • sai tarpeensa (sai küllalt)

seetlevaga

  • Soome [34]:
    • hän on murheissansa, häpeissänsä, päissänsä (mures, häbis, purjus)
-issasa
  • Kuusalu:
    • külmissäs olema (külmetanud) jne
  • Soome:
    • külmissään

seestÜtlevaga

  • Kuusalu:
    • henestäs (endast)
    • kerrastas (kordaMööda)
    • mielestäs (meeleldi)

olevaga

  • Jõelähtme:
    • aigenasa
    • jalganasa (omil jalul, jala)
    • kubunase (kubinal täis)
    • märganasa, märginasa (märjalt, märgade riietega)
    • nahkanasa (nagu nahk)
    • pane oled paikkanasa (oma kohale)
    • tervenasa (tervelt)
    • tükkinasa (tükkidena)
    • ulganasa (hulgi)
    • vanunasa (vanana)
  • Kuusalu:
    • jodagi papp joudenas tege (tühise töö kohta käiv ütelus)
    • lugunasa (arvu poolest)
    • nahunasa (lohinal)
    • värskenasa, värskinäsä (värskelt)
  • Haljala:
    • surnennasa (surnult)
    • uudennasa (uuelt)
  • Vadja [20]:
    • õli ühsinää - üksi
    • ühstõ.ššõmõtt tunnia saap ̮ täünnää - kell saab 11
    • Itšäpäivä: ül̆leüdnää kaunis - üleni punane
    • on va aivona ühs rooja - on ainult pori

saavaga

  • Kuusalu:
    • saaksesa <*saadaksesa (omaKasu pärast)

ebaSelget päritOlu on

  • Lüganuse:
    • kääd vaheluttase
    • ilja aeguttase
  • hvi:
    • ilja aegutta
  • Iisaku:
    • ilja aeguttasa

sarnane lõpp võib tekkida liitSõnaski

  • Kuusalu:
    • servittasa, silmittasa täis (pilgeni)
  • Lüganuse:
    • servi tasa
    • ala tasa
    • ääre tasa

Soome- ja VadjaPärase kaasaÜtlevaga -nesä

  • Jõelähtme:
    • surnennesa (surnult)
  • Kuusalu:
    • uudenesa (uuelt)
    • ühtinesä (ühesKoos)
    • aiganesa, aigunesa (ajaPikku, omal ajal)
    • löügenesä (leigelt)
    • huogunesa (hooKaupa)
    • kuivinesa (kuivalt)
    • kurbinesa (kurvalt)
    • harvanesa (harva)
    • karjanesa (karjaKaupa)
    • kalanesa (toore-värske kalana)
    • raaganesä (toorelt)
    • tervenesä (tervenisti)
    • täüsinesä (täielt, rasedalt)
    • mudanesa (mudaselt)
    • mustinesa (mustalt)
    • nuorenesä (noorelt)
    • puhtinesä (puhtalt)
    • paikkanesä (paiguti)
    • jussiheinä kasva mättänesä
  • Soome [66]:
    • pois siitä sorminesi sorkkimasta - käi sealt eemale oma sõrmedeGa sorkimast
    • poika kävi siellä paperinensa - oma paberiteGa
  • Vadja [67]:
    • tulõmma poigad ̮ naisinaa - kõik pojad tuleme koos naisteGa
    • kõikk tõisõt pereinaa tullass - kõik teised tulevad oma perega
    • tõmpasin puu juurinaa - koos juurteGa
    • miä võtan cäsinää - käteGa
    • cäsinää - käsitsi
    • nõisivat ̮ põlvinaa - põlvitasid
    • põlvinaa - põlvili
    • õhsinaa päivinää toomma puu kotoosõõ - toome puu koju kõige okstega
    • ühsinää ~ ühsnää - üksinda

-tuvasa

  • Kuusalu:
    • kertuvasa (korduvalt) jne

omastusLiitega määrSõnu on arvukamalt veel Põhja-Eesti keskMurde kirdeServal ja idaMurdes [68] [69] [70] [71]

viited ja märkused

  1. M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 284
  2. M Must "Ida-Virumaa murdelisest taustast" (1992.a "Ida-Virumaa rahvakultuuri" kogumikus) lk ??
  3. (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 15
  4. Eesti murrete sõnaraamat. I köide. 4. vihik, Eksutama - ihes / Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Instituut, 1996 (Tallinn : Pakett)
  5. M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 212
  6. H III 1, 732/4 (8) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1890) "Palve sakstele + Öötöö sajatus"
  7. 7,0 7,1 Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.240
  8. Votian Terminative
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 Votian Translative
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.247
  11. Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 221
  12. Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 202
  13. 13,00 13,01 13,02 13,03 13,04 13,05 13,06 13,07 13,08 13,09 13,10 13,11 13,12 13,13 Votian Internal locative cases
  14. 14,0 14,1 14,2 Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 203
  15. 15,0 15,1 15,2 15,3 Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.248
  16. Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 222
  17. 17,0 17,1 17,2 17,3 17,4 17,5 17,6 17,7 17,8 17,9 Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 209
  18. 18,0 18,1 18,2 18,3 18,4 18,5 18,6 18,7 Votian external locative cases
  19. Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 212
  20. 20,0 20,1 20,2 20,3 Votian Essive
  21. 21,0 21,1 21,2 21,3 21,4 M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 217
  22. 22,0 22,1 22,2 22,3 22,4 22,5 22,6 Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 214
  23. 23,0 23,1 23,2 Votian Lative
  24. 24,0 24,1 24,2 24,3 24,4 24,5 24,6 Votian main cases
  25. Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 197
  26. H II 1, 614 (793) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)
  27. 27,0 27,1 Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 137
  28. 28,0 28,1 28,2 28,3 28,4 Votian Comitative
  29. 29,0 29,1 Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.242
  30. 30,0 30,1 Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 204
  31. Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 200
  32. 32,0 32,1 Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.246
  33. H II 1, 396/7 (551) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888) "Kodukutse"
  34. 34,0 34,1 Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 199
  35. 35,0 35,1 Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 205
  36. Votian Exessive
  37. Votian Prolative
  38. 38,0 38,1 Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.243
  39. Vadja keele sõnaraamat
  40. H II 8, 769/90 < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889) uk/rl Pulmadest
  41. H II 8, 809/13 (3) < Jõhvi khk., Järve v. - J. Saamuel < (?) isa, u. 70 a. (1889) "Arg kosilane"
  42. 42,0 42,1 Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 207
  43. H II 6, 649/51 (24) < Muhu khk. - Peter Saul < Riste Kolu, 69 a. (1890) "Hobuse otsija"
  44. 44,0 44,1 Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.245
  45. Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 199, 202, 205
  46. 46,0 46,1 206,
  47. 47,0 47,1 208
  48. Ahlqvist , A. 1856 , Wotisk grammatik jemte språkprof och ordförteckning , Helsingfors (Acta Societatis Scientiarum Fennicae 5).
  49. H III 1, 60/2 (1) < Vaivara khk., Väike-Soldina v. - Helene Kasikow (1888)
  50. H II 27, 819 (25) < Torma khk., Torma v. - Wilhelm Pärt (1888) "Isa õpetus"
  51. Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 196
  52. 52,0 52,1 Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 198
  53. 53,0 53,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 219
  54. H II 1, 639 (834) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Oma ja võõrasema äratamas"
  55. H I 5, 70/1 (179) < Haljala khk., Selja v. - A. A. Langei & A. I. Langei & J. Einmann < Mari Ormann (1892-1894) "3 metsa"
  56. H II 3, 646/7 (259) < Lüganuse khk., Aa rand - H. Prants < Kure eit (1890) "Salme"
  57. H II 1, 203/4 (301) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Aps (Jüri naine) 65 a. (1888) "Vanemate õpetus ilusale + Kingad"
  58. H II 7, 861 (9) < Jõhvi khk. - A. Tõnorist (1889) "Peretütar ja vaenelaps"
  59. 59,0 59,1 H II 1, 510/1 (677) < Jõhvi khk., Kurtna v., Lehtepea k. < Jõhvi v., Puru k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Augas (Porkuli ema), 58 a. (1888) "Laulu võim"
  60. H II 1, 588/9 (766) < Lüganuse khk., Saka k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Peeterson, 55 a. (1888)
  61. H II 1, 332 (490) < Jõhvi khk., Kiikla m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a. (1888) "Kütt"
  62. H II 3, 621 (202) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Tõbine naine"
  63. H III 12, 107/8 (8) < Lüganuse khk., Püssi m. - J. Thomson < saatja isa (1892) "Tule mulle"
  64. H II 1, 381/2 (540) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888) "Kolm metsa + Kiige kidisemine"
  65. H II 3, 624/5 (210) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Ranna neiud"
  66. Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 213
  67. Votian Comitative Suffix
  68. P.Alvre "Sõnadest saaksesa, silläsä ja seesinane" KK 1968 lk 658-671
  69. P.Alvre "Omastusliitelistest määrsõnadest eesti kirjakeeles ja murdeis" KK 1961 lk 614-619
  70. P.Alvre "Auf -tasa endende Adverbien im Estnischen" SFU 1984 lk 1-7
  71. A.Kask "Possessiivsufiksist Kuusalu murrakus" (Sõnast tekstini) 1978 lk 76-83

No comments:

Post a Comment