Monday, December 29, 2014
kukill kukalass
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
läks nii, et `pöiad `käisid `kuklas (väga kiiresti)
tegi `iuksesihi, `este `kukla päält `tõmmas `arjaga ette `puole
`tõine on lüönd `tõisele `puuga `kukla `pääle
(nõidusest) `enne `aeti `ärja `mullikas tuppa `küündlä `päiväl, põledetti `kukla pääld `karvad `vällä et õleses (oleks) paremb ikke `panna - - `üieti `ärja `sarvi `kõrvetamma
kel on `kuklas kaks `püörändast - - sie `istub, süöb `vaŋŋi`leibä
`kukla tagune `katki `lüödu
noa õts tuli `kukla tagand `vällä, `leikas `eŋŋekõri lappi `vällä
Jõhvi
kõmm `kukla ja `nurka, `enne `vällä et saand kui palusid `andest
(sumpama) `larbib `ninda et `kannad `käiväd `kukla taha
`juaksima ja lasima kukker`kuuti `terve `päivä
`kukla pääl on `kurjad täid ja `õtsa ies on `õelad täid
`lapsed `juasti `kambid `kuklas
`näitäb `kukla tagust (pöörab selja) ja on mend
põhja-Iisaku
`lapsed `viisin kukkil (kaksiratsi õlgadel, turjal) üle jõe
`niide panemise aeg `võetasse `kuklad (lõimelõngakimp enne niietamist) üks`aaval `lahti
siu `kaŋŋas `kukladesse
kogu kanga lõim on juba kukkalas (kimbus)
no `kaŋŋas juba `kuklades
no mittu kukkalt said
va `ilgus `istub nigu luu`painaja `teise kukkil (kallal)
perekoǹna mured kukkil, kus‿sa enamb `pääsed
(lööma, äigama) `jõngatab `sulle `varsi `mööda kukalt kah
võttas omale võlad kukkile (tülinast)
`lapsed tegivad küla`kuhja, `kargasid üks`teise kukkile
`ninda `kaua `krat́sis kukkald, pidas nõu
`tõmma `vasta kukkalt
`terve tua `täia elamist `luapis kõik kukker`kuuti segamine
`arjund `teise kukkil (kulul, arvel) elama
tahab `teise kukkile ronida (teise kulul elada)
mis `laulu suled (kuke pikk sabasulg) nied sul `kuklas `püsti (juuksesalgust)
Vaivaro
voda miu oma kukkile (enda taha hobuse selga), pera `pääle
`kukla `augu luu on porond
`pitkäd `lindid `kukla pääl taga
hoolest hoolas
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
`kausid ja `tassi panema `istukalli, ei `uoli `kummuli `panna
`kuulama `uolega, `kuida õppetaja lueb
ei `uoli kärist `panna, ku `risti `laudid puud
ma võttan `luoma ehk `lapse oma `uole `alle, ma `kaitsen tädä
`meie lähema `vällä kodont, jättäma kõik `teie `uolest
ise`keskes saab asi `õiendettod juo, ei `uoli `kohto `mennä
`anna `ninda pali kui küsita, `kaupelda ei `uoli
sel ei õle keppimiest (mõisasundija, kubjas) `tarvis ku õli `uolas tüötegija
taim) maa sibul siin üle meie väljä mennä kravi kaldal kasvab tõisi neid ei `uoli `issutada, nied `kasvavad ise, kus `niske `kruusi ja pae`rahkane maa on
ei sie jõhvard (jõhkard) `uoli kenestki, ei `naisest ei `lapsest
(kukkuvast käost) `õhta on `õnnekägo, `lõunete ajal on `leinakägo, aga `ommikul on `uolas kägo
midä `uoletumad `muodi sinä `läksid et kukkusid
poiss tuli kodo, nüüd ei `uoli (pole tarvis) `kirja `kirjuta
Jõhvi
nuga `ongi jo terav, ei `uoli enam kõvistata
põhja-Iisaku
`kangeste `uolitseja mies on, keik on `naisel `ninda käepärast sättind
`lapsed jättas `ilma `uolest (hoolitsuseta)
`nuorematel piad `laiali `otsas, `nende `uolest või kedagi jätta
piad iga koppika `uolega lugema, `ennegu kedagi `ostad
Vaivaro
ei `vaise inimise iest uolt ei `kanna `kengi
`aida mies, kene `uolest olivad magassi `aida vottimed
`uoletukse läbi mäni palama
kippar oli `seilivenes perämies, üks vanemb ja `uolsamb [mees]
parem `maksa [mererenti], siis ei `uoli juo midägi enämp sul `karta, `mutku käi kuskoal tahad
silmiss silmille
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
õlima kahe `kahtlase (nelja silma all, kahekesi)
`uuvemal ajal `üöllä `neljä `silma all
(kiiresti ära minema) kadu minu `silma iest
(mingit tegevust alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä
(kindakiri) `tehti `lamba`silma `kindad
(mängukaart) `parti `mängimise `juures, nii mittu `silma õlen juo saand, `kümmikust akkas lugemaie `ninda`kaua kui `ässäs `saate
kuus `silma ehk `kuuik
(pilutama) `kiilutab `silmidegä
silm `ninda `paistes et nattukene `kiilub
`kassi pojal vähä `kiilutavad `silmäd
midä neid `silmi `killitäd, tule magama, `silmad omal `kinni vajumas
(pilusilm) `killisilm, `silmad `killis
paremb silm rikkutu, `tõine silm `killitäb (kissitama)
kissi1, kissin2 kissi|silm pilusilm oh sa kuradi `kissisilm, `kõnnid `silmad `kissis
[kui] kade silm on üle käind, `suitsetetti `kaituse roho `suitsu
`Ilge `naine, pisikesed `silmad, suur suu, nenä jämeda `õtsaga
`tütrik on tehend kõhe `silmide `pääle `juuksetukka (eest lühemaks lõigatud juuksed)
`kõrja `iuksetolk `silmilt
`lapsel on nüüd `silmad `kuivad, enamb ei nutta
`pannasse `parve, kuus ehk kolm `palki `rinna ja `raiutasse `kaarna silm `õtsa ja puu läbi, viis ehk kuus `tolli sie auk suur ja `seotasse `väätidega `kinni
`enne `raiuti [parvel] `kaader`silmad `palgi `õtsa, säält `aukudest `aeti ige puu (palgiparve esiotsa kinnituspuu) läbi - - ige `puule `jääti `juurikas - - et ei `anna latvõts `vällä tulemaie
`silmad `jäiväd `õuve, tuas ei nää `estest iast
`silmad `kardavad `päivä
abeme nugi - - `liebitässe `rihma pääl ja `viimäst viel `silmi rättä pääl
(abort)`kaotas [lapse] `vällä, kenegi `silmad ei õle `nähned
kui on vett pali, et akkab üle `tamme `käimä, siis `tõmmetasse liigsilm (avaus veskitammis) lahti, `lassasse muist vett vähämast
elosa `silmidegä (elusana, elusalt) tämä küll enämb `Rääsa ei tule
laps kui `sündis, siis üks puol õli `iirenägo, `iiresilm (väike punnsilm)
`andasin ühe `klahvi (hoop, löök) `vasta `silmi
ikkeb `ninda‿t `silmäd punased
kie prisk ja punane on, sie kõkketab `silmist küll
kirju peaga loom kel õli `õtsa ies ikke tükk `valged ja `tõine punast ehk `musta, sie õli kriimsilm
tegema mida sa `kortsutad oma nägo ja `kissitad `silmi
kuld kattab isegi kuniŋŋa `silmad `kinni
koledast õli `rõugeid täis, nahk üleni kosas (kärn), nägo, et `silmigi ei õld nähä
`enne `tehti `niinist, `suuremb jägu kanepist `luoma `kütked, `kaulamus (kütke osa, mis looma kaelas käib) ka punuti, `kaulamuse ühäs `õtsas puust püör, tõises `silmuss
nägin sedä oma lihalikko `silmidegä
`silmad põlevad ja eläväd (liikvel olema)
inimine, kie ligidalt vahib, puol`viltu, on kana `silmad pääs (lühinägelik)
(määrdunud näoga) oe kriim`silma, ise nuor `tütrik
`silmad juo `itku (nutt) `turvil
paed kus `silmud `käisid kivide `päälä ihemas
palav on, silmnäost ajand palava `erned üles ja vett
`kõnnid `silmad `kissis
`silmad `onvad `kustuned, õlengi pime
seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti
kanapime õlen minagi õld - - jäin kanapimedäst (hämaras ei näe). siis sai `luoma`maksa `keita, siis seda `auru `silmide `pääle `lassa, sie võttas `välla
ku on marjad (trahhoom) silmas siis ei saa üvast silmi lahti teha
(silmamoondaja) `silma `muutajad ehk `lumbijad `tievad oma kometisi
(nõiduma, lummama )`lummis `tõiste `silmäd ja võttas noa `vällä
mõnel inimisel on klaas silm, tuleb silm `vällä, siis tämä laseb klaas `silma (protees) `panna
`viisud ja vahid, `kaunistad (silmitsema)
silmnägo on nagu `lauva `liistak, `kõhna puha
mida `longutad (tigedalt volksutama) oma `silmidest ja vahid alt `kulmude
tämal õlid jänisse `kõrvad, magas kõvast, `silmad `kinni, aga `kõrvad `lahti
kui silm `vältib siis käsi `kouhkab (varastama), `tõine akkab `vargale siis
vesised ja `vaesed `silmad, ei nää `õige `kaugelle ei
ärä `ninda jämedäst `kiera vai `eiesta et ei lähä vokki `silmast `alle
mõnel `jällä silm `lämpsib, akkab `vahtima, siis `tõine silm `püörab ülesse ülemise lau `alle, käib `vilksti `silmamuna, sis `jälle tagasi
võttad pali `viina, `lüöväd `silmad `aĺlist pähä, et näe kedägi
und ei tule `silma kui on inimine `ergund (ärevaks muutuma, ehmuma)
`putru `kaste, `kasset ei õle, võid ei õle `silma `panna
`külje pääld tuleb ned `silmad üles võtta ja siis akkab sukka laba
`silmaseletus akkab `kustuma - - [teine silm] vähä `kuumab
`silmäd ajab `punki kui on vihane, justkui jänisse täkk
`veski ülemisel kivel on `silmä auk
(näost) eledä veregä, ilus ja `priske, silmnäo lapp on ilus `vahtida
`ussi viga jääb `külge: `silmad `kierleväd ja pää käib sedä`viisi
ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl, ei saand magada
ei sie enämb `tunne äbi, tieb kõik karutükkid juo nääd et on `kueranahk `silmil, juob ja `riidleb
nutma kui laps õli surd - - eks siis lase küll `silmavett
käin `metsäs, vahin puud, lüön `silmä `pääle (huvituma, valmis vaatama), `tõine kõrd tuon `vällä
midä `asja `silmist `ninda `kieritäd ja vahid
õli neid, kie `tervel üöl kana`nahka `silmäle ei `saaned
kenel `silmad `jüllis (jõllis, pungis), `kutsutasse `jüllis`silmast
midä sie jöllsilm siin käis
`jüllitab `silmi ku tige ärg
panema kaapkübärä (kõrge rummuga viltkübar) pähä, siis päiv ei `paistu `silmade `pääle
(pulga koputamisega märgiti mängu algust ja otsitava leidmist) `peitumäng õli, koppa`pulka sai `mängida - - sis `teiväs maa sies kepp `juures - - Kie koppa`pulgale ei `jõudand, sie ois `silmi (jäi otsijaks)
eloiir ku on `silmas, sis `silmalaug iseenästäse `tõmbleb
(kaks korda, kahel korral) kahele `kõrrale `läksiväd `silmad `kinni
`luodod kõhe vesiste `silmadega - -, on kõhe `silmad vie `kalkevil
kierdel `silmad on vie `kierdel ~ `kierevil (kalkvel)
klaas silm ehk jää silm, neid `taotab ovostel `õlla
mina `lõikan `sulle klämaka (hoop, löök) `pitki `silmi
kottissilm mõnel `nuorel ka juo `silmalau pääl kott
kui(?das) `teie että pese oma `silmi, `kõnnita `silmad `kraamas (räämas) ja `kriimus
pese enne jüri`päivä `konnakudega (kudu) `silmi, sis ei akka `päivitus `pääle
kugesilm (kukemari), `metsäs suos pisikesed `kasvavad `nindagu `sõrme `õtsad
kui `mardi`sandist sai käia siis panima masked silmide ette kas linapi ust vai lambana ast
kui suur `kaasavara, siis võib ühe `silma `kinni pigistada, `õige suur `kaasavara, siis võib `tõise ka `kinni `panna
rie pakkul on `präiguski `silmussed, `silmussed on `ümbär kõdara, `kie‿se (mis see) rie kõvindus (tugevdus) on kui pakk ja `silmus
(linnupüünis) `linnu `paulad, tie raa `pääle sai `nüörist rattass `tehtud, vibu `küllest tuli paul, `silmuss sies
mida sa `kõnnid `silmäd `longokalli (longus) ja nenä `tuosis
ei taha kenegagi `rääkidä, `kõnnib `silmad `lonkos (longus)
lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole
(kindakiri) maonaha kiri tehti üläni valge vai värviline põhi parembpidi maonaha `silmad pahembpidi
`enne `reie sai `peksäda, sis `suolased igipisarad (tilk) `juoksivad `silmi `müödä `alle
(purjus) `silmavahed `kirjud, täis juond
sel `onvad kadalad `silmad
jääsilm (sõrasilm)
(kaetamise vastu) `lapsele `kurja`silmaõli `aptiigest sai küsida, punast `karva, kui last õli paha `silmaga vahitud
silmnägo on `krimpsus
kui last õli paha `silmaga vahitud [toodi apteegist] ka imestuse`suola, `valge `pulber õli
sügelema kui paremb silm kihub, siis saad `naurada, kui pahemb silm kihub, siis saab ikkedä
üks inimine on `kahvatand silmnäost ja `lotsis
Jõhvi
kadala `silmidega, madalad pisikesed `kulmud
kadalad `silmäd, nied on `niiskesed kas `aiglased vai
kadeda `silmaga vahib, tieb `kahju
lüöb `silmäd `kõrvale, siis on [nad] `longos (allapoole suunatud)
kui `niie silm on `katki, siis jättap [kanga] tiba
`silmä `ambad, nied on siin puol puri `ammaste kõhe
`lennuterale kui `pandi, siis `lõigeti lüä õts `õige vähä `viltu, `ninda‿t kui `jällä `võeti lüsi kättä ja `pandi vikkast maha, siis terä `vahtis `niitajale `silmi
`võrgu `silmad on `laudasse pääl - - käbi on `miska `kuutasse
sie on ikke kõhe täis `sündind lugu (juhtum, sündmus), mis ma õlen ise oma `silmägä nähänd, sie ei õle mõni akkaja lugu (väljamõeldis) ega `luule lugu
(kae) `kelme, `alli naha vina, kui ajab `silmä `pääle
(kipitusest) üläs tuled, siis lähäb `silmide ies `kirjust
Lasen vähäst ajast `silmad `linku
mõnel on kõhe `luanustase `silmad pialuu sies
`muidu ei nää kui ajan `silmad `kissi
`vergo `otsas on `kannad, on sial kus silm `täielik ei ole
`kuera ei `lastud `süämäajal `silmi `vahtida, siis pidi menema `kümmä `aastat vanemast
`silmad nagu jänestäkkul (erksad)
`silmi `kõrvale `lüöma
`silmä `valgus on `kustund
midä nüüd `jällä kusitad, `silmad (nutmisest) kusised pias
pia käib `ringi, `silmide ies lähäb `mustast
mis sa `räägid [et und ei ole], omal silm `luajas
`laulatuse `sõrmuss on `ilma `silmata võru
akkasima kõik tädä ävistama, aga lei vaid `silmad maha
ei maga, `silmad `kiiluvad tekki`serva alt
enesel `silmäd juo une kalikas
igal pual on nägijuid ja `kuulajuid, `metsal `silmad, `seinal `kõrvad
(joobnud, purjus) omal `silmad `krillis, aga ikke viel vaja `tuua
kana`silmidega `kaugele `ninda teraselt ei nää
`silmad `lahti siis nii iast ei nää, aga ajan `ninda kilukali (pilukil) siis on nagu `selgemb
lattu (müts) `pandi `silmile
(`laudass g -e = kalasi) `laudasse `pääle saab `võrgu `silmad `kuutud
ega sääl `aiga `silmi `linku `lassa (silmi sulgema, tukkuma ) ei õle
`kulmu luu on `silmä piäl
`silmi rätiku `üelda kätte rätikust ka
(pilusilm) kilu silm vahib `killikille, `jusku `kiilub `kulmude alt
prügi läks `silma, `ongi siin `silmä lau all
tattnena `iilus tuas nagu `tondi silm
vana kuits sie lakkus täma `silmi
ülä `ilma ulatavad, `ümber pää ei ulata = `silmäd
põhja-Iisaku
`misse oma `kergitus `maksab `teiste `silmis
kes tagasi `vaatab, `sellele `juokseb isaisa `kerves `silma (vii alustatu lõpuni)
on va kole mies, `silmad kilavad `teisel pias `ühte`puhku
meil `üeldi `lambasilm (pääsusilm)
`silmud tulivad `vasta `paĺjaid `jalgu `lupsu `lüöma
vana `kargas `kõigile `silmille
`kütked olid kanepist ja `niine `koorest, `silmuse ja puust `pööraga `teises `otsas
`ninda `irmul, et `silmad pialuust `välja tulemas
`tuulamise ajal `läksid agana kibemed `silma
`laksutand ikke tüdrukulle `silmi
sie on `niisuke `lõimevolis (tiheda silmaline) `kangas
(sõim) va krillsilm `kuigerdab `ringi, kedagi ei näe
ei sa `krillis `silmadega `nuore obusega küll `välja `menna ei tohi
(hulkuma, kolama) `kuikab `kuski üöd läbi, `päeva aeg siis `silmad `kinni
silmad `karvade sies, `kelkarad (pabulad) tolgendavad `persses `kinni, kas sie on mõni kuer
mis kibe sie rohi on, pane `silmad `kinni ja `niela `klonksti `alle
`meie nigu puol lippu-lappulised (kontvõõras), ei `meie saand säelt suhu ega `silma kedagi
kui `teisel silm `väldib, siis sie `krahmab kuhe omale `õlma `alle
lattermu`lambist on eli `otsas, viel nattukese `kiilub nigu `uńdisilm
lõng `pandi kõrist `sisse ja `silmast `tõmmati `välja
lüö `silmad `väĺjale, kas `lehmad on ikke `alles
sie on `mõistlik mies, ei lähe `kellegille `silmille `kargama (sõimama, kärkima, tüli norima )
sel täna `jälle `silmad `kirjud, `milla juba `jõudas võtta
miks ta,`terve ei ole, kui `Karla ise nägi teda `kündamas oma ihu`silmaga
Vaivaro
(luistest kaladest) tuli`silmäd (särjed) - - [ainult] luupuru
`vergo `silmad `kiskovad kogo (mõõtmelt vähenema)
`nenda `taplevad, et ila `parsko `toise `silmile
`silmist `kummita `justku kedägi oliks
(hunt) `kriimu`silmil on `nälgä
Elijal on `kierod (halb, pahatahtlik) `silmäd
kess kohal on [abaral] (kolme kordne kala võrk) suured `silmäd
kahel puol on [abaral] `arvad `silmad
tämäl on kana `silmäd, `ehta ei näe enemb `ühtä
kui `kriimud `silmäd, sis sie [loom] on taas `kriimu (kirju)
kui `lastel olid `silmad `aiged, `kutsuti salatu·hh, siis `anti kalina `marju `süvvä
`silmä teräd on `justko `kierolised (kõõrdi)
laps `kiljasti nii et sinine oli `silmist
nüid `oige nägid neid kodokarosi (naise karvu), et `silmäd `saivad `selgest
`lumbija `lumbis (nõiduma, posima) miu `silmäd `tervest
oh siä vana `kiero `silmä
(pl `liitkad = liigud) `müödi `silmud `vällä, siis `mändi kabaka `liitko `juoma
`ärjäl on ka lokko `lauda (silmakattelaud), `sarvi küles `kinni - - `liiga tikke `ärgä `juokso `muidu `ihmisi `pääle
kihud (kihulane) kihuvad (suruma, parvlema) ja kippuvad `silmä
se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst
miul `kasva kae `silma `pääle
`keŋŋäst `lähtö `vilja kive `silmä ja säält tulevad jahud kive alt `vällä
`mardi sandid kävväd mardi päivä ehtal tallo müödä nalja tegemäs siis neil on pandu mogomaised kaik kentsäkäd riided selgä siis silmäd on ka kadettu kinni, et `kiegi ei tunne vanad kasugad on pandu pahemite selgä
`ovves lume sado ja `tuisku, `ninda‿t ei saa `silmigi `lahti
`silmäd `kustuvad `vällä
`silmäd `lüöväd `kirjust
`silmäd `lüöväd vesisest
`tarvis `männä `lumbija `juure, `silmä on `aige
`tehti kohe omavahel pliu pläu `vasta `silmi ja puol `tuopi `juodi viel `liikost `vällä, oligi leppitu
ei tea miks tama miu alalde kadeda `silmäga `vahti
emakala junid ehk muda `silmud, kalad neid üväst `süevad
kaig‿`asja imustad, midä `silmäga nääd
kaik `silmad `kiesiväd pääs
kana`varbad juo `silmis, midä siä enemb mehele tahad `männä
(kiiker) `kiikariga vahida, `kiikar tuob kaik `silmä ede
koverad `silmäd, `vaata koveritte
küll oli sie inimine jube `silmist
küll on monel eledäd `silmäd
meil tehä kase `tohtost `silmu `merdo
midä siä `jöllidäd neist `silmist
miu `silmis `kummiti et oli üks inimine aga ei old
nelitoist kolm`vierand `milli`mietri on kilo`vergol `silmä [suurus]
seda `tundo kohe `kaugelt jo, kus on `silmu kala sies
tämä (silm) ime juo `silgu `külge
tämäl `silmä `lavvod punased
tüttö äben siis lüöb silmäd maha
`silmäd kibelevad (valutama, kipitama)
vesi lüöb `silmä
Sunday, December 28, 2014
savas saba
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
`palgi saba läks üle karu pesä, siis `kolksastas menemä sääld
`kellasi ei `õldki, `taiva `tähtedest `vaadati: `siulik õli kesk`lõunes, õda `jälle `kieras oma sava `seie `koito (ida-, hommikutaevas) kell kaksteist `üöse
kuer lehitab savaga
kui meni vihasest, siis vedäs sava `ümmärgusest kui vokk
[kährik] pani - - `sinne `metsä `ninda¦t saba `lipsus
nied õlid kana kõlud, `vilja `pahma saba
pitk saba õli taga
`sieliku savas õlid krinolid (võrudega alusseelik), sis `sõisas saba toros
`päälimine `sielik, sie õli alt savast kuni `põlvini `kangestattu (tärgeldama)
kui lühikene saba, `niske lips saba õli, siis `üeldi tönisaba obone
nüid on saba kikkis,`uhkut täis, ei vahigi enämb `siiepuole
(ihemi|k g -kku hrl pl silmu koelmu paekividel) `valgete ihemikkude pääl `ümbär pae, `silmud kõik, pääd kive pääl, savad `alle vett, `õerusivad `niiska ja `marja `ninda?t paed `läksivad siledast `valgest ja `üöldi et nied on `valged ihemikkud
(hoogsast kiirest liigutusest) `naised tegiväd võid, kui `kiegi `johtus `uksest `sisse tulemaie, siis `kauhkas sava `alle `kausi kõhe (et kuri silm ei satuks peale)
(kimalane) maa mesiläsed - - neid on kaht seltsi tõine on valged valge savaga, muist on `mustad
maja iir on pitka sabaga alli ja valge kõhualusega
nattuke `naljast `anti sabaraha, peremes `pistas pihu `kuigipali
obose sava jõvest üks vahe õli `piibu kolo `tehtud
Jõhvi
`londrus nüüd ` määräbmidagi teha, tämäl `ulgu alati savas
`lamba saba on lomu (katki, löma)
(lastehirmutis) kottimies tuleb lakkast, saba pikk kui `kaevu nokk, `sarved pääs
`lehmad `tõstasivad sabad `püsti ja panivad `kiili `juaksu
mis sääl muud, `karsis savad üläs ja tegi tagumise `õtsa `kirjust
lehm jookseb saba `jönnis (sirgu)
lehm `äilis savaga, ei last `lüpsädä, vai `piaga - - [siis] pia `siuti `ninda lühükesele, et ei saand `äilida
senele `karjatsele `õmmeldi `mütsi ette ja `pintsaki saba kuluskad, siis `neiega käis
võib `õmmete pladiseda, kiel käib `ilmast `ilma nagu `tallekse saba
põhja-Iisaku
(jooksma) `jörgeldas sul alati sabas, ei see jäänd kuhugi
`ninda `kaua `kuitas `ringi, kui nüüd on sava nagis tüdrikul (laps tulekul)
`seisis kui kuer, saba `jalte vahel
(hall-kärbsenäpp) `iitsakas `iitsutab (häälitsema), siis ise `liigutab savaga
sügise `lähvad kure saba pääl ja kevade tulevad kure sabal, ega lina`västrik ei `jaksa nii `kaugele `lenda
`lapsed tegivad obuse saba `jõhvidest omale `piĺli `kiele ja pimistasid ~ tinistasid `sellega
`ütlevad, [et] kure saba pial tulevad lina`västrikud
sel `lõksutusel (laterdaja) akka nüüd `kiire, `tarvis jo saba `kierus külasse [laterdama] `juossa
(n, g kavi = suur kulbisarnaselt puust õõnestatud riist leili viskamiseks saunas) kaviga on parem [leili visata kui kibuga], sest temal on kulbitaoline saba
külap oleks, saba `kierus, `müöda küla `lehkind ja `lõugu `laksutand
nüüd lidus saba näppus `teistele üles `räekima
`juoksi nüüd sie va `krõhva (inetu, õel naine) saba näppus külasse `uudist `kuulutama
sabasuled kukkel `kulla `karva
Vaivaro
tal `õlgu `kannupoiss (sabarakk) ies ja taga
saba `juokso müöd‿maad ja kahiso
Saturday, December 27, 2014
kandist kandikas
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
Võru `kandist inimine
`mitmel `onnikul on Uo`nurme `kandis `kuuse`koskone kattus pääl
(ühismaakasutuse aegne) lappitalu `karjamaa õli talukõhast `iemäl, `einämad õlivad `kaugel, `mitmes `kandis
`ilma `muudab teist `kanti `jälle
`pannasse `kuuse kärissed `püsti, ja `neljä `kanti `argid `vasta - - `ruodjamed `käiväd `õkside pääl
juttada (palgilt, latilt osa koort ribadena eraldama) sai kahest `kolmest `kandist, siis ei mädäne
päält õli `ümmärgune, `ninda `kandikas õli
`palgi kant (tahk, tahutud pind)
juo laseme `kandid ka `pääle
aam`palgid `onvad `neljä `kanti (neljanurgeline) `vestetud
mul on täna kasepakkusi neli`kümmend `kanti (ruumimeeter) pääl
puid `õsseti kant`mietriga (kuupmeeter)
kodo tahuta, sae `veskid `kandivad (laudu servama)
kui õli sie, `traksidega põll, sie õli `kanditud erälise `servägä
(kandiline) `kantis `põllu iga kant on ühäpikkune
üks tihu, ja sie `võrdub kolm`kümmend kuus kant`jalga
pajo sugidest tegima `ninda `nelja`kantilisi, siis `ütlesima, et sie õli `kassi märs
(kasukanõel) kasuka niul on nisuke `sulgiline, `niulal on suled ehk `kandid, `kolme sulega ehk `neljä
`laudust `tehto `keidoküök, `neljä`kandiline, katuss pääl
nied õlid krappid, kaks kara õli sies, `männi puust `tehti, sie klabises iast, `kandiline
kus neli `nurka `püsti on, sie on `kandiline kuhi
`luodod kõhe kämä`lõuaga, `kandiline lõug pikkal ies, lõug kämäs, tige
`pannasse `kuuse kärissed `püsti ja `neljä `kanti `argid `vasta
`liimid õlid `niiskesed `neljä `kandilised, alt õli `niiskene teräv põhi - - päält õli `lahti s?`pandi sie `küljeti vette - - kaldast [nuiaga] `taoti, siis vähid `läksid `sinne `sisse
`kapsa raud `jälle õli `niisike `luokaline (loogeline), igate `kanti kõveras, `sellegä `raiuti
Jõhvi
nisikesed teud on siinpual`kandis `ennenägemata
tresspael, `kellega `kanditasse `kleitisi
põhja-Iisaku
`Iisaku `kandist oli sie konovana, kes meil käis
`mitmest `kandist `lömmis ja `lössis, ei see `ämber enam `kõlba
Vaivaro
`kantiline
imelised `kantilised rahad olivad
tuul `kierä toist `kanti
alalde üht `kanti `istu ja `kirjoda
`reies olid lademe `kieräjäd, ken `kierasid toist `kanti ja toist `kanti
akkan rätti `kantima
kuot oli `kantis puu`pullikas
(kandiline) `nelja`kantne `kerge korv
`kantniko (vabadik, kandimees)
se on ka `kiero, ko tuul `kierä toist `kanti ja `kisko `muldagi maa siest
Metsküläs on üks mies, kenel on `kantiline pää
kess kohas teki pääl on `neĺla `kantiline `auku
tuul `käänäs `toise `kanti
`paiad, `kaindla all oli `neĺla `kantilised labid
(lippars g -i = liiper) raud tie lipparsid [on] `neĺla `kantilised, üheksä `jalga `pitkad
Friday, December 26, 2014
mõrtsuka-kull
egä
ma
sulle
ei
õle
rääkind
,
ed
maa
õlen
mõrtsuka
kulli
võtand
elosald
.
tämä
talvell
on
valge
ja
suvell
lähäb
paadist
,
kõldasest
,
(vana)
roho
ehk
eina
karva
aga ike metsisse suurus on see linnu kull , siived neli jalga laiad . kui siived maha puuduvad , siis ei saa edesi viia (saaki), siived ei võta tuuld , siis jätäb maha ja lähäb meno .
see kullis midä küläss käis kuki võtamass . kõrd-kõrrald tuli edesi , nin-ta-kauva kui tuli meille , liha-võte lau-pa . naist-rahvas pesiväd põranda , minä tõin vesi-toorvi sinne reie-toa ete kõa-ukse kõrva . ja sue päivä-paiste õli . kanad nokisid sääll reie-toa ukse kõhall , sõnnik õli koko tõugetud sinne . kullis tuli kanu võtamaie , lendäs kanude järelle . kanad jookso , kelgu alt läbi . tämä haagas küüsidegä , ei saandgi kanast kinni , lei küüned sinne kelgu-jalasse pää külge : nüüd ei saa küüsi väljä sääld . minä võtasin pihtude tagand siibide päält kinni , pigistasin siive õtsad koko , siis pigistasin noka , siis lei küüned sirgest .
emä tuli toast , ed " näidä, kui raske tämä onn ." minä ütlin ed " tämä on nin-ta-sama ränges kui kuk ". minä hoisin siived kõvast omass pihuss , ei last lahti . emä tuli minu ete ed võtab kinni . tämä lei küüned (emä) pahemma kää randeme . soonist lei kõhe küüned läbi ja veri tuleb ed soriseb . minä naurasin este , a peräst tuli vihä . võtasin pahemma kääga kinni nokast , siis lasi lahti .
1852.a Rebu külas sündund Jaan Soolep jutustand 1937.a
aga ike metsisse suurus on see linnu kull , siived neli jalga laiad . kui siived maha puuduvad , siis ei saa edesi viia (saaki), siived ei võta tuuld , siis jätäb maha ja lähäb meno .
see kullis midä küläss käis kuki võtamass . kõrd-kõrrald tuli edesi , nin-ta-kauva kui tuli meille , liha-võte lau-pa . naist-rahvas pesiväd põranda , minä tõin vesi-toorvi sinne reie-toa ete kõa-ukse kõrva . ja sue päivä-paiste õli . kanad nokisid sääll reie-toa ukse kõhall , sõnnik õli koko tõugetud sinne . kullis tuli kanu võtamaie , lendäs kanude järelle . kanad jookso , kelgu alt läbi . tämä haagas küüsidegä , ei saandgi kanast kinni , lei küüned sinne kelgu-jalasse pää külge : nüüd ei saa küüsi väljä sääld . minä võtasin pihtude tagand siibide päält kinni , pigistasin siive õtsad koko , siis pigistasin noka , siis lei küüned sirgest .
emä tuli toast , ed " näidä, kui raske tämä onn ." minä ütlin ed " tämä on nin-ta-sama ränges kui kuk ". minä hoisin siived kõvast omass pihuss , ei last lahti . emä tuli minu ete ed võtab kinni . tämä lei küüned (emä) pahemma kää randeme . soonist lei kõhe küüned läbi ja veri tuleb ed soriseb . minä naurasin este , a peräst tuli vihä . võtasin pahemma kääga kinni nokast , siis lasi lahti .
1852.a Rebu külas sündund Jaan Soolep jutustand 1937.a
viitab viisu viisi
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
regi `viitab, `vanker `juhtab, ei käi `ruopas rattad, `tõisep̀uold jõhivits `pitkemäl
rattas jugab (juhama, viitama) ehk `uisub kui `sõidad `ninda `rüöpä sies, rattas käib kahele `puole
(teetähis, -viit) tiel on juhi, siis `juhtide `müödä lähäb
kas mõjalt ei nähässe, ku `akna pääl `viisud ja vahid
`viisud ja vahid, `kaunistad (silmitsema)
mina ei tiä sedä maa `kaugust, kui pali `sinne `virstade `viisi võib `õlla
`ussi viga jääb `külge: `silmad `kierleväd ja pää käib sedä`viisi
mõned `naised `keksitavad last sedä`viisi `süülis, tippa tappa
minema ku pruut õli `viisutud, siis sai `kõsja `mennä
`kulgevad `piigasi `viisumas
sie pill kumab (kumisema) `nõnda vaist `viisi, `muutku kohiseb vaid
(sõim) `kärnämagu midä sa `viisud
kuol`mester võttab `viisi üles, `annab `ääled iga ühele kätte
kel ei õle `laulu `viisid `selged, siis nagu `undid `ulvuvad, `tõine oma `muodi, `tõine oma `muodi
`kuida sa sedä `viisi leppid (nõus olema), kui `tõine lüöb sind
eläb `linnu `viisil, ei õle aset egä `paika, tänä siin, `omme sääl
logiseb nädälide `viisi maas, ei õle `aige ega `terve
(viisunõel) ludaga `pistetä `õtsad läbi, kui `viisu tehässe
l`tõisel mehel `jälle õli püss kääs, `viisus ja `lummis (salaja vaatama, piiluma, varitsema), kust puolt [hunt] tuleb
`vargade `kõhta, küll `viisusin ja `lummisin, aga ära sain `salme `pääle (saladuse jälile), tabasin `kinni
`karjane lüristab pläkkist pasunaga lürr-lürr, ei kedagi `laulu`viisi tule `vällä
Jõhvi
regi `viitas (kaldu) nii `kallukile, et kukku vai `ümber
`saanikegu akkas vahel `viitama, käis `käuhti (äkki) `kummuli
kui `kaŋŋass on `pliekimas, siis võtta `kaŋŋass lappandase `viisi kokko
põhja-Iisaku
eks ta vaest `viisi keppi nõjal ikke `kõńni komps-komps
(järjekorras) `korda visi `käisivad külass
turule `viemise puid `mõedeti kupiku (kuupmõõt) `viisi
nied kuradi`nahka `püksid, mis isale `tõite, `nendega tema on `trööpand `trööpamise `viisi, aga läbi pole `teisi saand
eks taat ikke `veiket `viisi tuamail kõppitse (nokitsema)
Vaivaro
vanasti `estes olivad `pollud ribade `viisi nigu `ingemaad
tämä `siunas minu nii `irmusal (inetu) `viisil
sedä `viisi `seisos `kolmed `sutkad
(kuidasmoodi) `kuida`viisi siä tulid `seie
komme kombell
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
n `komme
täma sai omale `kombes (korralik) mehe viel vanal ial
tuleb `varga `kombel, `lummimisi (vargsi, varitsedes)
Jõhvi
(kergemeelne naine) `kerge `sielik, eks sie ole `kerge elu`kommetega, nisike `kerglane `naine või `tütruk
`marssis kääd `taskus edesi-tagasi, ise `ninda `kombes (uhke) et
kuri vaim tegi `kuerast enese, `vaimu `kombel käib, ei õle liha ega luud
põhja-Iisaku
laut läind põlema, `luomad `päesesid ime`kombel (vastu ootusi)
ise `poisikese `ohtu, mis ime`kombel täma küll `selle `tüöga akkama sai
kesesse `jätmine on ju lohakate `tööliste `komme
Vaivaro
ei miä‿n tamaga `kombe saa (ei saa läbi)
kus tuli `kilkisi `ninda‿t oli koledal ~ `kollel `kombel
kas oled jo oma `asjaga `kombes ~ `kompes (valmis)
`eigä ne üväd `komped (elu-, käitumisviis) küll ei ole
`kissad `laulad va˛el `mitme `äänegä - - moned `ellest, moned `kommest (kumedalt)
Thursday, December 25, 2014
tõest tõdus tõsisest
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
mis siin nüüd `lahti on, et `nõnda `vaikisest ja tõsisest `istuta
`esmispä – edos, `tõisipää – tõdus, kessnädälä – kenä (inimese omadused vastavalt nädalapäevale, millal ta sündis)
kui tämä `kuulutab ette ja sie tõest nii lähäp, siis on küll läbi nägija (selgeltnägija) inimine
Jõhvi
(naerjast, pilkajast, lobisejast) tämäga tõsist juttu `rääkida ei saa, alati on tal `ambad irevil
õled ikke tõest `krantsipikkune
põhja-Iisaku
[kui keegi suure leivatüki korraga ära sõi] Öeldi, et tõesti sa igistasid (pingutama) selle korraga nahka
ei `selle keba (kergats, valetaja, kiitleja) juttu saa `tõena võtta, ta on eluaeg `olnud kebajas
ära mene `lõmpsima (lorama, lõõpima), kui `teistel tõsine jutt käsil
jooksoll joossa jookseva
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
(kestel, vältel) `tunni aja `juoksul
juoks(is) `ninda ku jalad võttasid
minu nenä ei õle elädes verd juost
`kerge `juoksoga obone
`leikas (pani) `juoksu
ädä ajab `ärjägi `juoksu
pagemine, põgenemine on `tienistusest `juoksus
siad nie `enne `aastat ei lähe `juoksu (paari)
jalg akkas verd `juoksu
sie õli esimine juoks
akkas kõhe `sääridest `juoksu
`kerge `juoksuga `vanker
magamise `juurest läheb [karu] `juoksu. tämä `estest (kõigepealt) kohotab vai `ehmätäb
vahi ette, iga `kõhta ärä `juokse umb`pahka
jahimies ei saa `juostes, vaid `uodates
`lasti obosi `juoksetada kui õlivad `tiirud vai
`juoksev liiv (tuiskliiv)
(vett läbilaskev) `juoksik riist
`juokseja riist
lasin `juoksemast `külge `luomale
kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse
`tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä
`juoksi justkui sada `paari `jalgu all
lase lehm ärä `juossa
`juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni
`paise akkab `juoksema
nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha
`uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks
`palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä
kive vahelt `juokseb jahu `kasti
kell `juokseb ette
`räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie (käibele)
`ussisi piab `juokso ajal `seitse `kaeksa tükki õlemaie `unnikus
kus vie `juoksu kõht, kus vesi `liikus, säält saab [kala]
sie midä kulutab sie on `juokso raha ehk kuluraha
sireli `õiled on `juokseva `aigusse `vastu
kure `mõõgad, `puisa`vitsa `marjad, nied on ka iad `juokseva rohod
va `Miilil on `juokseva tõbi, `jusku va orikas külite, ei `pääsi kuhugi
kui nägi et [mõisahärra] obostega tuli, sai kodond `juosta väravad `lahti tegema, `ärrä `andas kaks koppikad juotraha (lisatasu)
egä tüö jänis õle et `juoksu lähäb (pole kiiret)
`palgiparv, `raiuti (parve tegemisel palgi otsa) `kaader`silma `augud `sisse ja `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi ja läks `vasta kive ehk kuhugi, siis ei õld `karta `katki `mennä
meil siin `piske `piiga `juokseb kabin taga
kuhu sa kuradi `kalkun `juoksed
`juoksivad `tõine `tõise `kallale, `leiväd `tõine tõist
jalg `juoksi `ninda‿t `kambid `käisid `kukla
on juost `undi `karjad (parv) kõhe
üld `juoksev kaup käib alaldi ühe kääst `tõise, ei õle `sõisev kaup
`mis te kegatta (karglema) `ühte `puhku ja `juoksetta
kui sai `kehväst [nõule põhi], taa‿i akkand `juoksema
`juoksin ku keräpüü, jalad kottis
`juoksevad `lapsed kibin-kabin taga
lapsed `kiemutavad `ühte `puhku `tahvad `käiä ja `juossa
`karjatsed ajavad `lehmäd (kiini) `kiili `juoksema, `tievad pz-z-z
`lapsed `juoksevad, kägiseväd ja `lüöväd kila (kisa)
`kondajas (reuma), käib kehas ühäst kõhast `tõise, vana `juoksva
`kuorma [kinni]`tõmmamise konks, `õunabu `õksast, `aariklane õks, `nüöri õts sai siduda `ümbär `konkso - - köis juoks iast `konkso `argist läbi
säält `massinate alt `juoksep ehk kui pient `lõnga
läks `kuivildi lavale, kui akkas vesi juoksema - - siis akkas vast `vihtlema
(seeme) lase madis `putsi `juossa
kuda kusi `juokseb (kuidas käsi käib)
kirp sie kuderdab `juossa
eks [sõjas] `kuulid `juokse ikke `mieste `selgä
nüid `sõrmed `kämpäras, `juoksva tieb
[lapsed] `juoksevad `sängi `alle `peito, ei `anna `mulle kättä (tabada laskma)
(tulva-, laus) `laata vesi `juokseb jues
`räästäd `juoksevad `küündlaba ladinal
obone on `lausa `lahti `kiskund, `pistab `juoksu
(liiderlik naine) `lehmäd on tõsed, `juokseväd ise mehe järäl
obosel akkab `juoksemine juo `liiast menemaie
kui akkas üks riist `juoksemaie, siis `pandi liig (lisa) põhi `sisse
riist `juokseb lohinal
`kõrvad on `aiged ja limased, `juoksevad ja on mädäs
nagu meil on pisike `piiga, teräsed jalad `tõisel, lippab `juosta `müödä tuba
obone `lontab (lonkima) `juossa, ei lähe tulist, on laisk `juurikas
iir juoks ludinaga `meie rie `alle
`paise lei `lahti, akkas `juoksemaie
`mõisades `enne `klüöperid (käskjalg) nied `juoksid juttiga kaks`kümmend viis `versta
(püsimatu) `lüöper, `juoksik, `kuskil ei õle ia `õlla, laseb ühä `juurest `tõise
siis akkavad kased jo mahla juoksema ku maa sulab kevade kevade onvad kannu õtsadki kõik märjad ajavad seda mahla üless
`mahla kask, `juokseb `mahla
Jõhvi
vanal `Männikul on `juoksik (jooksva haigus), kääd `tursked nagu pakkud
vie juom on, kus `allikas `juoksis mere
(paise, kasvaja) `kasvane `kasvas ja `tohkes ja akkas nüüd `juoksema
aga obone keris menema, läks `juoksu, keris `juoksu
`lutsu visetasse, kivi `juokseb
`ärgä `juokska nii ruttu, kukkuta kõhuli
mis sa `juoksed `palja kää `varsidega
põhja-Iisaku
kes tagasi `vaatab, `sellele `juokseb isaisa `kerves `silma (vii alustatu lõpuni)
lehm sai `süia küll, aga `karja `juurest ära `juosta ei isutand [kui pea oli esijala külge seotud]
näväd tulivad tedä `kinni võttama ja tämä sai `neie kääst `juokso
(korraga käärpuudele jooksev lõngasalk (hrl 4–12 lõimelõnga), mille kaupa kangas ka rehasse pannakse [käärpuudel]) kui `juoksu`korras oli `paĺju `lõimi, pidi `paĺju `veikesi kehasi olema
[poiss] `juoksi jönk-jönk (sörkides) emale `kaebama
ovone ei saa `juossa, `kampad (lume kamakas) `korjovad (kogunema) `jalgude `alla
`juokseb, `sielikud `käivad `kohva-`kahva üle pia
`juoksi nüüd sie va `krõhva (inetu, õel naine) saba näppus külasse `uudist `kuulutama
vesi `juoksis kulisedes pudelist `väĺja
`juoksva vasta piab kere nõgestega `kuplale `sutsima
`erned `juoksivad kõrinal `kaussi
ega iad õppetust või `lassa `müöda `külgi maha `juossa (raisku)
kui `juoksed, siis letti`paelad `käivad sul lippakille edasi tagasi
`lapsed `kietasivad `liivast ja savist `körti ja lasivad seda `sõrmede vahelt lirts-lirts läbi `juossa
sel `lõksutusel (laterdaja) akka nüüd `kiire, `tarvis jo saba `kierus külasse [laterdama] `juossa
Vaivaro
(`juoksol)
pojat `juoksot `kiista
`soidamo `kiista, `katsumo kene obone `juokso tulisemmast
`lasko jänis `juokso pääld maha
ku [mahla] `juokso`aiga on `müöda, siis akka [kask] `oksendamma
`vergod tulo `luvva `alle `juoksu, `vastu `juoksu ei saa `löiä
tama ei `kesta `kuskil, tama on üks `juoksiko (püsimatu) `poisika`ine
(jooksva haigus) tama on `juoksigo `aiguses
kanermu `juua `juoksigo `vasta
`juoksigo `vasta `keidä kanermu tied
ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri
ikkunad akkad vett `juoksema
`venne `juokso vett
kalad `juoksevad joge `müöda edes-tagasi
suga `müödä `juoksevad `niidid pakkole
obone `juoksi ühe `joonega (hoog) viis `virsta
laps `juokso `aima judin (kahin, vuhin) taga
saba `juokso müöd‿maad ja kahiso
siä `juoksed alalde `kievä-`kuova
`laiva `juoksogi `kehveli `pääle vahel
`lapsed `juoksevad ja `kepsiväd (karglema)
`luomad `kartad `kiili (kiin Hypodermatidae ja Oestridae), `kuulod vaid sedä `kiili `laulu, siis `juoksod `ullemast
`koske `juokso kovast
siä `justko vana `kulli siga `juoksed pikki külä
vene akka `juoksema `ninda‿t ei `kuule (alluma) `tüüri ei midägi
küll `juoksi kovast (kiiresti, hoogsalt)
(ladusalt) `lahhest `juokso vesi, tädä midägi ei tagista
vesi lahiso maha, `juokso `ninda‿t lahin (mühin, kohin) taga
`kraavist vesi `juokso ka `lahkest, `lahke `kraavi (vaba, lahtine, kergesti läbitav)
`ärjäl on ka lokko `lauda (silmakattelaud), `sarvi küles `kinni - - `liiga tikke `ärgä `juokso `muidu `ihmisi `pääle
`verko tulo `luvva `alle `juoksu, `vastu `juoksu ei saa `löia
`pilved `juoksod `lounest
kui kovast `juokso, siis `lietsuta
`lüöperid `juoksivad `enne vanast ja `kandasivad `kirju
Tuesday, December 23, 2014
seltsist
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
aeti suguselts kokku
kaht `seltsi on `jussi (jusshein)
mõnel `seltsil `jälle `juuksekubed (juusteta koht otsmikul)
aga nisudest tieb `veski `jälle `kolme `seltsi nisu `püüli
`ennevanast õli neid `järgisi kaht `seltsi, ühed õlid va kurg`atra `sahkabust `tehtod, kolm `jalga all
kivi`litronid, üks selts jänessi, `väljä jänessed, kivede `varjus [elavad]
kie on `partis `nuored mehed klappivad kokku, `seltsis `juovad
minu ema õli säält sugu`seltsist, keda `üöldi `käuräpää (käharpea) omist, neil õlid `iuksed `käuräs
ja `tõine selts [mis] sin `karjamadel `kasvab, on `jälle lahk `valged (lumivalge, täiesti valge) `siened
`seltsis `käisima, üväst `saima läbi, `lantsad (lahke, sõbralik, sõber, semu) `poisid õlima
`naised `käiväd `kuolimajas, on `seltsi `liikmed
`kaera õli `mitme `seltsi, õli `niske ühe tahune kaer, no lippu kaer (lippkaer) `kutsutasse sedä
akkas `luussa (luuslanki) `lüöma `tõiste `nuorte `seltsis
lähän ka `tõiste `juure, lüön `seltsi
lüön senest `seltsist `lahti, en lähe `nende `ulka
(kimalane) maa mesiläsed - - neid on kaht seltsi tõine on valged valge savaga, muist on `mustad
mahok·rka tubakas õli kõige kangemb tõiste tubakate seltsist
Jõhvi
enne vanast pasarnikku `seltsi ei õld, `välja veravas õlid klobod (lokulaud), nuiaga `lüödi
sie on `rahva kogo, `seltsi majas ehk `kuski
[ta] tuleb `meie `juure, siis `lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna
põhja-Iisaku
kuninga kübaraid oli `mitmed `seltsi
nad on keik nattukese `köhked (kergats), kuhe seda `seltsi
Vaivaro
`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo
(andide kogumiseks) `kolmed `kohvid olid `seltsimajas
üks `seltsi `kirpusi on `lehtede küles, lehe `kirbud
(`lehmu|s g -kse = suur veelind) `lehmus on suurt `seltsi `sorsa - - nämäd on `ninda `alli `karva `kiŕrud, `lähtöd `verkost `kallo `püüdämä, vahel jääväd `verko ka
maha maake maasigad
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
(nõmm-liivatee Thymus serpyllum) imestuserohod, nied `kasvavad maa `külles, üks vars, `varre `ümbär pikkad lehed `jusku `topsid
`liivasel maal `kasvavad `kaitussed (nõmm-liivatee)
`kaitus rohod, nied `kasvavad `liiva maas, sinised `õiled, pisiksed lehed
`istus `nurgas maas ja `inkus nutta
[laps] isä `muodi, justkui isä suust maha tuld
`läksin isäle `itsmeid (tähis, märk) panema - - puust `pulgad õlivad, sai maa `sisse `itsmed `püsti `panna
kana nokkib ivad maast `välla
kui rei on `peksetud ja obosed `talluvad õkkad maha `õtril, siis obosed ivavad
`valge juss `kasvap `kruusi maas
jättas `lapse ja `naise maha
(kadripäev) `Katri, va `tüütu, ajab lume maast `vällä
(kadripäeva sulast) mart tuleb `maale, `varbad `külmetuvad, `katri tuleb `maale, akkab kusele
`keller `kaiveta maa `sisse
(kobe) kohe maa, siis `kasvab `kõiki `vilja
laps kukkus maha kolati (kolaki)
tappab `kollid (laste: täi) pääst maha
kui maid `mõõdeti `pandi kubitsad maha
(tulistama) `kõmmutas `tõise maha
(põndak) kõnd, kole savine maa `kõrge jõe`kalda pääl
`kõnnus `pieti `karduli pali maas, iast `kasvas
`kõrgelt lakkast maha (allapoole)
õlin käbäräs maas
`kirves käib kive (kivvi), terä maas
kukkusin maha käppikälli (käpuli)
külm `kergitäb maa üles `kärjele
`viljad on saand maha `külvätust
rida `lasti puid maha ja akketi alet põletamma, alet küttistämmä
`laapis, `pastlid jalas, sene maa maha
senel on sitta labene, aga minul on põledettu labene (taimelava)
labeste `piale `tehti `enne küttist, siis `kapsad `kasvavad paremast
`istuta kabusta `taimed labeselt maha `piendra
`lamba pabalad õlivad maas
(inimesest) kuradi larakas `maoli maas, tüöd ei `viitsi tehä
lähän vett maha `laskemaie (kusema)
siis `veeti linad `einamaa `piale ja `lehvitati (laotama) maha
(välja lobisema) laseb jutto `lendo (liikvele), kõik maailm tiab
(lipshein) `lipsu roho `kasvavad `neskes `nõmme ja `liiva `maades
`metsäs on `einämad lodo maal, sie on `pehme maa
(tuld ja suitsu sisse ajama) ahi `lõõskab, labidaga paa (pane) `tuhka ette, sie võttab `lõõskamise maha
`istup lädäkälli (lääbakil) maas
tuul lüöb `vilja maha (lamandama), siis ei saa `niitada
`innad on maha `lüödod, ei saa `vilja `müiä
oma maa inimene, sie on oma `rahvusest
maa-alune jõgi
kui juo maa-alused (noored tüdrukud) mehele `lähväd, midä sis maa`päälised (vanemad neiud) `tievad
maa alused (noored poisid) juo `juovad `viina
(surnust) maa-alused on `surned, ei tule tagasi enamb
maadelda
(maakaer) maa kaurad ja turgi kaurad õlivad
maaligu linad levidati maha rukki kõrde
maa rohtusi kes kõrjavad on ikke praiga ka
`ahju suu on maas
punane lehm õli `Maasik
maa`telgas (põldsinep)
maa viha (maapinnas peituvad vaenulikud jõud)
võttas karu elo maha
lehmä mullikas õli lehmäd õlivad ja maad õlivad ja ninda siis ma maja pidamine õli
(mardipäev) mart tuleb maale katri luhistab pääle siis tuleb külm kui mart maale tuleb
matti maa mies, vabadik
(mütol olendeist) lappu mies (”käib tuulepöörisena siit maalt vilja riisumas”)
Jõhvi
paneb maa `nõrgalt jää (ill), siis on `kahlas
poiss `kaksas maast `kaalikaid ja `viskas `vankri `pääle
`kopra `kellega `sõnniku `tõmmeta `kuormast maha
maa on `künka `kanka (künklik)
kukkus `latsa`persekali maha
puud õlivad perast `tormi `luagus maas (pikali)
`võeti nõrk puu, sene `külge korv, laps õli luhis, maast `välläs (korviga õhus)
sa `luiskad vikkasti tera maha
lume `ühmä õli sadand, maa on ikke jua `valge
rahe lämas (lamandama) `vilja maha
maa pääl ei tõhi `istuda - - `muidu võib `saada maa-alused (maaviha põhjustatud nahahaigus)
kukkus `maukali maha
lapsed käisivad marjal osa maasikaid korjati `korvi, osa `aeti rohu kõrrele
põhja-Iisaku
(hernehirmutis) `erne`irmus `pańdi aja`maale kanade pärast
vähe maad `sõitasid, obune lagunes ette ~ ies ära (tuli rakkest lahti)
`lapsed oli tuast `riida`maale `iivaned (hiilima), `mängima
`öösel `tõmmas maa kahusse
palitu `teisel `maani läheb `kohva-`kahva
las kõnd (aletatud maa) `esteks mädaneb, siis saab `alles `kõnnumaad `künda
`marju `metsas lademes (väga palju) maas, aja `kühvliga kokku
sadu lamab `vilja maha
rukki on lappiti lömakil maas
`piima ei tohi maha `lartsatada (üle ääre läigatama)
vili keik lomakil (lamaskil) maas
`irmus lops (ootamatu ebameeldivus, hoop) küll, kui maja maha põleb
`tampis `maasikad `kausis lödast (sodi)
ajab maaget (maake vesi) vällä
nii `suured `maasigad nigu aea`maasigad `metsas kõik
seda maad päevaga maha i käi
(maksakaan) `maksaluttikad siginevad `maksa `sisse, tappavad maha
Vaivaro
`maahha
`langis `polvisilla maha
üväd (ivad) karisod maaha
lina külvädä maaha
lasin ülge maaha
lassa püssügä maha kui koerad jääväd maru taudi
`einä on `kaares maass
(kartulivõtmise kõblas, konks) `kartoli `konksoga noppida `kartoli, `kaabida maad
üks ken `tembas [põllul sõnnikut] maha - - `konksoga
`kouguga `temmad `sonnigo `kuormast maha
(maakirves) `kouguga `kougida maad
ko maa ei saa aritus, ei `kasvada ka
kaik maa on `ninda `kehkara (kivine, paepealne)
laps `laŋŋes maha‿t `aima `kolksti
`kuhja maa on vel tehä
älä kukkuda last `süülist maha
`tieväd kuli plokkidest `unniko – `linna ja `lüöväd sene maha
sia `kärsnä, siga `tohni `kärsnägä maad
üks `kärtsäkä (pauk) ko `lasko, on inimine maas
maa `külles `nomme maas `kasvad `karbed
maa on `irmus `künkane (künklik)
(künklik) `künkligone maa
(ulatuslik) `laialdaised `einä maad
kanad ja `pardid - - `lammad (lamandama) `viĺla maha
puu `langi maha
`langis `polvisilla maha
omenad `langid maha
ait on `laŋŋakille, nagu `vilto maha `langimas
`landud (kaalikas) on maha `tehtu
larista `vihma maha
`laskes `püssügä karu maha
`sülge kukku lats maha
ei `löüdänd maad (koht), kus `seissa
`anna miu judule ka maad, lase `minnu ka `rääki
(rügama) `maadleb `tüöga
`maaki g `maagi, `maakine vesi
maantied `praigas `silludeda
kui sitta veidedä siis nogaga temmada kuorma päält maha
Monday, December 22, 2014
meno mendost menemäje
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendi
`kerge ja `erkos igäle `puole menemäie
meni ~ läks `tütrikku `iilumaie (luurama, piiluma, nuhkima)
(surija) viab viel `enge edesi tagasi, on juo menemise pääl
kui meni vihasest, siis vedäs sava `ümmärgusest kui vokk
jagavus on mend sego
s `vällä `mennä, sääl õled jaheda kääs
akka vett `vällä `laskemaie, juhi (suunama) vesi menema
`järsko meni (läks ruttu ära)
`naaburi poiss on üks `jäärä poiss (kangekaelne, isemeelne), üttel ühe kõrra, et ei lähägi enämb `kuoli ega `mendki
(tegevust alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä
(jooksma) kadib `vällä `mennä
(hakkama) kamu menemäie, älä pali `aiga `viedä
kamun menemä
meni `kassi `linna magamaie, `rii‿al (rehe all) õli põrandal külm, siis meni `ahjo `pääle
sie `naine õli `tõise mehega kasusse mend (last saama), ku õma mies õli sõas
(keevaline) `kieva verega, kie äkkiste vihastub ja `jälle igale `puole on vali menemäie, sie on `kieva verine
`kehkeldäb üht `asja ja tõist `asja, kuhugi ei saa `mendust
`istu ratta `selgä ja lase `mennä, midä viel `kengitäd (kingi jalga panema) ja ehid `ninda pali
midä `kerge `paadiga viga `mennä `sõudama
`mõisa kõhas ikke kodo menivad kesk `ommikust `süöma ja tulivad `jälle lokko ajast tagasi
`ühte `puhku kiheleb, on menos
(peletama) kihutasin sene majast menemäie
päiv on juo menemäs, terä vähäkese `kiilub
pane `kiltsud `kaltsud, `kompsod `kampsod kokko, akka menemäie
laps kipperdab (nihelema) `mennä
ehk on üks tiereis ies, südä kippitäb `mennä
`vihma aig kippub (kalduma) juo üle menemäie
`teie `menga `kitkega `kapsad, `meie `kitkema `porgandid
`kohto `uksed on `laiad `sisse `mennä, `kitsad `vällä `tulla
`viskab ku `kerisselle `klaasi (klaasitäis) menemäie (see, kes joob palju viina)
(ta) `klonksas ühe `kõrraga menemäie, enämb ei õle `tilka
tämä on kohevil (~ kõhevil = elevil, ärevil)`ühte`puhku menos
vanamor meni rii `alle võid kokko `lüömä
mene pane need kive kolakad (suur) `ühte `unniku
ku pruut õli `viisutud, siis sai `kõsja (kosima) `mennä
peigmees `kõsja mies meni isä mehegä
kui `linna saab `mendust, siis `linnas kulub pali raha
`lauad on `kummi mend
mene `lapsega `küöki, älä `kussita (vaigistama)
[liblikanukk] `kuulab (konutama) lakkas `talve läbi, kevade `kasvavad `siived `selgä ja lähäb meno
viivitama midä sa kõheled sääl `ninda `kaua, kui et saa `mendost
kana, kui akkab munele menemaie, siis kõkketab
`männi `kärrid, midä `menned ka juo (kipra) `kärri‿säl suo‿päl
mene `vassaku kätt
käsk on käind, piäd menemä
`käsnäsed `õunad igä `aasta meneväd `käsnäsem(m)äst
`anti käsk kättä, piäd menemä tio`päivi tegemä
mene lüö sie jõe kään maha (niida jõekäärus hein maha)
`vallast `annetasse käsk kätte, et piad `küüti (veokohustus) menema
mene lase (valama) õlut
puu `pungad on `liikuned, kui akkavad `lehti menemä
tõi `linnast `naise, `arvas, et on inimine, aga ei õld - - mies ajas meno, et `kauva ma `tõisemehe `litse `toidan
loginaga sõitma logistab `mennä `vankriga
lokk lei juo, piab `tüöle menemaie
sie mies `luobus ärä sääld, ei `mendki `sinne [elama]
meni `kõrtsi kõri lobotamma
`suuremad puud menid `metsäs juo `lõikuse `alle
`lõksatus käis, mene `vahtimaie, kas meni uks `lahti
ise ku maamuna (murumuna) ja tahab suurele mehele mennä
sie on maaviha kui viskab inimine küliti maha. mõnel ajab silmad paiste. piad õbeda pääl pesemaie ja siis mene vala sie vesi sinne maha kust sa õled saand tämä. sinne arsti abi ei `aita
Rääsäs (kohanimi) viedi üks naine marutõvega meno (ära)
Jõhvi
õli `üöse mend (surnud), ei `saandki minä tämä `viimasel `ingamisel `saataja `õlla
no kie pagan sene menema vei
ärä tämä (hobuse) taha mene, ta on natuke kibe (tige)
`korja kodinad kokku ja mene menema siit
tuleb ja `kõõrutab (lobisema), ei `määrä akkada menema
`einama `käära `lasned `mennä rägä
siis on `menned ülä `vallide ja `kraavide, aga kuhugi `külgä (vastu) jalad ei `puutund
`küünla`päival `võisivad `naised `kõrtsi `menna ja mekkida `küünlapuna, sie õli punane viin
`laamalt inimesi kokku mend
juba kisub suu `laiali, tuleb vist `menna magama
mene `traksist, ärä `longi
mene `värski luhi kättä
ristluist maas - - `miski luu `katki mend
põhja-Iisaku
mene sa `mõista `selle `ilgurille (pahur) `miele järel `olla
`korja kolud kokku ja akka menema
`selle ind on `ninda `kõrgele kruttitud, `kesse tämale tohib `kosja `menna
mene `kärbiku `alle
ei tohi isa `saabastega `menna `laatserdama
`suurest `ehmatusest `langes menestusse
`lauda `pääsuke tegi `silla `alla pesa menev`aasta ja tänavude `jälle
mis luoreha sie, `selle lõgistusega (logu) tasu `välja `mennagi
ära mene `lõmpsima (lõõpima), kui `teistel tõsine jutt käsil
Vaivaro
mene esimigost (esik) läbi, sis tulogi tuauks
mene vahi ikkunast ken se tulo
`kahmas kaig oma `süüli ja vei menemä
tama jäi `kauast (hiljaks) oma menemisega
karud `onvad `menned `kaura
suppi on kohisend (kihisema), appust mend, suppi kohiso
(vilets heina- või karjamaa) kurestikko on pime `metsä, älä mene `sinnä kurestikko
mene `lehmiga nüid `kuusestikko (kuusik)
`mengä nüid `kolkasi `puistama
mene `ütle `kärsäle (siga), las `kärsä `tulla `oue
valmist
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
nagu `einä tüö `präigus, tämä tios (teoksil) on, aga on kese (pooleli), ei õle `valmis
[linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis
(esialgu) esi`algust ~ esiakkatuses ma ikke sain viel omale oma `kraami `valmistada
kui [viina]pudel `võeti `vasta, no siis pruut `jälle ja `pruudi pere siis `valmistetti ja `kutsuti juo nied `kõsja`viina `juojad juo `valmist ja
lage plats õli `enne `valmis `tehtud, [pandi miiliaugust võetud] süed `sinne `jahtuma ja `engämä
perenase kääst `saadi linad vai takkud kaha `ketrada, siis `kaalu `järgi `valmis niit jagati, mõlemad said ühevõrd `niiti
pere`naisel on `villa `karsimine `valmis jo
kää`kaste vesi õli `ennemb sene jäust `valmis `pandu
`uone kehä akkab `valmis `saama
`uane kere `tievad `talvest `valmis
sääl `sõisas - - suure `luoma nahk kuus kuud, siis õli `valmis
ehitäb `justku keriku `torni, ei saa [tööd] `valmist ja ei `saagi
mida `kohnid (kohmitsema, aega viitma), kui et saa `valmis
üks tieb - - `reietuas `kolkimise pihud (lõugutatav linapeo) `valmis, säält sis `muutku võtta ja `kolgi
`kuondlad `tehti `ropsimise ja sugemise ajal `valmis
õli palitu `valmis `kummitand
`talvega kõpputab (nokitsema, kõpitsema) `valmis (asja, töö)
lusikad ja `kulbid kõik `tehti koveldiga (kõveldi, lusikanuga) `valmis
parass `surma nokkatäis, tieb ühä `kõrra `kõõksti, `ongi `valmis
`kastetasse `ühte`puhku `niiti vähe`aaval `rasva `sisse - - `nõnda `kaua kui `küinal on `valmis
siis on ahi juo `valmis, ku kerist akketasse `lautimaie
[kosja] kaup õli `enne `valmis, nüüd muudkui `liigudetti (liiku jooma)
(Linum usitatissimum) lina on jo `kupras ja `valmis
sie on lobinal (hõlpsalt, ladusalt) `valmist `tehtud
`villa`veskis `tehti `lõngaronitsad (poolid) - - `villase `kanga `lõime ja kue jaost `valmis
(tahuma) lei `õvves paar `pieru lõhandikku `valmis
lein sene `vilja tükki maha, tüö on `valmis
`lüöväd kääd kokko ku `kaubad `valmis `saavad
saisesin ma maja ütti valmis
Jõhvi
tüö on keseline (pooleli), `tarvis teha `valmis
`tievad kaha `eina, `tievad `valmist ja `tievad `puolest
ku `kangass `valmis on, siis `autasse lehelisega
`enne tien `karsin`täied (kraasitäis) `valmis, siis akkan kedrama
`menga kebaga (kepslema, kargama ) viel `õues vähä aig, `ninda`kaua kui `süämine saab `valmis
`ütlä `tõistele et kesk`ommik (toit) on `valmis
ilm ka `kessatas (kestma, püsima, vastu pidama) `ninda`kaua kui `saima `kuhja `valmis
kukkelde-kakkelde tieb seda, ei saa `valmis ega saa
`saivad `vorstid `valmis, siis `pandi pada ja `keideti (keetma) siis sual ka `pehmest ja siis `ta??ud ka viel, sie õli siis kuppastamine
no tegi leppingu `valmis
no kui õlivad nied levendased `valmis, siis perenane vai `tütrik `istus siis vokki taha, võttas siis levendased `põlvile ja - - lasi siis sene levendase siis `värtna `päälä `niidist
üheksa `päivä `enne rukki tegemist `kõrdati maa `uuesta üläs ja siis `ääseti maha, `tehti maa kõik `valmis
kuu aja tegin seda [majaehitamise] matterjali säl valmis - - talv lõppes vällä jäigi matterjal metsa
põhja-Iisaku
elutuba on `valmis, aga `teised `uoned kõik `puoleli
odu tegi oma `lastele kõik ette-taha (viimseni) `valmis
ei jõund `kolmegi lugeda, kui tämal juba rukkiside `valmis ja vihk `siutud
`katsume `kähku `viimased `riismed kokku `krahmida, saab sie saat ka `va?mis
ema kohe `kripsti pada tulele ja `erku varitama, et `ennem `valmis `jõuaks kui suur pere kodu tuleb
tüö `olgu kriuh-krauh `valmis
sie kole tüö on `valmis ja käest ära
pere`naine oli `lahtise `käega `valmis `aitama
küll `jõudaned `lapsi `valmis `lopsida nigu `vaprik
oli `teine kodu või`nutsakad `valmis teind - - müüs turul kaks `kruoni lugu (tükk)
Vaivaro
sie et `jovvu (sa ei jõua) senest ajast `valmis tehä
sie tüttö `oska üväst `karssi, tekkö `päiväs `pallo `liebe `valmist
`pulma `lavvad `oldi kaik `enne jo kadetu `valmist
`oige `kähvel `ihmine, tämä tekko kaik `kiirest `valmist
nämäd `laitad (valmistama) sedä `ruoga
sie tüttö `oska üväst `karsi, tekkö `päiväs `pallo `liebe (ppl < n, g `liebe = kraasitäis, kraasitud villarull) `valmist
nämäd `löiväd `kiirest maja `valmis
onvad one
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
sel one kivine südä sies (tundetu, kalk, osavõtmatu)
`nuored `onvad juo `kiele `murret `muutaned, `räägiväd `pienemald
`kierolised ajad `onvad `präigus meil
kõrv `erkos, `kuulab siit ja sääld, `kuida `ilmas `asjad `onvad
`espä `onvad `Püssis `laadad
nie `metsäd, midä `meie ligidäl `onvad, nied `iiravad (luurama) [marjulised] kõik läbi
kenel nüüd enämb uherdi on, nüüd `onvad (vindiga) `inglis `puurid
`onvad `niisukesed tugevad ja `priskid inimised, `onvad isuklad (himur) `ühte `puhku [naiste järele]
kui `poisil jalad `onvad mudased, siis `poisil `onvad kure`saapad jalas (paljajalu käimisel tuule ja vee tõttu pragunenud nahk jalgadel)
kus `onvad `niisuked `maake ojad sääl jõe tidi tahab asuda
`puoled `päiväd `onvad `jõuted
vanad `paksud `laia `õksadega `männijäräkad (jändrik) `onvad `oŋŋad
`jätkuga sukkad, `onvad `sääred kõvad, tehässe `uuved lavad (labad)
`veski `siived `onvad `kaardus
kahel`puolised on `kaulas `lõuaperäde all, kahel puol kaks rahu, `kaula `aiguse ajal `onvad `paistes
pihad `onvad kikkis (õlanukid ülespoole)
`rahvas `onvad `kimbatuse sies, ei lähä tüö edesi (vihm takistab heinategu)
`jõulud, `ristipäiv, `onvad keriku pühäd
käed `onvad `külmetäned ja kobaras ja `küüsitäväd
käbid `onvad `lüöned kohokalli, `siemned tulevad `vällä
liht`uksel `onvad `raudased seppa `tehtud `konksod
`remmel pajod `onvad `valge `kuorega
`linnas `onvad majadel kaliturid
nüüd `konnad evad enamb `krouksu, `onvad vaid (vait), nat on siis jo kudetu
`lilled `onvad kukke`kannussed
(kukkur g `kukru = peeker) `kukrud `onvad vasest
`silmad `onvad `kustuned, õlengi pime
`kuuskidel `onvad näred
`linnassed `onvad `ahjus `kõrbenemmas
(laane) `kõrve puud `onvad ikka `tõised kui lageda puud
ku vanemad `onvad varassaned, on sie viga `lapsell juba `külge `sündind
`kõrve `männid `onvad alt lagedad
ei suvi viel tule, (kevadised) lakka `tuisud `onvad õlematta
(tallis) ovostel `onvad `latrid, `luomidel `onvad `kütked
aam`palgid `onvad laudpõrandal all
(kase okstest viht) lehesse `pundid `onvad pihass
`põõna sae lehel `onvad `viltu `ambad mõlemale `puole
`metja, sie on `särje `muodi - - `uimud ja `lehvid `onvad `kurgu all ja nava `juures
`niisuke paks leppästik õli `enne, nüüd mehed `onvad maha `raiuned
(isamesilane) lesed `onvad `suuremad kui tüö`linnud, jämedämäd, ja egä nie tüöl ei käi, nie `onvad `audujad
sial majas `onvad keik `asjad `nõnda loderikkust
`ahju `süütused `onvad `lõõsas (parred ahjukummi ees või kohal) `kuivamas
õppetajal on must mantel `valged lappid `onvad `mantlil ies
nied onvad masakad puud lühikesed laiad õksad
Jõhvi
`õksad `onvad `alle`puole `löŋŋäs ehk `kallukalli
rie `kaustad, nied `onvad kõviduse peräst , nied on `tõine `tõise puol
`Suome maa `saared `onvad kohotaned tänä
`onvad ka ühed `saapa `kohvad (kotad) jalas
kälid [on need] , kie `onvad `vennaste `naised
`laamikud `onvad `linnades, `suured `vankrid
juhi`vitsad, nie `onvad et `vanker `õigest käib obose taga, ei saa kahele `puole logada (logisema)
`nenda nied loud `ilmas `onvad
põhja-Iisaku
`suures `suodes `onvad ema `kraavid (magistraalkraav)
kasel kui `onvad `väiked `iire`kõrvad (puhkev lehepung), siis neid `kietada või `piirituses `leotada [vähiravimiks]
`onvad ilusad küll , niäd punased `lälled
Vaivaro
laps oo sie vana kihelga (edev, tüütu)
onoks (Soome: onkos) siu tüdär `miihel?
üles-, tämä ono `kupsal (kokkuostja) `miih́el
ne `lapsed kedä on `ellidettu ne ovad tigedäd
`riided ovad siul `körtsösed (kortsus)
nüid `onvadki `küömned `küpsed
(pujude Artemisia perekonna) jumiga`marjad `onvad `allid
`riided `onvad `jääsed (jäätunud, jääkorraga kattunud), kuluks `tuua tuba sulama
`kaislad `onvad madalad, `laiad, `piesa `muodi `kasvavad, `kellagad `oiled on
`onvad nii üväd et `toine toist `kaisutavad
karud `onvad `menned `kaura
`korvad `onvad kluod ei `kuule enemb üväst
tuvad `onvad `kümme `jalga `korguta
`riided `onvad kuletunned
kaig ne `lapsed `onvad kurt`tummad
kabustad ja `kaaligad `onvad labasel
mehe ema ja `naise ema, nied `onvad kahekes̀te `laŋŋukset (langud)
`linna inimised `onvad kaig logeruksed
`päiväd `onvad lühükäised
`nüörid `onvad lühüld (lühidalt)
valju vali
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
`valju `eŋŋega (iseloom, visadus, tugev tahe) obone
sedä `rohto ei süö `kiegi, tämä on `niisukene vali roho, `lõikab inimese `sõrme `katki ka
mürina vihm on jäme vihm, jämedast (palju korraga, suurte tilkadena) sadab ja `valjust
meil õli vookt kerikuõppetajast, sie oli `karge (karm, vali, kuri) vanamies
kui ahi küöb `õige valist, ahi karib
(külm, vilu, kõle ilm) `karme tuul, vali, ei õle `niiske
`valju (karm) `karvaga lehm ei õle üvä `piimälehm
(keevaline) `kieva verega, kie äkkiste vihastub ja `jälle igale `puole on vali menemäie, sie on `kieva verine
sie `üellässe tige kuer õlema kel vali karv ja must `kurgu lagi
kuer on `võõra inimise `kõhta vali
(pinnalt kare, krobeline, konarlik) vali `riide on kore
on rukki rääk tieb krääk, krääk, krääk, vali ääl `tõisel
(vingelt külm) kõle tuul, kuiv tuul, `ninda `irmus vali
`valju `karvaga obone on kõva (jõuline, füüsiliselt tugev, terve) obone
(vee langus) `langetuses vesi `juokseb `valjust, vahutab
ahi küdis `ninda `valjust et kõhe `lõugas
põhja-Iisaku
ise pisike nigu rakk, aga vali `kräuksuma `teine (koerast)
Vaivaro
(jõhvhein tarnade perekonnas) jovi `einäd on `ümmarguised ja `valjud
ono
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
eks `lapselt saand ikke `üella, et küla ono (võõras mees, külaline) tuleb `meile `käima
lell tuleb, leib `kainlas, ono tuleb, õun `põues, tädi tuleb, täi näppis, sõse tuleb, sõlg `rinnas
Vaivaro
(ema vend, onu) eno `tullo `meile
eno`poiga (onupoeg)
enotüdär (onutütar)
ono (hunt) küsis `koera kääst, kas konogas (siga, kärssnina) on kodo
ono `uota `oues, `kuogikotti (koogi kandmiseks) `kaindlas
lüö onolo `patsi
põigite põiki
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
(endisaegne seelik) kotti`kleidi ies õli kaks `satsi `põigite, taga õli ka kaks `satsi samute, a `keskel õli taga üks pikk laid, sie `pandi kaheltpuolt `külje`satside `õmblusse `alle
õled `kirja maha `kussutand, õled `kirjale `rissi ja `põiki `kriipsud `piale `tõmmand
`lauvad `kõmmelduvvad, ta `pitkussest ei `tõmma kõvera, aga `põigite
[karu] `jäljed `käisid üle tie `põigite
`lastemärk on kriips (peopesas), `põigiti, lühike, `piene `sõrme akkatusest all puol, `ninda mittu `kriipsu, `ninda pali `lapsi
lesemärk on kriips pihus, elo`lauvast lähäb `põigite läbi
luom lei `põigite `augu `pääle, `tõine ei `pääse `aiast `vällä
Sunday, December 21, 2014
terviss
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
(sööjaid tervitama) tere `jätku `leiba ~ leivale (vastus) tere, `jätku tarvis
`viedi [kohkunud] laps üless lavale, `torgeti pää `külmä vie `sisse, `jälle kolm `kerda ja `üeldi: Jukule `tervis, `aiguss `aia `teivästelle. siis laps `erkos (ehmuma) tagasi sest pelomisest
kõva `tervissega inimine, ihu`tervis on üvä
`nurga`naised, kuus nädälä `päälä `poigimist `võisid `alles keriku `mennä, sis `pieti `ingetänu (palve ema ja vastsündinu eest), et emä kosoks ja laps õleses `terve
(üleni, tervenisti) pääst jala `kanduni `uuved `riided `seljäs
ei enämb õle, juo nüüd on `tervisse `juures `tõine
ei `õska `kündä üväst, jättäb vao `tervest ja `tõise `künnäb, jättäb `vüötilisest
kakkunädälä iest sai kakku, `terve `leivä
õli neid, kie `tervel üöl kana`nahka `silmäle ei `saaned
`kaotab oma `tervisse `sinne
sie pidi siis kõik `kopsod ja `maksad `jälle `tervest ravima sie kase`puhkeviin (kasepungade viinaleotis)
minuda enämb `kauast ei õle, `tervis on vilets ja `vaene
kie `tervest pääst sureb ja `tuorelt kehalt, sie lähäb usina `aisemaie
`tervis on kääs, võib `käiä ja `kelpidä
tõi `paŋŋega `külmä vett `kaivust ja `viskab üle pää tämäle sis laps nagu `kilgastas (kilkama, kiljatama) ja säält maalt sai `tervest
tänä õlen `kaunis `kirgass - - `eila õli `terviss `üsnä paha
neid pidi vist keriku `posti `pandama (häbi- ja peksupost), ke `mõisas `peksa `saivad, et pidi siis `terve kihelkond nägema
(meetrikaraamat) keriku `raamat, kus on `terve kihelkond üleval
no kes lasi oma sie `surnut tenädä, siis vei `leivä, `terve leib ikkegi ja, ja lihakämikäs ka ja, `viedi siis `neie keriku `vaestele
`terve pere ühed `kitsikkud (ihnuskoi)
tämä ei saa `ninda `käiä kui `terve `jalgudega inimine
`kaeksa `aastaselt akkasin `lapsi `oidama, sain `kondorast (tugev, terve)
kie on `aige, saab `tervest juo, siis `uvvest `kõrdab (haigestub) ja sureb maha
ülämine kruon (kõik ülahambad) on kõik `terved, ei õle `ühtki `katkist `ammast
`terved mehed ikke `võeti `kruonu, `vaised ja vigased `jäeti kodo
ädä ei õle, õlen kõhe `terve, aga kõdunen (kiduma), ise `tunnen
sügelik akkas `kõikse (kogu, terve) pere `külge
`terve `päivä pidid sa tegemä ja `küüristämä (küürutama) `mõisa `väljäl `ninda, et selg õli `kange
ku uss on `lüödüd, siis sisalik pidi `tervest tegema, lakkus ja sai `tervest
(küla ühiskasutatav (põllu)maa, hingemaa) lappimaad õlivad `kitsad `põllu`siilud, `terve külä lappimaad õlivad kuos, üks `tõise `kõrval
`terve külä vei oma lina linalio`auku, üks ühäl `päiväl, `tõine `jällä `iljemb
(liigaasta) lisa `aasta on `terve `päivä `pitkemb
`tõine kõrd on `terve külä kari ühes lobotis (kobaras koos)
logiseb nädälide `viisi maas, ei õle `aige ega `terve
`loksob ikke `aige `õlla, päiv ikke `aige, `tõine `terve
`korvi vits lõhestatasse, kui `tervelt on jäme `panna
kui `kartuli maha `pannasse, siis mõned `lõhkavad (lõhkuma, tükkideks tegema), `tervelt on `suured `panna
Jõhvi
õli juba `inge `vaakumas (surema), aga ärä `püäräs (sai terveks)
said nüüd `lapse `terve `päivä oma järäl `kalgudetud
pime siga kell `kaulas (öeldi inimesele, kes ei tervita)
isa on pia `õtsa `kõrras, mina õlen viel `kaunikene (üsna terve, kõbus)
väriseb `tervest kehast
varesselle valu, `kirbule kibeda (valu), `musta`linnule muud tõbe – `lapse sõrm `terve
`terve kuarm õli `musti mehi õld `vankril
siin on veel - - `terve lobodik (suur hulk, kogum) maju
`ammas `lõhkus `ninda‿t `terve pia õli valu täis
põhja-Iisaku
kui elu ja `tervist, `lähme pühapäe `Iisaku
(väga suur, tugev, kange) kibe valu näris `terve üö
`surnuajal oli `ninda `palju `rahvast, `terve `surnuaed kirendas (kirjuna, kirevana paistma)
`tõime `aptegist `lendava `kulda, `andsime [pullile] `viega `sisse pudelist, sai `terveks
`einamal - - kulista `terve päev `juuva
kui `kullerkuppud `lahti `lähvad, siis `terve koppel `kullendab (kuldsena paistma)
kolisid ära `terve kuppatusega
ei mina tea, mis `maśsin sie tie pial oli, `terve sie kuppatus `ähkis ja `pupsus
neid `leivalisi `laua taga vähe on, kuus tükki `tervelt
obusel pole `sipkasi all, `terve tie kippus libisema
`armastas sie lorajuttu, vahel võttas `terve küla läbi
Vaivaro
`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo
küll `pandi imest kui miä `tervest sain
tama enemb sene jume (terve välimus) sies ei ole, jääb `lahjast ja `valgest
tegin nii `suure karendase, et sai `terve saad
saad `kiiremba `tervest
`lumbija `lumbis (nõiduma, posima) miu `silmäd `tervest
Subscribe to:
Posts (Atom)